Rubriik: Eesti
On parim aeg pidada jutupühi
Kuni 26. novembrini toimuvad Rahvakultuuri Keskuse jutukooli eestvõtmisel jutupühad. Jutupühad on „liikuv püha”. Juhtub siia maile hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe ka aeg jutupühadeks. Seekordne külaline on David Ambrose Walesist.
Jutupühade raames toimuvad jutuhommikud ja -õhtud nii lastele kui ka täiskasvanutele. Homme õhtul räägib 24. novembri õhtul räägib David lugusid ja ballaade Rahvakultuuri Keskuses.. Samas on 24. novembril seminar „Lugude jutustamine tänapäeval”, kus räägivad jutukooli eestvedaja ja jutuvestja Piret Päär, näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning jutupühade külaline David Ambrose. 25. novembril juhatab David töötuba „Mälestused ja unistused”.
David Ambrose on jutuvestja ja ühe tuntuima rahvusvahelise lugude jutustamise festivali „Beyond the Border” eestvedaja. Ta tegutseb Walesis selle valdkonna eestvedajana juba 20 aastat. Jutuvestjana esineb David nii kodumaal kui ka võõrsil. Ka tema lood on pärit maailma eri paigust. Lugude vahele pikib ta mänglevalt mõistatusi, nalju ja laulegi.
Miks just jutupühad?
Tartumaal elanud kord üks mees, Miku Juhan, kes olevat olnud omal ajal sealtkandi parimaid jutustajaid. Jutuhoogu sattunult võis ta unustada kõige kibedamad tööd. Juhtunud sedagi, et Miku perenaine läinud keskhommikul töörahvale süüa viima, aga peremees seisnud alles nurme ääres ja „kihutanud juttu”, külast kutsutud abilised sealsamas mõnuga kuulamas. Ja kui siis kusagilt kaugemalt tulnud mõni teine hea jutustaja, olnud Miku talus „jutupühad” – jutustatud poole ööni…
Maavalla koda tänab hiite hoidjaid
Maavalla koda tunnustab tänavu viit ettevõtmist, mis on aidanud kaasa looduslike pühapaikade uurimisele, väärtustamisele ja hoidmisele.
Homme Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval tunnustamissündmusel saavad tänukirja Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm, Eestimaa Looduse Fond, Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar, Ansambel Metastöll ning Setomaa Napi küla rahvas. Samas autasustatakse ka tän
avuse hiite kuvavõistuse võitjaid. Sündmuse naelana kuulutakse välja tänavuse aasta Hiie sõber.
Eestimaa Looduse Fond on alates 2002. aastast pakkunud abi mitmetes pühapaikade kaitsmist edendavates ettevõtmistes: osalenud looduslike pühapaikade uurimismetoodika koostamises ning looduslike pühapaikade arengukava algatamises, on pakkunud pühapaikade kaitsjatele tasuta õigusabi, on võtnud avalikult sõna pühapaikade kaitseks ning on osalenud pühapaikade tutvustamisel.
Valjala põhikooli ajalooõpetaja Ester Vaiksaar on uurinud alates 1995. aastast koos oma õpilaste ja huvilistega kodukihelkonna looduslikke pühapaikasid – küsitlenud põliselanikke, kaardistanud ja kirjeldanud pühi salusid, kive, allikaid ja puid. Seeläbi on ta päästnud mitmed pühapaigad unustusehõlma vajumast ning on õpetanud noori ja täiskasvanuidki pühapaikasid tundma ja austama.
Eesti on teadaolevalt esimene riik maailmas, kus riigi seadusandlikus kogus on moodustatud looduslike pühapaikade toetuseks ühendus. Tõnis Lukase juhtimisel koondunud saadikud on riiklikul tasandil väärtustanud pühapaikasid ning aidanud avalikkusel teadvustada nende ohustatust. Toetusrühma eestkostmisel eraldati 2012. aastal riigieelarvest vahendid, mille abil sai korraldada Põlva kihelkonna pühapaikade uuringud ning arendada pühapaikade andmekogu.
Ansambel Metastöll on pikki aastaid laulnud emakeeles hiitest, andnud välja kogumiku Hiie koda ning aidanud sellega kaasa looduslike pühapaikade teadvustamisele ja väärtustamisele noorema rahva seas. 2006. aastal korraldas Metsatöll koos Maavalla kojaga kontsertsarja Koduhiite kaitsel ning kutsus inimesi üles liituma pühapaikade kaitset taotleva pöördumisega.
