Eesti

Ettevõtlik Mõniste vald: Tugeva talu ehitamiseks kulus 20 aastat

Kui Endla ja Lempo Must 20 aastat tagasi Peede talu üles ehitama hakkasid, laius praeguse hoonetekompleksi asemel suur tühjus ning elumajast olid säilitamiskõlblikud ainult neli seina ja korsten. Selle peale ei mõeldud veel üldse, et talupidamine võiks põhitegevuseks saada. Esialgu taheti lihtsalt pääseda pisikesest korterist ja saada omaette elamine. Pisut mõeldi ka kaugele pensionipõlvele, kui võiks paari lehma, põrsast ja pullikest pidada. Alustati kümne hektari maaga nii-öelda riigitöö kõrvalt. Kui aga mõlema töökoht metsakombinaadi Saru metsakeemiatsehhis ära kadus, sai põllumajandus ootamatult pere elatusallikaks. Kuna erastamise-tagastamisega midagi saada ei olnud, tuli alustada nullist. Nüüdseks on taluõuele kerkinud suured tootmishooned, kuivati, haritava maa suurus on kasvanud 400 hektarini ning lautades ootab igapäevast hoolt 12 lüpsilehma ja ligi 400 siga. Kõige sellega toimetulekuks on kasutusel uus ja kaasaegne tehnika ning lisaks oma pere jõududele abiks kolm töötajat.

Loe Võrumaa Teatajast

Südamelaul otsib tuleviku rahvalaulu

Kesk-Eesti noorsootöö keskus (KENK) kuulutas välja üle-eestilise omaloominguliste laulude võistluse «Südamelaul».

KENKi juhataja ja «Südamelaulu» korraldaja Eve Siilak andis teada, et žürii hindab laule kolmes vanuserühmas. Kuni 30aastaste laululoojate looming peaks sobima ühte kolmest kategooriast: isamaalise suunitlusega (kodu-) laulud, armastuslaulud või ühiskonnakriitilised laulud. «Et on pärimusaasta, pakume konkursivälist esinemist teemal «Rahvalaul 2023» ehk milline võiks olla meie rahvalaul kümne aasta pärast,» ütles Siilak.

Korraldajad tuletavad meelde, et ühes kategoorias võib osaleda ühe lauluga. Kõige rohkem saab osaleda kahes kategoorias.

Konkursi tingimuste järgi peavad omaloomingulised olema nii laulu viis kui ka sõnad, mis olgu eestikeelsed. Laule saab esitada 15. veebruarini.

Konkursi täpsemad tingimused leiab nii KENKi kui ka Paide kultuurikeskuse koduleheküljelt. (JT)

Alustati Hiiumaa esimese jäätee rajamist

ASi Eesti Teed Saaremaa esinduse töömehed alustasid jäätee rajamist , ametliku avamiseni läheb veel aega. “Kui ilm on meiega ja kõik sujub, üritame jäätee avada järgmise nädala keskpaigaks,” lubas maanteeameti Lääne regiooni peaspetsialist Hannes Vaidla. Vaidla käis kolmapäeval maanteeameti töömeestega jää paksust mõõtmas nii kahe saare vahelisel kui Hiiumaa ja mandri vahelise jäätee trassil. Nende andmetel on jää paksus Hiiumaa ja Saaremaa vahelise jäätee rajamiseks üldiselt rahuldav. Hiiumaa ja mandri vahelise jääteega tuleb veel oodata. Uuesti minnakse sellele trassile uuringutele kümnekonna päeva pärast.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv on jäänud eelnevate aastate tasemele

560358_10150941049379049_1976938574_n — Suure Munamäe vaatetorn. Foto: Maris Lestberg

Suure Munamäe vaatetorni külastas 2012. aastal 33 000 inimest. Külastajate arv on püsimas kolmandat aastat samal tasemel.

Baltimaade kõrgemas tipus asuvat torni on külastanud ligikaudu 80% Eesti turisti, 15% Läti turisti ning ülejäänud 5% moodustavad külastajad Venemaalt, Soomest ning teistest riikidest.

