Eesti

Eesti rõhutas Brüsselis vajadust EL ühiste meetmete järgi

Eile, 14. augustil 2014 Brüsselis toimunud põllumajandusturgude ühise korralduse komitee kohtumisel rõhutasid Eesti esindajad vajadust rakendada kiiremas korras Euroopa Liidu ühiseid turukorralduslikke kriisiabi meetmeteid.”Praeguse olukorra lahendused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast – probleem on meil ühine ja oluline osa abinõudest peaks tulema EL tasandilt,” ütles Eesti sõnavõtus kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak. “Riiklikud meetmed on toeks, aga peaksime vältima kontrollimatut riigiabi maksmise võidujooksu liikmesriikide vahel.”

Istungil lubati esimesi abimeetmeid puu- ja köögivilja sektorile, kus on Euroopa Liidule suurim mõju. Piimasektorit puudutavad sanktsioonid enim Soomes, Lätis, Leedus, Eestis, Hollandis ja Taanis. Piimasektori abimeetmete osas selgub täpsem info lähinädalail. “Euroopa Komisjon rõhutas, et soovib oma ettepanekutes tugineda põhjalikule analüüsile,” sõnas Nõlvak.

Eestit esindasid komitee istungil kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist Kalle Nõlvak ning Erkki Miller põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja ülesannetes.

Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

8. augustil liitus Eesti Austria ettepanekuga kutsuda kokku erakorraline EL põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istung. 12. augustil toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine toidusektori esindajatega, kus arutati Euroopa Liidu, Eesti riigi ja ettevõtjate endi võimalusi sanktsioonidega toimetulekuks ja ekspordi ümberkorraldamiseks.

Seakatku puudutav teave koondati ühele veebilehele

Alates tänasest on sigade Aafrika katku puudutav teave leitav veebilehelt www.seakatk.ee, mis koondab olulisema info ohtliku loomataudi ja selle vältimise võimaluste kohta.
“Sigade Aafrika katk on väga ohtlik ja nakkav taud, mis võib puhkemisel põhjustada seakasvatussektorile suurt majanduslikku kahju. Samas on meist igaühel võimalik aidata kaasa, et vähendada selle Eestisse levimise tõenäosust,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. “Seepärast koondasime veebilehele olulisemad soovitused nii seakasvatajatele, jahimeestele kui ka näiteks seenelistele ja marjulistele. Kindlasti tuleks nende materjalidega enne metsaminekut tutvuda.”Veebilehele on koondatud teave sigade Aafrika katku, selle leviku, kehtestatud piirangute ja ennetavate tauditõrjemeetmete kohta. Samuti on veebilehel piirkondlike veterinaarkeskuste kontaktid ja valik korduma kippuvaid küsimusi seakatku kohta.Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750 ning edastada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu.

Veebileht valmis Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusministeeriumi koostöös. Lätis, Leedus ja Poolas on viimastel kuudel diagnoositud mitmeid sigade Aafrika katku juhtumeid. Seni Eestis sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on kehtestatud puhvertsoon. Sigade katk inimestele ohtu ei kujuta.

RMK: puhka metsas, aga ole ettevaatlik tulega

RMK soovitab kuumadel suvepäevadel metsas matkajatel olla väga ettevaatlik tulega ja võimalusel tuld üldse mitte teha.

Metsa mineku keelamist ei pea RMK juhatuse liige Tiit Timberg vähemalt riigimetsas praegu vajalikuks, sest viisakalt käituvad inimesed ei tekita tema sõnul probleeme, vaid aitavad võimalikke ohukohti avastada. “Vastutustundetud ja potentsiaalsed põlengupõhjustajad ei hooli keelust niikuinii, küll aga peletaks range keeld metsast eemale korralikult käituvad seenelised-marjulised, sportijad ja metsas liikujad, kes puhkenud põlengust teada annavad,” sõnas Timberg, tuues mitmeid õpetlikke näiteid viimastest päevadest. „Pärnumaal avastas RMK metsaülem turbapinnase põlengu, mis miilas seal ilmselt juba nädala, põhjustajaks kas välgulöök või hooletud külastajad. Üleeilne näide Harjumaalt, kus admiral Pitka luureretke võistlejad avastasid kalameeste lõkkeasemest süttinud metsaaluse, viitab samuti sellele, et mõistlikud inimesed aitavad tuleohutusele metsas kaasa.”

Kui matkalõke siiski süüdata, tuleb seda teha selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas. Eelistada tuleb sädemepüüdjaga lõkkekohti, mida on RMK aladel üle Eesti enam kui 300, endale sobiva koha saab kerge vaevaga välja valida RMK veebis www.loodusegakoos.ee või RMK nutitelefonirakenduse abil. Tark metsaskäija veendub ka ettevalmistatud lõkkekohalt lahkudes, et välditud oleks igasugune oht ümbritsevale metsale. „Tuleohtlikus metsas ei tohiks sõita ATV-ga, sest praktikast on kahjuks hulgaliselt näiteid, kuidas kuumusest huugavas metsas ATV-ga teadmatult ja tahtmatult „sädemeid külvatakse”,“ lisas Tiit Timberg.