Setomaa Napi küla rahvas valmistas 2010. aastal täispika mängufilmi seto maausust. Arhiivikirjeldusel põhinev film jutustab Napi küla pühapaiga kasutamisest ning viljakusjumala Peko austamisest esimese maailmasõja eelõhtul. Filmi tegemist vedas eest Setomaa praegune ülemtsootska Arne Leima ning film valmis külaelanike kulu ja kirjadega ning oma jõul. Selle teoga on Napi küla rahvas näidanud, et pühapaikadega seotud pärandi väärtustamisel saab hea tahtmise juures ka kesistes tingimustes korda saata suuri asju. Loe edasi: Maavalla koda tänab hiite hoidjaid
Loomakaitse Selts: hulkuvate loomade peale kulub 860 000 eurot aastas
Mullu kulus Eesti kohalikel omavalitsustel hulkuvate loomadega tegelemiseks 864 852 eurot, mis teeb 0,64 eurot iga Eesti elaniku kohta, selgus Eesti Loomakaitse Seltsi tellimusel Tartu ülikooli majandusteaduskonna doktorant Liis Lille polt vabatahtliku töö
na läbiviidud uuringust.
Vastavalt uuringule on hulkuvate loomade arv paljudes kohalikes omavalitsustes aga nii suur, et pole võimalik täita kõiki hulkuvate loomadega seotud kohustusi. Seni on kõige suuremaks takistuseks ressursside leidmine loomade varjupaikadesse toimetamiseks, kuid vaid väga vähestel jätkub vahendeid ennetustegevuseks, milleks on näiteks mikrokiipide paigaldamine ja kampaaniad soovimatute loomapoegade ärahoidmiseks.
Võttes arvesse hulkuvate loomadega seotud tegevuste kulukust, tuleks Eesti Loomakaitse Seltsi üldjuhi Evelyn Valtini sõnul riiklikul tasandil uuesti arutellu võtta ja otsida võimalusi ühtse lemmikloomaregistri loomise ja haldamise rahastamiseks ning üle-eestilise kiibistamise kohustuse kehtestamiseks. “Taoline ennetustegevusse investeerimine vähendab oluliselt pikemas perspektiivis kulutusi kohustuste täitmiseks, kuigi lühiajaliselt on kulud ühtse registri loomise ja kiipimisprotseduuride maksumuste näol suuremad.” lisas Valtin.
Arvestust lemmikloomade üle peavad vähem kui pooled 117-st küsimustikule vastanud omavalitsustest. Peamiste põhjustena arvestuse mittepidamisel toodi välja ühtse lemmikloomaregistri puudumist ning ressursside vähesust registri koostamiseks ja selle haldamiseks. Uuringust selgus, et Eestis on hinnanguliselt vähemalt üks registreeritud koer või kass iga kümne elaniku kohta.
Maanteeamet otsib liikluskasvatuse auhinna nominente
Hilissügis on tasahilju kätte jõudnud ning sellega on lähenemas ka aeg, mil Maateeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond tunnustab inimesi, kes on aidanud tegeleda liiklusohutuse ja –kasvatusalaste oskuste-teadmiste levitamisega. Oma tänu väljendamiseks korraldab Maanteeamet neile jõulude eel tänuürituse.
Liikluskasvatuse auhinda antakse välja parimatele õpetajatele, liikluskasvatuse sündmustele, tublimatele kohalikele omavalitsustele ja aktiivseimatele koostööpartneritele. Kokku tunnustatakse 18 isikut või organisatsiooni.
Kandidaatide esitamise tähtaeg on pühapäeval, 25. novembril. Kandidaate võivad esitada kõik regiooni asutused, ettevõtted ja üksikisikud. Ettepanekule tuleb lisada motivatsioonikiri, kus on kirjas esitaja nimi ja tema kontaktandmed; kandidaadi nimi ja tema kontaktandmed ning vabas vormis põhjendus, miks peaks antud inimest või organisatsiooni tunnustama. Põhjendus peab olema kooskõlas statuudis kandidaatidele esitatud nõuetega.
Ettepanekuid koos motivatsioonikirjaga ootab Maanteeameti lõuna regiooni liikluskasvatuse osakond aadressile Sepa 23, Tartu 51013 või e-posti aadressile kai.kuuspalu@mnt.ee märgusõna all „Liikluskasvatuse auhind“. Hiljem saabunud ettepanekuid ei arvestata.
Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka
Rebimine auhinnaliste kohtade pärast oli väga pingeline. Polaarjoone taga asuvasse kaevanduslinna Gällivaresse olid saabunud mitmed uued võistkonnad ning nende salanipid ja taktika olid tundmatud. Tänavune poodiumile tõusmine tähendas juba teise värvilise medali toomist Eestisse.
