Kärla vald jagas preemiaid

Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.

“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.

Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.

Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.

Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.

Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.

Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.

XV täiskasvanud õppija nädal

XV täiskasvanud õppija nädala raames toimub 01. novembril kell 13 Räpina Aianduskoolis mõttekoda ,, Kuidas teha täiskasvanuharidus enam nähtavaks ja kättesaadavaks?”

Mõttekojas arutatakse, kas Põlva maakonnas on piisavalt täiskasvanute õppimisvõimalusi, kas koolitajad on nähtavad, kas koolitajate vahelise koostöö parandamine aitaks täiskasvanuid senisest rohkem õppima, kuidas annaks ühendada riikliku, era- ja kolmanda sektori panust täiskasvanuõppe propageerimisel ja edendamisel.

Samas toimub Põlvamaa tunnustamisüritus.

Mõttekojas osalevad POL-i hariduskomisjoni liikmed.

Mõttekoda korraldab ETKA Andras koostöös Põlvamaa TÕN-i koordinaatori Tiina Kalvikuga.

Eakad kogunevad konverentsile

Täna, 30. oktoobril kogunevad eakad Viljandi Sakala keskusesse konverentsile «Mina, elutark eakas».

Maavalitsuse tervisetoa projektijuhi Anu Kivi sõnul võeti ürituse aega valides arvesse, millal on eakatel väljas vähem toimetamist. Ettevõtmine on pühendatud aktiivse vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aastale.

Kohal on palju meie kandi asjatundjaid, kuid ka mõned kaugemalt pärit esinejad. Räägitakse tervisest ning selle hoidmisest. Juttu tuleb näiteks sisekõrva funktsioonidest, libisemisõnnetuste ennetamisest ning kogukonna võimalustest eaka turavalisuse tagamiseks. Loe edasi: Eakad kogunevad konverentsile

Võrumaal on potentsiaali küll

Kui Võrumaad peetakse üldiselt väga väikse konkurentsivõimega piirkonnaks, siis paraku räägivad numbrid hoopis midagi muud. SEB Panga kokku pandud ülevaate järgi on Võrumaa üks kõige kiiremini kasvava tööhõivega piirkondi Eestis.

Tööhõive numbrite järgi on Eestis kõige parem olukord lisaks Võrumaale veel Viljandi- ja Läänemaal. Kõige kehvem on tööhõivega olukord Põhja-Eestis, see on siis Tallinnas ja Harjumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal. Tööhõive on selges langustrendis Jõgeva- ja Valgamaal ning Pärnu- ja Tartumaal. Tööhõive langus on hull asi, sest see tähendab töökohtade kadumist, koos sellega maksutulude vähenemist ja kinnisvarahinna kukkumist. Pikemas perspektiivis näitab just tööhõive ja selle kasv ühe või teise piirkonna konkurentsivõimet. Võrumaa hea seis näitab, et Võrumaale tahetakse investeerida, siia tahetakse tulla elama ja tööle. Loe edasi: Võrumaal on potentsiaali küll

Maaraamatukoguhoidjad saavad kokku Alatskivil

30. oktoobril toimub Tartumaal Alatskivi lossis XII maaraamatukoguhoidja päev.

Maaraamatukoguhoidjatele tutvustatakse nii Alatskivi lossi kui Kodavere kihelkonna kultuurimaastikku; viimasest teeb ettekande Mari Niitra. Kirjandusteemadel esinevad Rein Veidemann ja Meelis Friedenthal, tervituskontserdi Eduard Tubina loomingust pakuvad Alatskivi kunstide kooli õpetajad.

Päevakavva kuulub tavakohaselt ka parimate tunnustamine. Kandidaatideks on esitatud üheksa maaraamatukoguhoidjat, neist tervelt kaks Tartumaalt: Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannust.

Maaraamatukoguhoidja päev lõpetab tänavused üle-eestilised raamatukogupäevad “Kohtume raamatukogus”, mida peetakse 20. – 30. oktoobril. 

Omavalitsusreformi arutelu jõuab 1. novembril Põlvamaale

Neljapäeval, 1. novembril kella 16-19 ajal toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses regionaalministri algatatud omavalitsusreformi avalik arutelu „Tugevate omavalitsuste Eesti – milline tee valida?”. Arutelul osalevad regionaalministri kutsel piirkonna ja ümbritsevate maakondade omavalitsusjuhid, volikogude liikmed, maavalitsuste esindajad. Osalema on oodatud ka kõik kohalikud inimesed.

