Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».
Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.
Ka varem ühisnäitusi teinud Laanemaa ja Pihlap nägid praeguse näituse tööde tegemisega vaeva umbes aasta. Loe edasi: Vanusevahe ühist loomingut ei pidurda
Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.
Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.
Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.
Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust
Eesti Energia klienditelefonil ja büroodes saab elektrilepinguid sõlmida ka eesoleval nädalavahetusel, kuid ettevõte muudab tavapärast töögraafikut.
Ühtlasi kutsub Eesti Energia kliente üles võimalusel eelistama elektrilepingu sõlmimisel e-teenindust, mis on turvaline ja mugav kanal ning kus puuduvad ooteajad.
Eesti Energia klienditelefoni tööajad
Eesti Energia teenindusbüroode tööajad
Eesti Energia praegused kliendid saavad meiega sõlmida elektrilepinguid aasta lõpuni ja kõik need lepingud hakkavad kehtima 1. jaanuarist. Kliendid, kes ei osta täna elektrit Eesti Energialt, kuid soovivad seda juba 1. jaanuarist teha, peavad lepingu sõlmima 10. detsembriks.
Selle aasta lõpuni kestab Raikküla vallavalitsuse projekt „Tervis kaardile!“, millega saab Raikküla valla tööealine elanikkond tasuta kasutada Kabala spordimaja teenuseid, peale selle ka Märjamaa ujulat ja Sadolini spordihoone jõusaali.
Kabala spordimaja juhataja Tarmo Rahuoja otsis juba mõnda aega lahendusi, kuidas pakkuda Raikküla valla elanikele nende tervisele suunatud võimalusi süsteemselt, mitte vaid üksikute ürituste kaupa. Ta mõtles välja valla tervisekaardi, mida on juba aktiivselt kasutama hakatud.
„Esimesed sada plastkaarti said ruttu otsa. Praegu on välja antud 102 kaarti. Info sellise võimaluse kohta on levinud suust suhu, mis on kõige parem reklaam,“ rääkis Rahuoja hetkeseisust.
Kaarma vald korraldab tuleval kevadel valmiva Abruka uue laeva nime leidmiseks internetipõhise konkursi.
Ettepanekuid saab esitada elektrooniliselt e-posti aadressile abrukalaev@kaarma.ee kuni 16. detsembrini. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi soovitusel toimuval konkursil osaleva isiku e-posti aadress on nähtav ainult konkursi korraldajale administreerimissüsteemis.
17. detsembrist 28. detsembrini toimub esitatud nimede vahel internetihääletus aadressil abruka@lists.oesel.ee, kusjuures IP aadressilt saab hääletada ühe korra, kuid hääle võib anda kahele uue laeva võimalikule nimele.
Kolm enam hääli saanud nime edastab vallavalitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.
Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.
Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“
Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse
Laupäeval, 8. detsembril peetakse uue rallihooaja avavõistlus Kiltsi lennuväljal. Võidusõit kuulub nii Lääne regiooni meistrisarja kui ka Premia Hepa karikavõistluste arvestusse.
Traditsiooniliselt saab mõlema võistlussarja hooaeg alguse aasta lõpul – nii ka tänavu, mil avaetapp sõidetakse Kiltsi lennuvälja territooriumil 4,3 km pikkusel võistlustrassil. Sõitu korraldava MTÜ Igaühe Terviseklubi esindaja Kalle Kruusma sõnul raja ettevalmistus käib: “Lund on tulnud 20–30 cm. Lennuvälja laial osal on see juba kinni sõidetud. Saab öelda, et tuleb korralik lumerada.” Praegu on ka juba metsavahelised lõigud meeldivalt libedad ja saab kätt harjutada väikeste vallide vahel.
Osavõtjate registreerimine veebilehel rally.ee vältab kuni 6. detsembri õhtuni. Võistlejate nimekiri avaldatakse päev hiljem, 7. detsembril kell 14. Laupäeval tehakse osavõtjate täiendava registreerimisega algust kell 8 hommikul. Võistlussõitudega alustatakse kell 11.30.
Tegu on algava hooaja ühe kaalukama võistlusega, kuna Lääne regiooni meistrisarjas antakse 8. detsembril toimuvalt etapilt topeltpunktid.
Pealtvaatajatele on võistlus tasuta.
Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu» kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.
Äsja valminud uuring “Looduskaitses vabatahtlikuna osalemine ja selle loodushariduslik mõju” kinnitab, et looduskaitse vabatahtlikud on õpihimulised ja motiveeritud inimesed, kes armastavad looduses liikuda ning hindavad looduskaitselisi talguid väga kõrgelt.
