Eesti

Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Suhtekorraldajate Liidu (EPRA) eestvedamisel iga-aastaselt väljakuulutatav Aasta Suhtekorraldaja 2012 tiitli otsustas žürii anda sümboolselt kõigile aktiivsetele kodanikele, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni. Kuna Aasta Suhtekorraldajal 2012 ei ole ühte nägu ega nime, joonistasid EPRA palvel aastat domineerinud “aktiivse kodaniku” portree tema visualiseerimiseks Eesti tunnustatud karikaturistid Andres Varustin, Alar Pikkorainen ja Urmas Nemvalts.

Aasta Suhtekorraldaja 2012 žüriisse kuulusid EPRA juhatuse liikmed Aive Hiiepuu, Krista Must, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Allar Tankler ja Ester Urbala, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller, Best Marketingi asutaja Hando Sinisalu, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudi lektor Mart Soonik ning eelmise aasta võitja esindajana välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Loe edasi: Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Otepääl võtavad talve vastu ligi 200 tantsijat

IMGP0859 [1600x1200] — Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.

Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.

Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Keskkonnaministeeriumis esitleti kahte uut raamatut, mis käsitlevad Eesti parke. Teatmeteose ”Eesti pargid” teine osa sisaldab põhjalikke ülevaateid kümne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku ”Eesti parkide almanahh” kolmas väljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praklisi nõuandeid parkide säilimiseks.

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud trükised on suunatud kõikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. Parkide puhul on lisaks kultuuriväärtustele tegemist ka väärtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajalooväärtus.

Pille Rõivas

Tartu Anne Noortekeskus korraldab meeleavalduse

20. detsembril kell 14.30 kogunevad Tartu Anne Noortekeskuse uue maja toetajad meeleavaldusele Tartu Ülikooli raamatukogu ette, et anda linnale selgelt märku, et linnakodanikud hoolivad oma noorte tuleviku eest!
4 aastat, 1460 päeva, 35040 tundi, 2102400 minutit ja 126144000 sekundit on UNICEFi laste- ja noortesõbralikuks linnaks kuulutatud Tartu lubanud ehitada uue ja ajakohase Anne Noortekeskuse, mida Tartu noored väärivad. Vana hoone on muutunud selle ajaga üha kõlbmatumaks. Seni on uus maja lubaduseks jäänudki, nüüd aga ähvardab linnavalitsus lükata noortekeskuse rajamise veelgi aastaid edasi, hiilides kõrvale koalitsioonilepingus võetud kohustusest. Meediale ja avalikkusele saadab linnavalitsus julgustavaid signaale, kuid volikogule esitab eelnõu, milles kutsub üles 2013. aasta eelarves noortekeskuse projektide lisarahastusest loobuma. See ei ole aus ega õiglane käitumine ei noorte ega teiste Tartu linnakodanike suhtes.
Tulge 20. detsembril hiljemalt kell 14.30 Tartu Ülikooli raamatukogu ette, võtke kaasa sõbrad ja loosungid! Tuletame üheskoos linnale meelde, et noored hoolivad oma tulevikust, linnakodanikud hoolivad noorte tulevikust ja panustades Anne Noortekeskusesse investeerib linn ka oma paremasse tulevikku!

Henry Narits

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop

Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade oppetookoda — Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2012” esitati 16 nominenti.

„Meie tänavuse võistluse nominentide hulgas on tõeliselt tähelepanuväärseid betoonehitisi, mis väga erineval moel toovad esile betooni kui hästi vormitava ja vastupidava ehitusmaterjali võimalusi,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk. „Väga hea meel on sellest, et valminud ehitisi on esitatud kõige erinevamaist Eesti paigust,” täiendas Leosk.