Külastajate maksimumarv pärineb 2007. aastast, mil torni külastas 55 000 turisti.

Nii nagu varasematel aastatel, kavandatakse 2013. aastal Suurel Munamäel mitmeid kultuuriüritusi, pakkudes sellega lisaks imekaunile vaatele ka kultuurielamusi.

Berliinis tutvustati 20 eesti maitset

22.01.2013. a tutvustati Berliinis Rahvusvahelise Rohelise Nädala (Grüne Woche) raames 20 eesti maitset – erinevaid suupisteid ja jooke Eestile traditsioonilistest toorainetest.

20 eesti toidu maitse tutvustamisega tähistas Eesti oma 20. osalemiskorda Grüne Wochel ning juhatas sisse messi järgmiseks partnerriigiks saamise 2014. aastal.

“Järgmise Grüne Woche partnerriigina on Eestil suurepärane võimalus end Saksamaal tutvustada,” ütles üritusel osalejaid tervitanud Eesti suursaadik Saksamaal Kaja Tael. “Meil on Põhja-Euroopas edukas euromajandus, sakslaste jaoks väga huvitavad maaturismi võimalused ning meie toit pärineb puhtast loodusest,” rääkis Tael.

Eestipäraseid põdraampse valmistas eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurmi juhendamisel Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner. “Eesti on väga kaunis maa koos oma metsade, mitmekesise looduse, suurepärase toidu ja kaasaegse põllumajandusega,” rääkis Sonnleitner. “Eesti toiduained on väga kõrge kvaliteediga – see on see, mide te peate ka Saksamaal näitama.”

Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm rõhutas esitlusel, et eestlaste olulisim toiduaine on leib. “Kui leib on laual, siis on kõik olemas – leiva peal võib midagi olla, aga leib peab olema,” ütles Nurm.

20 eesti maitsena esitleti:
1. Vürtsikilu rukkileival vutimunaga
2. Räimerull hakitud sibula ja rukkileiva õhikuga
3. Koha tarrendis mädarõikavahuga
4. Praetud räimefilee koduses marinaadis
5. Narva silmud meesinepiga
6. Mini põdraamps koorikleiva vahel
7. Kukeseenepirukas
8. Peekoni-sibula minipirukas
9. Grillvorstiamps kange sinepiga
10. Toorsuitsu põdrafilee pohlamoosiga
11. Lepasuitsu juust vürtsika mustsõstramoosiga
12. Kohupiimakook jõhvika toorpüreega
13. Kamavaht astelpajumarmelaadi ja riivleivaga
14. Kohukesed jõhvikalisandiga
15. Kommid „Nostalgia”
16. Värskelt pressitud õunamahl
17. Naturaalselt kääritatud kali
18. Hele õlu
19. Mahe rukkiviin
20. Vana Tallinn liköör

Messi Internationale Grüne Woche korraldatakse 1926. aastast alates. Eksponendid kasutavad kokku umbes 115 000 m2 messipinda ning messi külastab kümne päeva jooksul üle 400 000 inimese, sh üle 4000 ajakirjaniku. Tänavu on esindatud ca 1630 eksponenti 67 riigist ning messi partnerriik on Holland.

Vaata lisaks www.gruenewoche.de.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi ja 20 eesti maitse esitluse korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Lisainfo: Karin Volmer, Põllumajandusministeerium pressiesindaja, tel 5696 4876.

Sel nädalavahetusel kutsutakse aialinde vaatlema

Talvisest aialinnuvaatlusest on kujunenud Eesti kõige populaarsem linnuvaatlusüritus, mis köidab igal aastal üha enam inimesi. Mullu kolmandat korda Eestis korraldatud vaatluse vastu oli huvi suur: oma vaatlused edastas 2050 linnusõpra 1439 paigast üle Eesti ehk ligi kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel. Kokku vaadeldi 45 686 lindu 54 liigist.