Looduskaitse vabatahtlikel, nt looduskaitse talgutel käijad, mängivad loodushoius olulist rolli, kuid senini pole Eestis uuritud talgute loodushariduslikku mõju. „Soovisime vabatahtlike kohta rohkem infot – mis neid motiveerib, millist mõju vabatahtlik tegevus omab ning kas vabatahtlikuna looduse abistamisel talgute korras esineb ka takistusi nagu aja- või rahapuudus,“ toob uuringu vajalikkuse välja ELFi talgute korraldaja Siim Kuresoo.
„Uuringust tuli selgelt välja, et lisaks toredale talguseltkonnale, kus leitakse uusi sõpru ja tuttavaid, motiveerib looduse heaks tegutsemine, uute teadmiste ja oskuste saamine ning looduses viibimine talgulisi niivõrd, et enamasti tullakse looduskaitse talgutele uuesti,“ rõõmustab Siim Kuresoo . „Saime ka teada, et soov talgute käigus rohkem looduse ja Eestimaa paikade kohta teada saada on väga suur,“ lisab ta.
Uuring tõi välja ka talgute haridusliku poole. Olgugi, et looduskaitse vabatahtlikuid ei osale peamiselt teadmiste juurde saamise eesmärgil, selgus, et lisaks üldiselt silmaringi laiendamisele omandatakse talgute käigus palju uusi teadmisi taime- ja loomaliikide ning looduslike koosluste kohta. 85% talgulistest tõdes, et õppis talgutel midagi uut.
Uuringus osalesid 300 Eestimaa Looduse Fondi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu viimase kolme aasta looduskaitse talgulised. Uuringu viis läbi Cumulus Consulting ning rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Pühapäeval, 9. detsembril kell 11.30 esitletakse Eesti erinevate paikade vastvalminud rahvarõivakostüüme Eesti Vabaõhumuuseumi Kuie koolimajas, mil järjekordne lend lõpetab Rahvakultuuri Keskuse Rahvarõivaste valmistajate kooli.
Rahvarõivaste valmistajate kooli vormis toimuva täienduskoolituse eesmärk on välja õpetada oma paikkonna rahvarõivaid, ajalugu ja kultuuri tundvaid inimesi. Oluline on kursuslaste töö Eesti Rahva Muuseumis originaalesemete ja arhiividega. Lisaks sellele, et tuginedes autentsetele muuseumiesemetele
õpitakse valmistama endale rahvarõiva komplekti koos lisanditega, nõustavad lõpetanud ka kodukoha tantsu- ja koorikollektiive rahvarõivaste valikul ja kandmisel.
Rahvarõivad ja rahvarõivaelemendid on tunnustatud – üha enam on eestlastes huvi nende valmistamise oskuste ja kandmise vastu. Etnograaf Igor Tõnurist on öelnud: “Meie rahvarõivas on elus olnud sihipärase pikaajalise propaganda tulemusena. Meie jaoks on see identiteedi märk”.
Rahvarõivaste valmistajate kool on tegutsenud Rahvakultuuri Keskuse juures 25 aastat ja õpetust on saanud üle 200 inimese kõikjalt Eestist –põhiliselt käsitööõpetajad ja käsitööringide juhid, aga ka tantsurühmade juhid ning teised huvilised. Kooli lõpetanutel on edaspidi võimalus taotleda
rahvarõivameistri kutsetunnistust.
Rahvarõivaid õpetavad valmistama asjatundjad – Reet Piiri, Igor Tõnurist, Silja Nõu, Silvi Allimann, Virve Valtmann-Valdson, Piia Rand, Maire Kuningas ja Virve Pikk.
Siseministeerium ootab kuni 31. detsembrini ettepanekuid ettevõtete tunnustamiseks, kes on tänavuse aasta jooksul toetanud vabatahtlike päästjate, vabatahtlike merepäästjate või abipolitseinike tegevust Eestis või kes on muul moel andnud panuse ühiskonna turvalisuse tõstmisesse.
Tublisid ettevõtjaid võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Samuti pöördub ministeerium üleskutsega mittetulundusühingute liitude, ettevõtjate liitude, päästeameti ning politsei- ja piirivalveameti poole.