Esimese ülesandena tuli võistlejatel püsida mehhaanilise põhjapõdra seljas võimalikult kaua – võidu sai endale Saami jõulumees. Teiseks oli kotijooks ja soomekelguga sõitmine. Kes kiirem, see võidule lähemal. Eesti võistkonna medalisaak sellega algaski – jõuluvana Aare sai kolmanda koha. Järgmisena tuli jõulumehel ennast ümber oma jalutukepi keerutada. Kepp pidi toetuma maha ning pea (laup) pidi olema käepideme peal. Paljudele sai saatuslikuks see, et pead ei hoitud kepil. Loe edasi: Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka
Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga
Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Loe edasi: Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga
Eestlased tutvustavad end Helsingi mardilaadal
Sel nädalavahetusel, 24.-25. novembril, peetakse Soomes Helsingi Kaapelitehdas kultuurikeskuses juba 29. korda iga-aastast Mardilaata, kus tutvustatakse peamiselt Eesti kultuuri, käsitööd, toitu ning turismivaldkonda ja Eestis puhkamise võimalusi. Mardilaat on soome-eesti kultuurisuhteid edendava Tuglase Seltsi igasügisene suursündmus juba aastast 1983.
Messi turismialal tutvustavad Lõuna-Eestit ühiselt SA Lõuna-Eesti Turism ja MTÜ Peipsimaa Turism. Organisatsioonidest ja ettevõtjatest esindavad Lõuna-Eestit veel SA Tartumaa Turism, Kubija Hotell-loodusspaa, Dorpat Hotell ja Konverentsikeskus, Tartu Ülikool, Eesti Maanteemuuseum, Pühajärve Spa & Puhkekeskus, Tartu Loomemajanduskeskus, Luke Farmimeierei ja paljud teised.
Kogupereüritusel, kuhu oodatakse üle 15 000 külastaja, tutvustavad Eestit kui turismimaad, eesti toitu ja käsitööd, eesti kunsti ja kultuuri peaaegu 150 esinejat ning üle 160 eksponendi. Seekordse Mardilaada teemaregiooniks on Haapsalu ja Läänemaa. Mardilaada külastaja saab nautida põnevat Läänemaa kultuuriprogrammi, tutvuda kogu Eestit hõlmava turismialaga ja teha meeldivaid oste käsitöö- ning toiduainete alal. Kõik üritused on tasuta! Lisainfo Mardilaada kohta aadressil: http://www.martinmarkkinat.fi/.
Allikas: SA Lõuna-Eesti Turism
Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks
Austatud härra minister 
Eesti on liitunud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ja selle artikli 19 järgi on osalisriigid võtnud endale kohustuse rakendada kõiki seadusandlikke, administratiivseid, sotsiaalseid ja haridusalaseid abinõusid, et kaitsta last igasuguse füüsilise ja vaimse vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletussejätmise, hooletu või julma kohtlemise või ekspluateerimise, kaasa arvatud seksuaalse kuritarvituse eest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee rõhutab igasuguse laste kehalise karistamise keelustamise olulisust nii kodus, koolis kui muudes institutsioonides.
Laste kehaline karistamine rikub inimõiguste aluspõhimõtteid – õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Nende inimõiguste kaitse on üks demokraatliku ühiskonna alustaladest. Karistusseadustikus sätestatud kehalise väärkohtlemise süüteo koosseis ning lastekaitse seaduse ja perekonnaseaduse sätted, mis keelavad rakendada kasvatusabinõusid, mis on alandavad või tekitavad lapsele piina või kehalisi kahjustusi, ei ole olnud piisavad ühiskonna hoiakute muutmisel laste suhtes rakendatavasse kasvatusvägivalda. Lasteombudsmanina olen seisukohal, et laste vastase vägivalla, sealhulgas kehalise karistamise osas, peab ühiskonnas olema normiks täielik leppimatus. Ka nn „leebemad“ kehalise karistamise meetodid nagu näiteks tutistamine või laksuandmine tekitavad lapsele valu ja alandust ning rikuvad lapse õigust füüsilisele puutumatusele ja inimväärikusele. Me ei aktsepteeri vägivalda täiskasvanute omavahelistes suhetes, samuti ei tohiks me aktsepteerida vägivalda täiskasvanute ja laste vahelistes suhetes. Loe edasi: Avalik pöördumine laste kehalise karistamise keelustamiseks
“Keeleklikk” pakub tasuta eesti keele õpet
Sel aastal valmis koostöös Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumiga tasuta algtaseme (0–A2) eesti keele e-kursus “Keeleklikk” vene emakeelega eestimaalastele: www.keeleklikk.ee. E-kursus “Keeleklikk” sisaldab ligikaudu tuhat interaktiivset harjutust, sada humoorikat videot ja paarsada joonisfilmi, mis aitavad õppijaid märkamatult esimestest sõnadest algtaseme keeleoskuseni. “Keeleklikk” on sobilik nii iseseisvaks keeleõppeks kui ka lisamaterjaliks eesti keele kursusel käijatele. Õppija saab ise valida õppimise aja ja koha, õppijate arv on piiramatu. Kasutajatel on võimalus saata ka oma kodutöid õpetajale, kes neid parandab ning kommenteerib.