Aruteludeks on välja käidud kuus alternatiivset mudelit:

Minivaldade Eesti, kus säilib tänane olukord;

Omavalitsusliitude Eesti, kus omavalitsusmaastik ei muutu, kuid osa ülesandeid delegeeritakse maakondlikule avalik-õiguslikult omavalitsusliidule;

Kahetasandiline Eesti, kus luuakse juurde täiendav maakonnapõhine omavalitsustasand;

Kihelkondade Eesti, kus toimuvad omavalitsuste ühinemised vähemalt 3000 elanikuga üksusteks ning tekib 70-100 omavalitsust;

– Tõmbekeskuste Eesti, kus liitumised toimuvad ümber suuremate keskuste ja tekib 30-50 omavalitsust;

Maakondade Eesti, kus liitumised toimuvad üldjoontes tänaste maakondade põhiselt.

Materjalidega saab lähemalt tutvuda aadressil http://haldusreform.wordpress.com/kovreform2013/.

Juba on sarnased arutelud läbi viidud Lääne, Lääne-Viru ja Järva maakonnas ning tulemas on avalik arutelu veel 15. novembril Viljandimaal Sakala keskuses.

Eesti Piirivalve tähistab juubelit

01. novembril 2012 möödub 90 aastat Eesti piirivalve loomisest ning 22 aastat selle

Pilt:Wikipedia

taasloomisest. Nende sündmuste tähistamiseks korraldab Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts 27. oktoobril 2012, algusega kell 12.00 Tallinna Botaanikaia Konverentsisaalis  kodukaitse ja piirivalve veteranide perepäeva.

Päevakorras on peale tervituskõnesid vähetuntud ajalooliste videofilmide vaatamine, kodukaitse ja piirivalve ajaloo sündmuste meenutamine ning võimalus ühiseks ajaveetmiseks. Teretulnud on ka pereliikmed, kellel on võimalik osaleda Botaanikaaia ekskursioonil ja teistel üritustel.

Videokonkurss lennutab hakkaja noore Leipzigi

Sihtasutus Innove kuulutab välja videokonkursi „Meistrid teevad tulevikku!“, kuhu on oodatud noorte kutsehariduseteemalised videoklipid. Konkursi peaauhinna võitja sõidab vaatama Leipzigis toimuvaid rahvusvahelisi kutsemeistrivõistlusi WorldSkills 2013, lisaks jagatakse parimatele eripreemiaid.

„Konkurss toimub koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga, kus parimatest parimad linastuvad Solarise kino suurel ekraanil,“ rääkis konkurssi korraldava Sihtasutuse Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto, lisades, et videokonkurss annab noortele võimaluse tutvustada nii kutseharidust laiemalt, erinevaid ameteid, kutseõppeasutusi kui ka õppimisvõimalusi. „Kindlasti näitavad klipid seda, mida noored kutsehariduse juures on märganud või oluliseks peavad,“ ütles Arvisto.

Videokonkursile „Meistrid teevad tulevikku!“ on oodatud osalema kõik noored vanuses 15–21 aastat. Konkursil võib osaleda nii individuaalselt kui ka kaheliikmelise meeskonnaga. Esitada võib nii videokaamera, mobiiltelefoni või muu vahendiga filmitud videoklippe.

Tööde esitamise tähtaeg on 12. november, konkursil osalevad tööd tuleb saata vastavalt juhistele e-posti aadressile konkurss@innove.ee. Võitjad kuulutatakse välja 24. novembril Solarise keskuses toimuval Kutsehariduspäeval.

Täpsem info konkursi kohta: www.innove.ee/videokonkurss

Seminar “Kohtumine kokkupõrkel” kutsub huvilisi

“Seminar ”Kohtumine kokkupõrkel“ keskendub noortega seotud teemadele avalikus ruumis ja õpetab võtma konflikti asemel kontakti.

Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus kutsub huvilisi 8. novembril kell 10-17 Tartu Loomemajanduskeskuse konverentsisaali (Kalevi 17), et pidada maha linna noortevaldkonna aastaseminar. Seminaril uuritakse avalikus ruumis toimuvaid kokkupõrkeid ja kohtumisi noortega, õpitakse tundma avaliku ruumi ja noorte vahelist suhet ning käsitletakse probleeme, millest võivad saada võimalused.