Sel aastal on riigimetsas toimunud 20 tulekahju, ükski neist pole õnneks paisunud oluliselt üle 5 hektari ning koostöö Pääsetametiga on olnud operatiivne ja professionaalne. Omalt poolt hoiab RMK metsas korras ja rajab juurde veevõtukohti, mis on abiks väikeste ja algfaasis olevate metsapõlengute kustutamisel.

Riigi Ilmateenistuse poolt koostatav metsade tuleohukaart näitab viimastel päevadel selget liikumist keskmiselt tuleohult suurele tuleohule. „Loodame hoovihmadele, mis metsas tuleohu alla viiks, aga eelkõige kutsume inimesi vastutundlikule käitumisele metsas,“ sõnas Tiit Timberg.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Metskondade kontaktid!

Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus Viru folgil üle 1750 euro annetusi

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” kogus vabatahtlike abiga Viru folgi ajal annetusi. Kahe päevaga annetasid folgile kogunenud inimesed üle 1750 euro, millest saab järgmine vähihaige elupikendavat ravimit.

“Tänan festivali korraldajaid aga eelkõige igat folgilist, kes meie fondi annetuskastidesse midagi poetasid. Teie abiga saame taas mõnele vähihaigele elupäevi kinkida,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

“Sain Käsmu nn peamagistraalil kolme päeva jooksul fondi tutvustades ja annetusi kogudes folgilistelt terve müriaadi erinevaid emotsioone: oli eelarvamusi ja hirme heategevuse suhtes, kuid palju ka lahkeid inimesi, naeratusi, innustust ja isegi neid kes tulid ja kallistasid spontaanselt. Tänan iga euro ja hea sõna eest,” ütles Tänavsuu.

Järgmine suveüritus, kus vähiravifond annetusi kogub on juba tuleval reedel ning laupäeval toimuv Arvamusfestival Paides. Seal on võimalus fondi kohta täpsemalt uurida ning läbi annetamise vähihaigeid kallite ravimite ostmisel toetada.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.

Võru Kandle suvelavastus “Maagiline pildivõru” viib rännakule läbi Võru linna ajaloo

Augustis, Võru linnapäevade raames, etendub Kandle aias neljal korral linna 230. aastapäevale pühendatud suvelavastus “Maagiline pildivõru”.
Võru linna ajalugu kajastav lavastus pajatab lõbusaid linnalegende Ain Saarest, Kai Leetest, tohtritest, papa Kreutzwaldist ja teistest erinevate ajastute linnakodanikest. Heidame pilgu Gaasitehase, Piimakombinaadi, Piiritusevabriku ja Vangimaja tegemistesse. Tumedamast perioodist linna ajaloos meenutame sõda ja Võru põlemist 1944. aastal, mil hävines suur osa ajaloolisest kesklinnast. Vastuoluliste aegade kiuste on Võru siiski pidevalt arenenud.
Lavastuses “Maagiline pildivõru” kerib aeg ennast tänapäevast tagasi algusesse. Stseenide puhul aeg korraks käivitub, et taas liikuda tagasi. Tekib küsimus, kuidas see on võimalik? Võrus elanud üleilmselt kuulus mustkunstnik San Martino de Kastrozza suudab veenvalt juhtida seda nägemust, sest tema vaim pole kuskile kadunud. Võru on maagiline ja ummamuudu liin.
Mida kaugemale me ajas liigume, seda vähem meenuvad inimesed, kes on läinud “teisele poole raudteed”. Ajaloost hakkavad kõnelema vaid vanad majad ja asutuste hooned. Ähmastub reaalsus ja fantaasia piir. Kas kõik nähtu ja kuuldu on ka päriselt nii olnud, jäägu lõpuks vaataja otsustada, sest igaüks näeb Võru linna oma silmadega. Alati jääb siiski alles salapära ja illusioon.
Lavastuses kasutatakse hulgaliselt ajaloolisi fotosid ja filme arhiividest, mis on Võru linna kohta säilinud. Lavastuses teeb kaasa ka praegune Võru linnapea Anti Allas.
Autor: Heiki Kelp
Lavastaja: Kalev Kudu
Näitlejad: Oleg Želudkov (Teater Idee), Mari Anton (Tartu Üliõpilasteater), Kauri Kaljuste (Tartu Üliõpilasteater), Elina Zilmer, Kaspar Kaasla, Sander Lebreht, Airi Pütsep.
Tantsijad: Jandra Hektor, Marie Tulik, Kristin Ireen Kuusk, Pille Kongo, Reijo Mälton, Meelis Sulg, Mihkel Joonas, Oliver Ossip
Tantsujuht: Andre Laine
Muusik: Jaan Randvere (klaver)
Kunstnik: Marika Vaher
Etendused Kandle aias (Liiva 13, Võru) 19., 20., 23. ja 24. augustil kell 21.
Piletid eelmüügis Võru Kandle kassas ja Piletilevis.
Kätlin Hoop

Teine Tartu Suvejooks toimub 20. augustil

20. augustil kell 12.10 korraldab MTÜ Treenitus AleCoq spordihoone ees juba teise Tartu Suvejooksu (Tartu Jooksusarja 2. etapp), mis kutsub osalejaid läbima 10 km pikkust jooksudistantsi. Lisadistantsina toimub ka Skechers 5 km jooks, kus igale osalejale kingib Skechers kvaliteetse jooksusärgi. Kavas on ka 10 km distantsi suvekõnd ja tasuta Mr. Pritt lastejooksud (400 m ja 100 m).