“Keeleklikk” abil keele õppimine on huvitav ja lõbus ning tänu sellele ka tulemuslik. Kuue kuuga on Keelekliki e-kursus kogunud üle 8000 registreeritud kasutaja. E-kursusele on omistatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Euroopa Komisjoni poolt aasta võõrkeelealase teo auhind.
Rohkem infot:
Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega
Neljapäeval Tartu Ülikoolis toimunud looduslike pühapaikade teabetunnis tutvustas Kalev Petti OÜ Faktum & Arikost avaliku arvamuse uuringut “Elanike hoiakud seoses looduslike pühapaikadega”. Hiite Maja SA tellimusel küsitleti 2012. aasta heinakuus omnibuss-uuringu raames Eesti 15-74
aasta vanuseid elanikke teemadel, mis puudutasid nende teavitatust ja hoiakuid seoses hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmisega.
Võrreldes eelmisel aastal toimunud sarnase uuringuga on tuntavalt kahanenud elanike rahulolu võimaluste osas saada ajakirjandusest teavet looduslike pühapaikade kohta: 2011. aastal oli pakutud teabega rahul 38% vastanutest, kuid tänavu kõigest 17%. Samas on kasvanud inimeste hulk, kelle meelest pühapaikadega seotud teave on kättesaadav halvasti või pole üldse kättesaadav: 2011. aastal oli selliselt vastanuid 32% ning 2012. aastal 40%. Kasvanud on ka inimeste hulk, keda teema ei huvita või kes ei oska seisukohta võtta. Aastataguse ajaga on selliseid inimesi 13% rohkem. Rahvuste lõikes on pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega rahul 20% eestlastest ja 9% mitte-eestlastest.
Hiite ja teiste looduslike pühapaikade kaitsmist peab tähtsaks või väga tähtsaks 65% ning vähetähtsaks või tarbetuks 2%, seisukohta ei võtnud 26% vastanutest. Looduslikke pühapaikade kaitsmist keskmiselt tähtsamaks pidavad ühiskonnarühmad on: taara- ja maausu pooldajad 89%, luterluse pooldjad 79%, maa-asulate elanikud 74%, linnade elanikud (v.a Tallinn) 70% ning kõrgharidusega inimesed 67%. Loe edasi: Eesti elanikud pole rahul looduslike pühapaikadega seotud teabe kättesaadavusega
Pärlipüüdja Marek Vahula
Minu kunagised kolleegid, giidid-reisijuhid, kõik kes Lahemaa Rahvuspargis gruppe ohjasid, rääkisid gruppidele ühte legendaarset lugu. Nimelt, et Kuusalu valla Pärlijõest olevat ebapärlikarpidest ehtsaid pärleid korjatud ja neid koguni neis kasvatatud. Aastasadu tagasi olevat jõeäärsete talude talupojad pärlikarpide kaante vahele pannud kive või klaasitükke, kuhu siis karp pärlmutterkihte peale kasvatama hakkas. Ca kümne aastaga olevat nii ehtne pärl karbi poolmete vahele kasvanud. Legendi järgi olevat neid pärleid müüdud Peterburgi, seda sinna tollasele rikkale aadlile. Parimad ja suurimad pärlid olevat jõudnud koguni tsaaride ja tsarinnade omandusse. Samalaadne lugu jutustab midagi ka Rõuge kihelkonna Pärlijõe kohta.
Nüüd on eraldi projekti raames plaanis Eestimaa pärlite saatus selgeks teha, seda nii Eestimaal kui Venemaal, et kas legendi sarnane jutt on ikka tõene või mitte. Meie kodumaa pärlite saatust ei tee kindlaks Mina üksi, koostööpartnerid on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ Ajaloo Instituut ja Peterburi Eesti Selts. Plaanis on filmiprojekt „Pärlipüüdja” ja raamat „Peterburi teekond”, kus Meie pärlite saatusest räägitakse.
Marek Vahula, Pärlipüüdja
marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula
Viiendik Tallinna koolipuhvetitest pakuvad mahetooteid
13. novembril Tallinna Järveotsa Gümnaasiumis toimunud konverentsil tutvustati mahetoidu kasutamise võimalusi ja kogemusi lasteastutustes ning kuulutati välja Tallinna konkursi „Tervislik koolipuhvet“ parimad.
