Rubriik: Eesti

Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas Eesti korteriühistutele oli lõppev aasta edukas – koostegutsemise tulemusena ollakse tugevamad kui iial varem ning aasta teisel poolel sündis ühine elektriost, rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) koostöös MTÜ Riigihangete Keskusega viis 23.oktoobrist kuni 26. novembrini 2012 läbi elektrienergia ühisostu, eesmärgiga leida korteriühistutele usaldusväärne koostööpartner, kes avatud elektrituru tingimustes müüks ühistutele elektrit parima hinnaga. Algselt kogusime kokku sadade ühistute tarbimisandmed ja -mahud, siis asusime läbirääkimistesse pakkujatega. Korteriühistute elektri ühisostul pakkus parima hinna kõige soodsamatel tingimustel Elektrimüügi AS. Võtsime aluseks kolm olulisemat kriteeriumi – kõigepealt hind, siis koostööpartneri usaldusväärsus ja paindlikkus ning kõige tipuks ka asjaolu, et korteriühistut käsitletaks lepingu lõpetamistingimuste osas füüsilise isikuga võrdselt ega vaadeldaks seda äriühinguna,” selgitas Mardi.

Ühisostu olulisust tõstsid esile ka Eesti Korteriühistute Liidu aastalõpupeole kogunenud ühistujuhid, kokkuvõtte sellest teeb ka värskelt ilmunud Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu käesoleva aasta viimane number. Mardi sõnul tasub koostegutsemist meelde tuletada just seetõttu, et lõppev aasta oli kogu maailmas tähistatud kui ühistegevuse aasta. “Eestis on ühistuliikumine heas seisus – meie korteriühistud on tegusad ja tublid,” tunneb ta heameelt.
Loe edasi: Korteriühistutele oli lõppev aasta edukas

Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Mahetalunik Arvo Purga.
Eesti Biodünaamika Ühingu asutajaliige, mahetalunik Arvo Purga annab ülevaate mahepõllumajanduse arenguloost, mis on sama huvitav kui ajalugu ise.

20. sajand avas teaduse arenedes põllumajandusele ahvatlevad, seni tundmatud perspektiivid. Põllumajanduskeemia kasutuselevõtt näis lahendavat kõik probleemid. Algas põhimõtte „me ei vaja looduselt armuande …“ võidukäik. Praegu tunneme seda suunda tavapõllumajanduse nime all. Ometi lõhkus see pragmaatiline suund sajandite jooksul väljakujunenud tervikliku maailmanägemuse, kus põllumajandus oli inimkultuuri lahutamatuks osaks. Selle tervikliku maailmakäsitluse põhimõtteid võime leida juba J.W. Goethe (1749–1832) teaduslikes töödes. 20. sajandi suurkuju dr. Rudolf Steineri (1861–1925) tohutu kultuuripärand, hõlmates praktikas paljusid eluvaldkondi, sh. põllumajandust, arendas neid põhimõtteid edasi.

1924. a toimus kunagisel Saksamaal, praegustel Poola aladel, Breslau lähedal Koberwitzis, krahv Carl Wilhelm von Keyserlingki (1869–1928) mõisas suurmaaomanikest põllumeeste initsiatiivil dr. R. Steineri läbi viidud põllumajanduskursus, kus nii teoorias kui ka praktikas pandi alus biodünaamilisele põllumajandusele.

Samadel alustel oli Goetheanumi laboratooriumides Dornachis, Šveitsis juba aastaid varem tehtud teaduslikke uurimistöid (meie praegust terminoloogiat kasutades) mahetoidu ja tavatoidu kvaliteedi võrdlemiseks dr. G. Wachsmuthi, dr. E. Pfeifferi jt juhtimisel.

