Eesti

Lastefond toetas Ukraina sõja eest põgenenud raskelt haige lapse ravi

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitas Eesti Pagulasabi MTÜ-l muretseda ravimeid sõjapõgenikust 7-aastasele Iljale, kel on diagnoositud ajukasvaja.

Kasvaja tõttu on häiritud nii lapse kehaline koordinatsioon kui ka tema kognitiivsed funktsioonid ning ta vajab kaks korda aastas kuuajast ravikuuri mitmete kallite ravimitega. Viimatiseks detsembrikuiseks ravikuuriks aga perel, kes oli sõja tõttu põgenenud oma senisest elukohast Luhanskist Zaporižžja linna ning kelle ainsateks sissetulekuks talveperioodil on lapse invaliidsustoetus ja vanavanemate pension, raha ei jätkunud.

Lastefond toetas Iljat ravi 250 euroga kompenseerides sellega poisi ühe ravikuuri ravimite maksumuse.

Fondi tegevjuht Sandra Liiv toonitab, et kuigi üldjuhul Lastefond välisriikide lapsi ei toeta, siis otsustati antud juhul teha erand, kuivõrd Ukraina riik on sattunud väga keerulisse olukorda ega saa seetõttu ajutiselt ise kõigi oma abivajajate eest hoolt kanda. “Toetasime ühekordselt Ukraina põgeniku, väikese Ilja ravimite ostu, sest lisaks ümbritsevale sõjaolukorrale, peab tema perekond toime tulema ka lapse keerulise tervisliku seisundiga. Määravaks sai ka asjaolu, et MTÜ Eesti Pagulasabi poolt esitatud taotlus oli väga põhjalik ja põhjendatud,” selgitab ta rõhutades fondi tõsist suhtumist toetusotsuse tegemisse.

MTÜ Eesti Pagulasabi on 2000. aastal rajatud organisatsioon, mis viib muuhulgas ellu ka humanitaarabi projekti Ukraina sõjalisest konfliktist põgenenud inimestele “Ukraina heaks!“

Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Fotomeenutus eelmise aasta Eesti väljapanekust. Foto: Rene Suurkaev

Eesti osaleb 16.-25. jaanuarini Berliinis toimuval maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil Internationale Grüne Woche 2015 (Rahvusvaheline Roheline Nädal ), kus tutvustab oma toidutootjate parimat toodangut. Tänavu on messi partnerriik Läti.

“Eesti tutvustab Saksamaa tarbijatele järjekorras juba 22. korda meil toodetud parimaid maitseid,” ütles põllumajandusminister Ivari Padar , kes osaleb homme algava Grüne Woche raames toimuval globaalfoorumil ja põllumajandusministrite tippkohtumisel. “Kuna Berliini sõidavad iga aasta jaanuaris kokku toidu- ja põllumajandussektori võtmeisikud üle maailma, siis saame Eestit ja meie toiduainetööstuse saavutusi tutvustada väga suurele publikule.”

Eesti 120-ruutmeetrist väljapanekut korraldab ka tänavu Põllumajandusministeerium koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Nii stendi kujunduses kui pakutavas menüüs on peamine rõhk Eesti puhtast loodusest pärit metsaandidel ja ulukilihal. “Esindatud on Eesti paremad maitsed ja paljud tuntud toidutooted. Väljapaneku koostamisel on arvestatud Saksa tarbijate maitseeelistuste ning ootustega naturaalse ja huvitava toidu vastu,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Loe edasi: Eesti esitleb Saksamaal oma parimaid maitseid

Hea valimistava valvurid alustavad tööd

2015. aasta parlamendivalimiste eel asuvad taas tööle hea valimistava valvurid, kes juhivad avalikkuse tähelepanu tava rikkumistele. See aitab valijal teha vahet alatute võtete ja ausa kampaania vahel ning annab kandidaatidele märku, et oodatud on sisukad ja eetilised kampaaniad.

2009. aastal Vabaühenduste liidu EMSL koostatud ja erakondade allkirjastatud hea valimistava kutsub esinduskogudesse kandideerijaid viima läbi sisukaid, eetilisi ja valijaga konstruktiivset dialoogi pidavaid valimiskampaaniaid. Hea valimistava rikkumistest teavitavad valimiste ajal hea valimistava valvurid.

Vabatahtlike valimiste valvuritena löövad kaasa eksperdid erinevatest valdkondadest. Sel aastal on valvuriteks Toomas Mattson (Riigikontroll), Anna Karolin (Eesti Väitlusselts), Alari Rammo (EMSL), Eesti Ekspressi ajakirjanik Dannar Leitmaa, politoloogid Mari-Liis Jakobson ja Marianna Drozdova ning näitleja Henrik Kalmet. Vabaühenduste liidu poolt koordineerib valvamistööd Andrei Liimets. Loe edasi: Hea valimistava valvurid alustavad tööd

Rahvatantsujuhtide kool alustas taas

Eelmise rahvatantsujuhtide kooli lõpetajatest on saanud tegusad tantsujuhid. Foto pärineb 2013. aastast.

Sooviga, et Eestis jätkuks asjatundlikke juhendajaid Virust Võruni alustas Rahvakultuuri keskuses neljapäeval, 15. jaanuaril taas uus 2-aastane rahvatantsujuhtide kool. Rahvakultuuri keskuse eestvedajad näevad, et üha enam inimesi tahab tegeleda rahvatantsuga ja et rahval on tantsukihk varvastes. See on pikaajaliste traditsioonidega koolitus, kus omandatakse teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal.