Kolmeteistkümnest tunnustuse saanud koolipuhvetist seitsmes pakutakse muuhulgas mahetooteid. Kõigist külastatud 49 Tallinna koolipuhvetist pakkus mahetooteid 12, mis on enam kui 20%. Paljud puhvetid olid huvitatud mahetoodete pakkumisest kohvikus, peamiseks küsimuseks osutus mahetoodete kättesaadavus ja logistika.
„Peame oluliseks, et Eesti koolipuhvetites oleks rohkem Eestis toodetud kohalikku ja mahetoodangut,“ ütles Margot Pomerants
Põllumajandusministeeriumi mahebüroost. „Esmatähtis on saavutada mahetootjate ja turustajatega sellised kokkulepped, et mahetoodete hind ei oleks lasteasutustele takistuseks mahetoodete ostmisel ja meil on hea meel, et tarnijad kinnitavad valmisolekut hinnasoodustusi teha.“
Tulundusühistu Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik ütles, et soovides pakkuda lastele maitsvat toitu kvaliteetsest toorainest, on ühistu nõus tegema lasteasutustele soodsamaid kokkuleppehindu. Konverentsikülastajatele rääkis Jaan Nõmmik ka mahetoidu kättesaadavusest Eestis, kauba tellimisest ja kohaletoimetamisest.
Kaari Onni Viljandi Vaba Waldorfkoolist rääkis kogemustest mahetooraine kasutamisel: „Täna on 90% kasutatavast toorainest mahetooraine, mahetoidu maksumus päevas lapse kohta on 1,25 eurot. 78 senti maksab riik, ülejäänud lapsevanemad.“ Mahetoidu kasutuselevõtt toimus koolis lapsevanemate initsiatiivil ning kogemus näitab, et hea tahtmise juures on koolis suures osas mahetoitu pakkumine võimalik.
„Viimase kahe aasta jooksul on toimunud oluline edasiminek mahetoidu kasutamisel lasteasutustes,“ ütles *Merit Mikk* Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskusest „Teiste riikide näidete juurde on juba võimalik tutvustada ka häid Eesti kogemusi, mis annab jõudu ja julgust edasi tegutseda,“ rääkis Merit Mikk.
Toitlustajate suurest huvist mahetoodete pakkumise vastu korraldati konverentsi raames ka mahe näidispuhvet, kus osalejad said vaadata võimalikku valikut mahetooteid.
Konverentsi korraldas SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Tallinna Haridusametiga, toetas Euroopa Liit. Tellijaks oli Põllumajandusministeerium.
Lisainformatsioon: Margot Pomerants, Põllumajandusministeerium, e-mail Margot.pomerants@agri.ee, tel: 6256 530
Eesti saab üleliigsete laovarude raha tagasi veel sel aastal
Euroopa Komisjon teatas Põllumajandusministeeriumile, et komisjonil tuleb muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest tasutud 6,584 miljonit eurot Eestile tagastada ning seda loodetakse teha veel käesoleva aasta jooksul.
„Kaheksa aastat kestnud saaga on muude laovarude osas saanud nii tootjatele kui riigile positiivse lahenduse, “ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Me seisame Eesti õiguste eest lõpuni ja taotleme ka suhkru üleliigse laovaru eest tasutud summa tagastamist.“
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi teatel loodab komisjon muude põllumajandustoodete üleliigsete laovarude eest makstud raha Eestile tagastada veel enne käesoleva aasta lõppu. Konsultatsioonid suhkru üleliigsete laovarude tagastamise teemal komisjoni kinnitusel jätkuvad.
Põllumajandusministeerium saatis 2. augustil Euroopa Komisjonile kirja, milles teatas, et tulenevalt Euroopa Üldkohtu 29. märtsi 2012.a otsusest peab komisjon ühenduse eelarvesse makstud summad liikmesriikidele tagastama.
Eesti riik on Euroopa Komisjonile alates 2007. aasta jaanuarist tasunud muude põllumajandustoodete (piimatooted, riis, vein) üleliigsete laovarude eest kokku 6,584 miljonit eurot. Suhkru üleliigsete laovarude eest on Eesti tasunud kokku 34,264 miljonit eurot.
Samal teemal:
http://www.agri.ee/eesti-kusib-euroopa-komisjonilt-tagasi-ka-suhkrutrahvi/
Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee
RMK-l valmis Lõuna-Eesti suurim looduskaitsetöö
Eile, 16. novembril võeti ametlikult kasutusse uus Laeva-Palupõhja tee, mille rekonstrueerimist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fondi poolse toetusega RMK poolt korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis.
2011. aasta detsembris alanud rekonstrueerimistööde käigus uuendati 10,63 km ulatuses teekatet, rajati 45 uut mahasõitu, paigaldati 29 veevoolu truupi ning puhastati kraavid setetest.
RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see vastaks järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks kaasaegsele põllumajandustehnikale,” selgitas Kokk.
Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üleeuroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” lisas Kokk.
Laeva-Palupõhja tee kogupikkus on 11,3 km. Rekonstrueerimistöid teostasid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ. Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ise ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Lisainfo: Kristo Kokk, RMK looduskaitsetalituse juhataja, tel 503 6887, e-post kristo.kokk@rmk.ee
Vikipeedia autasustab Tartu botaanikaaias parimaid kultuurimälestiste pildistajaid
Laupäeval, 17. novembril kell 14 antakse Tartu botaanikaaia palmihoone õppeklassis üle auhinnad fotovõistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” võitjatele. Ürituse juhatab sisse Tartu linnapea Urmas Kruuse, kes annab üle ka Tartu linna auhinnad. Tartu Ülikooli esindab kultuuriteaduste ja kunstide instituudi juhataja ja etnoloogia professor Art Leete. Lisaks Tartu linna ja ülikooli auhindadele antakse eriauhinnad parimate Jõgevamaa ja ajaloolise Võrumaa fotode eest, samuti parima koduks oleva mälestise foto eest.
Musitseerib noor interpreet Karoliine-Lisette Kõiv, tutvustatakse võidupiltidest koostatud rändnäitust ning ametlikule osale järgneb teelaud. Tänavu teist aastat toimunud võistlusel, mis on osa maailma suurimast fotovõistlusest Wiki Loves Monuments, osales Eestist 75 võistlejat 2600 fotoga 1404 kultuurimälestisest. Kogu maailmas osales 33 riigist 15 000 fotograafi, kes avaldasid üle 350 000 pildi. Kõik fotod on avaldatud andmebaasis Wikimedia Commons vabakasutuslitsentsi alusel, mis võimaldab neid kasutada oma äranägemist mööda kõigil soovijatel, kes vaid viitavad foto allikale ja autorile.
Fotovõistluse korraldasid MTÜ Wikimedia Eesti ja muinsuskaitseamet, seda toetasid Nordecon Betoon, Maaleht, Kodu ja Aed, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit, Tartu linn ja Tartu Ülikool. Võistluse eesmärk on tutvustada Eesti kultuuriväärtusi kogu maailmas vaba kasutusõigusega fotode abil ning pöörata neile tähelepanu ka Eestis. Alates esmaspäevast, 19. novembrist saab parimaid Eestis tehtud fotosid näha Tartu raekoja infopunktis. Näitus jääb avatuks 16. detsembrini, järgneva aasta vältel rändab see ringi mööda Eestit.
Võistluse ”Kultuurimälestised Vikipeediasse” koduleht: http://wikilovesmonuments.ee/
Eestist laekunud fotod: http://commons.wikimedia.org/wiki/Category:Images_from_Wiki_Loves_Monuments_2012_in_Estonia
Täna antakse välja Ullo Toomi auaadressid
Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.
Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.
Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.
Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.
Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Erika Põlendik
Täna algab üle-euroopaline jäätmetekke vähendamise nädal
Laupäeval, 17. novembril algab üle-euroopaline teavituskampaania, mis keskendub elanikele jäätmetekke vähendamise võimaluste tutvustamisele.
Kuni 25. novembrini kestval jäätmetekke vähendamise nädalal osalevad 25 Euroopa riiki. ”Nädala idee on ühiselt kutsuda inimesi tähelepanu pöörama oma tarbimisega kaasneva jäätmete hulgale ja seda vähendama,” ütles keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist Ulvi-Karmen Möller. Möller toob välja, et tootjad võiksid näiteks asendada paberkandjal dokumendihalduse digitaalsega ja arvestada iga üksiktoote puhul säästlikku tehnoloogiat, ratsionaalset logistikat, materjalide päritolu ja mõistlikku pakendamist. Tarbija aga peaks mõtlema miks, mida ja kui palju tal tegelikult on vaja osta. Pole mõtet osta rohkem, kui tarbid. Seejuures võiks näiteks pudeliveele eelistada kraanivett, uute toodete ostmise asemel neid rentida, laenata või lasta katkine toode ära parandada. Kui aga tõesti on vaja soetada uusi asju, võiks eelistada kvaliteetseid ja kauakestvaid ning jälgida, et need oleksid võimalikult loodussõbralikud.
Jäätmete tekkimise vähendamisel on esimeseks sammuks liigse pakendamise vältimine. Näiteks tekib vähem jäätmeid, kui osta kauasäilivaid tooteid (kuivained, pesuvahendid jms) suurpakendis, pakkida kõik kaalutud puu- ja juurviljad ühte kilekotti ja võtta poodi kaasa oma kile-, riide- või paberkott.