Seda ajapunkti võib käsitleda kui tänapäevase mahepõllumajanduse sündi. Biodünaamilise põllumajanduse põhimõtted sisaldavad nimelt endas kõiki tänapäevase mahepõllumajanduse reegleid, millele lisanduvad veel süvitsiminevad meetmed tervikliku looduskeskkonna saavutamiseks. Biodünaamiline põllumajandus põhineb arusaamisel, et harmoonia on nii kosmoses, looduses kui ka inimeses endas. Biodünaamiline põllumajandusviis lähtub eelkõige vajadusest maad elavana hoida. Loe edasi: Tagasivaade tänapäevase mahepõllumajanduse ajalukku

Statistikablogi: Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt

Eurostati andmetel kasutas 2012. aastal internetti 75% Euroopa Liidu 16–74-aastastest elanikest, kirjutab Statistikaameti juhtivstatistik Mari Soiela Statistikablogis. Kaasaskantava seadmega väljaspool kodu või töökohta interneti kasutajaid oli 32%. Eestis olid vastavad näitajad 79% ja 37%.

Loe täpsemalt Mari Soiela postitusest „Eestis on internetikasutajate osatähtsus veidi suurem kui Euroopas keskmiselt“.

Selgusid Euroopa Liidu maaeluteemalise foto-videokonkursi võitjad

Eddy Kont ja Timo Raussi

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 50. juubeliaasta tähistamiseks korraldatud foto-videokonkursi võit läks Portugali. Tänu kahele kategooriavõidule ja kokku viie Eesti osaleja tööde Brüsselis toimunud esitlusele võib aga konkursi tulemust pidada ka Eestile väga õnnestunuks­.

Eddy Kont “A field of storks”

Rahvusvaheline žürii valis neljas EL-i liikmesriigis – Eestis, Bulgaarias, Maltal ja Portugalis – korraldatud konkursi ‘ÜPP – tagasipöördumine tulevikku’ üldvõitjaks portugallase Manuel Luis Gomesi foto “Wine – Douro Valley”. Douro orus asuvas veinitalus töötava hobipildistaja teos kuvab veini ning selle valmistamises aset leidva fermentatsiooni ehk kääritamise protsessi. Tehniliselt efektne ja ilus ning pea et igal pool Euroopat valmistatava põllusmajandustoote tuntust kommunikeeriv pilt sai žüriihääletuses kõige rohkem punkte.

Francisco Telles “Back to Basics”

Eestlaste osavõtt konkursist oli aktiivne, ning piltide hea taseme tõendina tutvustati Brüsselis 13.-14. detsembril toimunud seminariüritusel kokku viie meie kodaniku töid. Seminariruumi oli koostatud suurlõuendite vormis näitus konkursi 18 parimast fotost, nende hulgas Eddy Konti, Heino Laiapea, Lii Roosa ja Väino Valdmanni tööd – viimase osas isegi kaks pilti. Lisaks tutvustati Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadi esindajatele ja teistele seminari külalistele videokategooria võitnut Ott Rõngase muusikalist lugu “Home”, mis žürii Eesti liikme, Eesti Talupidajate Keskliidu (ETKL) peadirektori Kaul Nurme sõnul sõelus konkurentide hulgast esikohale ilma tõsisemate vastasteta.

Ott Rõngase konkursitöö koosnes Lõuna-Eesti külaelu kuvava filmi valmimisel ülejäänud võtetest ning nende sidumisest tema enda kirjutatud ja esitatud muusikapalasse “Home”. Video:

Fotokonkursi kategooria “Mahepõllumajandus ja maaturism” võitnud Eddy Konti pilt sündis suvel, mil ta ühel varahommikul sattus autosõidu ajal nägema teeäärsel põllul ööbimas suurt kureparve. Tavaliselt inimesi kartvad linnud lubasid teda seekord endale üllatavalt lähedale, ning eriti žürii lõunaeurooplastest liikmeid kõnetanud pilt sai tehtud Konti sõnul üsnagi tavalise taskukaameraga.

Manuel Luis Rebelo Gomes “Wine – Douro Valley”

Konkursi fotokategooriate võitjatöödeks osutusid žürii hinnangul:

  • “Mahepõllumajandus ja maaturism” teemal eestlanna Eddy Kont pildiga “A field of storks“;
  • “Euroopa põllumajanduspoliitika ja tootmine – kvaliteet, mitmekesisus, tervislikkus” teemal portugallane Manuel Luis Rebelo Gomes pildiga “Wine – Douro Valley“;
  • “Külakogukonna tulevik” teemal samuti portugallane Francisco Telles pildiga “Back to Basics“.

