Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus

2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.

Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis  www.vaimupuu.ee  ja  Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all

Metsatee Põhja-Kõrvemaal. Foto: Wikipedia

Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu. 

Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.

Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.

Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.

Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.

Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.

Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.

Veel saab esitada kandidaate parima keeleteo auhinnale

2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.

Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi  ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.

Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.

Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.

Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee

Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil

Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda. 

„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”

Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.

Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele

2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.

Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.

Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.

Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.

Narva ballil kuulutati välja aasta inimene

Oksana Sobol

Esimest korda valiti Narvas rahvahääletuse teel aasta inimene, kelleks sai Oksana Sobol.

 Kandidaadid aunimetuse omistamiseks seadsid üles linnaelanikud ja avalik hääletamine toimus Facebookis. Oksana Sobol sai üle 300 hääle, rohkem kui näiteks Tartu Ülikooli Narva Kolledži direktor Katri Raik, rahvaliikumise “Teeme liikluse Narvas loogiliseks” organisaator Aet Kiisla, loome- ja vabaajakeskuse “Gagarin Keskus” juhataja Jüri Raud.  Loe edasi: Narva ballil kuulutati välja aasta inimene

Tulude deklareerimises on mõned muudatused

Suuremad muudatused 2012. aasta füüsilise isiku tulu deklareerimises puudutavad kulutusi, mida saab tulust maha arvata.

Alates 2012. aastast võib maksumaksja eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kuni 1920 eurot, kuid mitte rohkem kui 50 protsendi ulatuses oma sama maksustamisperioodi tulust. Aasta tagasi oli summa piir 3196 eurot.

Summaline piirang on ka vabatahtlikel kogumispensioni maksetel. Kui seni rakendati tulust mahaarvamisel piirangut kuni 15 protsenti maksumaksja tuludest, siis nüüd tuleb arvestada ka summalise ülempiiriga, mis on kuni 6000 eurot aastas.

Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust saab maha arvata või kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile edasi kanda metsamajandamisega seotud kulud. Samuti saab saadud kasu maksustamise edasi lükata kuni kolmele järgmisele maksustamisperioodile.

Lisaks seadusest tulenevatele muudatustele pakub uuendusi maksu- ja tolliamet (MTA). Ameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde selgitust mööda saavad maksumaksjad sel aastal oma investeerimiskonto andmed saata pangast otse oma isiklikule tuludeklaratsioonile, nagu edastatakse laenuintresse. «Seni pidi maksumaksja kõik andmed käsitsi ise deklaratsioonile kandma, mõningatel juhtudel tuli deklaratsioonile sisestada sadu ridu,» lisas Udde.

Uue võimalusena pakub MTA lisaks tagastamisele kuuluva tulumaksu kogu summa jätmisele oma ettemaksukontole ka võimalust see osaliselt ettemaksukontole jätta.

Eelmise aasta tulu saab deklareerida elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli keskkonna kaudu alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast saab ka eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke MTA teenindusbüroodest.

Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Uus peokeskus

Tuntud popansambli Onud peokeskus, mis kannab nime Kultuuriladu, valmib tasapisi. Orissaares Illiku laiul kerkiva ehitise müürid on püsti, lagi peal ning ka teisest korrusest on veidi müüri laotud.

“Ehitus seisab praegu aastaaja taga,” ütles Onudes elektrikitarri mängiv Orissaare muusikakooli direktor Martti Nõu. Ehkki keskuse piduliku avamise täpset tähtaega Nõu veel lubada ei julenud, kuid saaliosa suve teiseks pooleks, kui hoonesse on sündmusi planeeritud, valmis olema. Loe edasi: Illikule kerkib omanäoline peokeskus Kultuuriladu

Raudteeühendus vajab taastamist

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 18 kogunevad Haapsalu kultuurikeskuses Harju, Lääne ja Hiiu omavalitsuste volikogude liikmed ja elanikud, et välja tuua Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteeliini olulisus. Harjumaalased, läänlased ja hiidlased tegutsevad ühiselt raudteeühenduse taastamiseks ning riigi transpordiinvesteeringute arengukavva lülitamiseks.

