Urmas Saard

Sindis jällegi mailaat tulemas

Eile enne päeva õhtusse veeremist vormistas MTÜ Tuhk ja Tolm näoraamatusse oma lehe, milles teatab järgmise Sindi laadapäeva toimumisest 1. mail kella üheksast kolmeni seltsimaja aasal.

Aleksei Vaštšenko 2015 aastal ehitatud kahur Foto Urmas Saard — Möödunud aastal vedas Sindi sepp Aleksei Vaštšenko koos abiväega enda valmistatud uhiuue saja kilose kahuri künka otsa ja koos vastava väljaõppe saanud kaitseliitlasega põrutati linna 77. aastapäeva auks tubli mütakas. Foto: Urmas Saard

Esimeses sissekandes kirjutatakse: „Me teeme seda jälle! Sindi laadapäev tuleb taas. Vähemalt sama meeleolukas kui eelmisel aastal. Siin lehel hakkame juba õigepea jagama põnevat infot nii, et hoidke silma peal. Seniks on siin aga meenutusi ja pildikraami eelmisest aastast.“ Tekstist võib järeldada, et korraldajateks mittetulundusühingus Tuhk ja Tolm on samad tegijad, kes eelmisel aastal esimesel korralgi olid.

Laat näib sarnanevat mullusega. „1. mail võib meie laada kirbuturul maha müüa kõik, mis kodus ülearune. Ja mehed ärge garaaže unustage! Eelmisel aastal olidki kõige magusamad leiud just sellest valdkonnast.“ Veel öeldakse, et pikisilmi oodatakse ka vahvaid nobenäppe! „Pikk ja pime talv on seljataga ning kindlasti on selle aja jooksul midagi vahvat meisterdatud.“

Eilse kuupäeva lõppedes oli märgitud asjast huvitatuid 54 ja osalejate nimistusse kantud 23 nime. Meenutuseks, et möödunud aastal oli kauplejaid 131 ja meelelahutuskavadega esines 13 seltskonda. Nagu esimeselgi laadal, pidavat nüüdki kauplemine tulema ilma koha maksuta.

Urmas Saard

Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Pärnakad saatsid täna Pärnumaalt valitud Riigikogu saadikutele kirja, milles teavitatakse Pärnu Vana Turuga kujunenud umbsõlmest. Sama kirja said ka Mari Lauri, väikeettevõtjate toetusrühma juht Riigikogus ja Kersti Kracht, EVEA president.

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard — Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Seoses Vana turu rekonstrueerimistöödel toimuvaga ja sellele järgneva eeldatava olukorra tekkimisega tegid ühispöördumise turu rentnike nimel Irina Viirmaa, MTÜ Aita Meie Inimest juhatuse liige Heldur Paulson ja
EKRE Pärnumaa ringkonna esimees Helle Kullerkupp. Selles öeldakse, et Rimi AS toiduketi kaupluse tulemisega Pärnu turule tekib ebaaus ja ebaeetiline konkurents Eesti väike- ja mikroettevõtete ning Rootsi suurmonopoli vahel.

Taustaks teatatakse, et turu omanik on OÜ Pärnu Turg, juhatuse esimees Olga Dubovitskaya, kes on Pärnu turuga tegelevatele ametnikele tundmatu isik, on nähtud vaid digiallkirja dokumentidel. Samuti pole ta kunagi kohtunud tururentnikega.

Alates veebruari keskpaigast said kodanikud Pärnu Postimehest teada, et turu renoveerimistööde järel rajatakse uuenenud turuhoonesse 1200 ruutmeetrine Rimi ketikauplus. “Plaanime sinna keskmise suurusega supermarketit,” ütles Rimi Eesti Food ASi kommunikatsiooni spetsialist Katrin Bats. Hetkel on linna turul kokku üle 80 kauplemiskoha ja väike- või mikroettevõtete rentnikke 64.

Loe edasi: Pärnu turu alles jäämiseks küsitakse abi pealinnast

Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Umbes kümmekond aastat tagasi pensionieas maalimist alustanud Vanda Kirikal tuli täna seitsmendat korda oma isikunäitusele ainult loodusfotodega. Kolmekümnest pildist koosneva väljapaneku pealkirjaks on valitud „Käsikäes kodukoha loodusega”.

Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis Foto Urmas Saard — Vanda Kirikal oma fotonäituse avamisel Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

Vanda esimesed kolm isikunäitust maalidega toimusid Pärnu Punases tornis aastatel 2009, 2010, 2011. Lehekuul, aastal 2012, tõi ta näituse esimest korda Sindi muuseumisse ja järgmise aasta septembris Sindi linnaraamatukogusse. Pärast pisut pikemat vaheaega, 2015. aasta lõikuskuul ja mihklikuul oli ta näitusega uuesti Sindi muuseumis. Täna siis juba kolmandat korda Sindi mäluasutuses. Tema elu ongi olnud seotud pikalt Sindiga, kus sündis ja lapsepõlve veetis.