Rahvatantsutark Mait Agu on öelnud: “Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne.” Seekord soovib rahvatantsujuhiks õppida 32 noort aktiivset inimest Eestimaa eri piirkondadest. Rahvatantsujuhtide kooli tegevuse kaugem eesmärk on järjepidevus – et kestaks austus ja armastus eesti tantsu vastu.

Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Vähiravifond “Kingitud elu” tutvustas end suurhaiglatele

Vähiravifond “Kingitud elu” külastas novembris, detsembris ja jaanuaris kolme Eesti suurhaiglat eesmärgiga tutvustada onkoloogidele ja õdedele fondi võimalusi patsientidele kasulik olla – kuidas aidata inimeste elupäevi pikendada ning fondist vähiravi toetuseks abi taotleda.

“Eestis on hinnanguliselt kümneid või isegi sadu vähihaiged, keda haigekassa ei saa oma vahenditest aidata ning kes ei suuda hädavajaliku ravi eest ise tasuda,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Meie fond on aidanud juba kümmet inimest, kuid saame aidata veelgi rohkem.”

“Nende külaskäikudega aitasime fondi võimalusi asjaosalistele paremini teadvustada ja vastasime ka kõikidele küsimustele – rõõm oli näha arstide elavat huvi fondi vastu ning,” rääkis Toivo Tänavsuu. “Innustasime arste oma patsientidele toetust taotlema. Me saame ja tahame võimalikult paljusid inimesi aidata, sest inimestel on, mille nimel elada!”

“Vähiravifond “Kingitud elu” on fondi loojate poolt tänuväärne ettevõtmine, sest kaasaegses vähiravis on patsientide vajadused alati suuremad kui riigi võimalused,” sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. “Vaatamata riigipoolsele rahastamisele vajavad lisaraha nii vähiennetus, aktiivravi kui ka vähihaigete toetus- ja taastusravi. Soovin omalt poolt uuele fondile edu ja kordaminekuid ning tema nõukogu liikmetele õiglast meelt fondi raha objektiivsel kasutamisel.”

25. novembril tutvustati fondi Tartu Ülikool Kliinikumis, 9. detsembril Ida-Tallinna Keskhaiglas ning 8. jaanuaril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Admiral Pitka luurevõistlus toimub tänavu Võrumaal

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis

Tänavu toimub rahvusvaheline sõjalis-sportlik Admiral Pitka luurevõistlus Võrumaal. Võistlusrada läbib kuut Võrumaa omavalitsust ning selle pikkus on umbes 130 kilomeetrit. Võistluse baaslaager hakkab paiknema Rõuge vallas Nursipalus.

Luurevõistlusel osalevad neljaliikmelised võistkonnad, kes peavad trassil lahendama sõduriülesandeid, hankima teavet tingliku vastase kohta, seejuures liikuma märkamatult, et mitte sattuda vastutegevuse küüsi.

Maavanem Andres Kõiv ja Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem Toomas Pindis arutasid eile admiral Pitka luurevõistluse korraldamise üksikasju. Kõivu hinnangul on luurevõistlus Võrumaa jaoks auasi ning ta on kindel, et kaitseliitlased tulevad selle korraldamisega suurepäraselt toime.

Pindise sõnul vajab võistlus õnnestumiseks head Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Keskkonnaameti, Veterinaarameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse ning Maanteeameti toetust ja koostööd. Maavanem lubas selles osas igati kaasa aidata, et võistluse korraldus saaks ladus olla.

Admiral Pitka luurevõistluse eesmärk on erineda teistest Euroopas ja maailmas toimuvatest militaarvõistlustest raskusastme poolest. Seda iseloomustab pikk võistlustrass raskestiläbitaval maastikul, mis tuleb võistlejail läbida varjatult pideva vastutegevuse stressitekitavates tingimustes.

Mullu toimus võistlus Harjumaal ja selle võitis J. Kuperjanovi jalaväepataljon, tänavune võistlus toimub 4.-8. augustini Võrumaa metsades.

EK:Labor viib noored maailma metropolidesse

Eesti Kontserdi noorte produtsentide programmi EK:Labori võitjaid ootavad mainekad välisfestivalid. 2015. aasta programmi kandideerimise konkurss kestab 1. veebruarini.

EK:Labor on Eesti Kontserdi publiku- ja haridusprogramm, kuhu oodatakse osalema kuni 30aastaseid muusikasündmuste korraldajaid. Selle eesmärk on Eesti noorte kultuurikorraldajate arendamine ja neile uute tegutsemisvõimaluste loomine, samuti uue publiku kaasamine.

Žürii hindab just rahvusvahelise potentsiaaliga ideid ning produktsioonigruppide võimekust ideid vääriliselt ellu viia – auhinnana tuleb noortel korraldada oma produktsioon suure välisfestivali programmi osana võrdselt kogenud professionaalidega.

“Oleme lähedal kokkuleppele mitme kõrgetasemelise festivaliga programmis osalemiseks, sealhulgas New Yorgis ja Brüsselis,” kinnitab programmi produtsent Madis Kolk. Noorte projektid võivad jõuda ka teiste suurlinnade välisfestivalidele, mida otsustavad välisfestivalide korraldajad, kes kuuluvad ka EK:Labori žüriisse ning mentorite ringi.