Raudtee on piirkonna arengu jaoks väga oluline ja kütab kirgi ka ajaloos tagasi vaadates ning tõdedes, et sama liini on kasutanud ka tsaaripered ja õukond. Lisaks raudtee taastamise huvilistele on osavõtust teatanud 52 Läänemaa omavalitsuste volikogude liiget 12st volikogust ja 4 vallavanemat. Loe edasi: Raudteeühendus vajab taastamist

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Võru linn pakub majadele Navitrolla joonistusi

Pildid majadelVõru linn teatab oma koduleheküljel, et pakub kõigile majaomanikele ja korteriühistutele, kes nõus oma maja ära soojustama, võimalust saada maja fassaadile Võru oma kunstniku Navitrolla joonistused.

Linnavalitsuse teatel on piltide eesmärk mitmekesistada linnapilti ja lisada omapära. Linn pakub majadele Navitrolla joonistusi tasuta, ainukeseks tingimuseks seatakse majade soojustamine, et hiljem tehtud tööd mitte ära rikkuda.

Huvilised saavad ise valida, millist joonistust nad oma majale tahavad.

Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Eesti Loodusmuuseum ja ajakiri National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäituse „Ookeani hing“, mis toob vaatajani valiku tema 20 aasta jooksul tehtud parimatest töödest. Ainulaadne näitus avatakse Eesti Loodusmuuseumis järgmise nädala lõpus.

National Geographic_Brian Skerry_Ocean Soul_Right Whale
OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC

Eesti Loodusmuuseumi külastajatel avaneb sel kevadtalvel võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga salapärastesse ja imedest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Skerry on jäädvustanud merealuseid hetki eri paigus üle maailma: Jaapanis, Uus-Meremaal, Iirimaal, Mehhikos, Kanadas, Ameerikas, Bahamal, Belizel, Trinidadis, Antarktikas jm. Näitus väljendab tunnustatud fotograafi sõnumit: veel pole hilja asuda kaitsma maailma mereelustikku ning veealuseid elukeskkondi.

25. jaanuaril Tallinna vanalinnas aadressil Lai 29a avatav National Geographicu rändnäitus “Ookeani hing” esitleb Skerry parimaid pilte ookeanikeskkonnast ja seal elavatest olenditest. Näitus on avatud 25. jaanuarist kuni märtsi lõpuni iga nädal kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00. Näituse korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eluaegne sukelduja ja ookeanide eestkõneleja Skerry on tunnustatud allveefotograaf, kes on pildistanud ajakirjale National Geographic ligi 20 fotolugu, mis tutvustavad ookeanikeskkondi ja merede kaitset. Viimatine neist lugudest, mis kõneles Mesoameerika vallrahust, avaldati 2012. aasta oktoobris ja ilmus ka eesti keeles.

Brian Skerry on veetnud vee all töötades üle 10 000 tunni, jäädvustades meie planeedi ookeanide muresid ja rõõme. Sukeldudes äärmuslikes tingimustes, Arktika jää all või röövloomadest kubisevates vetes, on Skerry pildile püüdnud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas. Tema fotod jutustavad köitvaid ellujäämislugusid: kutseliste küttide eest põgenevatest grööni hüljestest Põhja-Atlandis kuni Vaikse ookeani keskosa kahjustatud koralliökosüsteemideni, mis hakkavad tasapisi taastuma. Loe edasi: Eesti Loodusmuuseum ja National Geographic Eesti korraldavad Tallinnas allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry näituse „Ookeani hing“

Rahvusraamatukogu kingib vanale raamatule uue elu

Ajalehelugeja sõnaraamat, leivaküpsetamise õpperaamat, esimene eesti moeajakiri ja paljud teised Rahvusraamatukogu varamus leiduvad väärt teosed saavad nüüd huviliste abiga e-raamatu vormi. Humanitaarteaduste saalis avatud näitus “Kingi vanale raamatule uus elu!” annab soovitusi e-raamatute tellimiseks ja tutvustab e-raamatute varasalve, digitaalarhiivi Digar.