Kategooriavõitjaid autasustati profifotograafidele ja arvutigraafikutele suunatud Wacom’i graafikalaudadega. Pressiteatele kaasatud pildil võtab Eddy Kont auhinda vastu konkursi Eesti korraldaja Timo Raussi käest.

Foto-videokonkurss oli osa Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi kaasrahastatud infokampaaniast ‘ÜPP: tagasipöördumine tulevikku’ (Re:turn to the Future), mida korraldati sel aastal neljas mainitud EL-i liikmesriigis. Kommunikatsiooniettevõte In Nomine aitas kampaania peakorraldajal, Bulgaaria agentuuril Strategma, viia konkursiga seotud tegevusi ellu Eestis.

Kõikide foto-videokonkursil osalenud töödega võib tutvuda veebilehel. Infokampaania veebileht!

Lõõtspilliselts toob mängu ka rahvakandle

Fotomeenutus. Allikas: polva.ee

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid ­- perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa

Nädalavahetusel esineb katkestusi äriregistri töös

28. detsembri õhtul alustatakse äriregistri menetlustarkvara üleviimist uuele infosüsteemile ning sellega seoses on peatatud äriregistri töö kuni esmaspäeva hommikuni 31. detsembrini.

Äriregistri ettevõtjaportaali katkestus algab reedel, 28. detsembril kell 18.00 ning lõpeb hiljemalt esmaspäeva, 31.detsembri hommikul kell 6.00.

Lisaks võib esineda tõrkeid ja katkestusi äriregistri teabesüsteemi ja x-tee teenuste töös ajavahemikul 29.12.12 kella 21.00-st kuni 31.12.12 kella 06.00-ni. 

Allikas: justiitsministeerium

“Jõulutunneli” kaudu annetati vaimupuudega noorte kodu heaks 202 000 eurot

 ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.

“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.

Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.

Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.  

2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.

Anneli Tõevere-Kaur

Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.   

Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.  

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.

Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate  kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide  korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

“Kalevipoeg piltides” autor Jaan Kaljuvee. Foto: Viktor Svjatõshev

Neljapäeval esitleti  Jõgevamaal Saare vallas Kääpal asuvas Kalevipoja muuseumis raamatut “Kalevipoeg piltides “, mis tutvustab rahvuseepost läbi kunstnik Jaan Kaljuvee maalide ja luuleridade.

Raamatu sünnilugu sai alguse sellest, et  kunstnik Jaan Kaljuvee tuli Kääpale Kalevipoja muuseumisse Kalevipoja teemalisi maale tutvustama. Muuseumi juhataja Ulvi Tamm ning SA juhataja Hannes Soosaar ja toonane projektijuht Urpo  Reinthal  leidsid, et kunstiteosed ja neid lahtiseletavad luuletused väärivad jäädvustamist. Ennekõike rahastamisvõimalustega tegeledes, asusid nad kaasa aitama trükise väljaandmisele.  Selles töös osales usinasti ka mõned aastas Kalevipoja Koja projektijuhina töötanud Moonika Hunt, kes esitlusele oli kaasa võtnud ka pisipoja. Samuti aitas projekti ellu viia ka SA Kalevipoja Koda praegune projektijuht Tamar Erikson. Nii valmiski kuuekümne neljast pildist ja salmidest koosnev raamat “Kalevipoeg piltides”.

Jaan Kaljuvee elab Tartumaal Vedul ning on töötanud põllumajandusettevõttes töökoja juhatajana ja kombainerina. Mitmekülgses tegelemises kunstiga on talle inspiratsiooniallikaks ennekõike Kalevipoja lood. Saare vallavanem Jüri Moroziv ja Voore põhikooli direktor Raivo Reimets märkisid presentatsioonil, et Kaljuvee looming on igati oluline rahvuseepose väärtustamisel ning selle vastu huvi suurendamisel.  Koolijuht arvas, et raamat võiks huvi pakkuda vähemalt kolmveerandile Voore kooli õpilastest.