2012. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad: 1. Betoonskulptuurid Järvamaa Kutsehariduskeskuse Paide ja Särevere õppekohtade ees – Tallinna 46, Paide & Tehnikumi 1, Särevere, Türi vald, Järvamaa; 2. Eesti Energia Õlitööstus AS administratiivhoone – Auvere, Vaivara vald, Ida-Virumaa; 3. Eramu Haaberstis – Jõeoti tn., Haabersti, Tallinn; 4. Kukemõisa külalistemaja – Seliküla, Järva-Jaani vald, Järvamaa; 5. Lilleküla jalakäijate tunnel – Lilleküla, Tallinn; 6. Loodus Invest AS tootmis- ja laohoone – Viljandi mnt 18a, Tallinn; 7. Muuga sadama idaosa viadukt – Maardu, Jõelähtme vald, Harjumaa; 8. Paarismaja – Kastani 173, Tartu; 9. Pauluse kiriku krüpt ja kolumbaarium – Riia 27, Tartu; 10. Rimi Laagri kaubanduskeskus – Pärnu mnt 556a, Saue vald, Laagri, Harjumaa; 11. Saajos AS tootmishoone – Paldiski mnt 31, Keila, Harjumaa; 12. Tallinna Lennusadama vesilennukite angaaride rekonstrueerimine Eesti Meremuuseumi ekspositsioonihooneks – Vesilennuki 6, Tallinn; 13. Tallinna Teletorni rekonstrueerimine – Kloostrimetsa tee 58 A, Tallinn; 14. Tartu Kutsehariduskeskuse autoerialade õppetöökoda – Põllu 11, Tartu; 15. Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoone – Raekoja plats 2, Narva; 16. Ülemiste liiklussõlme sademevete eelvoolu rajamine – Tallinn. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2012 konkursil osaleb 16 ehitist

Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.

Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.

Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.

Avatud 18.12.12 – 8.01.2013 iga päev: 11.00-18.00

Suletud 25.12.12 ja 1.01.2013 Loe edasi: Piparkoogimaanial rullub lahti 300 kilo ainulaadset tainast

Täna pannakse Jõgeval lasteaiale uue hoone nurgakivi

Täna kell 12 toimub Jõgeval Pae tn 2 lasteaia Karikakar uue hoone nurgakivi asetamine. Lasteaia uue hoone ehitustöid teostab AS YIT Ehitus, kellega Jõgeva Linnavalitsus sõlmis lepingu käiesoleva aasta septembri lõpus. Toona lubati mõlemapoolselt, et ehitustähtaegadest peetakse kinni ning et praegu juba teist õppeaastat asenduspinnal viibivad Karikakra lapsed saavad alustada järgmist õppeaastat uues hoones. Seega on Jõgeval tuleva aasta septembrist oodata positiivset olukorda, kus kõik soovijad saavad lasteaiakohad.

”See on kindlasti iga omavalitsuse soov, et kõikidel noortel peredel oleks võimalik oma lapsed kodukohas lasteaeda viia. Selle nimel oleme pingutanud, et Jõgeva linnas oleksid kaasaegsed kasvu-ja mängutingimused. Rõõm on suur, et oleme lõpuks jõudnud lasteaia nurgakivi asetamiseni ja selle üle, et ehitajaga on koostöö sujunud hästi,” ütles Jõgeva linnapea Kalmer Lain.

Jõgeva kontekstis on ajalooline ka see, et uus hoone valmib arhitektuurikonkursi võitnud töö alusel ja seda vana hoone asemele.

Jõgeva lasteaia Karikakar uus hoone peab valmima 31. juuliks 2013 ning selle ehitus läheb maksma 2, 325 mln eurot Ehitust toetavad Euroopa Liit struktuurfondide vahenditest, Keskkonna Investeeringute Keskus ja Jõgeva linn.

Maablogist saab lugeda talulapse jõuluootusest

Lähenevate jõulude eel kirjutab Ell Vahtramäe Eesti Põllumajandusmuuseumist täna Maablogis maapere jõulukommetest – toidust, valgusest ja ennustamisest.

“Kui talupere argipäevane toit oli kesine ja sedagi sai jaopärast, siis jõululauas võis igaüks võtta, mida soovis ja palju soovis – nii kindlustati toitu eranditult kõigile. Et oleks tervist ja jõudu järgneval aastal tööd teha, pidi ohtralt sööma. Jõululaul pidi kindlasti olema liha, leiba ja õlut,” kirjutab Ell Vahtramäe.

Tuli peab aga maapere kommete kohaselt põlema kogu pühade aja,” et esivanemate vaimud näeksid koju tulla, kaitseks kurja eest, aga ka et Jõululaps inimeste juurde tuleks. Tuli ei tohtinud akendest välja paista: eriti Lääne-Eesti kardeti, et valgus rikub orase.”

Edasi saab jõulukommetest juba lugeda siit.

Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.

Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.

Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Eesti Külaliikumine Kodukant korraldas 14. detsembril 2012 Järvamaal
Roosna-Alliku vallas Kaaruka külamajas projekti /Eesti külad 2103/
infopäeva.
Kokku said maakonnaühenduste esindajad, kogukonna arengu konsulendid ja
projekti meeskond.Päeva eestvedajad olid Liikumine Kodukant valdkondade juhid Eha Paas ja Külli Vollmer.

Projekti /Eesti külad 2013/ (vaata http://www.kodukant.ee/index.php?id=103995) vahekokkuvõtte tegi projektijuht Külli Vollmer
Avalikkusele on kättesaadav 2012 a. külavanemate andmebaas (http://www.kodukant.ee/index.php?id=104003) Loe edasi: Projekti /Eesti külad 2013/ infopäev Kaarukal

Aasta teo nominent – Uudeküla liuvälja arendamine

Uudeküla liuväli sai nüüdsest täismõõtmed (26 x 56 m), olemas on poordid, valgustus, soojak uiskude vahetamiseks, jäähooldusmasin, lumepuhur. Liuvälja arendamine tipnes sel sügisel suurprojektiga, mille rahastamist toetab PRIA ja mille raames ehitati liuväljale betoonist kõvakate ning paigaldati külmutustorustik. Kõik see on saavutatud Martin Uudekülli eestvedamisel, kes on moodustanud enda ümber tegusa meeskonna ja toetajate ringi.

Liuväli on külmakraadide ajal avatud seitse päeva nädalas kõikidele huvilistele. Liuvälja kasutamise tasu on sümboolne, uisud tasuta.

Uudeküla liuväli on andnud nii piirkonna, maakonna kui ka paljudele inimestele kaugemalt Eestist võimaluse veeta talvisel pimedal ajal aega värskes õhus seltskondlikult või perekonnaga, hooajal on uisutamiskordasid olnud 3400-4000, Uudeküla liuvälja kasutab regulaarselt mitu kooli, seal on peetud ka maakonna meistrivõistlusi jäähokis.

Tähelepanu! Konkurss!

Kolm talvevaadet

Tervitame teid, Võrumaa, Jõgevamaa ja Ida-Virumaa elanikud, esimese talvenädala puhul! Loodame, et see tuleb ilus ja lõbus. Sest mitte ükski muu aastaaeg ei too meile nii palju eredaid ja kogu maad liitvaid pühi ning ka muljeid. Aga sel korral saame me tänu “Kaasmaalaste” projektile näha talve kolme maakonna elanike silmade läbi. Loome tema kolmemõõtmelise portree! Meil on selle juures abiks konkurss “Eesti talvepühad”.

Projektis ühendavad meid muidugi sõprussuhted, kuid ikkagi on huvitav teada, millises maakonnas toimuvad kõige paremad talvised peod, kus elavad kõige andekamad ja edukamad fotoamatöörid.

Niisiis, kallid lugejad, ootame teie pilte teemal “Talvepeod Eestis”. Need peavad olema teie oma pildid, hea kvaliteediga, tehtud teie maakonnas pidude ajal.

Oma tööd saatke aadressil svetlana@prospekt.ee. Tööde esitamise lõpptähtaeg on 28. jaanuar 2013.

Võistlusele saadetud pilte saab näha ajalehtede Võrumaa teataja, Vooremaa ja Viru prospekt veebilehtedel, aga võidutööd ilmuvad ka ajalehtedes.

Kolme parema töö autorid saavad auhinnaks meene.

Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Valga lapsed — Beryt Paidra ja Virgo Park

Euroopa loomariigi teemalisel joonistusvõistlusel valiti võidutööde hulka ka Valga põhikooli õpilaste Virgo Pargi ja Beryt Paidra pildid.

«Joonistasin sebrad: tegin nii, et piirjooni ei olnud ja mustrid kattusid,» kirjeldas markeri ja värvipliiatsitega tehtud võidutööd 6. klassi õpilane Beryt Paidra. Sebrad valis ta välja, kuna need tütarlapsele väga meeldivad.

Neiu lemmikained on muusika ja matemaatika, kunstiõpetus on pigem hobi. «Pole varem tähele pannudki, et kunstivallas võiksin midagi saavutada – väga tore üllatus,» sõnas esmakordselt kunstivõistlusel osalenud tüdruk.