Näitust avades ütles Vanda endastmõistetava enesekindlusega: „Olen pensionär ja võin kõike teha!“ Öeldu kiskus kõigi kohalviibinud kümnekonna näitusehuvilise suunurgad heatujuliselt naerule. Ta selgitas, et alustas enda jaoks väga meelepäraste tegevustega – luuletamise maalimise ja loodusfotograafiaga pärast pensionile jäämist, aastal 2006. „Mul on vedanud kaameraga, ostsin 99 eurot maksnud lihtsa Canoni, mis teeb ilma erilise käsitlemisoskuseta täiesti rahuldavaid fotosid.“ Fotonäituse ettevalmistamisel osutasid piltide valikul abi Pärnu Postimehe fotograaf Urmas Luik ja Pärnu Pilteri fotokoja töötaja Peeter Roots, samuti sintlane.

Loe edasi: Vanda Kirikal: olen pensionär ja võin kõike teha

Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Täna paigaldas FIE Tiit Teidearu Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee ääres kulgevale kergliiklusteele valgustusposte.

Tiit Teidearu, FIE Pärnumaal Tori valla Urumarja külast, ehitab Sindi linnavalitsuse tellimusel Paide maantee äärsele kergliiklusteele valgustust Foto Urmas Saard

Sindi linnavalitsuse abilinnapea Rein Ariko ütles, et Paikuse ja Sindi piirilt Kuldnoka tänava kohalt alguse saanud kergliiklusteed ehitati 2008. a Maanteeameti tellimusel. Paarsada meetrit Kauri tänava käänakul ehitati juba linna rahadega, sest Maantee eelarve rohkemat ei võimaldanud. Samuti ei jätkunud tol ajal raha valgustuse jaoks.

Nüüd võeti pimedal ajal ohtu kujutav lõik käsile ja aeti 17 valgusti tarvis postid püsti. Teidearu sõnul peaksid korralikult immutatud puitpostid vastu pidama keskeltläbi poolsada aastat. Siiski juhtub ka teisiti. Ariko meenutas, et näiteks Maxima kaupluse juurde 2007. a paigaldatud mõned postid tuli välja vahetada juba 7 aasta möödumise järel. Tegemist oli täieliku praagiga, immutust kõigest 3 mm sügavuselt. Enamik poste on siiski hästi püsinud. Kasulikum on osta korraga suuremas koguses. Viimati osteti 24 posti. Neid paigaldatakse pidevalt. Möödunud aastal täiendati valgustust Linnu teel.

Praegu töös oleva 17 valgustuse paigaldus läheb ühtekokku maksma umbkaudu suurusjärgus 10 000 eurot. Tööga tahetakse valmis saada käesoleva nädala jooksul.

Loe edasi: Sindi saab pimedal ajal järjest rohkem valgustatud

Rahvusraamatukogus avatakse merekultuuriaasta avanäitusena “Meresõnad”

Täna kell 17 avab Eesti Rahvusraamatukogu fuajeealas uue galerii ja merekultuuriaasta avanäituse “Meresõnad”. Näituse avavad Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, merekultuuriaasta ellukutsuja Urve Tiidus ja üks esindajatest Marko Matvere.

Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas Foto Urmas Saard — Marko Matvere jutustab oma ümbermaailmareisist Pärnu kontserdimajas. Foto: Urmas Saard

Näitus on koostatud Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskuse, laenuosakonna ja kunstide teabekeskuse koostöös ja tutvustab mereainelist kirjavara, keskendudes ilukirjandusele, luulele, muusikale, mereajaloole ja -õigusele.

“Uus galerii loob aluse traditsioonile tutvustada aastaringi Rahvusraamatukogu kogusid. Mereaasta annab suurepärase võimaluse näidata meie mitmekesist ja külluslikku kogu. Meile on oluline olla osa merekultuuriaastast, sest nii saame edasi anda meie maja kultuuripärandit ja võtta osa festivalihõngulisest programmist,” arutleb RRi näituste osakonna juhataja Ave Tölpt.

Näituse kõrval on valminud kultuurikava.

Esinevad Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, luuletaja Kristiina Ehin, helilooja Pärt Uusberg, stsenarist-režissöör Martti Helde, Marko Matvere ja Peep Raun ning Ingrid Rüütel ja Kihnu Poisid.

Toetuse eest tänatakse Hasartmängumaksu Nõukogu. Näitus jääb avatuks 23. detsembrini.

Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

Kesknädalal, helmekuu 9. päeval, külastas Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi algklasside õpilasi, kes kuulasid lastekirjaniku jutustusi tähelepaneliku põnevuse ja kestvate naerupursetega. Vaatamata üle tunni kestnud kohtumisele ei ilmutanud õpilased tüdimuse märke ja esitasid rohkelt asjalikke küsimusi.

Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Ilmar Tomusk Sindi gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Pipit Ilmarist ei saanud

Laste käest on ikka küsitud, kelleks ta tahab saada. Nii küsitud ka Ilmarilt. Tema vastus üllatas õpetajaid, sest tulevase lastekirjaniku sooviks oli saada Pipi-Pikksukaks. Ilmarile meeldis Pipi juures hobune ja jõud, millega ta looma üles tõstis, samuti kuldrahadega kast. „Unistasin minagi sellisest kastist, millest võtan kuldraha ja lähen sellega näiteks jäätist ostma. Olen pärit suurest perest ja mul endal alati jäätise raha ei olnud.“ Aga kuue-seitsme aastaselt mõtles ta hobusele. Vanaemal oli küll lehm Mari, aga mitte hobust. Ükskord, kui vanaema hakkas lehma lüpsma, palus Ilmar luba Mari üles tõsta. Vanaema üllatuse peale selgitas poisike, et kuna tal hobust pole, sobib selleks ka lehm. Vanaema polevat kahelnud selles, et lapselaps ei jaksaks lehma tõsta, aga muretsenud hoopis piima kinnijäämise pärast. Ja mis siis veel sellest lehmast, kui enam piima ei anna. Nõnda jäänudki lehm sedakorda kõike mõistval jõmpsikal üles tõstmata. Aga Ilmari jutustuse peale said teda kuulavad õpilased täiel suul naeru pugistada. „Suuremaks kasvades sain aru, et ega minust Pipit ikka saa, sest mina olen poiss!“

Loe edasi: Ilmar Tomusk: kuna ei teatud, et ma kirjutada ei oska, sain sisseastumiseksamil viie

“Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Näitus “Uus Noor Mood” avatakse Pärnu Avangard Galeriis neljapäeval, 17. märtsil kell 18.00 ja jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Avangard Pärnus Rüütli tänaval Foto Urmas Saard — Avangard Pärnus Rüütli tänaval. Foto: Urmas Saard

Näitus “Uus Noor Mood” põhineb noorte moeloojate loomingul, mis on olnud viimaste aastate vältel esindatud vabariiklikul konkursil “Noormood”. Eksponeeritud on erinevate aastakäikude kollektsioonide paremik Kirke Talult, Mirjam Kalmannilt, Laura Viialt ja Tiina Lüüsalult. Varasemate kollektsioonidega on kõrvutatud ka uuemat loomingut väljendamaks osalejate loomingulisi arenguid viimaste aastate jooksul. Väljapanek peegeldab konkursil osalemiste valusid, vaevu ja rõõme läbi moeloojate ja korraldajate pilgu.

Kirke Talu on moeblogija ja Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti eriala tudeng, kes asutas hiljuti omanimelise rõivabrändi TALU. Alates 2012. aastast on ta edukalt osalenud erinevatel konkurssidel ja saavutanud CICUCOCO kollektsioonidega esikohti.

Mirjam Kalmann Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnasist, kes on pälvinud mitmeid auhindu oma kollektsioonidega “Next Exit” (2016), “Anima Nostra” (2015), “Repliik” (2014) ja “Mosaiik” (2013).

Loe edasi: “Uus Noor Mood” tuleb Pärnusse

Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Pärnus Koidula muuseumis täna toimunud teise üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali parimaks tunnistas žürii üksmeelse otsusega Tess Pauskari Tartust.

Etluskonkursi finaalis osales kümmekond luulelugejat mitmest Eestimaa paigast, kes esitasid ühe luuletuse Lydia Koidula loomingust ja ühe vabalt valitud eesti luuletajalt. Pauskar esitas väga professionaalselt Koidula luuletuse “Puurilind” ning Doris Kareva teksti “Külaline”. Võitja sai auhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaali.

Žürii, millesse kuulusid näitleja Kersti Heinloo ja luuletajad Karl-Martin Sinijärv ning Kaupo Meiel, otsustasid teise preemia anda Kaider Vardjale Võrust ja kolmanda preemia Kai-Mai Olbrile Tallinnast. Eripreemiad pälvisid Ehte Mumm Kadrinast, Kärolin Lints Tallinnast, Anne-Mai Tevahi Tartust ning Siiri Toomik Helsingist. Omapoolse eripreemia andis välja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond ja sellegi pälvis Tess Pauskar.

“Tore, kui luuletuse lugeja haarab publiku kaasa endaga ega kao kosmosesse, nagu loeks üksinda ja omaette. Märkasin, et vabalt valitud luuletus oli üldjuhul lugejatele isikliku sõnumiga ehk rohkemgi kui Koidula looming,” kommenteeris Heinloo luuletuste esitamisi.