Oma teadmisi ja kogemusi noortest avalikus ruumis jagavad sotsioloogid, linnakorraldajad, noorsootöötajad ja mitmed teised noortega töötavad eksperdid ning loomulikult noored ise.

Seminar on mõeldud noortega töötavatele inimestele, linnakorraldajatele, aktiivsetele linnakodanikele, sh noortele, kes tahavad rääkida kaasa avaliku ruumi kujundamisel ja uute inspireerivate suhtlemist soodustavate lahenduste loomisel avatud linnaruumis.

„Sageli nähakse noori avalikus ruumis kui probleemi, harvem suudetakse keskenduda loovatele impulssidele ja uutele võimalustele, mida erinevate huvide ja taustaga noored linnaruumi kaasa toovad,” teatab noorsooteenistuse juhataja Kristel Altosaar, „seminaril otsime uusi võimalusi, kuidas koos noortega luua avalikku ruumi.“

Seminar toimub üle-eestilise noorsootöönädala raames ja on osalejatele TASUTA.

Seminari korraldab Tartu Linnavalitsuse kultuuriosakonna noorsooteenistus ja rahastab Tartu linn.

Programm ja registreerumine seminarile SIIN

Vaata videokutset!

Registreerumine seminarile kestab 5. novembrini.

Lisainfo: Anne Õuemaa, noorsooteenistuse peaspetsialist; tel 520 4654, 736 1353; Anne.Ouemaa@raad.tartu.ee

Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Korteriühistud üle Eesti tunnevad Eesti Korteriühistute Liidu kavandatud elektri ühisostu vastu suurt huvi, kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi. “Initsiatiiiv ja idee ühisostu tegemiseks tuli just ühistutelt. Nüüd on ühistud väga aktiivsed – kirjutatakse, küsitakse, täidetakse tabelit,” rääkis Mardi. Eesti Korteriühistute Liit on asunud korraldama ka ühisostu teemalisi infopäevi, esimene toimub juba kolmapäeval, 31. oktoobril kl 18 Rakveres, Rakvere muusikakooli saalis.

“Meie soov on leida ühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga, “ rääkis Mardi. “Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid kindlasti pole ühisostuga saavutatav hind ühegi tarbija jaoks kohustuslik.”

“Ühiselt elektrit ostes saame mõjutada elektri müüjat pakkuma ühisostus osalejatele paremat hinda, mis tuleneb ühisostus osalejate arvust ja tarbimismahust. Suurte tarbimismahtudega on võimalik saada soodsamat, näiteks „suurkliendi paketi“ hinda.”

Mardi sõnul on praegu ühisostu kavandamisel oluline ühistute tarbimisandmed kokku koguda. Ühisostu ajakava kohaselt peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks oma korterite tarbimisandmed 23. oktoobrist kuni 10. novembrini 2012, e-postiga aadressil:elektriost@ekyl.ee või aadressil: Sakala 23a, 10141, Tallinn.
Loe edasi: Korteriühistud tunnevad elektri ühisostu vastu elavat huvi

Seeder: Eesti edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil, et otsetoetuste läbirääkimiste lõpptulemus sõltub eelkõige Euroopa Liidu kogueelarvest ning Eesti liitlastest suurte riikide seas.

“Minu selle nädala kohtumised voliniku ja mitmete riikide ministritega näitasid väga selgelt, et põhimõttelisi otsuseid ei langetata enne, kui on selge EL kogueelarve,” rääkis Seeder. “Esimest korda toimub ühise põllumajanduspoliitika otsustamine kaasmenetluses Euroopa Parlamendiga, mis tähendab, et EL ministrid ja parlament peavad komisjoni tehtud ettepaneku osas jõudma kokkuleppele.”

Seederi sõnul saab Eesti edukas olla ainult suurte riikide seast liitlasi leides. “Kergeid läbirääkimisi ja lihtsaid kokkuleppeid ÜPP osas näha ei ole. Meie edu sõltub liitlaste leidmisest suurte riikide seas. Täna võime öelda, et meie suurim liitlane on Saksamaa,” sõnas Seeder.