Loe edasi: Kalevipoja ainestik jõudis uude raamatusse

Korteriühistud: sulalumega jälgige katuseid ja kõnniteede olukorda

Ootamatult soojaks läinud talveilm toob ühistus ohtralt heakorratööd juurde – kõnniteedel on vee all jäine kiht, mis vajab libedusetõrjet, samuti tuleb jälgida katuste olukorda – raskeks muutunud sulalumi võib ohustada hoone konstruktsioone, hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Andres Jaadla. “Inimestel kipub olema arusaam, et sulailmaga pole tarvis lund ära lükata, see sulab niigi – kuid kui katusele on kogunenud suurem hulk lund, sest pidevalt on ka juurde sadanud, muutub see sulamisel raskeks ning
katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” rääkis Jaadla. Hoolega tuleks tema sõnul jälgida ka väiksemaid kõrvalhooneid, garaaže, samuti maja varikatuseid ja rõdusid.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks Jaadla sõnul vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate
hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike
õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest,” hoiatas Jaadla. Ka lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku ülesandeks, kuigi korteriühistud on seda Jaadla sõnul korduvalt esile tõstnud kui ebaõiglaselt mahukat kohustust, mis võiks olla kohaliku omavalitsusega jagatud või siis mingil moel ühistutele kompenseeritud. “Sulailmadega tuleb jälgida ka, et kõnniteed poleks libedad – veekihi all võib olla sulalumi jäässe läinud,” rääkis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve 
riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Sacred Circle Dance väetantsude õpituba

12. jaanuaril ja 13. jaanuaril toimuvad Väetantsude ehk Pühade Ringtantsude õpitoad, mida juhendab Eduardo Agni!

Väetants on ringtants, mis on algupärane ülemaaline tantsuviis, kus tuleme kokku ja tähistame elu olemust maal – voolamist!

Väetantsud ehk Pühad Ringtantsud on kogu vanadest ringtantsudest, mis sisaldavad müstilist sümbolismi – tantsud eri maadest, nagu Kreeka, Iirimaa, Rumeenia, Iisrael, Boliivia, Inglismaa, Šotimaa, Brasiilia ja teised. Need tantsud kogus 60ndatel aastatel Findhorni ökokülas Šotimaal saksa koreograaf Bernhard Wosien.

Eduardo Agni on Euroopas elav Brasiilia päritolu rahvatantsu õpetaja, muusik ja produtsent. Ta on loonud filmide ja moodsate tantsuetenuste helikujundusi.  Ta on  pühendunud pühade tantsutraditsioonide uurimisele. Näiteks viimasel ajal on ta uurinud India ja Nepaali huvitavaid traditsioone.

Eduardo Agni on ka suurepärane kitarrist ja helilooja, kes on loonud ainulaadse kitarrimängustiili: kuula teost “Red” YouTube’ist: http://www.youtube.com/watch?v=GcibnZ-GALU

 

Osaleda saavad igas vanuses inimesed. Eelnev tantsukogemus pole määrav. Oluline on vaid kohalolek.

Võta kaasa kerged tantsujalatsid ja pane selga mugavad riided.

12. jaanuaril, laupäeval, kell 12-15 • Taiji Klubis Tallinnas, Pärnu mnt. 102, sissepääs E, II korrus

Osalustasu:
15 eurot – registreerudes ja tasudes kuni 5. jaanuarini
20 eurot – 5.–12. jaanuar ja kohapeal

13. jaanuaril, pühapäeval, kell 12-15 • Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal, Rõuge vallas

Osalustasu:
10 eurot – registreerudes ja tasudes ülekandega kuni 6. jaanuarini
15 eurot – 6.–13. jaanuar ja kohapeal

Registreerumine: Taisto Uuslail, tel 528 7044, e-post  info.helisen@gmail.com

Osalustasu kanda a/a: Taisto Uuslail, 221010034641 (Swedbank)

Lisainfo:

http://www.youtube.com/watch?v=F0HDKA3IaKs

http://www.eduardoagni.com.br/release/index2.asp
Õpituba korraldab: Helisen Stuudio / www.helisen.eu

 

Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Selle aasta kevadel Tartus aset leidnud Maamessil 2012 käis palju huvilisi Põlvamaa boksis mekkimas kummalisi, kuid väga maitsvaid maiusi. Tegemist oli toona uudistootega, millel polnud veel nimegi.