Loe edasi: Üleriigilise Koidula etluskonkursi finaali võitis Tess Pauskar Tartust

Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu (EVPISL) meeskond osales 28.02 kuni 06.03. Rahvusvahelise Intellektipuudega Sportlaste Organisatsiooni (INAS) Maailmameistrivõistlustel murdmaasuusatamises Zakopanes, Poolas. Otepää parasportlane Hans Teearu sai nii maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitli ning saavutas hõbemedali.

Maailmameister Hans Teearu Foto Mallika Koel — Maailmameister Hans Teearu. Foto: Mallika Koel

Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu juhatuse liige Mallika Koeli andmeil võttis võistlustest osa 9 maad 99 osavõtjaga. Eestit esindas otepäälane Hans Teearu, kes on tegelenud suusatamisega juba 17 aastat Otepää Karupesa Team koosseisus.

Tema treeneriks on äärmiselt pühendunud ja professionaalne Eesti juuniorite ja järelkasvu peatreener Kalju Ojaste. Meeskonda kuulusid veel sportlase saatja Karl Teearu ja meeskonna juht Mallika Koel.

“Eesmärgiks oli tuua vähemalt medal, see eesmärk täideti kuhjaga – võistluste raames selgitati välja nii maailma kui ka euroopa meistrid. Hans Teearu tuli raskes konkurentsis võitjaks ning talle omistati Maailmameistri kui ka Euroopa meistri tiitel 1,2 km sprindis klassikastiilis ja 9.6 km distantsil vabastiilis,” rääkis Mallika Koel. “Lisaks saavutas Hans Teearu hõbemedali 7,2 km distantsil vabastiilis.”

Kokku toodi Eesti Vaimsete Puuetega Inimeste Spordiliidu teatel Eestile 4 kulda ja 2 hõbemedalit. Hans Teearu tehnikat ja tulemusi kiitis IPC vaatleja Itaaliast ja INAS murdmaasuusatamise juht Jaapanist.

Loe edasi: Otepää parasportlane Hans Teearu tegi Zakopanes ajalugu

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard — Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Loe edasi: “Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Täna Jõgeva kultuurikeskuses toimunud II Eesti Naiste Tantsupeo MeheLugu esitluskontserdil kuulutati välja 12. juunil toimuva suurpeo patroon, kelleks on Ivo Linna.

Ivo Linna Foto Urmas Saard — Ivo Linna. Foto: Urmas Saard

Peo korraldustoimkonna juhi Airi Rütteri sõnul kannab patroon kahesugust rolli. Ühelt poolt on ta peo sümboolne esindaja ja hea tahte saadik, teisalt on tal peol oma kindel roll. “Kui 2011. aastal toimunud I naiste tantsupeol lõi tollane patroon Evelin Ilves peol kaasa tantsijana, siis tänavu on Ivo Linna üks meestest, kes aitab jutustada MeheLugu,” ütles ta.

MeheLugu on lugu Eesti mehest, sellest kuidas mees näeb naist läbi oma silmade ja südame. Tantsulavastuses põrkuvad kaks maailma – avatud ja elurõõmus ning suletud ja kibestunud. See on lugu, milles on kirge ja armastust, aga ka viha ja põlgust. Ivo Linna kõrval aitab lugu jutustada Jõgeva juurtega näitleja Tiit Sukk.

Erakordne on see, et Ivo Linna tähistab naiste tantsupeo toimumise päeval oma 67. sünnipäeva.

Loe edasi: Ivo Linna on teise Eesti naiste tantsupeo patroon

Parimad etlejad selguvad Pärnus Koidula muuseumis

Märtsis möödub 150 aastat Lydia Koidula esikkogu „ Waino-Lilled“ avaldamisest. Selle tähistamiseks toimub II üleriigilise Koidula täiskasvanute etluskonkursi finaalvõistlus emakeelepäeva eel, 12. märtsi keskpäeval, Koidula muuseumis.

Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal Foto Koidula muuseum — Peaauhinnaks Vello Paluoja loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal. Foto: Koidula muuseum

Etluskonkursi eesmärgiks on aktiveerida täiskasvanud inimeste luule- ja etlushuvi kogu riigis ja anda oma oskuste esitlemiseks motiveeriv väljund traditsioonilise mitmetasandilise etluskonkursi näol, kus iga piirkondliku eelvooru parimad esinejad lähetatakse finaalvõistlusele Koidula muuseumisse Pärnus.

Tänavu sõeluti etlejaid piirkondlikel konkurssidel Betti Alveri muuseumis Jõgeval, Kreutzwaldi memoriaalmuuseumis Võrus, Liivi muuseumis Alatskivil, Tuglase ja Underi Kirjanduskeskuses Tallinnas ja Koidula muuseumis Pärnus, kes esitasid kohustusliku Koidula luule kõrval enda valitud autorite ja ka omaloomingut.

Finaalvõistlusel astuvad üles tosin etlejat, keda hindavad žüriis näitleja Kersti Heinloo ning luuletajad Karl-Martin Sinijärv ja Kaupo Meiel.