Eestis läbiviidavate tegevuste seas leiab ühiseid tegevusi, mis on peamiselt suunatud toodete eluea pikendamisega ehk asjadele antakse uus elu neist midagi uut meisterdades või korraldatakse kasutatud asjade laatasid. Koolides ja lasteaedades toimuvad meisterdamise töötoad ja seminarid, kus tutvustatakse võimalusi liigse pakendamise vältimiseks ja säästlikust tarbimisest.
Keskkonnaministeerium on sellist teavituskampaaniat korraldanud Eestis järjepidevalt juba viimased kolm aastat. Kampaania tegevustes osalemise aktiivsus on oluliselt suurenenud, igal aastal liitub kampaaniaga järjest enam riike ja riikides ürituste korraldajaid. Sel aastal aitab teavitusnädala koordineerimisel kaasa Teeme Ära Maailmakoristuse toimkond.
Tänavu osaleb Eestis toimuval jäätmetekke vähendamise nädalal 40 asutust, kes korraldavad kokku 62 üritust nii laiemale publikule kui ainult asutusesiseseid. Eriti usinad osalejad sel aastal on lasteaiad ja koolid, kes on lastele välja mõelnud mitmeid leidlikke meisterdamistegevusi, mida on võimalik erinevatest koduses majapidamises üle jäänud vanadest asjadest teha. Vaata kindlasti lisainfot osalejate ja tegevuste kohta kampaania kodulehelt www.jaatmenadal.com ja Facebookist https://www.facebook.com/jaatmenadal.
Pille Rõivas
Aasta lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon on valitud!
MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu poolt korraldatud noortefoorumil “101 Last Toompeale” valiti täna 2012. aasta lapsesõbralik 
ühiskonnategelane ja organisatsioon.
Aasta lapsesõbralikuks ühiskonnategelasteks valiti Darja Saar, kes on ENTRUM’i eestvedaja. ENTRUM on Lääne-Eesti noortele suunatud meelelahutus- ja koolitussündmuste sari, mis koosneb sessioonidest, ettevõtete külastustest, esseekonkursist ja noorteprojektide konkursist „Olen ettevõtlik!“.
Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai noortekonverents „Lahe Koolipäev“, mis sel aastal keskendub ajale ja selle kasutamisele. Suunaks on võetud noorte movieerimine ja innustamine, seda nii põnevate esindajate kui ka teema enda kaudu. Sel aastal toimub see juba üheksandat korda.
Noortefoorumi „101 Last Toompeal“ ja Lastekaitse Liidu Noortekogu juht Gertha Teidla-Kunitsõn ütles:“Meil on hea meel näha, et Eestis on olemas organisatsioone ja inimesi, kes on oma eesmärgiks võtnud noorte motiveerimise ja innustamise.“ Teidla-Kunitsõn lisas:“Ja nüüd on meil võimalik neid tunnustada.“
Noortefoorum “101 Last Toompeal” toimus käesoleval aastal 21. korda ning ürituse eesmärgiks on arutada noori puudutavaid aktuaalseid teemasid, leida lahendusi kitsaskohtadele ning teha ettepanekuid seaduste parandamiseks ja muutmiseks.
Teemade valikul on sõelale jäänud need, mis on hetkel aktuaalsed ja puudutavad õpilast tema igapäevaelus. Foorumi eesmärk ei ole ainult probleemide esile tõstmine, vaid ka ettepanekute väljatöötamine kitsaskohtadest üle saamiseks. Teine sõnum esitataksegi foorumi lõppistungil Riigikogu istungite saalis. Sellel aastal keskendub noortefoorum eksamisüsteemile, mille eesmärk on väärtustada eksamikorralduses lisaks faktiteadmiste ning reeglite tundmisee ka loovust, kriitilisust, innovaatilisust, eneseväljendusoskust. Need on sotsiaalsed omadused, mida nõuab meilt nii ühiskond kui ka tööturg- kool kui ettevalmistus eluks peab vastama sotsiaalsetele ootustele.
Põlva vallas alustab tegevust metsakino
Uibujärve külas Neitsijärve Loovusaidas alustab tegevust metsakino. Taluhoovi vanasse aita on asutatud väike, paarkümmend inimest mahutav kinosaal, kus umbes kord kuus hakatakse Kinobussi kaasabil näitama Eesti ja Euroopa väärtfilme, laste- ja dokfilme.
Esimene seanss toimub juba sel laupäeval, 17. novembril kell 18 kui linastub Eesti viimase kümne aasta edukaim film – ”Seenelkäik” See on Toomas Hussari debüütmängufilm, mis esilinastus 20. septembril. Film on tänaseks kogunud üle 60 000 vaataja, olles selle tulemusega üks Eesti edukamaid filme. Täpsem info filmi kohta loovusaida kodulehel
Neitsijärve talu on 19. sajandi lõpus rajatud talu, kuhu praegu rajatakse loovusaita – kultuuri- ja koolituskeskus vanades aitadest, kus hakkavad toimuma kinod, loengud ja õpitoad.