Kõige arvukam liik oli kolmandat aastat järjest rasvatihane, kes esines üle 95 protsendis vaatluskohtades ning moodustas umbes veerandi lindude koguarvust. Teise koha saavutas rohevint, kolmas oli põldvarblane. Enamiku liikide arvukus oli stabiilne, silmapaistvaimad langused toimusid invasiooniliikide pasknääri ja suur-kirjurähni esinemissageduses, samalaadset trendi võib märgata ka suurenenud kiskluse ja külmade talvede ohvril nurmkanal.

Eelmiste aastate kokkuvõtetega saab tutvuda SIIN.

Kuidas talvisel aialinnuvaatlusel osaleda, loe siit: http://www.eoy.ee/talv/kuidas-osaleda/

Aialinnuvaatluse suure populaarsuse võtmeks on lihtsus, kuna see ei nõua põhjalikke eelteadmisi lindudest. Piisab sellest, kui ühe tunni jooksul pannakse kirja kõik kohatud linnuliigid ning iga liigi kohta suurim üheaegselt nähtud isendite arv ning saadetakse tulemused koordinaatorile. Osaleda võivad kõik, kes tunnevad huvi koduümbruses tegutsevate lindude vastu. Määramise hõlbustamiseks võib kasutada linnumäärajat ja binoklit.

Seadusemuudatus tagab põllumeestele üleminekutoetused

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder esitab täna Riigikogule esimeseks lugemiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tagatakse põllumajandustootjatele üleminekutoetused 2013. aastal.

„Üleminekutoetused võimaldavad luua meie põllumeestele võrdsemad tingimused teiste riikide põllumajandustootjatega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi 20 miljoni euro eraldamine riigieelarvest üleminekutoetuste maksmiseks näitab põllumajanduse olulisust Eesti riigi jaoks.“

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmine on vajalik, et ka 2013. aastal oleks võimalik riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Euroopa Liidu liitumislepingule võis riik täiendavaid otsetoetusi maksta aastatel 2004-2012, kuid eelmise aasta suvel loodi võimalus maksta üleminekutoetust 2013. aastal. “Üleminekutoetused tagavad ka sujuva ülemineku uuele otsetoetuste süsteemile järgmisel rahastamisperioodil 2014-2020,“ lisas Seeder.

Üleminekutoetusi makstakse samadele sektoritele ja samade nõuete alusel nagu 2012. aastal täiendavaid otsetoetusi.

Kristo Mäe

Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Eesti Metsaselts ja Elva Linnavalitsus kuulutavad välja traditsioonilise metsanädalale pühendatud üle-eestilise õpilaste hunditeemalise joonistusvõistluse “Metsavaht hunt” ja Tartumaa koolide õpilastele suunatud metsajutu konkursi.

2013. aasta loomaks on nimetatud hunt. Kindlasti on paljud kohanud hunti metsas ja paljud näinud seda looma ainult loomaaias. Meie soovime, et joonistaksid hundi metsavahina. Joonistuse juurde kirjuta ka mõnelauseline pildi kirjeldus,
autori nimi, vanus, kool ja klass ning juhendaja nimi. Märksõna „Metsanädala joonistusvõistlus“.

Metsajutu konkursile ootame fantaasiarikkaid lugusid kõikidelt Tartumaa 1. – 12. klassi õpilastelt. Loe edasi: Kooliõpilasi kutsutakse osalema hunditeemalisel joonistusvõistlusel ja metsajutu konkursil

Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Eesti Juristide Liidu üliõpilaste õigusbürood alustavad taas tasuta õigusabi andmist. Olukorra tõsidust ja teenuse vajaduse kasvu arvestades on Eesti Juristide Liit taaskäivitanud ning laiendanud vastuvõttude mahtu.