Peaauhinnaks on Vello Paluoja poolt loodud Lydia Koidula pastell-portreemaal.

Sündmust toetavad Pärnu linn, Kultuurkapital, Eesti kirjanike muuseumide ühing, Endla teater ning Naiskodukaitse Pärnumaa ringkond.

Konkursi eestvedaja on Koidula muuseum koostöös Eesti kirjanike muuseumide ühinguga.

Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Otepää esmamainimise 900. aastapäeval, 9. märtsil, kogunesid ajaloohuvilised Oti pubi teisele korrusele, kus toimus pidupäevale pühendatud ajaloopäev.

Otepää püss on 14 sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi Foto Monika Otrokova — Otepää püss on 14. sajandi lõpul hävinud Otepää linnuse ühest ruumist leitud algeline püss, üks Eesti vanimaid tulirelvi. Foto: Monika Otrokova

Ajaloopäeva avas Otepää vallavanem Kalev Laul. Päevakavas oli kaks ettekannet. Ingmar Noorlaid, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor rääkis arheoloogiamälestistest Otepää vallas ja Ain Mäesalu, Tartu Ülikooli Arheoloogia osakonna lektor, andis ülevaate sellest, miks ajaloolased peavad just 9. märtsi Otepää esmamainimise kuupäevaks ning mis toimus Otepääl 900 aastat tagasi.

Nimelt märgitakse 1116. aastal Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”. Esmalt täheldati sõjakäik üles Novgorodis, kus märgiti ära ka retke toimumisaeg – 40 märtri päev, mida kreeka-katoliku kirikukalendris tähistatakse 9. märtsil.

Hiljem oli kõigil huvilistel võimalus minna koos Ain Mäesaluga Otepää linnamäele, kus ajaloolane demonstreeris ajaloolise Otepää püssi koopiat ja tegi sellega demonstratsioonlasu.

Loe edasi: Otepää esmamainimist tähistati ajaloopäevaga

Lumekoormast kangem märtsikelluke

Need läbi lume sirutuvad märtsikellukesed pole muidugi selle kevade esimesed ei Sindis ega Eestimaal. Aga märgates 3-4 cm paksuse lume peal tillukesi õienuppe, tundub see ikkagi koduaia väikese imena.

Urmas Saard

Tänane Meie Maa: „Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud…“

Tänane Meie Maa meenutab artiklis „Pidu, mida tuli igal juhul suurejooneliselt pidada“ aegu, kus 8. märts oli kalendris tähtis ja hiljem lausa punane püha ehk vaba päeva. Siis ütlesid tolle aja mehed nagu ühest suust, et seda päeva ei tohtinud tähistamata jätta.

Enn Rettau, kes juhtinud KEK-i, Varmat jt asutusi, saatis mehed ka Riiga lillede järele.
“Kui Lätist Saaremaale jõudsime, olid lilled parasjagu närtsinud, aga ära sai need toodud. Eks seda mõtlemist ja muret oli, sest tahtsime alati naistele väikest üllatust teha. Mingid lahendused leidsime alati, sest naised olid väga tähtsad.

Kui naistepäev hakkas kätte jõudma, küsisid mehed, millal naistepäeva nõupidamine tuleb. Ükski mees ei tohtinud alla vanduda – see oli püha seadus.

Lillede valiik turu letil. Foto: Urmas Saard →

Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

5. märtsil viidi talvepealinnas Otepääl läbi I Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel, mis tõi kaasa palju positiivseid elamusi ja läks kõigiti korda.

Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel Foto Timo Arbeieter — Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel. Foto: Timo Arbeieter

Start ja finiš oli Pühajärve mõisapargis, sõideti Pühajärve ja Murrumetsa matkaradadel 5 km pikkusel kinnisõidetud lumerajal. Distantsid olid 5 ja 10 km, võisteldi kahes kategoorias: täiskasvanud (alates 17. eluaastast) ja koolinoored vanuses 10 – 16 aastat. Tagasiside osalejate poolt on olnud positiivne – kiideti korraldust ning meeldis ka tõukekelgusõit.

Matkamaratoni peakorraldaja Imre Arro OÜ-st Loodusturism jäi võistlusega samuti rahule. Ta sõnas, et järgmisel aastal, kui ilmataat lubab häid jääolusid, siis toimub võistlus järvejääl kui lumeeit lund puistab, siis taas lumerajal. Korraldajad loodavad, et see ei jää lihtsalt ühepoolseks ootuseks ning me saadakse jätkata juba traditsiooniks kujuneva tõukekelgumaratoniga. “Kes aga talvisel ajal võistlusele ei jõudnud ja soovib tõukespordis osaleda, siis nende jaoks on meil hea uudis – suvehooajal on plaanis ümber Pühajärve kulgevatel liikumisradadel korraldada matkamaraton tõukeratastel, jälgige infot,” teatas Imre Arro.