Täpsem info ja registreerimine www.treenitus.eu

Jaanus Mäe

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Tiibeti jogiini õpetab väikestes Eestimaa paikades vanu maagilisi Tiibeti tervisetarkusi

Põlvamaa Ökofestivali raames 16.augustil toimuval tervisepäval on võimalik osa saada pärimuslikest Eesti ja Idamaade loodusravitarkustest. Tervisepäev ”Loodusravitarkuseid meilt ja mujalt” toimub sel laupäeval Lõuna-Eestis, Orava vallas Suuremetsa külas asuvas Hundiallika retriidi- ja koolituskeskuses. Tervisepäeva peakülaliseks on Tiibetist pärit naisjoogi Drukmo Gyal, kes on pikkade traditsiioonidega joogide perekonnast pärit liinihoidja. Drukmo vaimsest õpetajast vanaisa on oma elust üle veerand sajandi istunud kuue ruutmeetri suuruses erakluses mediteerides. Drukmo esiisad on kogunud kuulsust müstiliste ilmastikumanipulatsioonide ning mõjuka mantraväega.

Laupäev algab Tiibeti joogaga, milles on võimalik kõigil tasuta osaleda. Tervispäev jätkub töötubadega, mille raames saab kuulda ka vanu Eesti ravitsemistarkusi. Taimetark Kristi Lehtla räägib sellest, kuidas hilissuvisest Eestimaa loodusest väekaid taimi supi- või salatipotti noppida ja Monika Reimund tutvustab pärimusmeditsiini olemust ning teraapiavõimalusi. Ellen Toom õpetab jalatallamassaaži iidseid eneseabivõtteid. Kogu programmiga on võimalik lähemalt tutvuda Hundiallika Keskuse kodulehel.http://hundiallika.ee/sundmused/tervisepaev-loodusravitarkusi-meilt-ja-mujalt/

Neil, kel huvi müstiliste teadmiste ja meditatsioonioskuste vastu on suurem, saavad järgmise nädala esmaspäevast osaleda nädalases Tiibeti meditatsiooni õppelaagris Pärnu lähistel Jõõpres.
Kaia-Kaire Hunt

Võru riigigümnaasiumi direktoriks valiti Karmo Kurvits

Konkursi Võru riigigümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks võitis Jõgevamaalt Laiuselt pärit Karmo Kurvits (pildil), kes pälvis 9-liikmelise komisjoni üksmeelse toetuse.
Tartus sündinud ja sealses ülikoolis majandusteaduse magistrikraadi omandanud 28aastane Kurvits soovib saada asutatava Võru riigigümnaasiumi direktoriks, et olla kooli looja, vastutaja, eeskuju ja arendaja. “Võru riigigümnaasium võiks olla haridustempel, kuhu tullakse, mida usaldatakse ja armastatakse,” kõlab üks tema postulaate.
Karmo Kurvitsa sõnul ei saa Võru riigigümnaasium olema lihtsalt uus koolimaja linna vanimas muinsuskaitselises hoones, vaid loov ja ainuomase õhustikuga keskkond, kus väärtustatakse koolipere iga liiget ja tema individuaalset arengut, motiveeritud õppimist ja õpetamist ning traditsioone, ettevõtlikkust ja uuendusmeelsust. Ühtlasi väärtustab ta tihedat koostööd ja pühendumist ning kõigi – õpilaste, vanemate, vilistlaste, hoolekogu, koostööpartnerite ja kogukonna arvamusega arvestamist.
Oma noorusest hoolimata kogenud, aastaid Tartu kunstigümnaasiumis ja Tartu täiskasvanute gümnaasiumis õpetajaametit pidanud ning mitmete haridustööalaste preemiatega pärjatud Kurvits t öötab hetkel Miina Härma gümnaasiumis õppejuhina, Võru riigigümnaasiumiga seotud ülesandeid asub ta täitma esimesel võimalusel.
Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 360, õppetöö Seminari 1 renoveeritavas uues hoones algab 2015. aasta 1. septembril.
Ulis Guth

„ Pritsumees 2014” võitis kolmandat aastat järjest Tõrva komandopealik

Tõrvas toimunud „Pritsumees 2014” võistluse võitis kolmandat aastat järjest Tõrva päästekomando pealik Alor Kasepõld. Teise koha sai Ivar Frantsuzov Päästeameti päästetöö osakonnast ja kolmandaks tuli Rauno Talisoo Pärnu päästekomandost.

Võistkondlikult olid samuti edukaimad Lõuna päästekeskuse komandod. Parimaks tunnistati Tõrva päästekomando, teiseks tuli

Viljandi päästekomando ning kolmandaks Elva-Assaku päästekomando ühisvõistkond.

Erinevate võidetud meenete hulgas anti individuaalsele võitjale järjekordselt üle rändauhind – vasest ruupor. Võitjameeskond Tõrvast hoiab enda käes teist aastat järjest rändkarikat.

