Talv on talvepealinnas täies hoos, kaitsva külmakreemi ja karupükstega on talvesõpradel siin palju tegutsemisvõimalusi.
Murdmaasuusatajatele on avatud Tehvandi 4 km kunstlumerada, mis on valgustatud kella 9ni õhtul. Suusatamiseks rahulikumas tempos sobib Tehvandi 10 km suusamatkarada.
Suusatada nii klassika- kui vabatehnikas saab valgustatud kergliiklusteel Valga maantee ääres Otepää linna piirist Munamäeni, mis teeb edasi-tagasi raja pikkuseks umbes 1,5 km.
Kääriku Spordikeskus annab teada, et kõikidel suusaradadel on lumeolud väga head, sõita saab Kekkose 14 km suusarajal, 3 ja 5 km rajal, 2,5 km pikkusel valgustatud suusarajal ja Pühajärve-Kääriku 9 km rajal, millest Sihva-Kääriku lõik on valgustatud kella 10-ni õhtul. Lastel on avatud
kelgumägi, kohapeal laenutatakse ja hooldatakse suuski, on saunavõimalus. Loe edasi: Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks
Rubriik: Eesti
Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti
Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp
Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub
Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel
Abruka laeva nimeks saab ABRO
Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.
Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus
2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.
Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.
Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust
Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.
Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.
Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.
Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/
Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”
Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.
21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.
Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.
Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.
Virge Tamme
Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all
Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.
Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.
Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.
Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.
Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.
Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.
Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.
Veel saab esitada kandidaate parima keeleteo auhinnale
2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.
Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.
Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.
Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.
Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee
Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil
Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda.
„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”
Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.
Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.
Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.
Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele
2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.
Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.
Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.
Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.
Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.
Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.
Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.
Narva ballil kuulutati välja aasta inimene
Esimest korda valiti Narvas rahvahääletuse teel aasta inimene, kelleks sai Oksana Sobol.
Kandidaadid aunimetuse omistamiseks seadsid üles linnaelanikud ja avalik hääletamine toimus Facebookis. Oksana Sobol sai üle 300 hääle, rohkem kui näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, rahvaliikumise “Teeme liikluse Narvas loogiliseks” organisaator Aet Kiisla, loome- ja vabaajakeskuse “Gagarin Keskus” juhataja Jüri Raud. Loe edasi: Narva ballil kuulutati välja aasta inimene
Tulude deklareerimises on mõned muudatused
Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimises puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.
Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piir 3196 eurot.
Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust mahaarvamisel piirangut kuni 15 protsenti maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata või kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile edasi kanda metsamajandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile.
Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi maksu- ja tolliamet (MTA). Ameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde selgitust mööda saavad maksumaksjad sel aastal oma investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, nagu edastatakse laenuintresse. «Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,» lisas Udde.
Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.
Eelmise aasta tulu saab deklareerida elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast saab ka eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke MTA teenindusbüroodest.
Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu
Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.
“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu
Tuhamäe hostel võtab vastu esimesi kliente
Eile pidulikult avatud Tuhamäe hostel, millest avaneb vaade seiklusturismi keskuse veel suletud laskumisnõlvadele, on veebruarikuus igaks nädalavahetuseks välja üüritud, seda juhul kui välja kuulutatud uudis tuhamäe laskumisnõlvade avamisest veebruari alguses paika peab.
Raudteeühendus vajab taastamist
Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.
Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist
Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks
Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.
Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.
Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks
Võru linn pakub majadele Navitrolla joonistusi
Võru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.
Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.
Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.
Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“
Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.
Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.
25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.
Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“
Rahvusraamatukogu kingib vanale raamatule uue elu
Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.
Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.
Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.
Raamatute nimekiri.
Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.
Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260
MTÜ ETNA Eestimaal otsib ettevõtlikku naist
Tegusaid maanaisi ühendav MTÜ ETNA Eestimaal otsib kandidaate konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitlile.
Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti maapiirkondades elavaid ettevõtlike naisi, kes tegutsevad nii ettevõtluses kui ka panustavad maapiirkondade arengusse laiemalt. Tiitli kandidaat elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.
Kirjalikult esitatud kandidaatide ankeetide hulgast teeb valiku MTÜ ETNA juhatus ja valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat.
MTÜ ETNA Eestimaal ootab ettepanekute tegemisel abi Eestis tegutsevatelt ettevõtlusorganisatsioonidelt ja üksikisikutelt.
Kirjalikke ettepanekuid “Ettevõtlik Naine 2012” kandidaatide kohta saab jätkuvalt esitada kuni 31.jaanuarini aadressil: Vahe 23-6, Pärnu, 80031 või e-mailile fem@fem.ee.
Ankeedi konkursil osalemiseks leiab aadressilt http://www.fem.ee/files/d62dc569fb032d178be022405c125437.doc või www.fem.ee
Konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitli laureaat kuulutatakse välja 8.veebruaril 2013 Paides.
Lisainfo: Margo Orupõld, tel. 5201737, e-post margo.orupold@gmail.com
Heateo sihtasutus otsib suuri algatusi
Kümne aastaga on Heateo sihtasutus aidanud elu sisse puhuda paljudele uutele ettevõtetele, kes on võtnud ühiskonna paremaks muutmise oma südameasjaks.
Nüüd on aeg küps hakata otsima uusi eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas. Konkurss kestab kuni märtsi alguseni, tingimused on kirjas SIIN.
Theatrum Hospitalis ootab filmistsenaariume
2013. aasta suvel plaanib Theatrum Hospitalis ja pisike punt kinomehi (sõna
otseses mõttes) minna paariks nädalaks Aegna saarele, et valmis treida üks lühifilm. Paraku ei ole veel kokkulepet, millest tulevane linatükk võiks rääkida.
Seetõttu palume abi ägeda stsenaariumi näol. Tegu peaks olema 1 – 6 põhitegelasega karakteripõhise komöödiatükiga. Tegevuspaik eelkõige vabas looduses (liivarand, männimets, rändrahnud, koopad, üksikud lagunevad majad). Tegevustik võiks olla üsna minimalistlik ja realistlik (see tähendab, et laevu me põhja laskma ei tahaks hakata ja suuremat sorti lennuõnnetust uhkete plahvatuste ja põlengutega kah võimalusel ei tekitaks). Tähtis koht on dialoogil ja rollide omavahelisel suhtlusel. Kuigi ülesvõtmine toimub saarel, siis tegevus võib, aga ei pea seonduma saarega. Teksti pikkus võiks olla umbes 20 lk.
Oma kirjatüki palume saata hiljemalt 15. veebruariks aadressile keith@theatrumhospitalis.eu.
Pakkumine: seiklus seenioritele Lätis
Kui oled vanem kui 50 aastat ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!
Vabatahtliku teenistus seenioritele
Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis
Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).
Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.
Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 või 5558 8927.
Projekti toetab Grundtvigi programm.
Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!
Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna,
14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.
Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti; MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!