Kui Euroopa Komisjoni praegune pakkumine jääks jõusse, tähendaks see 2014. aastal Eestile otsetoetuste reaalset vähenemist, mis eelkõige puudutab piimasektorit, kus top-up’i osa on suurim. “Sellega me nõustuda ei saa ja selline olukord on olnud teistes riikides üllatuseks,” ütles põllumajandusminister.

Põllumajandusministri kinnitusel ollakse sel samal põhjusel Euroopas valmis Balti riikide erisust toetama. “Kahepoolsed kohtumised teiste EL ministritega on näidanud, et Balti erisust mõistetakse ja ollakse erandina valmis toetama, sest toetuste vähenemist toimuda ei tohi,” selgitas Seeder.

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku maksta aastateks 2014-2020 täiendavaid otsetoetusi
891 mln eurot, Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni raportööri esmane ettepanek on 972 mln eurot. Eesti ametlik positsioon on saada vähemalt 90% keskmisest toetusest ja selleks kuluks 1461 mln eurot. Balti riikide ühispositsioon tähendaks Eestile otsetoetuste kogusummana 1247 mln eurot.

“Kõik pakkumised, mis täna laual on, oluliselt parandavad tänast olukorda, kuid see ei tähenda, et need oleks õiglased,” ütles Seeder.

Seiklejate Vennaskond ootab vabatahtlikke

Noorteorganisatsioon Seiklejate Vennaskond MTÜ soovib värvata oma vabatahtlike tiimi 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit – kas üks neid võiksid olla sina? Kas sul on hea idee, mida tahaksid praktikasse panna? Tunned, et sooviksid saada uusi kogemusi, leida uusi sõpru ning teha midagi ära ühiskonna jaoks? Osaleda rahvusvahelistes projektides? Õppida juhtima teisi ja olema eeskujuks? Kui jah, siis on meil pakkumine just sulle!

Meie eesmärgiks on kaasata Seiklejate Vennaskonna tegevustesse 26 uut vabatahtlikku koordinaatorit, kes kas algataksid oma kodukohas uusi noortele suunatud ettevõtmisi, organiseeriksid infopäevi vabatahtliku töö võimaluste kohta või aitaksid kaasa kodanikuühiskonna arengule. Vabatahtlikud toimiksid ka kui võrgustik, kes edastab noortele (ja vahel ka seenioritele) suunatud infot oma kogukonnas ja sotsiaalmeedias. Vabatahtlikele koordinaatoritele toimub kolme päevane koolitus, et nad ette valmistada, seada konkreetsed eesmärgid ning valmistada plaan noorte kaasamiseks. Kohal on ka eksperdid ja lektorid. Peale koolitust viivad vabatahtlikud läbi erinevad algatused ja üritused oma kodukohtades, kuhu kokku planeerime kaasata üle 300 inimese. Tegevuste analüüsiks toimub analüüsikohtumine, mille käigus analüüsitakse toimunud tegevusi, tunnustatakse vabatahtlikke ja tehakse plaane uuteks algatusteks. Kogu tegevust toetab projektijuht ja vabatahtlikest toetusmeeskond.

Tuled vabatahtlikuks? Anna endast teada kohe täites ära ankeedi. Ära unusta märkimast oma telefoni numbrit ja e-maili, võtame kõigi huvilistega ka otse ühendust. Oluline on, et saaksid osaleda ettevalmistaval koolitusel 14.-16. detsembril.

Uuri lähemalt!

Christine Tatum: Objektiivsus on üllas müüt

2. kodanikuajakirjanduse konverentsil kõnelenud Christine Tatum andis inglise keeles ülevaate USAs toimuvatest meediamaastiku muudatustest ning rääkis kodanike kaasaegsest suhestumisest meedia ja riigiga.

Tatum rääkis, kuidas inimesed ilma professionaalse taustata kasutavad tehnilisi lahendusi ja viivad ellu nišiideid. See, kes mõtleb välja, kuidas muutuvate oludega kohaneda, on järgmise põlvkonna valitseja, oli üks Tatumi kandvaid ideid. Omal ajal interneti massidesse minemise eel oli ta üks meedia tehnoloogiliste uuenduste eestvedajaid Ühendriikides. Seal tekib järjest enam veebiportaale, mis vastavad kodanike kindlale nišivajadusele ja tagavad selle rahuldamiseks kõige aktuaalsemat informatsiooni. Ühe näitena tõi Tatum esile statebillnews.com-i, mis pakub teavet selle kohta, kuidas edeneb erinevate seaduste ja määruste menetlemine ja jõustamine ning millised poliitikud seda toetavad ja selle poolt hääletavad.