Programmi EK:Labor esimene tsükkel toimub perioodil 2015-2017. Konkursile valitakse igal aastal kuni kolm produtsenti või produktsioonitiimi, kelle ülesandeks on ette valmistada põnev ja uudse lähenemisega muusikaprojekt või erinevaid kunstivaldkondi ühendav muusikaprojekt.

Programmis osalevatele gruppidele luuakse võimalus ideed arendada koostöös rahvusvaheliselt tunnustatud professionaalidega, põhiliselt festivalijuhtidega nii Euroopast kui ka USAst. Iga aasta tulemused pannakse publiku ees proovile sügisel, auhindade hulgas on kontaktide sõlmimise ja esinemisreise. Kolme aasta võitjad osalevad konkursi finaalis, kus peaauhinnaks on osalemine maailmamainega välisfestivalil.

2015. aasta konkursile oodatakse ideid 1. veebruariks. Statuudi leiab Eesti Kontserdi kodulehelt.

Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Eesti reisirongiliiklust korraldav Elron muudab seoses lubatud sõidukiiruse alandamisega Pedja-Kaarepere lõigul 17. jaanuarist Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel rongide sõiduplaane.

„Alates 17. jaanuarist muutuvad rongide väljumis- ja saabumisajad Tallinn-Tartu ja Tartu-Valga/Koidula liinidel kuni kümne minuti võrra,“ sõnas Elroni müügi- ja arendusjuht Ronnie Kongo. „Muudatused on tingitud lubatud sõidukiiruse alandamisest Pedja-Kaarepere lõigul.“

Ronnie Kongo sõnul pikeneb Tallinn-Tartu reiside sõiduaeg sõidukiiruse alandamise tõttu kuni kaheksa minuti võrra. „Samas leidsime võimaluse lühendada Tartu-Koidula ja Tartu-Valga reiside sõiduaegasid,“ sõnas Ronnie Kongo. Loe edasi: Muudatused Elroni ida- ja kagusuuna sõiduplaanides

Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

Rahvusvaheline teaduskoostöövõrgustik ERA-Net Cofund SURPLUS kuulutas koostöös Euroopa Komisjoniga välja projektikonkursi. Konkursile saab esitada põllumajandustootmise jätkusuutlikku intensiivistamist toetavaid uurimisprojekte.

„Nõudlus toidu, taastuva energia ja biomassist toodetud tooraine järele suureneb maailmas pidevalt. Samas tuleb kasutada olemasolevaid loodusressursse võimalikult säästlikult, et vähendada põllumajanduse mõju keskkonnale,“ ütles Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja Külli Kaare. „Konkursil osalemine on Eesti teadlaste võimalus sellele kaasa aidata.“

Konkursile saab esitada projekte järgmistel teemadel:
– Taimse biomassi efektiivne kasutus (Spatial targeting of land use to increase biomass production and transformation, stimulating the growth of systems for the efficient utilisation of green (plant) biomass cascading through novel transformations);
– Integreeritud toidulised ja mittetoidulised süsteemid (Developing markets for a wide range of products and services generated through integrated food and non-food systems);
– Põllumajandustootmise säästlikku intensiivistamist toetav maakasutus (Sustainable intensification of integrated food and non-food systems of agriculture, by developing integrated, systems-based approaches to land management).

Projektimeeskondadesse peavad olema kaasatud vähemalt kolme riigi teadlased. Eeltaotlusi saab esitada kuni 4. märtsini 2015 kell 15.00. Loe edasi: Algas rahvusvaheline projektikonkurss põllumajandusvaldkonna teadusuuringutele

100aastanõ kerge jalaga miis

100aastanõ Kerge Pärni. Pilt eräkogost. Uma Leht

«Egäl aol om olnu nii murõt ku rõõmu,» om joulukuu 28. pääväl 100aastadsõs saanu Urvastõ kihlkunna Udsali külä mehe Kerge Pärni (Bernhardi) elo juhtmõtõ.

Kukki mälu tükis alt vidämä, kaiba-i Pärni pääle sällähalu midägi, kõnõlõsõ poig Benno (67) ja minnij Alli (66), kelle man auväärt miis parhilla eläs. Ka om Pärni uskmalda kerge jalaga (tege umalõ perrenimele avvu!): lask tarrõ pite ümbre ja ku suvõl vällä sai, taha es inne õdagut tarrõ tagasi minnäki.

Pärni kerge jala võti jutus ka juubõlis õnnõ suuvma tulnu jahimehe. Umal aol oll’ olnu tõisil rassõ mõtsan Pärniga sammu pitä. Pärni oll’ joba päält 90, ku viimäte jahin käve. Tõnõ hobi oll’ Pärnil mehidsepidämine: tä oll’ kolhoosi mesinik ja mesipuu olli muidoki koton kah. Mehidsepidämise lõpõt’ Pärni nii viis aastakka tagasi.

Pärni om olnu ka kõva puutüümiis: ehit’ vankriid, tekk’ tünne, kudasi korvõ, lei lastõ ja andsõ nuu tarkusõ ka pojalõ ja latsõlatsilõ edesi. Benno arvas, et vast om esä selle nii vanas elänü, et olõ-i suidsu- egä viinamiis ja mehidsekihvti om kah küländ hulga saanu. Viil ütles poig, et Pärni om kõgõ väega hoitnu nii ummi latsõlatsi ku võõrit latsi.

Kerge Pärnil om üts poig, neli latsõlast ja säidse latsõlatsõlast. Naasõ võtt’ Pärni katõssa aastat noorõmba, no kah’os läts’ Lonni tõistõ ilma päält mehe 95. sünnüpäivä.