Marek Kiik

Tallinna Kammermuusika Festival tähistab 10. sünnipäeva suurejoonelise galakontserdiga

20. – 31. augustini toimuv Tallinna Kammermuusika Festival tähistab tänavu oma kümnendat sünnipäeva. Juubeli puhul toimub 21. augustil kell 19 Mustpeade majas galakontsert, kus tuleb esitamisele Chopini, Prokofjevi, Verdi, Liszti jt heliloojate suurejooneline looming. 20. ja 21. augustil püstitatakse Vabaduse Väljakule festivali telk, kus toimuvad tasuta kontserdid igal täistunnil vahemikus kella 12-18.

10 aastat järjest on fond esitlenud festivalil suurel hulgal Eesti tipp-soliste ning seoses juubeliga on tänavu publikul võimalus ühel kaunil augustikuu õhtul kohtuda 14 suurepärase muusikuga, nende hulgas Ivari Ilja, Oliver Kuusik, Irina Zahharenkova, Andreas Lend ja paljud teised.
Galakontserdil antakse juba kümnendat korda üle ka Marje ja Kuldar Sinki nimeline PLMF-i preemia „Noor Muusik 2014″, kelle kuulutavad välja pr Mari-Ann ja hr Tunne Kelam.

Tallinna Kammermuusika Festivali külaliste seas astub üles tunnustatud vanamuusikaansambel Ensemble Ausonia Belgiast ja Amael klaveritrio Sloveeniast ning esmakordselt tuleb festivali raames esitamisele ka koorimuusika – rahvusvaheliselt tuntud Tenso Euroopa Kammerkoor kaunistab festivali 24. augustil Niguliste kirikus koos väljapaistva Läti dirigendi Kaspars Putninšiga.

20. ja 21. augustil Vabaduse Väljakule püstitatud festivali telgis astuvad üles erinevad Eestimaa muusikaõppeasutuste õpilased ja koorid. Tasuta kontserdid toimuvad igal täistunnil vahemikus kell 12.00-18.00.
Festivali täpse kava ja esinejate nimekirjaga saab tutvuda siin: http://www.plmf.ee/tallinna-kammermuusika-festival-kava_est

Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Ökokogukondliku liikumise suvine kokkutulek peetakse Sänna kultuurimõisas. Foto: www.kogukonnad.ee

22.-24. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas Eesti ökokogukondade ühenduse suvine kokkutulek, mille teemaks on sel aastal “Kogukondlik haridus – on vaja tervet kogukonda, et kasvatada last”.

Kuidas luua kogukonda ja toetada ühiselt uue põlvkonna kasvamist? Kuidas läheb Eestis sündivatel kogukondlikel lasteaedadel ja koolidel? Kuidas õpivad lapsed Leiutajate Külakoolis ja Portugali ökokülas? Mis on Gaia kool? Seda ja kõike muud Eesti ökokogukondade 8. kokkutulekul Sänna Kultuurimõisas.

Peaesinejad Juliane Eckmann ja Janos Valder jagavad kogemust Portugalis asuva Tamera ökoküla koolist “Escola da Esperanca” (www.escola-da-esperanca.org/). Põhjalikult jagatakse Euroopa ökokülade võrgustiku GEN Europe selle aasta konverentsi muljeid Saksamaalt ökokülast Zegg. Kirsiks tordil loomade ja taimedega suhtlemise töötuba. Õhtuti tants ja laul, kaasa pillid-trummid!

Meie usume, et veidike pori teeb kõhule head; et ehedaim haridus võib sündida puu otsas ja elu keskel; et inimesed suudavad kokku tulla ja pakkuda oma lastele üheskoos tõeliselt avarat keskkonda arenguks ja kasvamiseks.

Lähem info kava kohta ja registreerumine: http://kokkutulek.kogukonnad.ee/
Sündmus Facebookis: https://www.facebook.com/events/720066848059830/
Loe edasi: Eesti ökokogukondade ühendus kutsub kokkutulekule kogukondliku hariduse teemal

Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

**Päikese soojus jõuab ka siia. Foto: Theresa Toom**

Stina-Simona Epner

Kuna rongipilet Tallinnast Tartusse on odavam kui bussipilet, siis tuleb mul nüüdsest Balti jaama palju tihedamini külastada. Jah, seda omamoodi idüllilist paika vanalinna müüride ja munakivide küljel, mis ühendab rööpaid pidi Tallinnat väikeste Eesti linnade ja paikadega ning koguni välismaaga.

Kohati tundub, et elu selles ristumispunktis on kirevam kui reklaambänneritest ja inimestest pungil Times Square’il New Yorgis. Kõrvuti longivad väsinud eluheidikud ja kiirustavad edukad ärimehed, kõigil mingi eesmärk kuhugi jõuda või midagi korda saata, loodetavasti.

Jaama alal laiub nüüdsest Selver, jättes hetkel veel siiski ruumi ka Balti jaama turuplatsile. Juba sõit kesklinnast trammiga Kopli poole on eriline, teatud mõttes. Ma alati justkui muuseas tõmban oma pealt lahtise koti enda poole ja kontrollin nelja peatuse ajal viis korda, kas mu telefon ja rahakott ikka on endiselt seal, kus nad olema peavad.