Samuti rõhutas ta ühiskonna- ja meediamaastiku jooni, mis peavad alati olemas olema tugeva meediamaastikuga demokraatlikus ühiskonnas: “Ajakirjanduseetika, infovabadus, meediaseadus, kirjutamine ja kajastamine, tehnoloogia.” Ajakirjaniku rollist rääkides ütles ta: “Objektiivsus on üllas müüt” (“Objectivity is a noble myth”). Tatum seletas, kuidas täielik objektiivsus ajakirjanduses on võimatu, kuid tuleb teha oma parim, et adekvaatselt sündmusi kajastada ja isiklikel vaadetel mitte liigselt mõjutada lasta. “Ma saan olla täpne ja õiglane” (“I can be accurate and fair”).

Loomulikult ei jäänud puudutamata ka sotsiaalmeedia teema. “”Lobisev klass” (“the chattering class”) on muutunud ja nõuab tähelepanu,” märkis Tatum seletades, kuidas inimesed seavad oma ootusi ja standardeid meediale ning ei pelga seda enam valjuhäälselt neile saadaolevates kanalites, nagu Facebook ja Twitter, väljendada.

Christine Tatum on laia skaalaga ajakirjandusekspert ja mitmeid auhindu võitnud endine tegevajakirjanik, kes nüüd töötab mitmes organisatsioonis, sealhulgas on ta USA ühe suurima ajakirjandusorganisatsiooni Society of Professional Journalism rahvuslik president. Ta on tegutsenud ka kodanikuajakirjanduse vallas ja välja töötanud õppematerjali, mis on kasutusel USA kodanikuajakirjanduse akadeemiates. Rääkides oma tööst lehetoimetustes, tõi ta temale oluliste hetkedena välja kuue inimese vabastamise surmanuhtlusest tänu tema toimetuse kirjutamisele ning korrumpeerunud kõrgete ametnike vallandamise.

Käru tuletõrje tähistab 100 aastapäeva

Laupäeval, 27. oktoobril, tähistavad Käru vallavalitsus ja Lääne päästekeskus Käru organiseeritud tuletõrje 100 aasta juubelit, Raplamaal tegutsevatest päästeüksustest on Käru tuletõrjest vanem vaid Rapla.

Toosikannu puhkekeskuses peetaval pidulikul seminaril austatakse Käru elanikke, kes on tulevalvel olnud juba viiekümnendatest aastatest.

Üritusel demonstreeritakse poole sajandi tagust tulekustutustehnikat ja -varustust ning näidatakse ajaloolisi tuletõrjefilme.

Käru vabatahtliku tuletõrjeseltsi juhatuse liige ja Käru vallavanem Elari Hiis ütles, et väikese kogukonna jaoks on tuletõrje olemasolu elulise tähtsusega. „Raskes olukorras saabki kõigepealt loota kogukonna liikmetele,” lisas Hiis.

Tänane Käru päästekomando on osa pääste turvavõrgustikust Raplamaal, mille moodustavad neli kutselist komandot ja 12 vabatahtlikku päästeüksust.

Lääne päästekeskuse Raplamaa päästepiirkonna poolt on Käru tuletõrje juubeliks valminud ka lühifilm, mida saad vaadata aadressilt www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/<http://www.ligimesekaitseks.tv/karu-tuletorje-100/>

Evelin Trink

Pildil Käru tuletõrjujad. Foto: Käru Vallaleht

Vana-Läänemaa ajaloo radadel

Allikas: Lihula muuseum.

Laupäeval 27. oktoobril kell 13 toimub Lihula mõisas artiklitekogumiku „Vana-Läänemaa ajaloo radadel I” esitlus.