ASi Andmevara perrä eläs Võro, Põlva ja Valga maakunnan kokko 19 päält 100aastast inemist. Kas Pärni om Vana Võromaa kõgõ vanõmb miis, tuud lupa-i isikuandmidõ kaitsõ säädüs kah’os üteldä.

Harju Ülle, Uma Leht

43. Tartu Maratonile on registreerunud üle 5000 suuataja

Tartu maraton võib vahel võtta hingeldama. Foto: Tarmo Haud

Viimastel andmetel on 15. veebruaril toimuvale Tartu Maratonile end kirja pannud 5062 suusasõpra. See on üle 1000 võrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal.

Ent võrreldes eelmise aastaga, kui Tartu Maraton kehvade lumeolude tõttu ära jäi, on suusatamise olud Otepää ja Elva vahelisel rajal praegu paremad. Kui möödunud aastal sai rajameister vaid üksikutel juhtudel rajatraktori kuurist välja ajada, siis hetkel on Tartu Maratoni rada täies pikkuses suusatamiseks avatud.

Tõsi, terves pikkuses ei ole rajaolud sugugi ideaalsed. Parimad olud valitsevad Otepää pool ning Harimäel, kus on võimalik sõita ka jäljes ja klassikalises tehnikas. Elva pool on olud kehvemad, kuigi rajalt tulnud suusatajad on kiitnud vaatamata kesistele lumeoludele ka Elva-Hellenurme vahelist lõiku, kus kohasti saab päris hästi sõita.

Tartu Maraton tähistab sel aastal oma 55. juubelit ning pidu algab juba Otepää MK etapi nädalavahetusel, kui esmalt toimub reedel Tartu-Kääriku suusamatk, laupäeval pärast MK etapi sõite algusega Tehvandilt Retrosõit ja pühapäeval lastele mõeldud World Snow Day.

Täpsemalt saab lugeda Tartu Maratoni kodulehelt – https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/tartukaarikumatk/

43. Tartu Maratonile registreerimine on avatud ning kuni 25. jaanuarini on võimalik end kirja panna soodushinnaga – 50€ pikem distants ja 30€ lühem. Pärast seda on hinnad vastavalt 80€ ja 50€.

Registreerimine on avatud ka 8. veebruaril toimuvale 4. Tartu Teatemaratonile ja Avatud raja sõitudele, kus saab valida 63km, 31km ja 16km pikkuste distantside vahel. Registreermine ja info siin: https://tartumaraton.ee/et/yritused/suusamaraton/43/

Allikas: MTÜ Klubi Tartu Maraton

Maavanemad külastavad Viljandimaad

Maavanemate ringkäik firmas Bestra Engineering AS. Foto: Viljandi maavalitsus

7. ja 8. jaanuaril külastavad maavanemad ja siseministeeriumi esindajad Viljandimaad. Läinud aasta lõpuga lõppes Viljandi maavalitsuse koordineerimise periood ning maavanem Erich Palm annab maavanemate koostöö koordineerija rolli koos selle juurde kuuluva sümboolse raamatuga üle Võru maavanemale Andres Kõivule.

Viljandi maavanema ülesanne oli koordineerida maavanemate koostööd neljandas kvartalis, uue aasta esimesel perioodil on see Võru maavanema ülesanne.

Viljandi maavanem Erich Palmi sõnul annab koordineerija roll suurema vastutuse ja võimaluse tihedamaks suhtluseks maavalitsuste, ministeeriumide ning teiste riigiasutuste vahel. Lisaks pöörab koordineerija sel perioodil rohkem tähelepanu maavalitsuste ühiste seisukohtade kujundamisele.

Maavalitsuste koordineerimine tähendab sisuliselt, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused kogub kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku just koordineeriv maavalitsus ning esitab need asjaomastele institutsioonidele.

Mitmed olulised ametkondlikud kohtumised korraldatakse seetõttu just koordineerivas maakonnas. Viljandimaal toimuvale ühisele maavanemate ja siseministeeriumi esindajate nõupidamisele lisaks tutvutakse esimesel päeval ühiselt Viljandi vallas asuva Bestra Engineering AS ning Viljandis asuva Cleveron OÜ tegevustega. Samuti tehakse ringkäik Kõpu ja Heimtali mõisates ning vaadatakse „Vilma“ majas asuvat TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uut õppehoonet. ERM-i Heimtali Rahva muuseumis kohtutakse teisel päeval tekstiilikunstnik Anu Rauaga.

Maavalitsuste maasekretärid kohtuvad samuti Viljandis 8 ja 9. jaanuaril. Siis on kõne all Riigikogu valimiste ettevalmistamisega seonduvad teemad. Sellekohase ettekande teeb Riigikogu kantselei valimiste osakonna juhataja Priit Vinkel ning Viljandi maavalitsuse raamatupidamise- ja personaliarvestuse osakonna juhataja Lia Hussar räägib finantsküsimustega seonduvatest muudatustest Siseministeeriumi haldusalas.

Allikas: Viljandi Maavalitsus

Rukkiaasta algas hiidleiva lahtilõikamisega

Jaan Lukas

Pühapäeval kuulutas Eesti Rukkiselts Tallinnas Raekoja platsil toimuval jõuluturul 2015 aasta rukkiaastaks. Tseremoonial lõigati lahti 1,8-meetri pikkune rukkileib. Eriliselt pika rukkileiva lõikasid lahti president Arnold Rüütel, Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk põllumajandusminister Ivar Padar, Leibur AS juhatuse esimees Asso Lankots ja Eesti Pagarite Seltsi eestvedaja Arnold Kimber.