Alates 21. jaanuarist 2013.a alustavad üliõpilaste õigusbürood tasuta õigusnõustamisega Tallinna Linnakantselei I korruse teenindussaalis ja Kristiine Sotsiaalmajas (Sõpruse pst 5, I korruse arvutiklassis) . Tasuta õigusabi osutatakse esmaspäevast reedeni ning abivajajate teenindamine toimub elavas järjekorras. Täpsemat infot vastuvõtuaegade ja nõustajate keeleoskuse kohta saate Eesti Juristide Liidu kodulehelt www.juristideliit.ee või telefonilt 6313 002.
Loe edasi: Üliõpilaste õigusbürood pakuvad taas tasuta õigusabi

Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Alates eelmise aasta septembrist on projekti “Tervisedendusmudel läbi kogukonna – Uus Tervis” raames ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toel koolitatud välja enam kui 20 kogukonna tervisetoetajat, kelle eesmärgiks on oma piirkonnas hakata vedama terviseteemaliste huvigruppide kogunemisi ja piirkonna elanikele suunatuid praktilise suunitlusega tervisesündmuseid.

Projekt Uus tervis on esimene omalaadne eestvedamine, mille raames püütakse enda tervise eest vastutuse võtmine ja sellekohane teave viia inimestele võimalikult lähedale ja luua toetusgrupid oma kogukonnas, mis võimaldaks saada praktilisi nõuandeid ja toetust oma elustiili muutmiseks.

Kõigil koolituse läbinud tervisetoetajatel on olnud võimalus vastavalt enda südamelähedastele teemadele valida tervisegruppide põhifookus ja sündmuste sisu. Loe edasi: Algavad kogukondlike tervisetoetajate algatatud sündmustesarjad

Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

28. jaanuaril ilmub esimene metsandushariduse infokiri „Tee Metsa”. Elektrooniline väljaanne hakkab iga kahe nädala tagant teavitama huvilisi metsanduses toimuvast – nii värsketest uudistest kui muudest metsandusega seotud tegevustest.

Infokirja eesmärgiks on pakkuda kaks korda kuus lugejatele värsket teavet ja selgitusi, mis aitavad paremini mõista metsades toimuvat, laiemalt aga kogu elukeskkonna toimimist Eestis ja ka mujal maailmas. Lisaks koondab „Tee Metsa” infot erinevate konkursside, võistluste ja hariduslike sündmuste kohta.

„Tee Metsa” avanumber keskendub rahvusvahelisele metsanduslikule võistlusele „Noored Euroopa metsades“ 2013. „Võistlus on 13-19aastastele kooliõpilastele ja Eestis toimub see juba 3. korda,“ rääkis võistluse projektijuht Kristi Teppo. Käesoleval aastal on võistlus ingliskeelne, nii on osalejad paremini ette valmistatud rahvusvaheliseks lõppvõistluseks, lisas Teppo. Loe edasi: Ilmumist alustab metsandushariduse infokiri

Eesti energiasektori CO2 heitkogused on suurimad

Economisti välja antavast taskuteatmikust “Pocket World in Figures 2013” selgub, et energiasektori CO2 heitkoguse poolest on Eesti maailmas esimesel kohal.

Economist sedastab, et 2008. aasta andmete kohaselt moodustas Eestis kogu riigi CO2 emissioonist elektri,-sooja- ja energiatööstus 75,8 protsenti. Selle numbriga oleme tabelis esikohal. Eestile järgneb Singapur, kus energiasektor moodustab kogu CO2 emissionist 71,4 protsenti. Järgnevad Bosnia (69,5 protsenti), Kuveit (68,2 protsenti) ja seejärel Hongkong (68,1 protsenti).

Energiasektori tõhustamise ja vähem saastavate energiaallikate kasutamise vajadust on Eestile korduvalt soovitanud ka Euroopa Komisjon.

Allikas: ERR ja Roheline Värv

Näitus Saksamaa ja Prantsusmaa sõprusest

Eesti ja Prantsusmaa — Saksamaa LV ja Prantsusmaa vahelise sõpruse 50. aastapäev

Saksamaa LV ja Prantsusmaa saatkond Eestis esitlevad Élysée lepingu 50. aastapäeva puhul Rahvusraamatukogus näitust, mis tõstab esile nende riikide mitmekülgset sõprust ning selle aktuaalset tähendust Euroopale. Näituse pidulik avamine toimub 6. korruse trepigaleriis 22. jaanuaril kell 17.