Virgo Park, kes samuti esimest korda taolisel võsitlusel osales joonistas karu. «Mulle meeldib see suur ja tugev loom – lahe,» nentis noormees. Võidutöö joonistas ta guaššvärvidega. Poisi lemmikaine on tööõpetus, kuid huvitavaks peab ta ka kunstiõpetust. «Vahel kodus ka võtan pintsli kätte ja joonistan,» sõnas ta. Loe edasi: Valga laste joonistused valiti võidutööde sekka

Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Kolmapäeval möödus 25 aastat Eesti muinsuskaitse seltsi asutamisest.

Tähtpäevaks andis selts välja kogumiku “Eesti Muinsuskaitse Selts 25”.

Pidulikule koosviibimisele Tallinnas Pikal tänaval asuvas ajaloomuuseumi suurgildi hoones olid kokku tulnud nii toonased kui ka praegused muinsuskaitsjad üle Eesti ning esindajad välismaalt.

Lisaks oli kohal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Arnold Rüütel, mitu ministrit ning riigikogu saadikud. President Ilves rõhutas oma kõnes muinsuskaitse seltsi rolli Eesti Vabariigi taastamisel.

“Oma mineviku ja pärandi väärtustamine, sellega koos kasvanud rahvuslik iseteadvus ja seltsitegevus tegid võimalikuks Eesti riigi sünni,” ütles Toomas Hendrik Ilves. “Muinsuskaitse selts kodanikuühenduse, vabakonnana ei ole tänagi kaotanud oma eesmärki,” märkis president, nentides ühtlasi, et pärandit tuleb kaitsta nii, et muinsus säiliks, aga mitte tühjalt seisva asjana, vaid nii, et ka inimestel oleks võimalik koos pärandiga elada. Loe edasi: Eesti muinsuskaitse selts tähistas 25. sünnipäeva

Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Neljapäeval anti üle maakonna üks auväärsemaid tiitleid „Raplamaa aasta tegu 2012“ ja seitsmeteistkümne nominendi seast osutus valituks sel suvel Kohilas etendunud kogukonnamuusikal „Veterahva needus“, milles üht peaosalist, enesekindlat mustlasnaist, kehastas lauljanna Birgit Õigemeel.

Suvine etenduses kaasalöömine on 24-aastasel naisel hästi meeles. Ta oli ainus professionaalne naislaulja, kes tükis kaasa lõi. Kaks kuud kestnud prooviperioodil sai ta kohapeal käia mustlasnaise rolli õppimas vaid pühapäeviti ja sellist mahvi kui teistel kogukonnamuusikalis osalejail, tal polnud. Ühislaulude proovides sai praegu pealinnas elav Birgit kiire elutempo juures kaasa teha vaid kolmel korral. Loe edasi: Birgit Õigemeel võlub oma siiruse ja lihtsusega

Uue aasta jaanuarist käivitub väärikate ülikool ka Türil.

Viimastel aastatel on populaarsust kogunud täiendusõpe,mida tuntakse VÄÄRIKATE ÜLIKOOLi nime all. Alguse sai selline õppevorm TÜ Pärnu kolledžist ja töötab nüüdseks veel Tallinnas, Tartus, Kuressaares.

Õppima on oodatud teadmishimulised Järva- ja Raplamaalt alates 50 eluaastast ja vanemad. Koos hakatakse käima endises TÜ kolledži hoones üks kord kuus. Kavas on kuulajaile pakkuda kaasaegset teavet tervise, juriidika, keskkonna, psühholoogia jt aktuaalsetel teemadel.

Projekti rahastas Hasartmängumaksu nõukogu, omaosaluse katab Järva maavalitsus.

Projekti koostas SA Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus ja see viiakse ellu koostöös TÜ Elukestva õppe keskusega.

Kevadest projekti ideed kandnud projektijuht Kristina Gudinas rõõmustab, et nüüd saavad sellest toredast õppevormist osa ka meie ja Rapla maakonna väärikad! Loodame, et meid võetakse sõbralikult vastu ja soovijaid leidub.