“Rukis on eestlaste toidulaual olnud aastasadu. Viimasel kümnendil on selle kasvatamine Eestis paraku vähenenud. Peame oluliseks rukis taas eestlaste toidulauale tagasi tuua,“ ütles Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Viimased aastad on Eesti tarbijad andnud rukkile lootust, sest üha enam soovitakse oma toidulaual näha kodumaist ja tervislikku rukkileiba. Rukkiaastaga tähistatakse Eesti kohaliku rukkisordi Sangaste 140. sünnipäeva ja selle aretaja Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva,” lisas ta. Talirukki Sangaste kasvatamist toetakse Eestis maaelu arengukava meetmest Kohaliku sordi taimede kasvatamise toetusega. Toetuse rakendamise tulemusena on talirukkisort Sangaste suurima kasvupinnaga sort Eestis Vahur Kuke sõnul.

“1889. aasta Pariisis läbi viidud esimesel maailmanäitusel omistati rukkisordile Sangaste suur kuldmedal. 1893. a Chicagos toimunud maailmanäitusel aga 1. auhind. Unikaalseks aspektiks rukkiaastal 2015 on samaaegne EXPO maailmanäitus Milanos, mille juhtteemaks on planeedi toitmine ning kus oma paviljoniga on esindatud ka Eesti Eesti paviljonis pakutakse külalistele rukkileiva vürtsikilu ja vutimunaga. 2015 oleks aasta, mil Eesti tõestab maailmale, et 140 aastat pärast Sangaste aretamist on sort – ja rukis üldisemalt – Eestis endiselt au sees. Rukkiaastal on võimalus näidata, milliseid rukkitooteid Eestis valmistatakse, keskendudes ekspordivõimekusega toiduainetoodete esitlemisele, eesmärgiga leida Eesti toiduainetetööstusele uusi turge, partnereid ja investoreid ning turundada Eestit kui atraktiivset toidu- ja agroturismi sihtkohta,” rääkis Vahur Kukk.

Rukkiaasta välja kuulutamise algatajaks ja põhiliseks tegevuse läbiviijaks on Eesti Rukki Selts, Põllumajandusministeerium, Eesti Taimekasvatuse Insituut, Olustvere Teenindus-ja Majanduskool, Eesti Maaülikool, Sangaste vald, Sangaste Rukkiküla, Sangaste Rukki Maja, osaühing Simuna Ivax ja Moe Peenviinavabrik.

Matkajate arvates on Läti sild Vigala kauneim

Vigala on sildade maa ja jõgede maa. Läänemaa sillad olid kevadisel roheliste rattaretkel suurteks huviobjektideks. Üldiselt puudub Raplamaal süsteemne piirkonda tutvustav tegevus. Kriitiline mõtlemine viis selleni, et otsustasime koostada valla kalendri, valla sildadest.

Sillad ja jõed on minu tähelepanu alati köitnud. Jõed olid esimesed looduslikud piirid ja suuremad takistused teelisele, jõe äärde jõudes tuli hoog maha võtta, peatuda. Sillad on osa meie kultuuripärandist, seetõttu tasub neist rääkida. Tänaseks on jõe kui takistuse mõju teelisele kõrvaldatud, samas oleks hea kui silla juurde oleks märgitud jõe nimetus, rääkimata silla nimetustest. Üle jõe sõites ei märgatagi enam sildu. Osa sildu on miljöö-väärtusega ja nende juures tasub peatuda: Konuvere, Kasari, Sipa, Läti. Juhul, kui sild pole muinsuskaitse all, võib tema märgiline tähendus kaduda. Hea näide on Läti silla renoveerimine vanade projektimaterjalide põhjal 2009.aastal.

Suuri sildasid Vigalas ei olnud, liiklemisteed suunati koskede järgi, vastavalt sellele, kust suvel hobuse ja vankriga läbi pääses. Suureks takistuseks liiklemisele oli kevadine jääminek, samuti sügisesed vihmaajad. Jõest üleminekuks kasutati ka palkparvesid. Parvemehe kohustused pandi lähemale talupidajale, näiteks oli parvemees Vati silla juures.

Järgmine samm tuli ujuvsildadega, kohapeal nimetati neid nahksildadeks, talveks tõmmati sillaosad jõest välja. Esimene ja ühtlasi ka suurim paekivist (kohalikust kivist) sild valmis Vigala jõele, just Vigala ja Märjamaa kihelkonna piirile (praegu on sild korralike viitadega märgistatud). Sild valmis Eesti rüütelkonna toel. Ehitusmaterjali vedu toimus Vigala ja Märjamaa talupidajate poolt sundkorras ja tasuta. Lisaks pidi iga talu andma ühe päevatöölise silla ehitusele. Sild valmis aastaga ja läks käiku 1861.a. Märjamaa vald võttis Konuvere silla oma vapimärgiks. Muidugi Vigala sildade nimekirjas peaks olema ka Velise (Tahka) sild. Teatavasti Velise valla maad läksid Märjamaa külge.

Vati sild avati 1884.a, silla raud-detailid toodi Pärnu sadamast hobuveokitega, killavoori aeti kogu Vati valla rahvas. Vati sild oli algusest peale kitsas, ning 1973.a. valmis uus raudbetoonsild. Vati silla raudfermi kasutati asesillana mitmete sildade renoveerimisel Raplamaal. Lõpuks jõudis ferm Põlvamaale maanteemuuseumi.