Trammist väljudes tervitavad esimesena tolmused tuvid, meeletu rööbaste vilin mööduva trammi tõttu ja palju vanainimesi. Edasi juba lillemüüjad, hipsterid, alaealised suitsetajad, pirukaputkad, tšebureki lõhn, pillimängijad, mõni päikese käes magama jäänud elunautleja… Kõrvuti seisavad uued kaugele silma torkavad oranžid diiselrongid ning juba tuhmunud toonides vanad rongid. Päike aga paistab selles segasummasuvilas kõigile ühtmoodi ja annab sellelegi paigale oma soojuse.

Loe edasi: Visandades Eestit: Igavene Balti jaam

Väliseesti noored õpivad suvelaagrites eesti keelt

Eesti juurtega, kuid välismaal sirguvatele lastele toimus eesti keele õppimiseks ja harjutamiseks sel suvel kolm erinevat laagrit, neist viimane kestab 13. augustini.

Keelelaagrites saavad 13-18aastased Eesti päritolu, kuid välismaal elavad noored õppida ja harjutada eesti keelt, suhelda laagrikeskkonnas eestlastest eakaaslastega ning viibida Eesti kultuuriruumis. Laagrite päevakava on sarnane tavalistele suvelaagritele, on ühistegevused, sportlikud ettevõtmised ning ekskursioonid Eesti huviväärsuste juurde.

Esimene laager Viljandimaal Venevere puhkekeskuses oli mõeldud lastele, kes oskavad vähe või ei oska üldse eesti keelt. Teises laagris Valgamaal Marja talus osalesid edasijõudnu tasemel eesti keelt valdavad lapsed. Vabalt eesti keelt rääkivatele lastele mõeldud laager algas Veneveres 3. augustil.

Laagrites veedab tänavu suve 66 Eesti päritolu noort 20 riigist, osalejad valis MISA kandideerinute seast välja kevadel. Taotluste vaagimisel võeti arvesse noore eesti keele oskust, motivatsiooni, vanust, elukohta ja varasemaid laagris osalemisi.

Eesti päritolu noorte keele- ja kultuurilaagreid rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) kaudu. Laagrite läbiviimist koordineerib Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus, korraldab MTÜ HeadEst.

Laagreid korraldatakse juba kolmeteistkümnendat aastat ning need on väga hinnatud nii laste, vanemate kui õpetajate seas.

Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

8.-10. augustini toimub Haanjamaal juba neljas suitsusaunanädal. Saunasõbrad saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head “stepslivaba” muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsiooniliste suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga. Haanjamaa suidsusauna omanikud on uhked oma saunadele ja jagavad rõõmuga oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

“Meie sündmust iseloomustab rahulik kulgemine,” ütles saunanädala üks eestvedajaid Eda Veeroja. “Mõnus suitsusaunaelamus algab helgest meelest ja enese sisse vaatamisest. Koos saunaprega sauna kütmisest, ühisest söömaajast ja päevastest toimetustest ümber sauna. Lisaks saunale on oluline roll muusikal ja käsitööl. Toimuvad suitsusauna ja loomuliku eluviisiga seotud erinevad õpitoad.”

Nädal algab 8. augustil kell 12 Mooska talus saunateemalise pärimusmeditsiini õpitoaga Mikk Sarve juhendamisel. Samal ajal saavad Ööbiksaare talus huvilised õppida palgi tappimist ja varamist saunameistri Aivar Jallai juhendamisel. Õhtul oodatakse saunakülalisi Tuulepesa tallu iloõdakule laulma ja pillimängu kuulama. Loe edasi: Haanjamaa ootab taas suitsusaunapäevadele

Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu andis välja järjekordse toetuse. Fondi abiga saab hädavajalikku ravi jätkata 55aastane väikeste laste isa, kes võitleb eesnäärme pahaloomulise kasvajaga. Kevadel sai mees fondi abiga kolmeks kuuks ravimit Zytiga (Abirateron). Nüüd aitab fond tal edukat ravi jätkata, pannes oma õla alla järgmise kolme kuu doosile.

“Meil on rõõm jätkata pereisa mõjusa ravi toetamist, kinkides patsiendile fondi annetajate abiga täisväärtuslikke elupäevi,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “Kõnealune patsient on ehe näide sellest, kuidas haigekassa jaoks matemaatiliselt mitte piisavalt kulutõhus ja mitte finantseeritud ravi võib konkreetse inimese ja tema pere jaoks olla lausa eluliselt vajalik ja isegi elumuutev, sest millise hinnasildi saaksime kleepida nendele lisaelupäevadele oma abikaasa ja väikeste laste seltsis? Normaalses olukorras oleks praegusel juhul loogiline, et haigekassa võtab hästi toimiva ravi finantseerimise tervisekindlustusega maksumaksja eest üle. Kahjuks need asjad nii ei käi ja see tõestab meie fondi olulisust.”

Tänavu mais andis fondi nõukogu välja esimese toetuse kolmeks kuuks samale patsiendile lootuses, et järgmiste ravikuuride eest tasub juba haigekassa. Praegu ei kuulu aga Zytiga ikka soodusravimite nimekirja vaatamata ravimi positiivsele toimele. Zytiga ühe kuu ravimidoos võib maksta üle 3600 euro ja patsient võib seda vajada kuni aasta.

Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” jätkab pereisa eduka ravi toetamist

Minister arutab täna seakasvatajate ja jahimeestega, kuidas tõkestada sigade Aafrika katku levikut

Põllumajandusminister Ivari Padar kohtub täna kell 14 põllumajandusministeeriumis seakasvatussektoriga seotud ettevõtjate ja jahiorganisatsioonide esindajatega, et arutada edasiste meetmete üle sigade Aafrika katku vältimiseks.

Põllumajandusminister Ivari Padar annab ülevaate eelmisel kolmapäeval Balti riikide ministrite ja Poola ministeeriumi esindajate kohtumisel arutatust. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel teeb kokkuvõtte taudi senisest levikust naaberriikides ning kirjeldab Eestis rakendatud tauditõrjemeetmeid seakatku leviku tõkestamiseks.

Kohtumisele on oodatud kõik seakasvatajad, sigade vahendajad ja vedajad, söödakäitlejad ja jahindusorganisatsioonide esindajad.

Eestis senini seakatku diagnoositud ei ole, kuid 40 km ulatuses Läti piirist on juba kehtestatud puhvertsoon.

Küsimusi ja infot sigade Aafrika katku kahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 6054 750. Samuti on võimalik küsimusi esitada VTA kodulehel asuva veebivormi kaudu .

Muinastulede öö tuleb taas!

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud juba mitu tuhat aastat, tihti süütasid nad lõkkeid, et anda märku oma naabritele ja meresõitjatele.

Iidetulede meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul mere äärde, et tähistada muinastulede ööd. Tule samuti mere äärde, et süüdata lõke.

Tuletame endile ja teistele meelde, et meri, mis meid ühendab, vajab hoidmist.

“Viie tuhande aasta eest jõudsime tema äärde, lükkasime kõrvale metsa rohelise eesriide ja tardusime paigale. Siin me nüüd oleme, ja kõik me kanname endas mere märke.”

Lennart Meri, “Hõbevalge”

Koos tuhandete lõkete ja kümnete tuhandete lõkkelistega ühistunde tekitamisele aitab kaasa Muinastulede veebileht, kuhu on võimalik teistele oma lõkkest teada anda ja kaardilt ka teisi näha.

2014. aasta 30. augustil õhtul kell pool kümme õhtul kutsume kõiki üle Eesti ja ka naabermaades juba kuuendat korda, et tähistada rohkem kui 20 aastat tagasi alguse saanud traditsiooni. Vaata ka Facebooki sündmuse lehte!

Jõgeval lõigati Euroopa rahurukist

Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi toimus 1. augustil Euroopa rahurukki lõikus, millega tegid algust põllumajandusminister Ivari Padari ja Saksa suursaadik Christian Matthias Schlaga. Sügisel küpsetatakse Berliinis kokku 12 Euroopa Liidu riigis kasvanud rukkist sümboolne Euroopa rahuleib.

Kõik fotod rahurukki lõikusest! (Põllumajandusministeerium)

9. novembril 2014 möödub 25 aastat Berliini müüri ja “raudse eesriide” langemisest ning selle puhul pandi Saksamaal ja veel kümnes Euroopa Liidu riigis, sh Eestis, tänavu maha rukis, millest müüri langemise aastapäeva eel toimuval konverentsil küpsetatakse sümboolne rahuleib.

“20. sajand on täis kurbi sündmusi, kus sõjad on terved riigid pahupidi pööranud ja hävitanud põllumajandust,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar. “Rahuleib on ilus initsiatiiv eriti tänastel keerulistel aegadel, kus meile tuletatakse meelde, kui oluline on rahu ja teineteisemõistmine põllumajandusele ja toidujulgeolekule.”

Rahuleiva küpsetamise idee ja initsiatiiv tulevad Berliinist, kus juba 2005. aastast alates kasvatatakse Lepituse kiriku lähistel rahu sümboliseerivat rukist. Just seal kasvanud rukki seemned pandi rahuleiva küpsetamise jaoks mullu septembri alguses mulda ka Eestis.

Eesti osa rahuleiva rukkist kasvas Jõgevamaal, lähedal Kärdele, kus sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahelise sõja lõpetamise leping.

Eesti liitus rahuleiva projektiga Saksamaa eelmise toidu-, põllumajandus- ja tarbijakaitseministri Ilse Aigneri üleskutsel. Projektis osalevad lisaks Saksamaale riigid, mis pärast Berliini müüri langemist said lõpuks võimaluse iseseisvuda: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Berliini müür langes 9. novembril 1989.

Euroopa rahuleiva projektist lähemalt!

Üleeuroopaline šokotuur jõuab oktoobris Eestisse

3 kuud, 14 riiki, 10 000 km – 1. augustil 2014, alustas Saksamaal Berliinis oma teekonda Make Chocolate Fair! kampaania šokolafka, mis ristirästi läbi Euroopa seigeldes oktoobri lõpus Eestisse jõuab. Šokotuuri eesmärgiks on teavitada teekonnal kohatud inimesi šokolaaditööstuse varjupoolest nagu kakaotalunike madal sissetulek, lapstööjõu kasutamine ja läbipaistmatud tarneahelad.