Laekunud kandidaatide seast valitakse välja kuni kümme enam esile tõstmist väärivat ettevõtet, keda tunnustatakse vabatahtlike päästjate toetaja 2012 ning abipolitseinike toetaja 2012 aunimetustega koos vastava logo kasutamise õigusega näiteks ettevõtte koduleheküljel. Samuti kingitakse mälestuseks Kalli Seina disainitud kotkamotiiviga klaastaies.
Vabatahtlust toetava ettevõtte aunimetustega tahab siseminister tänada ettevõtteid, kes tajuvad vastutust ühiskonna ees, olles valmis märkama ning sekkuma valdkondades, kus ka erasektori panus on vajalik ja oluline. Aunimetust väärivad ettevõtjad tehakse teatavaks 5. veebruaril toimuval pidulikul aktusel.
Esmakordselt tunnustati ettevõtteid käesoleva aasta mais, kus siseminister tänas firmasid eelnevate aastate jooksul antud panuse eest. Vabatahtlike päästjate toetaja aunimetus anti kokku seitsmele ettevõttele. OÜ Paatsalu Puhkekeskus ja Aktsiaselts MSCA (Revali Merekool) leidsid märkimist vabatahtlike mere- ja järvepäästjate toetamise eest. AS Ingle, Kuie Põllumajandusühistu, Kolga Teenindusühistu, AS Sanwood ning Tamrex Ohutuse OÜ on oma märkimisväärse tegevusega toetanud priitahtlikke päästjaid. Aunimetusega Abipolitseinike toetaja tunnustati AS Saksa Autot ning Räpina Korrakaitset. Lisaks tänas siseminister tänukirjaga 11 ettevõtet, kes on andnud panuse oma kogukonna vabatahtlike tegevusse.
Marge Viirg näitab Rahvusraamatukogu 6. korruse galeriis avatud näitusel „Pimedus kuubis” oma sel aastal valminud akrüülmaale.
Maalide inspiratsiooniks on olnud Al Held ja tema abstraktsed geomeetrilised vormid, rootsi kunstniku Oscar Reutersvärdi loodud objektid ning Toomas Raudami hiljuti ilmunud „Pime raamat“.
Marge Viirg on lõpetanud Tallinna Ülikooli ja esinenud näitustega alates 1986. aastast, sageli koos rühmitustega Studio22 ja Vedelik. Kunstnik ütleb enda kohta järgmist: ”Ühiskonnas võib kunstnik olla igaüks. Minu eesmärk on kujutada oma maailma, nagu mina seda tajun. Akrüülmaalid on hetkeseisundite kujutised. Kasutades minimaalselt värve, olen otsinud ruume, objekte erinevates protsessides. Märk või ornament fikseerub lõuendil vabalt valitud kihtidel ning seostub erinevate süsteemidega. Ühtlasi on selle näituse kompositsioonid sujuv jätk tušijoonistustele varasemast ajast.”
Näitus on avatud 4.-19. detsembrini.
Sagedasti kuulen vanemaid kirjeldamas:
“Ütlen lapsele esimesel paaril korral rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis 
liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu”, muretseb pereterapeut Meelike Saarna ajakirjas “Märka Last”
See on kahetsusväärne olukord. Lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Laps, kellele ei võimaldata kogeda ennast kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.Kahjuks on paljude praeguste täiskasvanute kunagine kasvukeskkond olnud seesugune, et neil on raske mõista võimu hävitavat mõju suhetele. Ka on võimu kasutamise tähendus tihti puudulik: laksu, nurkapanekut, tutistamist-sakutamist, lapse peale karjumist, tema ignoreerimist jms. peetakse tavalisteks kasvatusviisideks, sest vanem on ju ka inimene. Ent piiride panek jõumeetodil ei ole mitte ühelgi juhul sobiv viis last (või ükskõik keda) mõjutada. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Loe edasi: Paha last ei ole olemas
Eesti Koomiksiselts tähistab Eesti filmi 100. juubeliaastat filmikoomiksite näitusega Tartu Kunstikoolis.
41 autori osalusel valminud näitusel esitletakse üheleheküljelisi kohaldusi ja tõlgendusi kokku 28st tuntud ja vähem tuntud Eesti mängu-, anima- ja dokfilmist.
Koomiksiloojaid kõige enam inspireerinud linateosteks osutusid “Sügisball”, “Viimne reliikvia” , “Püha Tõnu kiusamine” ja “Nukitsamees”. Tulemusena valminud teosed on mitmekesised nii sisult kui vormilt, hõlmates niihästi naljapildiribasid kui süvakunstilist autorikoomiksit. Osalejaid on kunstitudengitest kuni kohalike koomiksistaarideni.