Alati ei olegi sillad nime saanud. Sageli ületame nimetuid sildasid. Majanduslikult ei olnud Läänemaa jõukas, kuid ehitas uhkeimad ajaloolised sillad. Sildade ehitusel valitseb märkimisväärne töökultuur, nagu ka raudteejaamade ehitusel. Sillad tehti hoolikalt, kindlasti teatud tugevusvaruga. Sillad ehitati peremehetundega. Kõik see kannustas sildasid kalendris jäädvustama.

Vigala valla kalender sündis erainitsiatiivil, poeg Indrek aitas kalendri kujundada trükikõlbulikuks. Esialgu sai 65 kalendrit 1300 elaniku kohta. Algus tehtud, ehk tuleb ka järgmine. Väike kogus tingis hinna. Aga usun, et oma kodupaiga kalender on väärtus ometi.

Olen mõelnud, et ehk saavad kohalikud põhikoolid innustust ja läbivad kevadel jalgratastel kogu sildade vahelise ala. Kodupaika väärtustav kultuur saab alguse meist endist.

Ilusat sildade ületamist!

Jaan Viska, kalendri koostaja

Väelaulude õhtu Tom Valsbergi ja Jane Kruusiga Sännas

Kauaoodatud väelaulude õhtu Jane ja Tommiga toimub Sänna Kultuurimõisas 5. jaanuaril kella 18.30 – 20.30. Kutsuge sõbrad kaasa! Osaluspanus on 7 eurot täiskasvanule ja 5 eurot õpilastele ja pensionäridele.

Väelaulud, ehk laulujooga, ehk südamelaulud, ehk kooslaulmise ringid on viis, kuidas rännata läbi laulude võimsalt oma südameruumis ja väes. Läbi laulmise ilusatest asjadest, positiivsest tulevikust, ürgsest väest, maagiast, armastusest, õnnest, maaemast, sisemisest rahulolust ja harmooniast, kutsume me just neid samu kvaliteete endale ligi.

Vaata klippi: Mis on väelaulud ? Siit http://youtu.be/hZgVQ31eSKg

Eestis juhib väelaulude õhtuid Indigolaste ansamblist tuntud maailmarändurist muusik Tom Valsberg. Tom on õppinud joogat Agama Joogakoolis Tais, elanud Indias, rännanud üle kahekümnes riigis ja kohtunud&laulnud koos mitmete maailmaklassi väelauljatega nagu Kevin James Carroll, Kailash Kokopelli, Krishna Das, Mirabai&Ceiba. Tom on vedanud väelaulude ringe lisaks Eestile veel Tais ja Indias.

Sageli küsitakse, mida tehakse väelaulu õhtutel ja kas igaüks peab kaasa laulma. Istume ringis, oleme kohal ja laulame erinevate pillide saatel erinevate kultuuride väelaule. Amazonase hingerännakute laulud, medicine songs, mantrad, keldi-ja skandinaavia väelaulud, bhajanid jt Tulles väelaulude õhtule annad sa sisemise lubaduse, et sa vähemalt proovid laulda, aga võid võtta omale aega alguses lihtsalt kuulata. Kui sa seni oled arvanud, et sa ei pea üldse viisi ja suud laulmiseks lahti ei tee, siis saad kinnitust, et tegelikult me oskame kõik laulda ja kogu saladus peitub julguses. Vähem kui 1% inimestest ei pea tõepoolest viisi, ülejäänutel on ekslik arusaam iseenda võimekusest. Karta pole vaja, laulda ei pea oskama, võta kaasa ainult julgus! Sel korral toimub väelaulmine meditatsioonitoas II korrusel. Õhtut veavad Tom Valsberg ja Jane Kruus.

Rõuge valla elanikkond kasvas eelmise aasta jooksul 12 inimese võrra

Rõuge vald jätkab ühe stabiilsema elanikkonnaga omavalitsusena Võru maakonnas. 2014. aastal registreeriti vallas 33 väikese ilmakodaniku sünd (eelmisel aastal 18).

Kiiret kasvamist teile, väikesed Luise Maria, Krete-Liis, Joonas, Liisi, Ravel, Mikk, Levar, Alisa, Timmu, Daniel Markus, Martin, Hugo, Marten, Eliise, Jakob, Larhette, Susanne, Hugo, Cris, Olari, Liina, Karolina Elise, Keven, Hannes, Karl Erich, Astra Elfriede, Claudia, Ralf, Leo, Demi Jazzlyn, Raner Marti, Madis ja Rico.
Rõuge valla elanikest lahkus 2014. aastal manalateele 30 kodanikku. Loomulik iive on seega kolmega plussis.
Need on suurepärased numbrid, mis näitavad, et oleme kõik üheskoos loonud suurepärase elukeskkonna, kuhu soovitakse tulla ja kus tahetakse oma lapsed üles kasvatada. Suur aitäh igaühele panustamise eest stabiilsesse elanikkonda! Külalistele ja uutele tulijatele aga: tere tulemast Rõuge valda!
Karel Saarna

Aasta loom on metssiga

Eesti Looduskaitse Seltsi eestvedamisel valiti 2015. aasta loomaks metssiga, kelle arvukus on viimaste aastate jooksul olnud kõrgeim kui kunagi varem.