Täpsem info ja kaart kohale jõudmiseks on leitav aida kodulehelt http://ait.maripuu.eu või helistades 50 10 539.
Täna antakse Võrule üle laste- ja noortesõbraliku linna tiitel
Täna, 16 novembril Stenbocki Majas toimuval pidulikul tseremoonial annavad peaminister Andrus Ansip ja ÜRO Lastefondi UNICEF Eesti Rahvuskomitee president Elle Kull Võru linnale üle laste- ja noortesõbraliku linna sertifikaadid.
UNICEFi poolt algatatud liikumise ”Laste- ja noortesõbralikud linnad” eesmärk on tõsta esile ja tunnustada neid linnu, kus hoolitakse oma väikestest elanikest ja nende tulevikust. Viimase 11 aasta jooksul on 23 Euroopa riiki selle liikumisega ühinenud.
2011. ja 2012. aasta jooksul jälgis hindamiskomisjon paljusid Eesti linnu ja märtsis, juunis ning oktoobris tehtud kokkuvõtete alusel otsustati vastav sertifikaat omistada Võru linnale. UNICEFi esindaja Toomas Palu ütles hindamiskomisjoni lõppistungil, et see tunnustus ei ole mitte ühe aktsiooni või projekti kokkuvõtlik lõpetamine, vaid vahekokkuvõte, mis märgib linna suhtumist lastesse ja soovi osaleda muutumisprotsessis. Lastesõbralikkus on eelkõige eeldus koostööks linnavalitsuse, ettevõtluse ja kõigi linnakodanike vahel väikeste linnakodanike tuleviku heaks ja loomulikult suur vastutus.
Kõiki lastesõbralikke Eesti linnu tutvustatakse ka teistele Euroopa linnadele.
Marianne Mett
Tartu Folgiklubi autoritunnis on külaliseks Triinu Taul
Tartu Folgiklubis klubis Jazz kolmapäeval, 21. novembril kell 19 toimuvas autoritunnis esineb Triinu Taul, plaati esitleb Kulno Malva, jämmib legendaarne Ants Taul.
Folgiklubi autoritunnis vestleb Ants Johanson ühe hinnatud muusikuga, sel korral on see Triinu Taul. Salvestised jõuavad Klassikaraadio vahendusel hiljem eetrisse – saates Folgialbum.
Oma plaati esitleb seekord ka Kulno Malva, pärimusstiilis akordionimäng kõlab naturaalses küünlavalguses. Järgneb koosmusitseerimine, eest võtavad Ants Taul eesti lõõtsadel ja torupillidel, Tiiu Taul torupillil ja Tiinamai Keskpaik kandlel.
Ürituse ajaks on kohal mänguasjad Lelulast – ootame teid koos lastega.
Piletid: lapsed põhikooli lõpuni tasuta, õpilased ja pensionärid 2 eurot, tavapilet 3 eurot, rahvarõivastiil välimuses toob lisasoodustuse (1 euro võrra).
Head tuju pole vaja kaasa võtta – seda saab kohapealt.
Täname toetajaid: Eesti kultuurkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Tartu linn, ERR, klubi Jazz, tükikoda Bookmill, MTÜ Lelula.
Tartu Folgiklubi
Noored võtavad Riigikogu üle
Täna toimub Riigikogus iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum.
21. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes sel korral võtavad luubi alla riigieksamid, ülikooli sisseastumise korra ning tasemetööd. MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuval üritusel valitakse ka sel aastal lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.
Tänane kiiresti muutuv maailm nõuab koolilõpetajalt loovust ja innovaatilisust, kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, suutlikkust orienteeruda kiirelt arenevates oludes. See tähendab, et ka haridussüsteem peab toetama taoliste pädevuste kujunemist kogu haridustee vältel. Ometi ei kontrolli nende pädevuste omandamist kehtiv riigieksamite kord.
Üle Eesti läbi viidud ettevalmistavate noorte eelfoorumite põhjal on kokku pandud lõppdokument, mis täna arutluse alla läheb. Teiste hulgas tulevad üritust tervitama Riigikogu esimees proua Ene Ergma, eelmisel aastal lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli pälvinud Toidupank eesotsas Nele Hendriksoniga ning lasteombudsmani nõunik Kristi Paron.
“101 last Toompeale” alustab 16.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 16.00ni.
Varjupaiga loomadele annetati kaks tonni lemmikloomatoitu
Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.
Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.
MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.
Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.
Võrumaa arenguagentuur kutsub konverentsile