Ülikoolis osalemine ei eelda mingeid varasemaid eelteadmisi, küll aga on põhjus kodust välja tulemiseks ja loodetavasti rõõmustamiseks teadmiste uuenemisest, lektorite ja teiste kursuslastega suhtlemisest…

TÜ Elukestva õppe keskuses väärikate ülikoolidega tegelev Karmel Tall on jaganud kogemusi, kuidas töötatakse mujal. Ta on eriti rõõmustanud selle üle, et igal pool on väärikate ülikoolis end täiendada soovijate arv algusega võrreldes igal järgmisel aastal kasvanud. Ta kiidab osalejaid ka aktiivsuse ja heatahtlikkuse eest. Ta usub, et väärikate ülikool Järva- ja Raplamaa inimestele võetakse vastu positiivselt ja see saab töötama mitmeid aastaid.

Järva- ja Raplamaa Väärikate Ülikooli registreerimine kuni 31. detsembrini 2012. aastal : tel. 50 39 073, Kristina.Gudinas@ut.ee

Kauni talve ohud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) tuletab ehitiste omanikele meelde, et ohutuse tagamiseks tuleb pidevalt jälgida katusele kogunenud lume kogust ning lumi ja jää õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 m.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid), samuti vanemaid amortiseerunud ehitisi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata katusel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust. Samuti tuleks vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sadevee ärajuhtimist.

Käsitööselts kogub annetusi lasteaiale

“Jõulude ajal on paljudel soov teha midagi eriliselt head. Pakutakse võimalusi annetada loomade varjupaikadele, lastekodudele, haiglatele. Mullu kogusime jõululaadal annetusi Kohtla-Järve lastekodu lastele,” kirjutab Nele Eller käsitööseltsist. Sel aastal vaatas selts ringi oma saarel, silma jäi Vabaduse lasteaed, mille juhatajalt uuriti, kas lasteaiaperel on midagi, millest nad puudust tunnevad. Katrin Maanas vastas, et annetusrahaga soetataks aeda uus kiik ja ehitataks uus liivakast. Kõigil, kes tunnevad, et sooviksid nende eriliste laste heaks annetada, saavad annetuse teha MTÜ Hiiumaa Käsitööselts kontole Swedbank 221019490040, märksõnaks: “annetus” . Annetusi kogutakse 31. detsembrini.

Eesti Roheline Liikumine kutsub vabaühendusi kaasa rääkima Euroopa Liidu rahakasutuse planeerimisel

Käimas on 2014-2020. aasta Euroopa Liidu fintantsvahendite planeerimise protsess. Sellega seoses on viimastel kuudel palju kõneainet tekitanud põllumeeste meeleavaldused. Novembri lõpus kogunes Euroopa Nõukogu, et arutada Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi eelarve üle. Ühisele kokkuleppele ei jõutud – seega jätkavad riigipead ja valitsusjuhid läbirääkimisi.

Samal ajal, kui Euroopa juhtivad pead vaidlevad eelarve suuruse üle, huvitab kodanikke pigem see, kuidas raha kulutatakse. Ka Eestis on mitmeid näiteid sellest, kuidas abiraha on kasutatud viisil, mis ei suuna meie riiki jätkusuutlikule arenguteele. Vähehaaval oleme oma poliitikutelt hakanud nõudma teistsugust lähenemist.

Sel aastal on järgmise perioodi rahade planeerimist juhtinud rahandusministeerium, kes koostöös teiste ministeeriumite ning
katusorganisatsioonidega on välja sõelunud kõige enam rahastamist vajavad suunad (vt ka http://www.struktuurifondid.ee/eesti-prioriteedid/).

Tuleval, 2013. aastal jätkuvad arutelud detailsemal tasandil ning usutavasti kaasatakse neisse rohkem vabaühendusi. Nende Euroopa Liidu abirahade planeerimise ja jälgimisega seotud tegevusi koordineerib Eesti Roheline Liikumine. Regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel valmis veebileht www.ngo.ee/eurofondid, mis kajastab eelarve planeerimise protsessi vabaühenduste vaatevinklist. Vabaühenduste omavahelise infovahetuse hõlbustamiseks on loodud ka meililist “Eurofondid”. Kui soovite listiga liituda, palun andke sellest märku triinu@roheline.ee.

MTÜ Eesti Roheline Liikumine

Esmaspäevane loodusõhtu koos ajakirjanik Toomas Jüriadoga

Esmaspäeval kell 18 algab Tartu keskkonnahariduse keskuses loodusõhtu. Külas on tuntud loodusajakirjanik ja rändaja Toomas Jüriado, kes on looduse vahendamisega tegelenud juba aastakümneid nii raadios, ajalehtedes kui ka televisioonis.