Loe edasi: Korda läinud Pühajärve matkamaraton tõukekelkudel

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks ja esinevad naistepäeval Kaubamajakas

Endla Murd laulustuudio solistid valmistuvad konkursiks Lätis ja koostöös Pärnu Kaubamajakaga esinevad stuudio solistid 8. märtsil kell 17 Pärnu Kaubamajakas.

Endla Murd Foto Urmas Saard — Endla Murd. Foto: Urmas Saard

Kontsert on pühendatud naistepäevale ja kannab nime: „Roosidega! Naistele!“. Tunniajasel kontserdil astuvad üles Karmen Kõrnas, Merily-Anett Hallik, Elizabeth Meedla, Karmen Mardik, Karmen Kollo, Getter Akkaja, Henri Sarapuu, Keily Kaal, Liina Bergmann, Rebeka, Kristin Salu, Keitlin Kütt ja “Lepatriinu” ansambel. Kontsertmeister on Irina Oad. Pärnu Kaubamajakas on naistepäeval alati naisi püüdnud üllatada ja nii ka seekord. Mis seekord lisaks kontserdile plaanis, jäägu aga üllatuseks kohaletulnuile!

Pärnu Kunstide Maja Endla Murd laulustuudio solistid on kutsutud rahvusvahelisele kunkursile Lätis. 22.-24. aprill on Lätis Bauskas konkurss „APRĪĻA PILIENI“. Konkursil osalevad solistid Karmen Kõrnas, Merily -Anett Hallik, Elizabeth Meedla ja Diandra Kirs. Kaubamajakas aitab katta konkursil osalevate solistide osavõtutasu.

Endla Murd laulustuudio tähistab aga sel aastal juba 25. tegutsemisaastat!

Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Ugala teater mängib sel suvel Vargamäel suurt vabaõhulavastust “Kõrboja perenaine”, mis sünnib tandemi Urmas Lennuk – Vallo Kirs ühisloominguna.

Kõrboja perenaine kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov) Foto Gabriela Liivamägi — “Kõrboja perenaine” kolm peategelast Anna (Kadri Lepp), Eevi (Adeele Sepp), Madli (Luule Komissarov). Foto: Gabriela Liivamägi

Viimasest korrast, mil Vargamäel vabas õhus lavastus välja toodi, on möödas tervelt viis aastat. Vaatamata heitlikule Eesti suveilmale kisub Tammsaare loomingut ikka Vargamäe kivistele väljadele ja nõnda etendub Ugala suvelavastus Tammsaare muuseumi õuealal 15 suveõhtul juulis ja augustis.

Näidendi “Kõrboja perenaine” aluseks on Lennuk valinud Tammsaare romaani “Kõrboja peremees” ja kirjutanud näidendi just lavastaja Vallo Kirsile ja Ugala teatri näitlejatele. Suvelavastuses astub üles pea kogu Ugala trupp, kaasatud on tuntud rahvamuusik Kulno Malva, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, lavastuskunstnik Kristjan Suits ja kostüümikunstnik Pille Küngas. Kõrboaja Annat mängib Kadri Lepp, Kuusiku Eevit Adeele Sepp, Kõrboja Madli Luule Komissarov, Katku Villut Ott Aardam ja Kõrboja Reinu Egon Nuter. Lavastuses kõlab elav muusika ja kaasa teeb üle 30 näitleja.

Loe edasi: Vargamäel kohtuvad saabuval suvel Ugala ja Tammsaare

Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Reedel, 11. märtsil, palutakse lahkelt kõiki koos perega mõnusat muusikat nautima omaaegsesse Sargvere rüütlimõisa, kus toimub kontsert “Naistepäev Jaan Pehki laulude ja luuletustega”.

Jaan Pehk Sindis Foto Urmas Saard — Jaan Pehk Sindis. Foto: Urmas Saard

Külla kutsutud lembelaulik Jaan Pehk loeb laulude vahele enda loodud luulet. Päris tasuta sisse ei pääse ja kell 19:00 algavale kontserdile tuleb osta viie eurone pilet.

Paliveres sündinud Jaan Pehk on võtnud soolomuusikuna varjunimeks Orelipoiss. Teda tuntakse kirjaniku, laulja ja kitarristina. Pehk kuulub Tartu Noorte Autorite Koondisesse ja on Eesti Kirjanike liidu liige.

Vikipeediast leiab tõsise mehe kohta mõndagi huvitavat. Tõsisemalt hakanud Pehk luuletama 1992. aastal pärast rahareformi, kui ostis 4 odavalt müüdud luulekogu ja oli neist innustust saanud.

Otsa muusikakooli sisseastumiseksamitele läks ta ilma sellest kellelegi teatamata. Sõel olnud tihe ja sisse sai umbes kolmekümnest ainult 4, nende hulgas muidugi Pehk.