„Metssigu on juba alates 2007. aastast Eesti metsades olnud üle 20 000, nii palju ei ole neid kunagi varem olnud. Sigade suur populatsioon, mida ei suudeta ohjata, on probleemiks nii meil kui ka paljudes teistes Euroopa riikides,“ rääkis Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil.

Jahimeeste hinnangul oli 2014. aasta kevadel kõige rohkem sigu Lääne-Virumaal (1910), järgnevad Raplamaa (1760), Viljandimaa (1750), Harjumaa (1670) ja Pärnumaa (1500). Viimase hinnangu kohaselt on sigade arvukus veidi langenud.

2013. aasta jahihooajal kütiti Eestis kokku 20 885 metssiga. Kuigi tegemist on läbi aegade ühe kõrgeima metssigade küttimismahuga, siis on see võrreldes aasta varasemaga üle 3000 isendi võrra väiksem.

Aasta looma on Eestis valitud kolmel korral: 2013. aastal oli selleks hunt ning möödunud aastal viiger.

Allikas: keskkonnaministeerium

Tamsallu rajatakse projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark

Viiralti tamm Viljandis. Allikas: puhkaeestis.ee

Vana aasta viimasel päeval kuulutas Tamsalu vallavalitsus koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantseleiga välja maastikuarhitektuuri võistluse, mille eesmärgiks on leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Sellest saab ühtlasi EV 100 juubeliprogrammi raames toimuva projekti “Eesti 100 tamme” esinduspark. Park on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018. Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Esialgse kava kohaselt istutatakse igasse maakonda vähemalt üks tammik koolinoorte ja omavalitsuste koostöös. Selleks on andnud nõusoleku igast maakonnast vähemalt üks kool ja omavalitsus.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada antud programmi esinduspargiks, see on ka esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nii nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Park rajatakse Tamsalu vallavalitsuse poolt Riigikantselei toel. Tamsalu 100 tamme pargi ideevõistlusel on oodatud osalema juriidilised isikud, kelle asukoht on Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riik, samuti nimetatud isikutest moodustatud konsortsiumid (ühisosalejad). Ideekavandi esitamise tähtaeg on 10. märts 2015 kell 16.00. Võistlustulemused avalikustatakse 27. märtsil 2015.

Ideekavandis on muuhulgas palutud esile tuua pargi erinevad aktiivsustsoonid ja kasutused, planeerida teedevõrk ja pinnakatted, haljastus, valgustuselahendus, liiklus- ja parkimiskorraldus, juubelitammiku istutusplaan, pargis asuva Kukelossi varikatuse ja välilava kujundus jm. Lisainfo ja täpsemad tingimused maastikuarhitektuurivõistlusel osalemiseks leiab Riigihangete registrist viitenumbriga 158527.

Rohkem infot tammeparkide projekti kohta: https://riigikantselei.ee/et/eesti-100-tamme.

Täna tähistatakse Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva

Julius Kuperjanovi hauasammas Tartus Raadi kalmistul. Foto: Tartu linnavalitsus

3. jaanuaril toimub Eesti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 95. aastapäeva tähistamine mitmel pool Eestimaal. Tapa linnas tullakse mälestuspäeval kokku Tapa linna vanal kalmistul leitnant Hans Koiva kolme tundmatu sõduri kalmul ja hiljem ka Tapa linna uuel kalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulal. Teenistust peab 1. jalaväebrigaadi kaplan kapten Arvo Orav.

Päeva tähistuseks süüdatakse mälestusküünlad kõikide vabadussõja mälestusmärkide juures.

4. jaanuaril on ülemaailmne punktkirjapäev

4. jaanuaril 1809 sündis prantslane Louis Braille, kes töötas välja rahvusvahelise pimedate punktkirja. Tema sünniaastapäevadel märgitakse ülemaailmset punktkirjapäeva.

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktikombinatsioonidest koosnev sõrmedega loetav kiri. Seda kirjutatakse paksemale paberile spetsiaalse tahvli ja tihvtiga või punktkirjakirjutusmasinaga või trükitakse punktkirjaprinteriga. Punktkirjakuvar aga võimaldab kirjutada Braille kirjas teksti ja lugeda arvutiekraanil olevat tavakirjas teksti punktkirjas.

Pimedatele lastele õpetatakse punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealised pimedad inimesed saavad õpetust vastavalt rehabilitatsiooniplaanidele Tartu Emajõe Koolis, Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses ja Eesti Pimekurtide Tugiliidus ning projektipõhiselt pimedate ühingutes.

Suurim punktkirjas raamatute valmistaja ja laenutaja on Eesti Hoiuraamatukogu osakonnana töötav Eesti Pimedate Raamatukogu. Laenutuses on 830 nimetust punktkirjas raamatuid. Enamik nende lugejaist on õpilased. Mullu valmistas raamatukogu 22 nimetust punktkirjas raamatuid. Ajaloohuvilistele trükiti punktkirja Aivar Jaeski “Napoleoni marssalid” ja Mihkel Lindebaum-Sardo “Minu väljarändamine Ameerikasse 1905. aastal”. Loodusesõpradele mõeldes anti punktkirjas välja Tuul Sepa “Putukad õhus, maas ja vees” ning “Linnud”. Mullu valminuist mahukaim on Émile Zola romaan “Söekaevurid”, mis on punktkirjas 9-köiteline, kokku 1060 lehekülge.

Raamatukogus trükiti punktkirjas ka teatrietenduste ja konverentside kavu ning näituste materjale. Kõigil Braille kirja kasutajatel on võimalik saada endale selles kirjas kalender.