„Lühidalt öeldes tõime maitsmiseks välja linaseemnete pressimisjäägina tekkinud krõbinad, mida oli karamellistatud fariinisuhkrus,” rääkis Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja Kaire Mets.

Pole ju saladus, et linaseemned on tervise seisukohalt tõeline varaait, sest nad sisaldavad polüküllastumata rasvhappeid, mis omakorda kuuluvad oomega-rasvhapete hulka. Ka hiljutised uuringud on näidanud, et linaseemnete söömine aitab vähendada südamehaiguste, vähktõve, insuldi ja diabeedi riski. Linaseemnete veidi pähklise mekiga pressimisjäägis leidub kasulikke ja tervistavaid omadusi veel küllaga. Loe edasi: Saage tuttavaks – põlvamaised linarosinad!

Reedad tööandja, kaotad töökoha

Tänapäeval liigub info sekunditega teispoole maakera ning saab teatavaks tuhandetele inimestele. Kui info on kord avalikustatud, siis seda enam kinni ei püüa.

Kuidas kaitsta ettevõtte siseinfot ja mida teha patustanud töötajatega, kirjutavad ajakirja Kaja detsembrinumbris advokaadibüroo Sorainen partner Kaja Karin Madisson ja advokaat Kaia Kuusler. Kindlasti ei tasu alahinnata siseinfo avalikustamise mõju ettevõtja käekäigule ka siis, kui avaldatud info ei ole ärisaladus. Tihti ei osata avalikustatud ärisaladust ära kasutada, kuid siseinfo avalikustamine võib kujundada hoiakuid ning mõjuda negatiivselt ettevõtte mainele. Selliseks infoks võib olla näiteks ettevõtte suvepäevadel või muudel siseüritustel toimunu.

Madisson ja Kuusler märgivad, et meediast on teada juhtum, kus kliente või konkurente on taga räägitud ning kahtlemata ei ole ühegi äriühingu huvides, et selline teave avalikkuse ette jõuaks. Näiteks võib tuua olukorra, kus töötajad jagavad suhtlusportaalides küll omavahel, kuid avalikkusele kättesaadavalt infot tööandja klientide käitumise kohta (s.t ettevõtte siseinfot) või teevad tööandja klientide kohta halvustavaid märkusi.

Elu kahe maailma piiril

Osale Lõuna-Eesti avastamisväärt paikade leidmise ideevoorus. Ootame teie ettepanekuid kuni 10. jaanuarini 2013!

Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugu ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm.

Lõuna-Eesti Leader tegevusgrupid (Tartumaa Arendusselts, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu ning Võrumaa Partnerluskogu) ja partnerina Tartu linn alustavad 2013. a suvel rahvusvahelise koostööprojektiga, mis viiakse läbi koos National Geographicu ja Lõuna-Eesti turismiarendajatega. Projekti raames kerkivad Lõuna-Eestis maastikule ligi 6m kõrgused National Geographicu aknakujulised raamid.

Projekti aeg: mai 2013 – detsember 2014.

Projekti eesmärgiks on:

  • tugevdada piirkonna identiteeti;
  • tuua piirkonnale tuntust ja külastajaid;
  • tutvustada Lõuna-Eestit nii sise- kui välisturistile.

Projekt on alguse saanud Hollandist Ida-Groningenist, kus maastikule paigaldatud akende eesmärgiks on juhtida külastajate tähelepanu paikadele , mis kõige paremini jutustavad piirkonna lugu ning selle kaudu suurendada siseturismi. Eesmärki on see projekt siiani väga hästi täitnud, sest turistide hulk on pooleteist aastaga kahekordistunud. Tuleval suvel lõppeb projekt Hollandis ning idee koos heade kogemustega rändab Lõuna-Eestisse.

Temaatilised valdkonnad, mida akende asukohaga Lõuna-Eestis rõhutada tahame, on:

  • loodus;
  • kultuur ja ajalugu;
  • tervis ja aktiivne puhkus;
  • innovatsioon väikeettevõtluses;
  • säästvad ja jätkusuutlikud lahendused.