Näituse esmaesitlus toimus Tallinnas, Solarise keskuses, kus see oli eksponeeritud terve Pöffi vältel. Detsembris 2012 saab näitus vaadata Tartu Kunstikooli fuajees (Eha 41).
Statistikaameti andmetel on Eestis kala tarbimine 10,5 kg ühe elaniku kohta. Samas väljapüük Eesti vetest ulatub ligikaudu 80 000 tonnini.
Seega ületab Eestis püütud kala kogus siinset kalatarbimist peaaegu kuuekordselt. “Lisaks imporditakse eestisse ligikaudu 40 000 tonni kala ja kalatooteid aastas, mis kala tarbimist ühe elaniku kohta arvestades katab juba iseenesest Eesti tarbijale vajaliku kala koguse,” kirjutab täna Maablogis kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome.
“Kuna kala on kiiresti riknev kaup, siis eelistavad suuremad tootjad näiteks kilu ja räime puhul saagi pärast väljapüüki kohe külmutada ning seejärel turustatakse see peamiselt idaturul, kus on seda võimalik müüa suurtes kogustes. Traalpüügist saadavaid suuri kilu- ja räimekoguseid kohalikul turul värskelt turustada on saagi kiire riknemise tõttu üpris keeruline ning eeldab seda, et turule toodavat kogust peab olema võimalik veel samal päeval maha müüa,” selgitab Soome.
Kuhu kala kaob ja mis parandaks kohaliku kala kättesaadavust loe lähemalt Maablogist.
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid kahes üleriigilises kategoorias.
Aasta tegija 2012 tiitli pälvis Jõgevamaa spordiliit “Kalju” esimees Uno Valdmets. Talle järgnesid Henn Põlluste ja Mart Siimann.
Aasta noortetreeneriks tunnistati KK Hito treener Priit Sternhof. Talle järgnesid Nikolai Järveoja ja Helen Nelis-Naukas.
Lisaks tunnustatakse Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijaid kahes maakondlikus kategoorias: kohalik spordielu edendaja ja piirkondlik spordisündmus.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegijad valiti maakondade spordiliitude poolt esitatud kandidaatide hulgast vastavalt 2012. aasta konkursi juhendile.
Tänavuse aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 8. detsembril Moostes toimuval EMSLi Jõud pidulikul aastalõpuüritusel. Aasta tegijatega saab lähemalt tutvuda siin.
Tänavu saab lisaks Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehele riigimetsast sobiva jõulukuuse leidmiseks infot ka mobiilirakendusest, kus on kaardistatud 145 sobivat kuusekohta üle Eesti. „Riigimets on avatud ööpäev läbi, igaühel on võimalus tuua jõulukuusk juba oma traditsioonilisest kohast või avastada uusi kuusekohti riigimetsas,“ soovitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät.
Enne riigimetsa kuuseotsingule minekut soovitab RMK külastada spetsiaalset kodulehte aadressil www.rmk.ee/kuuseke, kus saab veebikaardi abil planeerida teekonda ja endale sobivaim kuusekoht leida. Lisaks on seal juhised ja tingimused, kuidas kuuse eest hoolt kanda ja millistest kohtadest jõulukuuski otsida. RMK poolt kaardistatud 145 kuusekohta leiab ka RMK mobiilirakendusest. Toomas Väädi sõnul satub igal aastal metsa ka palju neid perekondi, kes oma jõulupuu esimest korda ise metsast koju toovad. “Sellisel juhul on RMK mobiilirakendus käepärane abimees ja juhatab kuuseotsijad õigesse kohta,” lausus Väät ja lisas, et rakendus sisaldab ka maksmisinfot ja kuuse eest hoolitsemise näpunäiteid.
RMK tasuta mobiilirakenduse saab alla laadida nii iPhone’i, Androidi kui ka Windows’i nutitelefonides. Rakendus sisaldab kõiki juhised kuuse toomise, maksmisvõimaluste ja kuuse eest hoolitsemise kohta. Kui sobiv puu on leitud, saab selle eest tasuda kohapeal mobiilimaksega. Teise võimalusena saab kuuse eest enne metsaminekut maksta ülekandega internetipangas. Ühe- kuni kolmemeetrised kuused maksavad 3-13 eurot.
RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, tegeleb metsa ja puidu müügiga ning korraldab ulukihoolet. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.