“Šokotuuriga näitame šokolaaditööstusele, et meie nõudmisi ei saa enam eirata,” selgitab tuuri koordinaator Sven Selbert Saksamaa MTÜ-st INKOTA. “Üle Euroopa on Make Chocolate Fair! kampaaniaga ühinenud juba üle 40 000 inimese, kes ei soovi näha inimõiguste rikkumisi kakaotootmises. Šokotuuriga loome üleeuroopalise liikumise õiglasema šokolaadi heaks. Eurooplased armastavad šokolaadi ja nüüd on käes aeg šokolaaditööstuse tegudeks ja õiglaseks šokolaadiks,” kinnitab Selbert.

Koostöös kohalike partneritega tutvustatakse šokotuuri vältel avalikel üritustel kakao teekonda puu otsast šokolaaditahvlisse, kirjeldades ka inimõiguste rikkumisi kakaod tootvates riikides. Enamus kakaotalunikke teenib alla 1€/päevas: vaesus, nälg ja orjatöö (sh lapstööjõu) kasutamine on osa nende argipäevast. Šokolaaditööstuse müüginumbrid on aga hinnanguliselt 100 miljardit US dollarit aastas. Viimase kolmekümne aastaga on inflatsiooni arvestades kakaoubade müügihind langenud poole võrra, kui šokolaaditööstuse kasumid on tõusuteel. Lisaks sotsiaalsetele küsimustele mõjutab madal sissetulek oluliselt ka kakaoistanduste jätkusuutlikkust, mis pideva halvenemise jätkudes tähendab tooraine vähenemist ja sellega seotult märkimisväärset šokolaadi hinna tõusu. Seega on kakaotalunikele elamisväärse sissetuleku tagamine nii šokolaadifirmade kui tarbijate huvi.

Baltikumis seikleb šokolafka koos põnevate sündmustega 14.-23.10.2014. Tartusse jõuab šokotuur 20. oktoobril ja Tallinnasse 23. oktoobril, mil leiab aset ka järjekordne õiglase kaubanduse nädal. Kogu tuuri tegevustega saab end kursis hoida kodulehe kaudu, kuhu koguneb jooksvalt infot nii toimunud kui tulevate sündmuste kohta.

Make Chocolate Fair! kampaania eesmärgiks on üle Euroopa koguda 2015. aasta juuniks 100 000 allkirja, mis antakse üle šokolaaditootjate iga-aastasel peaassambleel. Petitsioon nõuab tootjatelt kakaokasvatajatele õiglase tasu maksmist, inimõiguste kaitsmist (sh lapstööjõu kasutamise vastu võitlemist), jätkusuutliku kakaotootmise edendamist ning sõltumatu sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemiga ühinemist.

Kampaaniat veab Eestis MTÜ Mondo, kes edendab õiglast kaubandust Eestis. Kampaaniat rahastab Euroopa Liit.

„Julged hoolida?“ portaalis on sel kuul teemaks „Hoolivalt keskkonnast!“

Koostöös heade ja asjatundlike partneritega oleme augustikuuks „Julged hoolida?“ portaali koondanud laia valiku teemasid, mis ühest või teisest küljest avavad meie elukeskkonnaga seotud probleemkohti.

Vaatleme keskkonna teemat laiemalt kui vaid looduskeskkonda – mõtleme sellest kui üldisest füüsilisest, sotsiaalsest ja kultuurilisest ümbritsevast, mis kõik meid igapäevaselt mõjutab.

Keskkonna teemal kirjutavad augustikuus www.julgedhoolida.ee portaalis Keskkonnaameti, Mürgistusteabekeskuse, Keskkonnaministeeriumi, MTÜ Eesti Pakendiringluse, Minulaps.ee, Eesti Roheline Liikumine MTÜ ja Tööinspektsiooni esindajad ning avaldame loo ka Bioneeri kaasautori sulest.

Ootame lugema:
* Ohtlikud ained meie kodudes ja koduõues
* Kuulmislangus töökeskkonnast – müra tõttu
* Intervjuu: Maarika teeb vabatahtlikku tööd, sest „kuidas teisiti?“
* Keskkonnamärgised – kui hästi me neid teame?
* Elukeskkonna ja toidu mõju tervisele
* Mis saab pakendist pärast konteinerisse jõudmist?
* Keskkonnasõbralikud ettevõtted ritta
* Keskkonnasäästlikkuse viis põhimõtet
* Prügi teekond puust, punaseks ja vilkuvate tuledega
* ARVAMUS: Tasuta ja justkui raiskamiseks loodud
* Linnatänavad inimsõbralikuks alandades piirkiirust

„Julged hoolida?“ Facebooki-lehel on üle 25 500 kasutaja. Liikumise „Julged hoolida?“ on G4S Eesti loonud tõstatamaks sotsiaalseid teemasid. Kajastame oma portaalis ja sotsiaalmeedias laia spektrit teemasid, mis kõik üht või teistpidi mõjutavad meie turvalisust ja elukeskkonna terviklikkust. „Julged hoolida?“ on infoportaal, mis koondab asjalikke, huvitavaid ja usaldusväärseid artikleid ja nõuandeid turvalisuse teemadel.