Lisainfo: Triin Lääne projektijuht, triin@tas.ee, 53029203

Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Vastse-Kuuste külje all Leevijõe külas elav Kuulo Kade näeb oma tulevikku külasepana, kelle käes saavad uue hingamise nii külarahva sõiduautod kui ka põllutöömasinad.

Eesti Põllumajanduse Akadeemias mehaanikuks õppinud Kuulo Kade töötas viimased 17 aastat ARK-i Põlva büroos peaspetsialistina, kuid möödunud aastal tõmbas ta vabatahtlikult sellele karjäärile joone alla. Loe edasi: Vastse-Kuuste mees taaselustab külasepa traditsiooni

Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

Kapi Merike mahetoidu päeval Hartsmäe talus leemekulpi liigutamas. Foto: EMSA
2012. aastal valmisid mitmed trükised mahetootjatele, mida on kasulik sirvida kõigil mahepõllumajanduse ja mahetoidu huvilistel.

Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale annab kokkuvõtliku ülevaate kõigist kontrollitavatest nõuetest mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatusega (sealhulgas vesiviljelus) ning mahemesindusega tegelevatele või alustada soovivatele ettevõtjatele. Iga nõude puhul on olemas kirjeldus, mida täpselt kontrollitakse ja vajadusel on lisatud ka selgitused, kuidas nõuet mõista või tõlgendada.

Trükis Mahepõllumajanduslik köögiviljakasvatus on mõeldud väikestel pindadel maheköögivilja kasvatajatele. Trükises antakse ülevaade erinevatest masinatest köögiviljakasvatuses ja köögiviljade säilitamisest.

Trükis Mahepõllumajanduslik maitse- ja ravimtaimekasvatus annab ülevaate olulisematest mahereeglitest ja maitse- ja ravimtaimekasvatuse tehnoloogiast ning on mõeldud mahepõllumajandusliku maitse- ja ravimtaimekasvatusega alustajatele. Loe edasi: Valmisid mitmed mahepõllumajanduse trükised

ETV Jõulutunnel kutsub täna toetama vaimupuudega noori

Täna toimuv ETV traditsiooniline heategevusprogramm toetab seekordsel jõulupühal intellektipuudega noori. Saate partneriks on Maarja Päikesekodu rajajad, kes soovivad täisealiseks saavatele sügava või raske vaimupuudega lastele ehitada Tartumaale Haaslava valda sellise kodu, kus nad parimal viisil saaksid elada, õppida ja töötada.  Maarja Päikesekodu missioon on luua päikeseküllane ja arengut toetav kodu raske ja sügava ning liitpuudega inimeste jaoks. Külla planeeritakse elanikele 8 elumaja. Ühes majas elab 5- 7 erineva puudega inimest. Iga maja personali hulka kuulub vastavalt elanike puude raskusastmele kuni 12 abistajat (töötajat), kes töötavad vahetustega.

Käime külas intellektipuudega noorte peredel ning saatejuhid Anu Välba ja Margus Saar kutsuvad külalisi otsesaatesse. Esinema on palutud suurepäraseid lauljaid, kollektiive ja muusikuid, teiste hulgas Liis Lemsalu, Maarja, Koit Toome, Tõnis Mägi ja Kärt Johanson, Marko Matvere, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Kaire Vilgats, Untsakad jpt.

Avatud on telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Päikesekodu rajamist.

Helistades numbril
900 7701 – annetate 2 eurot;
900 7702 – annetate 5 eurot;
900 7703 – annetate 25 eurot.

Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.
Maarja Päikesekodu

Pühade ajal “puhkavad” ka pankadevahelised maksed

24.-26. detsembril on riigipühad ja neil päevadel ühest pangast teise panka maksed ei liigu.

Kui sul on eeloleval nädalavahetusel või jõulupühade ajal vaja ülekannet teha samas pangas asuvale kontole või ootad ülekannet inimeselt, kelle konto asub sinu omaga samas pangas, siis liiguvad maksed tavapärases korras ehk ka nädalavahetusel ja pühade ajal.

Kui sul on vaja teha välismakseid, uuri nende tingimuste ja teostamise tähtaegade kohta oma pangast järele.