Esmaspäeval, 3. detsembril uuendasid Eesti Ööjooks, adidas ja ViKe Kergejõustikuklubi koostöölepet, mille kohaselt saavad Virumaa tuntuima kergejõustikuklubi andekad noored Ööjooksu ja adidase tuge spordivarustuse näol kuni 2013. aasta sügiseni.
Eesti Ööjooksu korraldustoimkonna juht Marko Torm peab oluliseks sportliku järelkasvu motiveerimist: “Täname ViKe Klubi Ööjooksule osutatud toe eest ja loodame, et väike abi varustuse näol aitab andekaid noori pürgida uute kõrguste poole ja eeskätt jätkata valitud teed spordi vallas,” sõnas Marko Torm. „Olen kaks aastat ViKe all jooksnud. Olen juba midagi saavutanud ja tugi annab hoogu juurde,“ sõnas Ragnar Piirjõe. „Hea tunne on kuuluda Ööjooks-adidas tiimi ja tunda, et keegi toetab ja ootab sinult midagi,“ lisas Piirjõe.
Loe edasi: ViKe esisportlased saavad spordivarustuse näol tuge
Põhikoolide 7. – 9. klassidele suunatud Tallinna tutvustava seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkooli võistkond “Isased”. Internetis ligi 100 000 vaatamisega sensatsiooniks kujunenud video “Tallinn Style” autorid Tartu Lähte Ühisgümnaasiumist said linnapea eripreemia.
Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakonna korraldatud pealinna tutvustava mängu parimad selgusid neljapäeval Tallinnas toimunud 12 võistkonna mõõduvõtmisel. Seiklusmängu võidu ja auhinna reisi Tallinna kogu klassile pälvis võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist Pärnumaalt, teise koha sai võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist Pärnumaalt ning kolmanda võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist Lääne-Virumaalt. “Tallinn Style” video autoritele otsustas linnapea eripreemiana välja anda päeva Tallinn Cardiga Tallinnas kogu klassile.
Ettevõtlusameti turismiosakonna juhataja Evelin Tsirgi sõnul olid kõik finaali jõudnud võistkonnad tegelikult võitu väärt. “Paljud osalejad polnud Tallinnas varem käinud, ometi ei valmistanud vanalinnas orienteerumine neile mingit raskust,” ütles Tsirk. Tema sõnul oli eriti tore, et võit läks pealinnast kaugele Häädemeeste võistkonnale, kes olid tublid kõigis etappides. “Julge pealehakkamine on rohkem kui pool võitu, seda tõestasid mitte ainult auhinnasaajad, vaid ka näiteks Narvast, Põlvast või Emmastest Tallinna võistlema jõudnud võistkonnad,” ütles Tsirk.
Loe edasi: Tallinna seiklusmängu “Vana Toomase mõistatus” võitis Häädemeeste keskkool
Käesoleva aasta alguses valminud raamat “Seto Köök põlvest põlve, Meremäe kandist” hinnati käesoleva aasta novembri lõpus toimunud rahvusvahelisel kokaraamatute konkursi “Gourmand World Cookbook Awards“ eelvõistlusel Eesti parimaks kokaraamatuks. Võit tagab automaatse edasipääsu lõppkonkursile “The Best in the World” kategoorias “Best Culinary Travel Guide”. Konkursi tulemused saavad teatavaks Pariisis toimuva rahvusvahelise raamatumessi „Paris Cookbook Fair“ raames korraldataval auhindade galaõhtul 23.02.2013.
Võistlus maailma parima kokaraamatu tiitlile toimub kahes osas. Esmalt peab võistlev raamat kvalifitseeruma oma riigi võitjaks. Tulemused teatatakse jooksva aasta lõpul. Ainult iga riigi võitja kvalifitseerub maailma parima kokaraamatu lõppkonkursile, mis päädib järgneva aasta esimestel kuudel. Võistlusel on 47 kategooriat ning žürii otsustada on see, millises kategoorias raamat auhinnale võistleb.
Loe edasi: “Seto köök põlvest põlve” viib toidupärandi maailma
Uue projektiga tuuakse Eesti merenduse ajaloo märgilised kohad kaardile. Projekt „Laevade Mälestus” on üle-Eestiline projekt, et tähistada kõik seni tähistamata Eestimaa randade laevade ehituskohad, samuti mälestada kuulsaid merega seotud persoone ja muud merenduse ajalooga seotut. Seni on laevade ehituskohti tähistatud vähe, vaid kolmes kohas.