Algab Aasta Kodu rahvalemmiku hääletus

15. jaanuarini saab iga inimene osaleda Aasta Kodu konkursi žüriis ja valida Rahva Lemmiku preemia võitja. Enim hääli kogunud kodu omanikud saavad auhinnaks 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

Aasta Kodu konkursil osales seekord ligi 70 kodu ja aeda üle Eesti, neist 17 on jõudnud finaali. Oma lemmiku saab valida aadressil http://www.aastakodu.ee/rahvalemmik. Kõigi hääletajate vahel loositakse välja kolm 50-eurost K-rauta kinkekaarti.

Eelmisel aastal võitis Aasta Kodu tiitli Kädi Kaasikmäe ja Ando Heilmanni kodu Tallinnas, mis on rajatud endise haiglahoone pööningule. Rahva Lemmiku tiitli pälvis Laila ja Risto Randmaa kodu Sindis.

Sisustus- ja aiandusajakiri Kodukiri korraldab Aasta Kodu konkurssi juba 18. korda. Ürituse patrooniks on Evelin Ilves. Aasta Kodu pidulik lõpuüritus ja autasustamine toimub veebruaris.

Aasta Kodu 2014 finalistide pildid hääletamiseks on leitavad siit: https://www.dropbox.com/sh/a3mebich1xh0b92/AABrDf2QUoUW7F4JwaOQH2AVa?dl=0

Head vana aasta lõppu ja õnnerikast uut aastat!

Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

Vaikmetsa Ive ja timä armsa maalehm Leeni. Harju Ülle pilt.

Et põllumajandusloendusõ perrä peetäs Vana Võromaa eläjit inämb ku muial Eestin, sis uursõ Tarto ülikuul võrokõisi eläjäpidämist lähembäst. 6. joulukuu pääväl kõnõli uurja tuust Rõugõ kihlkunnan Ala-Kiidil.

Suvõl käve Võromaal ümbre Tarto ülikooli kultuuritiidüisi ja kunstõ instituudi rahvatiidüse osakunna tudõngi. Nä uurõ, mille ja mändsit eläjit peetäs, kuis omma muutunu eläjäpidämise tiidmise ja kombõ ni miä eläjäpidäjile murõt tege.

Uurmisõ juht Bardone Ester ütel’, et nigu varramba, peetäs eläjit innekõkkõ selle, et sis om hindäl piim, liha ja muna umast käest võtta ja söögikraamiga saa ka tsipakõsõ rahha tiini. Vanõmbilõ inemiisile omma eläjä seldsilidses, latsilõ oppasõ huulmist ja elotsõõri tiidmist. Vahtsõl aol peetäs eläjit ka küläliisile näütämises.

Vahtsõ eläjäpidäjä omma tegünü Heiferi programmi (2005–2012) abiga: sai võtta ilma rahalda maatõugu lehmä, lambit vai kitsi. Ettevõtmisõ vidäjä Piho Aigari jutu perrä omma no maatõu kimmämbä ja eläjide jagaminõ tennü ka kogokunna-tunnõt kimmämbäs.
Loe edasi: Vanal Võromaal peetäs kodoeläjit inämb ku muial Eestin

National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’

National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.

Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:

Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.

Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.

Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.

Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.

Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.

Allikas: www.national-geographic.ee

www.national-geographic.ee

2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat

Sel aastal lisandus 20 uut mahetöötlejat, kellest umbes pooled valmistavad marjadest ja puuviljadest tooteid, aga leidub ka liha- ja pagaritoodete valmistajaid. Mahepõllumajanduslikku maad lisandus 2014. aastal 5000 hektarit, maheteravilja pind kasvas võrreldes möödunud aastaga 18%, ka mahedana kasvatavate loomade arv kasvas.

Mahetootmisest on saanud Eestis põllumajanduse ja toidutootmise arvestatav osa. Turul on mahetooted üha laiemas valikus kättesaadavad. Tootjate sõnul on nõudlus suurem kui jõutakse toota. Toodangumahtude märkimisväärne kasvatamine on keeruline, sest valdavalt on tegu väikeettevõtetega, mis valmistavad käsitöönduslikku toodangut. See on ka põhjus, miks mahetoorainet ostetakse töötlemiseks kokku suhteliselt vähe ning miks mitmed mahetalunikud on rajanud oma tallu töötlemise. Sarnaselt Eestile ostetakse mahetoitu järjest rohkem ka mujal Euroopas ja USAs. Hea näitena võib tuua Rootsi, kus selle aasta esimesel poolaastal suurenes mahetoidu müük lausa 30%.

„Tänaseks oleme olnud Vinnukaga turul pool aastat ning võime öelda, et tarbija on toote hästi vastu võtnud, ka jõulude ajal osutus Vinnukas väga populaarseks kingituseks,“ ütles Lauri Bobrovski OÜ-st Sirloin. „On olnud ülimalt huvitav aasta. Indu annab juurde mahetoodete konkursil saadud tunnustus – Vinnukas kui esimene Eesti maheveiselihast valmistoode. Veelgi rõõmsamaks tegi, et samal konkursil pidas 250 Vinnukat maitsnud inimest meie toodet teise koha vääriliseks. Vinnukas on praegu müügil mahe- ja talupoodides üle Eesti, Talu toidab müügiriiulitel Tallinna Rimides ja neljas Tallinna Selveris. Soovime uuel aastal müügikohtade arvu kindlasti suurendada.“ Loe edasi: 2014. aastal lisandus Eestis 20 uut mahetöötlejat