Loe edasi: Jaan Pehk esineb Sargvere mõisas

Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Eesti Korteriühistute Liidu Virumaa suurfoorumil tõdeti, et Rakvere ja Virumaa linnapilt muutub lähiajal oluliselt ilusamaks ja energiatõhusamaks. Foorumil esinenud SA KredEx eluaseme ja energiatõhususe divisjoni hoonete energiatõhususe projektijuhi Kalle Kuuse sõnul on Virumaa korteriühistud renoveerimistaotluste ettevalmistamisel riigis kolmandal kohal üllatuslikult esikohal oleva Tartumaa ja Eesti suurima maakonna Harjumaa järel.

Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein Foto Urmas Saard — Vahtpolüsterooliga soojustatud korterelamu välissein. Foto: Urmas Saard

Eesti Korteriühistute Liit korraldas laupäeval, 5. märtsil, Virumaa korteriühistute foorumi “Korteriühistute renoveerimiskevad Virumaal”. „Rakveres on juba täna ligi 20 korteriühistut oma taotluste esitamisega Kredexile lõpusirgel,” kinnitas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. “Kui kõik need taotlused ka rahastuse saavad, muutub linna välisilme oluliselt. Lisaks Rakverele on aktiivsed ühistud ka Kundas ja Tapal, Vinnis, Kadrinas ning teistes Virumaa
piirkondades. See näitab, et lähiaastatel muutub meie linnade ning asulate elukeskkond oluliselt,” rääkis Jaadla.

Just Rakverest alguse saanud Eesti Korteriühistute Liit tähistab tänavu 20. aastapäeva. “Hea on tõdeda, et Rakvere ühistud on valinud kiire arengu, teataval määral tunnustab see liidu aastatepikkust tegevust ühistute arendamisel ja näitab, et tegevus hakkab linnapildis välja paistma,” nentis Jaadla.

Loe edasi: Virumaa korteriühistud püsivad renoveerimistaotlustega Eesti esikolmikus

Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Helle Kullerkupp: esmaspäeval peaks saama selgust, mis on toimunud Pärnu Vana turu teemade osas, mida on selle kohta ametnikel öelda ja mida arvavad kodanikud, ettevõtjad ning mida kostavad juristid asjade käigu kohta.

Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Pärnu Keskraamatukogu vallikraavi poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Karin Õunap, Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik, vahendas 3. märtsil linna kodulehel küünlakuu viimasel päeval aset leidnud kohtumist turu omaniku esindajate, linnavalitsuse esindajate ja turul kauplejatega. Paraku näib, et kolmepoolne kohtumine pole kauplejate ja ostjate muret leevendanud, pigem pettumust ja ärategemise tunnet tekitanud. Seepärast kutsuvad kolm ühendust algaval nädalal erinevad osapooled suuremale rahvakoosolekule Pärnu Keskraamatukogu saali.

Linnavalitsuse poolelt öeldi, et Vana turu rekonstrueerimist juhtiv Hammerhead OÜ soovib luua kilehalli asemele puitfassaadiga hoone, mis sobib linnaruumi, parandaks kauplemistingimusi ning oleks otstarbekam ja inimsõbralik. „Oluline on rõhutada, et hoones säilivad ka tulevikus traditsioonilise turu funktsioonid – hoonest on planeeritud 2/3 turul kauplejatele. Valdavalt kõik, kes praegu turul eestimaist toodangut pakuvad, saavad tulevikuski kauplemist jätkata.“

Kohtumisel selgitati uue ankurrentniku Rimi vajalikkust ja eesmärki. Supermarketi tüüpi poe tulek võimaldavat turgu säilitada ja mõlemad täiendavat teineteist. Toidupood pidavat tooma turule ka madalhooajal rohkem rahvast ja aitavat rendimaksetega ülal pidada OÜ Pärnu Turg tegevust.

Loe edasi: Rahulolematus Pärnu Vanal turul toimuvate muudatuste suhtes ei näi raugevat

Riik tõhustab valmisolekut seakatku puhangute kõrvaldamiseks

Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile loomatauditõrje seaduse muutmise eelnõu, millega täpsustatakse loomataudide, sh sigade Aafrika katku puhangu korral rakendatavaid tauditõrjemeetmeid. Peamiste muudatustena täpsustatakse erinevate ametkondade rolli loomataudi ennetamisel ja tõrjel ning loomataudi kahjude hüvitamise aluseid.

“Möödunud aasta kogemus Aafrika seakatku kollete likvideerimisel tõi välja kitsaskohad ametkondade koostöös,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse. “Seepärast muudetakse loomatauditõrje seadust, et sõnastada selgemalt ja täpsemalt tauditõrjega tegelevate ametkondade pädevused ja koostöö korraldus. Samuti täpsustatakse metsas leviva taudi piiramiseks vajalikke bioohutusnõudeid.”