Näitusel on väljas üle 50 raamatu paljudest valdkondadest. Tähelepanu väärib esimese eesti entsüklopeedia väljaandmise katse, Karl August Hermanni “Eesti Üleüldise teaduse raamat” (1900-1903), mis aga jäi puuduliku oskussõnavara tõttu pooleli b-tähe juures. Esimene eestikeelne võõrsõnade sõnastik oli “Ajalehelugeja Sõnaraamat arusaamise abiks igale teadusehimulisele lugejale” (1903). Aleksander Kleini raamat “Moodne elamu ja ruumide sisustamine” (1932) annab ülevaate Eesti, Lääne-Euroopa ja Ameerika elamute ruumijaotusest ja sisustamisest ning sisaldab hoonete plaane. Kokaraamat “Leiwad ja saiad” (1910) on esimene leivaküpsetamise õpperaamat, mis käsitleb ka nisu- ja rukkiterade koostist ja omadusi, jahusid, leivaahje ning loomulikult pakub hulganisti retsepte. Moeajakiri “Reform” (1914-1915) sisaldab ka rõivaste lõikeid. Eduard Vilde humoristlikule jutustusele “Muhulaste imelikud juhtumised juubeli-laulupidul” (1894) lisavad väärtust tolle aja kohta haruldased originaalillustratsioonid. Matthias Johann Eiseni “Kavala Hansu ja vanapagana lugu” (1905), Hans Möldermanni 50 pildiga raamatut võib võrrelda koomiksiga. Eiseni koostatud “Eesti ennemuistseid jutte” (1911) kaunistavad andekate raamatuillustraatorite Nikolai Triigi ja Aleksander Uuritsa tööd. Majandusajaloost on välja pakutud suurtöösturite albumid, nende hulgas juubelialbum „300 aastat Eesti-Rootsi Posti” (1936) jpm.

Kui mõni nendest raamatutest sedavõrd meeldima hakkas, et sooviksite seda endale, siis saab tellida digitaalkoopia. Tellitud raamat digiteeritakse Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuses EoD (eBooks on Demand ehk e-raamat nõudmisel) teenusena. Digitaalkoopia arhiveeritakse ja tehakse vabalt kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis Digar.

Raamatute nimekiri.

Näitus „Kingi vanale raamatule uus elu” jääb Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saalis avatuks 4. märtsini. Palju rohkem raamatuid leidub e-kataloogis ESTER, kus need, mis enam autoriõiguse alla ei käi ja millest võib tellida digitaalkoopia, on märgistatud viitega “telli digitaalkoopia”.

Lähem info:
Annika Koppel, Rahvusraamatukogu avalike suhete osakonna juhataja, tel. 630 7260

MTÜ ETNA Eestimaal otsib ettevõtlikku naist

Tegusaid maanaisi ühendav MTÜ ETNA Eestimaal otsib kandidaate konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitlile.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada Eesti maapiirkondades elavaid ettevõtlike naisi, kes tegutsevad nii ettevõtluses kui ka panustavad maapiirkondade arengusse laiemalt. Tiitli  kandidaat elab ja tegutseb Eestis, omab saavutusi maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel, on loov ja edukas ning uuendusmeelne oma tegevusalal.

Kirjalikult esitatud kandidaatide ankeetide  hulgast teeb valiku MTÜ ETNA juhatus ja valituks osutub kõige enam hääli saanud kandidaat.

MTÜ ETNA Eestimaal ootab ettepanekute tegemisel abi Eestis tegutsevatelt ettevõtlusorganisatsioonidelt ja üksikisikutelt.

Kirjalikke ettepanekuid “Ettevõtlik Naine 2012” kandidaatide kohta saab jätkuvalt esitada kuni 31.jaanuarini aadressil: Vahe 23-6, Pärnu, 80031 või e-mailile  fem@fem.ee.