Raamatusse on koondatud artiklid Lihula keskaegse aleviku alal ja Salevere Salumäel toimunud arheoloogiliste uurimistööde tulemustest, Kinksi aardeleiust, omapärasest relvast „notstalist”, Lihula mõisast keskajal ning 18.—19. sajandil, Esimese maailmasõja aegsetest merelahingutest Läänemaa rannikul, Mäense Kinnikat talust sirgunud kultuurihuvidega meremehest Aleksander Vahterist ning Vabadussõja mälestusmärgi taastamisest Vigalas. Esitlusel on võimalik ka raamatut osta.

Ettekandega „Eesti keelest eile, täna ja homme” esineb haridusministeeriumi  keeleosakonna nõunik Tõnu Tender.

Eesti muuseumide ajalooteemalisi väljaandeid müüb Eesti ajaloomuuseumi raamatupood.

Mati Mandel

MTÜ Keskaegne Lihula

Vana- Läänemaa Ajalooselts

Loodav sihtasutus hakkab arendama Narva linnust ja bastione

Narva Hermanni linnus.

Kultuuriminister Rein Langi sõnul on tekkinud selge vajadus Hermanni linnuse ja bastionide kompleksseks väljaarendamiseks, kuid Narva linnal üksi puudub võimekus sellist ajaloolist objekti hallata.

Narva linnale tehti ettepanek luua riigiga ühine sihtasutus, mille ülesandeks saab linnuse ja bastionide kordategemine ja köitva külastuskeskkonna loomine. Kultuuriministeerium eeldab, et linnapoolne rahastamine jätkub vähemasti senises mahus ning sellele lisanduv kultuuriministeeriumi eraldatav tegevustoetus peaks kindlustama unikaalse ajaloo- ja arhitektuurimälestise säilimise ning tervikliku arengu. Ühtlasi tahetakse loodava sihtasutusega lahendada ka ajalooliste Riigiküla kalmistute korrastamine.

Narva linn annab sihtasutusele üle seni Narva muuseumi kasutuses olnud kümme kinnistut ning muud vara.

Allikas: Kultuuriministeerium

Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Annetatud toidukaubad. Foto: Nele Hendrikson

Tuhanded inimesed, kes möödunud nädalavahetusel, 20.-21. oktoobril Toidupanga toidukogumispäevadel üle Eesti 13 kaupluses vaesuses elavatele peredele toitu annetasid, suutsid kokku koguda rekordilise 18 547 ühikut toidukaupa. Seejuures annetasid üllatuslikult heldelt toitu Järvamaa inimesed.

„See on seni parim tulemus ja suurim kogus toidukaupa, mis meil seni toidukogumispäevade ajal ühe nädalavahetuse jooksul on õnnestunud koguda,“ rõõmustab Eesti Toidupanga juht Piet Boerefijn. „Ühe osalenud poe kohta teeb see 1427 ühikut ning see on uus rekord. On näha, et inimesed tõesti soovivad Toidupanka aidata ja me oleme väga tänulikud selle abi ning usalduse eest.“ Kokku koguti kahe päevaga 18 547 ühikut toitu, kus üks ühik võib olla mistahes suurusega kaup. Kaubagruppide lõikes pandi Toidupanga kogumiskärudesse traditsiooni­liselt aga kõige enam makarone. Samuti annetati lahkelt erinevaid konserve ja purgisuppe, maiustusi ning erinevaid kuivaineid, näiteks kaerahelbed ja jahu.

Loe edasi: Toidupanga kampaaniaga koguti rekordiline kogus toitu

Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Põllumajandusministeerium on teinud uue maaelu arengukava 2014-2020 (MAK 2020) koostamise raames ettepaneku jätta uue perioodi meetmete seast välja Natura 2000 aladel asuvate erametsade ja põllumaade toetamine. Ministeerium sooviks edaspidi katta nimetatud toetused riigieelarvest, kuid ei ole selgitanud, kuidas lisaraha selleks leitakse. Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Kotkaklubi pöördusid Vabariigi Valitsuse poole, et põhjendada Natura 2000 toetuse jätkumist ka tulevikus.

Valitsuse liikmetele saadetud märgukirjas rõhutavad organisatsioonid, et kui Põllumajandusministeeriumi idee saab teoks, siis ei jää planeeritavasse maaelu arengukavasse enam ühtegi metsandusega seotud keskkonnameedet. 2012. aastal heaks kiidetud Looduskaitse arengukava samas rõhutab vajadust jätkata Natura 2000 aladel (nii põllu- kui ka erametsamaal) toetuse maksmist. Valitsuse poole pöördunud organisatsioonid leiavad, et siseriiklike vahendite kasutamine ei anna toetuste jätkumise ega loodusväärtuste kaitse osas mingit kindlust.