Seaduse muudatusega luuakse alus kehtestada piiranguid metsas liikuvatele mootorsõidukitele. “Peamiselt tähendab see võimalust kehtestada vajadusel metsamaterjali veokite ja harvesteride puhastamise ja desinfitseerimise kohustus enne taudivabas piirkonnas asuvasse metsa sisenemist,” lisas Kruuse. “Konkreetsed rakendatavad meetmed räägitakse metsa- ja puidusektori esindajatega eelnevalt läbi.”

Minister Kruuse sõnul tuleb olla valmis uuteks taudipuhanguteks koduseafarmides ka eeloleval suvel, kuna haiguse kontsentratsioon metssigade populatsioonis on endiselt väga kõrge. Seepärast täpsustatakse muudatustega taudikahjude hüvitamise aluseid.

Loe edasi: Riik tõhustab valmisolekut seakatku puhangute kõrvaldamiseks

Mihkel Tilk, kunstnik sisemise valguse ja kaameraga

Eelmise aasta lõpul Tori Rahvamajas avatud erakordne näitus varase eestlasest piltniku Mihkel Tilga fotodest on nüüd vaatamiseks üles seatud Pärnu Muuseumi fuajeesse.

Pärnu muuseumihoone Foto Urmas Saard — Pärnu muuseumihoone. Foto: Urmas Saard

Tori vallast Randivälja külast pärit Mihkel Tilk (1859-1890) oli üks esimesi eestlasi, kes pildistas talupoegi nende endi tavapärases keskkonnas – tänu talle on meil nüüd võimalik tutvuda ainulaadse, 1880ndatest aastatest pärit haruldase fotoseeriaga maainimestest ja nende omaaegsest eluolust. Vanimatel näitusel eksponeeritud unikaalsetel fotodel on kujutatud esimest Pärnu põllumeeste seltsi näitust, mis leidis aset Pärnu linnas.

125. aasta eest kahetsusväärselt noorena surnud Tilga tegevus oli kuni viimase ajani laiemalt teadvustamata, kuni Randivälja külaselts 2011. aastal Eesti Rahva Muuseumi materjalide hulgast tema esimesed fotod avastas. Mihkel Tilk kandis piltnikuna endas valgustusaja ideaale – usku ilu ja tarkuse jõusse, mida on võimalik fotokunsti abil talletada ja jagada.

Väljapaneku koostajaks on Randivälja külaselts ja eksponeeritavad fotod pärinevad Eesti Rahva Muuseumi, C. R. Jakobsoni talumuuseumi, Pärnu muuseumi ja Tori muuseumi kogudest.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini ja on vaatamiseks tasuta!

900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Otepää linnamägi on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati 7. sajandil.

Otepää linnamägi õhust 1930. aastate postkaardil

Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

1116. aastal märgitakse Otepää linnust esmakordselt kirjalikes allikates – vene kroonikates ehk leetopissides. Novgorodi esimeses leetopissis on selle aasta tähtsamatest sündmustest esimesena kirja pandud: “Mstislav läks novgorodlastega tšuudide vastu ja vallutas Medvežja golova neljakümne pühaku päeval”.

Novgorodi vürsti juhitud Otepää retke peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade leetopissidest. Suurem osa neist kroonikaist pole küll originaalkujul säilinud, aga õnneks kirjutati hilisemate leetopisside koostamisel varasemad sageli isegi peaaegu sõna-sõnalt ümber.

Loe edasi: 900 aasta eest mainiti Otepääd esmakordselt kirjalikes allikates

Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist

Eesti Maanteemuuseum taotleb EASi “Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise” meetme toetusvoorust 1,6 miljonit eurot liikluskasvatuse keskuse ja autoajastu näituse avamiseks 2018. aasta lõpus.

Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis Foto Urmas Saard — Illustreeriv näide autonäitusest Brüsselis. Foto: Urmas Saard

Projekti tulemusel luuakse maanteemuuseumi masinahalli rekonstrueerimisel 1500-ruutmeetrine keskus, kus külastaja saab tervikliku ülevaate autoajastu mõjudest Eesti teede- ja liikluse ajaloole.

Uues keskuses luuakse paremad võimalused pakkuda erinevaid liiklusharidusprogramme nii lastele kui täiskasvanutele. Uuenduslik on seegi, et atraktiivses ekspositsioonis on võimalik näitusepindu liigutada vastavalt vajadusele, kohandudes ümber konverentsi- või kultuurisündmuste saaliks.

“Täna suudab muuseum aastas pakkuda liiklusharidust kuni 3000 lapsele, uue keskuse puhul tõuseb see 4000-le. Samuti eeldame muuseumi külastajate arvu kasvu vähemalt 43 000 inimeseni 2019. aastal,” lisas Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Loe edasi: Maanteemuuseum taotleb EAS-ilt suurprojekti rahastamist