Loodusõhtul kuuleb põnevaid seiku ja mõtteid pikaajalisest ajakirjanikutööst. Samuti vaadatakse katkendeid Jüriado ja Enn Säde poolt 1995. aastal tehtud filmist “Tuulealused”, mis räägib talumehe ja looduskaitse kõveratest suhetest.

Kohtumisõhtu on osaks teemakuust “Looduse vahendajad”. Teemakuud on osa Tartu keskkonnahariduse keskuse keskkonnateemaliste ürituste sarjast. Detsembrikuus on teemaks “Looduse vahendajad”. Loodusõhtutel osalemine on tasuta, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Setomaa kohabrändi raamat on nüüd ettevõtjatele kättesaadav

MTÜ Setomaa Turism eestvedamisel sai hiljuti kaante vahele Setomaa ühiste tunnuste käsiraamat “Setomaa kohabränd”. Raamat võtab kokku, mida kogukond
Setomaast väljapoole näidata soovib ning milliseid piirkonna väärtusi peaksid teadma-austama Setomaa külalised. Eriline on see, et raamatu teemasid on kogukonnas enam kui aasta vältel arutatud. Käsiraamat „Setomaa kohabränd“ koos logo ning tunnuslausega on nende arutelude kujundatud ja vormistatud tulemus.

Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo andis oma hinnangu: „Olen selle raamatuga väga rahul. See käsiraamat on oluline kogu piirkonna jaoks
tervikuna, kuid oma huvides peaks seda ära kasutama iga Setomaa ettevõtja või MTÜ, et kasvatada oma konkurentsivõimet turul.“

MTÜ Setomaa Turismi juhataja Ülle Pärnoja näeb olulist kasu turismivaldkonnas: “Lähikuudel kinnitatakse riiklik turismiarengukava aastateks 2014-2020. Sihtkohtade arendamine ja tutvustamine saab olema arengukava üks prioriteetidest. Selles kontekstis on eriti positiivne, et oleme Setomaal kogukonnas kokku leppinud, kuidas me sihtkohana ennast väljapoole tutvustame.”

Eesti siseselt on kohabrändi mõiste suhteliselt uus nähtus. Tõenäoliselt on Setomaa üks väheseid piirkondi, kus kohabrändi olulisus on teadvustatud ja selle nimel kogukonnaga nii palju tööd tehtud. Et sihtrühmi turundusega mõjutada, tuleb rääkida võimalikult paljude kohalike tegijate kaudu ja võimalikult üheselt. Ühtne sõnum saavutab rohkem tähelepanu ja jääb ka meelde.

Käsiraamatus on avaldatud valik Setomaa lugusid, kus põimuvad töötubades läbi arutatud Setomaa väärtused nagu näiteks seto pärimuskultuuri rõõmus kirev ilu ja setode põline, ent elav ajalugu. Neid lugusid on Setomaa eestkõnelejad oodatud oma ettevõtete ning tegemiste tutvustustöös kasutama.
Käsiraamat sisaldab muuhulgas fotopanka. Nii on lood jutustatavad ka pildikeeles – visuaalne sõnum räägib sageli rohkem kui sõnad.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük taas lubatud

Põllumajandusminister avas oma käskkirjaga 17. detsembrist kuni aasta lõpuni kutselise kalapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel nakkevõrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 130 mm.

Jääle minekut võimaldava jääkatte tekkimise korral saavad seega kalurid püüki käesoleval aastal jätkata ning 2013. aasta püügikvootide piires edasi püüda ka järgmise aasta alguses 2013. aastaks antavate kaluri kalapüügilubade alusel.

Kalapüügiseaduse kohaselt peatab põllumajandusminister kalapüügi, kui lubatud saak on ammendunud 90% ulatuses, kuid võib püügi uuesti avada, kui püügiandmete laekumise järel selgub, et püügi piiratud avamiseks on veel jäänud piisavalt vaba püügivõimalust.

Nakkevõrgud silmasuurusega vähemalt 130 mm on kalapüügieeskirja kohaselt minimaalne silmasuurus Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m.

Käskkiri jõustub avaldamisega Põllumajandusministeeriumi Ametlikes Teadaannetes.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja, tel 625 6254 / 5696 4876, e-mail karin.volmer@agri.ee