Ankeedi konkursil osalemiseks leiab aadressilt http://www.fem.ee/files/d62dc569fb032d178be022405c125437.doc või  www.fem.ee

Konkursi “Ettevõtlik Naine 2012” tiitli laureaat  kuulutatakse välja 8.veebruaril 2013 Paides.

Lisainfo: Margo Orupõld, tel. 5201737, e-post margo.orupold@gmail.com

Heateo sihtasutus otsib suuri algatusi

Kümne aastaga on Heateo sihtasutus aidanud elu sisse puhuda paljudele uutele ettevõtetele, kes on võtnud ühiskonna paremaks muutmise oma südameasjaks.

Nüüd on aeg küps hakata otsima uusi eestvedajaid, kes soovivad ära lahendada mõne põletavalt olulise probleemi Eesti ühiskonnas. Konkurss kestab kuni märtsi alguseni, tingimused on kirjas SIIN.

Theatrum Hospitalis ootab filmistsenaariume

2013. aasta suvel plaanib Theatrum Hospitalis ja pisike punt kinomehi (sõna

251741_205449182831542_775093_a

otseses mõttes) minna paariks nädalaks Aegna saarele, et valmis treida üks lühifilm. Paraku ei ole veel kokkulepet, millest tulevane linatükk võiks rääkida.

Seetõttu palume abi ägeda stsenaariumi näol. Tegu peaks olema 1 – 6 põhitegelasega karakteripõhise komöödiatükiga. Tegevuspaik eelkõige vabas looduses (liivarand, männimets, rändrahnud, koopad, üksikud lagunevad majad). Tegevustik võiks olla üsna minimalistlik ja realistlik (see tähendab, et laevu me põhja laskma ei tahaks hakata ja suuremat sorti lennuõnnetust uhkete plahvatuste ja põlengutega kah võimalusel ei tekitaks). Tähtis koht on dialoogil ja rollide omavahelisel suhtlusel. Kuigi ülesvõtmine toimub saarel, siis tegevus võib, aga ei pea seonduma saarega. Teksti pikkus võiks olla umbes 20 lk.

Oma kirjatüki palume saata hiljemalt 15. veebruariks aadressile keith@theatrumhospitalis.eu.

Pakkumine: seiklus seenioritele Lätis

Kui oled vanem kui 50 aastat  ning soovid natukene seiklust oma päevadesse, siis see info on just sulle!

Vabatahtliku teenistus seenioritele

Millal: 02.-29.04.2013 (kokku neli nädalat)
Kus: Liepajas, Lätis

Projekt on mõeldud seenior-vabatahtlikele (+50) ning toimub Liepaja diakooniakeskuses. Vabatahtliku tööks on abistamine keskuse juures (ürituste korraldamise ja õpitubade läbiviimise juures abiks olemine).

Programmi raames kaetakse nii sõidu,-elamis,-toidu kui ka –tervisekindlustuse kulud. Projekti keeleks on vene, inglise või saksa keel. Projekti jooksul toimub tasuta läti keele kursus.

Rohkem infot: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929 või 5558 8927.

Projekti toetab Grundtvigi programm.

Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Laste ja perede õigusi ning heaolu edendavad organisatsioonid edastavad täna,logo 14. jaanuaril pöördumise Riigikogule, vabariigi valitsusele, hasartmängumaksu nõukogule ja aotsiaalministeeriumile ettepanekutega edendada sisulist koostööd ja kodanikuühiskonnale sobivat usalduslikku dialoogi Eesti vabaühenduste ning valitsuse vahel.

Hasartmängumaksu nõukogu 17. detsembri 2012. a otsusega nr 12 vähendati võrreldes 2011.‑2012. aastaga taas oluliselt laste ja perede organisatsioonide aastaprojektide rahastamist. Näiteks võrreldes aastaga 2012 vähenes toetus Eesti lasterikaste perede liidu aastaprojektile 80 protsenti;  MTÜ Lastekaitse Liidu toetus sotsiaalministeeriumi poolt hasartmängumaksu nõukogu kaudu vähenes 48 protsenti, Eesti kasuperede liidule 2013. aastaks toetust ei eraldatud. Seega on laste ja perede vajaduste tahaplaanile jätmine teadlik suund hoolimata asjaolust, et vabariigi valitsuse tegevusprogramm 2011‑2015 rõhutab, et pere- ja rahvastikupoliitika eesmärk on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada. Otsus ohustab laste ja perede huvide eest seisvate organisatsioonide jätkusuutlikkust ning kavandatud
tegevusi. Loe edasi: Lapsed peaksid olema poliitiline prioriteet
mitte ainult sõnades!