Suurprojekt koosneb väiksematest alaprojektidest. Nagu näiteks alaprojekt „Haagininal”, kus ehitati valmis ka meie kuulsaim purjekas läbi aegade „Tormilind”. Nii ka Käsmu poolsaare Palganeeme kunagine meremeeste õnnekivihunniku mälestuse jäädvustus, alaprojekti nimeks „Palganeeme Mälestus”. Samuti näiteks seitsme kaptenist venna, Truubergide mälestuse jäädvustus Vergi rannakülas. Alaprojekti nimeks „Seitse venda”.
Nii jätkatakse, kuni kõik jäädvustamist ja mälestamist väärivad paigad, laevad ja persoonid saavad tähistatud. Seda nii Eestimaa randades kui ka sisevetel. Laevade ehituskohti üle Eesti on suht palju. Kõik nad võiksid tähistatud saada ja võiksid saada ka turismiobjektideks. Projektis on sees kolm aspekti: siseturismi arendus, ajalooline ja kultuurilooline. Plaanis on ka samanimeline dokumentaalfilmi projekt.
Koostööpartnerid: Eesti Ajalooliste Laevade Selts ja Eesti Meremuuseum.
Marek Vahula marekult.blogspot.com
1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.
Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.
Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.
Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Loe edasi: Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted
Pühapäeval, 2. detsembril tänab president Toomas Hendrik Ilves Tartus aasta vabatahtlikke, vabatahtlike juhte ning oma töötajate vabatahtlikku tegevust toetanud ettevõtet.
Tunnustamisüritus algab kell 13 Tartu loomemajanduskeskuse saalis (Kalevi 17) piduliku tseremooniaga, kus kõnelevad president Ilves ja Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskuse juhataja ning esineb ansambel Kriminaalne Elevant. Sellele järgnevad kella 14.10 paiku pildistamine ning suupistelaud.
Üritust korraldab Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (www.vabatahtlikud.ee), toetavad regionaalministri valitsemisala ja
Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Ühtlasi tähistatakse tänuüritusega 5. detsembril peetavat rahvusvahelist vabatahtlike päeva.
Toidupanga jõulukuistel toidukogumispäevadel on rakendust vähemalt 1000 vabatahtlikule abilisele.
Detsembri lähenedes kutsuvad toidupangad häid inimesi, kes ei pea paljuks kinkida mõned tunnid oma isiklikust ajast, tulema kauplustesse appi toidukogumispäevi läbi viima. Registreerimine on alanud. Kui kõik vahetused täituvad, kujuneb sellest vabatahtlike osavõtu poolest uus rekord.
Eesti toidupanga hinnangul on Eestis oluliselt üle 100 000 inimese, kellel on raskusi igapäevase toidu hankimisega. Peredes, kes elavad absoluutses vaesuses, kasvab 45 000 last. Nende perede vajadusi silmas pidades on alustanud Eesti toidupangad traditsioonilist jõulukampaaniat, et koguda kõige vaesemate lastega perede tarvis lisakogus toidukaupa. Kaup jagatakse laiali jõuluajal.
Registreerimiskeskkond on leitav aadressilt osale.toidupank.ee.
Registreerida saab nii üksikisiku kui ka grupina, mis avab ettevõtetele, sõpruskondadele jt hea võimaluse jõulueelses ajas koos midagi head ning toredat ära teha.
„Arvestades, et töö käib kahes vahetuses – kella 12-15 ja 15-18 – on kahe nädalavahetuse peale kokku vaja 17. kauplusesse 1000–1300 vabatahtlikku abilist,“ arvutas vabatahtlike koordinaator Ines Jakobson. „Need inimesed aitavad meil jagada infot ning võtavad vastu poekülastajate poolt annetatavat toidukaupa. Iga kätepaar on väga oluline.“
Toidukogumispäevad toimuvad 8.–9. ja 15.–16. detsembril. Tallinnas: Haabersti Rimis, Sõpruse Rimis, Ülemiste Rimis ja Lasnamäe Cenrtumi Rimis. Mujal Eestis: Tartu Rebase Rimis, Tartu Lõunakeskuse Rimis, Haapsalu Rimis, Jõhvi Rimis, Rakvere Põhjakeskuse Rimis, Narva Rimis, Pärnu Rimis, Võru Rimis, Viljandi Centrumi Rimis, Viljandi Uku Rimis, Türi Konsumis, Paide Maksimarketis ja Rannamõisa Selveris Haapsalu lähistel.