22. jaanuaril 1963 Prantsusmaa presidendi Charles de Gaulle’i ja Saksamaa LV kantsleri Konrad Adenaueri allkirjastatud lepinguga sai alguse Prantsusmaa ja Saksamaa erakordne side. Élysée leping on sõjajärgse aja leppimise väljendus, Euroopa ühendamise oluline alus ning eeskujulik kahe riigi koostöö mudel.

Selle olulisust ühendatud Euroopale tunnustati selgesti Nobeli rahupreemia üleandmistseremoonial 2012. a. detsembris. Näituse avamisel esinevad kõnega Saksamaa LV suursaadik Christian Matthias Schlaga, Prantsusmaa suursaadik Frédéric Billet ja Eesti Välisministeeriumi kantsler Alar Streimann. Tervitussõnad lausub Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Prantsusmaa ja Saksamaa tähistavad Élysée lepingu 50. aastapäeva arvukate üritustega üle kogu maailma.

Näitus jääb Rahvusraamatukogus avatuks 22. veebruarini, hiljem saab seda näha paljudes Eesti koolides.

Professionaalne tõlgendamine avab statistika uued võimalused

Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse

Kaks ja pool kuud ametis olnud Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kohtus täna, 21.jaanuaril maakonnavisiidi käigus Viljandi maavanem Lembit Kruusega. Koos arutati rahvastikustatistika efektiivsemaid kasutusvõimalusi piirkonna arengu kavandamisel.

Kruuse sõnul on Viljandimaa õnnelikus olukorras selle poolest, et Statistikaametil on Viljandis esindus kohapeal. “Sellega koos on meil kõikidele kasutajatele niigi kättesaadavatele andmetele lisaks võimalus küsida, suhelda ja kiiremini saada professionaalseid selgitusi. Kasutame infot maakonna arengut kavandades sageli,” tõi Kruuse välja positiivset.

Oopkaup nimetas peamise väljakutsena usaldusväärne statistika liikumist kasutajatele lähemale. “Soovime olla kliendipõhisemad, ehk arvestada enam sellega, mida meilt oodatakse. Teisalt soovime andmete esitajale samuti süsteemi mugavamaks muuta,” rääkis Oopkaup plaanidest.

Muuhulgas oli kõne all piirkonnastatistika muutmise sagedus ja otstarbekus, sotsiaalvaldkonda puudutava info kogumise võimalused, statistiliste andmete töötlemise kiirus ning andmete tõlgendamine tavakasutajale arusaadavasse keelde.

Statistikaamet on avanud oma veebilehel piirkondliku statistika portaali www.stat.ee/pp, kuhu on koondatud kõik Statistikaameti piirkondliku statistikaga seotud tooted.

Ruusmäel toimub täiskasvanute karjäärikoolitus “Enesetundmine ja valmisolek muudatusteks”

Tööstus peab oluliseks puidutöötlemise alase rakenduskõrgharidusõppe jätkumist

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole kirjaga, milles avaldab muret puidutöötlemise alase rakenduskõrghariduse tuleviku pärast.

Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses oleva Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE I) § 59 jõustamisel muutmata kujul sisuliselt lõpeb Eestis puidutöötlemise alane rakenduskõrgharidusõpe. Seonduvalt seaduseelnõuga on oht, et juba käesoleval aastal lõpeb vastuvõtt puidutöötlemise erialale täna ainukesena puidutöötlemisalast rakenduskõrgharidust andvas Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) ja alates 2016. aastast ei sisene tööturule enam vajaliku haridusega juhtivspetsialiste.

Alates 2004. aastast on Võrumaa Kutsehariduskeskuses vastava hariduse saanud 204 spetsialisti. Vilistlasuuring näitab, et nendest 62% töötab tööstusettevõtetes ja on hästi toimetulevad.

Samuti on VKHK-s võimalik omandada rakenduskõrgharidus nii puidutöötlemise kui ka mehhatroonika erialal. Kõrge automatiseerituse tõttu on puidutööstusettevõtetes mõlema eriala spetsialistid ning nende koostöö hädavajalikud.