Loe edasi: Natura toetusmeetme jätkumist peetakse hädavajalikuks

Keskkonnaõiguse Keskusel valmis abistav juhend otsuste tegemisel osalemiseks

Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) avalikustas täna oma kodulehel juhendi, mille abil saavad kodanikud senisest hõlpsamini enda elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kaasa lüüa. Juhendisse on koondatud erinevate osalemist võimaldavate protsesside – planeeringute ja keskkonnalubade menetluste – selgitused. Ühtlasi sisaldab juhend ka soovitusi ja näpunäiteid, kuidas ja millal nendes elukeskkonda kujundavates protsessides osaleda ning kust tarvidusel täiendavat informatsiooni saada.

KÕKi juhatuse liige Kärt Vaarmari tõi välja, et juhend on koostatud lähtuvalt seni ilmnenud vajadusest juhtnööride järele, mis võimaldaks juriidilises rägastikus paremini orienteeruda, kuid samuti soovist suurendada inimeste teadlikkust osalemisvõimaluste kohta. “Juhendi üks eesmärk on anda inimestele selgelt märku, et neil on õigus oma elukeskkonda puudutavate küsimuste otsustamisel osaleda ning et õigeaegne osalemine otsuste tegemisel on oluline,” selgitas Vaarmari. “Me kõik saame kaasa rääkida, milline näeb tulevikus välja meie kodutänav, -linn või -maa, see ei ole vaid arendajate ja poliitikute otsustada.”

Vastvalminud juhendit ning osalemise võimalusi tutvustatakse lähemalt novembris ja detsembris Eesti eri paigus toimuvatel infopäevadel. Täpsem teave infopäevade kohta ilmub KÕKi veebilehel. Ühtlasi pakub KÕK Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt rahastatud kampaania “Oska osaleda” raames kuni tuleva aasta märtsini tasuta õigusalast nõu ja toetust. Täiendavat infot ning tasuta õigusabi taotlemise vormi leiab aadressilt: www.k6k.ee/tegevused

“Oska osaleda” kampaania käigus valminud elektroonilise osalusjuhendi leiab : www.k6k.ee/oskaosaleda.

Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Foto: Tiit Hunt

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles kohtumisel EL kalandusvoliniku Maria Damanaki ning eesistuja Küprose põllumajandusministri Sofoclis Aletrarisega, et kalandussektor peab paremini ära kasutama turu võimalusi. „Peame toetama eelkõige seda, et kalurid saaksid oma sissetuleku turult,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Eesti prioriteet on eelkõige koostöö, seda nii rannapiirkondade kui tootjaühenduste näol. Samuti peame toetama turgude arendamist ning säilitama võimaluse viidata kala päritolule.“

Seeder rõhutas, et uuel finantsperioodil peab olema võimalik jätkata juba välja kujunenud koostöövormidega. „Kalandussektori edasiseks arenguks on oluline jätkata praegusel perioodil juba määratletud rannapiirkondadega,“ sõnas Seeder. „Kalanduskogukondadel peab olema tagatud võimalus rakendada eelkõige kalandussektori vajadustele suunatud strateegiaid. Seetõttu soovime, et liikmesriik võiks jätkata juba olemasolevate piirkondade ja tootjaühendustega.“

Loe edasi: Eesti soovib kalanduses suuremat tähelepanu turuarendusele

Talgusõpru oodatakse sel nädalavahetusel Palupõhja

Sellel nädalavahetusel toimuvale loodus- ja talgulaagrisse jagub veel ruumi nii umbes paarile perele või trobikonnale omapäi tulijale. Traditsiooniks saanud loodusesõprade sügisese kokkusaamise teema on jõgi, mida uuritakse koos Eesti Loodushoiu Keskuse asjatundjaga. Talgutöödest on kõige päevakajalisem moosikeldri sisseseadmine. Uuri ja pane ennast kirja: http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-3

Allikas: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, www.talgud.ee

Selguvad imelised vanavanemad 2012

Vanurite Eneseabi-ja Nõustamisühingu (VENÜ) juures tegutsev Vanavanemate Fond jagab kuuendat korda Imelise vanaema ja vanaisa tiitleid. Kandidaadid valiti välja maavalitsuste ettepanekute alusel nende Eesti vanaemade-vanaisade seast, kes ka pensionieas on säilitanud aktiivse eluhoiaku, kes panustavad palju oma lastelaste kasvamisse ja arendamisse või kes üksinda kasvatavad vanemateta jäänud lapselapsi. Seekord valiti välja kümme vanaema-vanaisa Võru-, Valga-, Rapla- ja Hiiumaalt, Rakverest, Laekverest, Jõgevalt ja Põltsamaalt.