Vaata loodusõhtu otseülekannet

Vaata otseülekannet täna kell 18 algavast loodusõhtust rahvusraamatukogus: http://www.looduseomnibuss.ee/otse

Vana kalendri järgi uue aasta esimesel päeval minnakse Uus-Meremaale. Pikast retkest ja seiklustest Uus-Meremaa alpides räägib ning näitab pilte mägironija Tõivo Sarnet.

Teda toetab käsikellade ansambel Campanelli. Dirigeerib Inna Lai, kes äsja tuli Venemaalt.

Ülekanne algab veerand tundi enne ürituse algust. Ülekannet teostavad ITrotid.

Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

oppesuunad_loomemajandusStatistikaameti äsja ilmunud kogumik “Loomemajanduse näitajad” toob välja Eesti loomemajanduse mõningad üldised tendentsid ajavahemikul 2000–2010 ja paneb aluse valdkonna statistika korrastamisele. Loomevaldkonnas tegutsevate ettevõtete arv on 10 aasta jooksul enam kui kahekordistunud ning kasvu võis täheldada ka majanduskriisi tingimustes.

Kui 2000. aastal oli kultuurisektori üksusi Eestis 3200, siis aastal 2010 oli neid juba 7700, mis tähendab, et kümnendi jooksul kasvas kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide arv üle kahe korra. Kui paljudes teistes sektorites majanduskriisi ajal ettevõtete arv vähenes ja uute ettevõtete asutamine tundus halb mõte, siis kultuurisektoris otsiti sellest just väljapääsu.

10 aasta jooksul suurenes ettevõtete ja organisatsioonide arv kõigis kultuurisektori valdkondades. Kõige kiiremini kasvas visuaalse kunstiga tegelejate arv – 2010. aastaks lausa 68 korda ehk 1700 üksuseni, järgnevad esituskunstid seitsmekordse kasvuga ning trükisõnaüksused (2,2 korda). Kõige vähem suurenes käsitööga tegelevate üksuste arv: ligi 90-st 130-ni. Loe edasi: Loomemajandus jätkas kasvu ka majanduskriisi ajal

PromFest esitleb uut ooperiproduktsiooni

Pärnu Rahvusvaheline Ooperimuusika Festival PROMFEST esitleb täna, 14. jaanuaril kell 15 Kochi Kohvitoas – Kochi Aidad, Lootsi tn. 10, Tallinn, uut ooperiproduktsiooni, mida etendatakse festivalil 6.-12. juunil 2013.a. Pärnus. Avalikustatakse PROMFEST 2013 ooperilavastus, kunstiline koosseis, koostööpartnerid, tutvustatakse festivali programmi, esinevad VII Klaudia Taevi nim. rahvusvahelise noorte ooperilauljate konkursi laureaadid Andrei Savtšenko (Valgevene) ja Elina Šimkus (Läti), kes laulavad uues ooperis pearolle.

PromFest on alguse saanud Klaudia Taevi nim. rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis on ka praegu festivali peamisi sündmusi.  „Võistulaulmine toimub juba kaheksandat korda. Noori soliste on läbi aastate osalenud kokku neljakümne kolmest riigist, viimati registreerus konkursile üle kaheksakümne laulja. Senistest osalejatest on pääsenud nii mõnigi maailma esilavadele New Yorgi Metropolitan Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures teatris. Konkursi žürii on igati väärikas ja koosneb maailmamainega ooperiasjatundjatest – lauljatest, pedagoogidest, dirigentidest, agentidest, ooperiteatrite direktoritest,“ iseloomustas konkursi president Toomas Kuter võistlust.