Regionaalsest aspektist on Lõuna-Eestis asuva puidutööstuse jaoks tähtis lähedalasuv õppebaas, sealt praktikale tulevad õppurid ning tööturule suunduvad head spetsialistid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit leiab, et rakenduskõrgharidusõppe vajalikkus puidutöötlemise erialal on ennast tõestanud ning peab jätkuma, olema vähemalt sama kvaliteetne kui täna ning kättesaadav õppidasoovijatele ka tulevikus. Liit avaldab soovi osaleda seaduseelnõu menetlemise faasis, et koostöös kultuurikomisjoni ja asjassepuutuvate ministeeriumide ning koolidega leida lahendus, mis tagaks puidutöötlemisalase rakenduskõrghariduse jätkamise ilma ajalise pausita ja hariduskvaliteeti vähendamata.

Metsa- ja puidusektoris saab tööd üle 30 000 inimese. Sektoris toodetav lisandväärtus on töötleva tööstuse suurim, ligi 400 miljonit eurot aastas. Puidupõhiste toodete eksport moodustab 1,4 miljardit eurot aastas, olles pea ainuke Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja.

Lisainfo: Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel 5032 552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Eesti ja Norra korteriühistud kaardistavad koostöövõimalusi

Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen.

Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg.

“Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Täna Mõedakul sõidetud 29. Viru maratoni 42 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 1:51:36. Naiste arvestuses võidutses Kaija Vahtra.
Heitlus teisele ja kolmandale kohale oli pingeline, teisena ületas finišijoone Eeri Vahtra, kes kaotas võitjale vaid sajandikuga ning kolmandaks võitles end Siim Sellis, jäädes võitjale alla kaks sajandikku.Üldarvestuses 35. koha sai parim naine Kaija Vahtra ajaga 2:01:44.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 876 suustajat.
Lühemale, 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 193 suusasportlast. Esimesena jõudis finišisse Sulev Kraam ajaga 1:13:49. Kiireim naine oli N-15 klassi arvestuses sõitnud Merilin Jürisaar, kes läbis distantsi ajaga 01:27:58. M-15 klassi parim oli Yuri Kovaljov tulemusega 01:21:59.
Loe edasi: 29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

MES toetas kutseõppureid 102 077 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.
Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.
Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.
2013. aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.

2012. aastal maksti õppetoetust koolide lõikes järgmiselt:
Hiiumaa Ametikool – 10 õpilasele, Järvamaa Kutsehariduskeskus – 42 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 32 õpilasele, Luua Metsanduskool – 19 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 57 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 29 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 15 õpilasele, Räpina Aianduskool – 31 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.
Kristo Mäe

Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Talv on talvepealinnas täies hoos, kaitsva külmakreemi ja karupükstega on talvesõpradel siin palju tegutsemisvõimalusi.
Murdmaasuusatajatele on avatud Tehvandi 4 km kunstlumerada, mis on valgustatud kella 9ni õhtul. Suusatamiseks rahulikumas tempos sobib Tehvandi 10 km suusamatkarada.
Suusatada nii klassika- kui vabatehnikas saab valgustatud kergliiklusteel Valga maantee ääres Otepää linna piirist Munamäeni, mis teeb edasi-tagasi raja pikkuseks umbes 1,5 km.
Kääriku Spordikeskus annab teada, et kõikidel suusaradadel on lumeolud väga head, sõita saab Kekkose 14 km suusarajal, 3 ja 5 km rajal, 2,5 km pikkusel valgustatud suusarajal ja Pühajärve-Kääriku 9 km rajal, millest Sihva-Kääriku lõik on valgustatud kella 10-ni õhtul. Lastel on avatud
kelgumägi, kohapeal laenutatakse ja hooldatakse suuski, on saunavõimalus. Loe edasi: Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub

Külm on maratoniüritusi kimbutanud ka varem. Fotol 40. Tartu Maraton 2011.

Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.