Eesti Terviseedenduse Ühing tunnustas AS G4S Eestit “Julged hoolida?” tegevuste eest Aasta Tervisesõber 2013 tiitliga.

MTÜ-de suvekool Viljandimaal

Teade kõigile MTÜ-dele üle Eesti!

Viljandimaa Arenduskeskus korraldab koostöös EAS-iga MTÜde suvekooli 24. ja 25. augustil 2014 (alustame 24.08 kell 12.00 ja lõpetame 25.08 kell 16.00) Viljandimaal, Karksi vallas Murri Häärberis.

Suvekoolis lihvime oma oskusi ja teadmisi koolitaja Kaidi Holmi käe all alljärgnevatel teemadel:

MTÜ dokumentide (põhikiri, raamatupidamise dok., juhatuse liikme lepingud jms) ülevaatamine, juhatuse/liikmete rollide selgitamine;
MTÜ tegevuste eesmärgistamine ja tutvustamine (liftikõne)
MTÜ sisene kommunikatsioon
Üldkoosoleku läbiviimise kunst (iga MTÜ viib läbi oma üldkoosoleku)
MTÜ teenuste/tegevuste arendamine.

Õhtuse aja sisustame aktiivselt tehes lõbusaid meeskonnamänge, et omavahel veelgi paremini tuttavaks saada.

Omaosalustasu koolitusel 5.- eurot /inimene.

Igast MTÜst ootame koolitusele vähemalt 3-4 inimest.

Oodatud on kõik MTÜd üle Eesti !!

Palun teavitage oma osalussoovist kuni 11. augustini jaanika.toome@viljandimaa.ee või tel 5788 0245.

Konkurss “Kogukonna pärl 2014” ootab kandidaate

Konkurss „Kogukonna pärl” toimub liikumise Kodukant eestvedamisel juba kolmandat korda. 2014. aastal toetavad ettevõtmist EV Siseministeerium ja ajakiri National Geographic Eesti. Kandidaatide hulgast valitakse välja iga maakonna pärlipere, kellele annab tunnustuse oktoobrikuus toimuval sündmusel üle siseminister.

Liikumise Kodukant esindajate sõnul väärivad lisaks külavanematele ja külaseltside eestvedajatele tunnustamist ja esiletõstmist ka pered, kes üheskoos on oma aega, energiat ja loovust rakendanud maa- ja külaelu säilitamisel ning elavdamisel. Sageli tehakse seda mitme põlvkonnaga ühiselt – seda näitab eelmistel aastatel ettepanekutest laekunud info ning tunnustuse pälvinud perede lood.

Kogukonna pärli tunnustuse kandidaatideks oodatakse ettepanekuid perede kohta, kes arendavad elu maapiirkondades, sh väikelinnade kogukondades, väärtustades koostööd, olles heaks eeskujuks ning esindavad loodushoidlikku eluviisi. Loe lähemalt http://kylaelu.ee/.

Ankeete saab täita 10. augustini aadressil:
https://docs.google.com/forms/d/1-irajTwJibuEUpgdPoOjso1ge9IpHpBSVT7iWHeDApQ/viewform?c=0&w=1

Allikas: Eesti Külaliikumine Kodukant

National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil

Ajakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.

Põhilugude lühitutvustus:

Gombe perealbum
Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.

Enne Stonehenge’i
Orkney saartel kõrgub võimas minevik.

Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?

Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.

Allikas: www.national-geographic.ee

Selgusid omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse võitjad

Jaanus Järveoja ja Anneli Siimussaar. Foto: EMSL Jõud

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvine mitmevõistlus toimus 30.-31. juulil Türi vallas. 30 meest ja 6 naist võistlesid kahe päeva jooksul kümnel spordialal. Kokkuvõttes võitis Jaanus Järveoja (Nõo) vaid 1 punktiga Järva-Jaani vallavanemat Arto Saart. Kolmanda koha üldarvestuses saavutas Meelis Karro (Elva).

Naistest kogus enim punkte Võhma linnapea Anneli Siimussaar. Talle järgnesid Kandela Õun (Sauga) ja Pipi Liis Siemann (Türi).

Esmakordselt selgitati ka maakondlik paremusjärjestus, milleks liideti kahe mehe ja ühe naise punktisumma.
Maakondade paremusjärjestus (esikolmik):
1. Järvamaa
2. Viljandimaa
3. Harjumaa

Spordialade võitjad:
kardisõit:Arto Saar
noolemäng: Lennart Liba
kanuusõit: Raul Kudre – Juri Gotmans
petank: Meelis Karro
rattaorienteerumine: Tiit Toots
discgolf: Andrus Seeme
paarisvõrkpall: Margus Jaanson – Juri Gotmans
jalgpalli täpsuslöögid: Georg Ruuda
kuulijänn: Taimo Tugi
sudoku: Toomas Järveoja

Naistest võitis 4 ala Kandela Õun.

19. Eesti omavalitsusjuhtide suvise mitmevõistluse viisid läbi Järvamaa Spordiliit, Türi Spordiklubide Liit koostöös Eestimaa Spordiliiduga Jõud. Tulemused: http://www.joud.ee/est/g79s3284

Allikas: EMSL Jõud