Festivali kunstiline juht Erki Pehk: „Promfest on kogu maailmas ainulaadne, sest igal festivalil etendatakse rahvusvahelise haardega originaallavastatud ooperiproduktsioon, milles saavad osaleda eelmiste festivalide konkursside parimad.” Varasematel aastatel on lavastatud “Rigoletto” (2003, lavastaja Linnar Priimägi), “Deemon” (2005, Mati Unt), “Carmen” (2007, Marko Matvere), “Thais” (2009, Mai Murdmaa) ja “Attila” (2011, Üllar Saaremäe). Ooperietenduse “Thais” eest on PromFesti pärjatud Eesti Teatriliidu parima muusikalavastuse auhinnaga aastal 2009.

Lisaks konkursile ja ooperiproduktsioonile toimuvad festivali raames kontserdid, omaaegse maailmakuulsa soprani Edda Moseri meistriklass lauljatele Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 5.-7. juunil ning kinoseansid eelmiste ooperilavastuste videosalvestustega. Festival on ellu kutsutud eesmärgiga avardada noorte ooperilauljate loomingulisi võimalusi, tuua Eestisse maailmatasemel ooperiartiste ja kujundada Eesti mainet ooperimaailmas, arendada kultuuriturismi ning tõmmata ooperikunsti juurde eelkõige nooremat põlvkonda.

Lisainfo: www.promfest.eewww.youtube.com/promfestwww.facebook.com/promfest

Töö kaotanu võib alustada uut karjääri korteriühistu juhina

Eesti korteriühistute liitEesti Korteriühistute Liit (EKÜL) jätkab Eesti Töötukassa partnerina koolitusteenuse pakkumist ka tänavu, võimaldades töö kaotanud või koondatud inimestele täiend- ja ümberõpet. Liidu koolitusjuhi Ave Uustali sõnul annab see töö kaotanud inimestele võimaluse tulla Eesti Korteriühistute Liidu poolt pakutavale koolitusele, mille eest tasub Töötukassa. “Meil on heameel tõdeda, et varasemalt on inimesed päris aktiivselt seda võimalust kasutanud ning nii mõnegi väga aktiivse ja eduka korteriühistu juhi on praegusesse ametisse toonud varasem töökaotus, mis lõi võimaluse uueks väljakutseks,” nentis ta.

Heaks näiteks siinkohal on 2012 parimaks ühistujuhiks valitud Jelena Mutonen, kellest kirjutab ka korteriühistute liidu ajakiri Elamu: kaheksa aastat tagasi koondamislaine järel töötuks jäänud naisest sai kodumaja, Kohtla-Järve KÜ Sinivoore 13 korteriühistu juht ning ta pühendas kogu jõu ja aja majale. Ära teha on suudetud palju: vahetatud püstikud, laenu võtmata tehtud täielik katuseremont, kaunilt kujundatud trepikojad. Ühistuliikmete küsimustele tuleb leida vastuseid ja inimeste jaoks aega võtta, kinnitas sõbralikult naeratav Jelena Mutonen, kes maja juhtimise kõrval on ka kohalikus omavalitsuses korteriühistuliikumise üks eestvedajaid. “Maja nõuab aega, teise töö kõrvalt oleks ühistu juhtimiseks seda raske leida,” nentis ta.

EKÜL koolitusjuhi Ave Uustali sõnul leiab huviline liidu pakutavast kindlasti sobiva koolituse. “Eesti Korteriühistute Liit on välja
töötanud “Korteriühistu juhi” tasemekoolituse, mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi ning annab töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade haldamise valdkonnas,” kõneles Uustal. “Kui ühistus on aktiivseid inimesi, kes ajutiselt
töötuks jäänud, saavad nad nüüd Töötukassa toel kujundada sellest ehk uue karjääri ühistu esimehena, samuti aidates ka teistel
korteriühistutel tegutseda,” lisas ta.

Loe edasi: Töö kaotanu võib alustada uut karjääri korteriühistu juhina