Pidulik austamine leiab aset traditsiooni kohaselt hingedepäeval, 2. novembril kell 12.00 VENÜ ruumides Tallinnas, Poska tänav 15. Sündmusel selgub ka aasta vanaema ja aasta vanaisa. Tallinnasse tulevad väärikaid vanavanemaid austama paljud maavanemad.

Info: Malle Salk, tel 5051148

KredEx korraldab korteriühistutele tasuta konverentsi

KredEx korraldab energiasäästunädala raames kolmapäeval, 7. novembril konverentsi „Kuidas jõuda ühistu üldkoosolekul renoveerimisotsuseni?“. Konverentsile oodatakse korteriühistute ja -ühisuste juhatuse liikmeid. Konverents toimub Tallinnas, hotell Viru konverentsikeskuses (Viru Väljak 4).

Ajakava:
14:30 kogunemine, kohvipaus
15:10 avasõnad
15:15 Aleksei Turovski “Milliste võtetega ja kuidas mõjutab karja juht karja liikmeid loomariigis”
15:45 Helina Luksepp “Korteriühistu otsustusvõime piirangud ja nende lahendamine Eesti seadustes ja kohtupraktikas”
16:30 Piret Bristol “Kuidas veenda korteriühistu liikmeid ühise eesmärgi nimel oma nõusolekut andma”
17:15 kohvipaus, võimalus küsida spetsialistidelt täpsemat nõu
18:15 lõpp

Konverentsil on tõlge vene keelde. Konverentsist osavõtt on TASUTA. Registreerimine aadressil reg@kredex.ee kuni reedeni, 2. novembrini märksõnaga konverents. Kohtade arv on piiratud!

Allikas: KredEx

Värska raamatukogus kohtutakse Tiina Ilvesega

“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”

Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga  raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat  kui ka õnnestunud karaktereid.

Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.

 Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.

Tema jutu põhjal  Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.

R. Kappo. Põlva keskraamatukogu

Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev

2005. aastal algatas Saverna raamatukogu juhataja Tiina Hoop ülevabariigilise maaraamatukoguhoidja päeva eeskujul Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva. Seni on nn maapäeva raamatukoguhoidjate ja vallavalitsuste ühistööna korraldatud Moostes, Kõllestes, Vastse-Kuustes, Tilsis, Lintes ja Verioral.
Põlvamaa VII maaraamatukoguhoidja päev toimub 24. oktoobril Saverna külakeskuses.
Maapäeva raames tutvutakse ärkamisaja tegelase Mart (Märt) Miti rajatud Kiltre taluga Valgjärve vallas, teejuhiks Valgjärve raamatukogu juhataja Ilse Aigro. Uudistamist nõuavad ka Saverna raamatukogu suvel avatud uued põnevad ruumid.
Traditsiooniliselt tunnustatakse konkursi Aasta Maaraamatukoguhoidja nominenti ja tööjuubilare. Meeles peetakse ka endisi kolleege.
Ettekandele tulevad Võru- ja Põlvamaa raamatukoguhoidjate eesti kirjandust propageerivad humoorikad kavad. Võrumaa kava esitavad Riina Ermel (Kuldre) ja Elvi Määr (Parksepa), Põlvamaa oma Tiina Hoop (Saverna), Ilse Aigro (Valgjärve), Helve Sreiberg (Linte), Mall Kõpp (Vastse-Kuuste) ja Eha Kütt (Värska).
Esinevad Valgjärve valla taidlejad.
Maapäeva peakorraldaja on Saverna raamatukogu juhatataja Tiina Hoop, keda abistavad kolleegid  Põlva keskraamatukogust.
Rahaliselt toetavad Valgjärve vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Külli Ots
Põlva keskraamatukogu