Urmas Saard

Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse korraldusel peeti eile ennelõunal Kultuurikatla väikeses saalis Euroopa kodanike osavõtul väitlust teemal „EL-i tulevik: kas vajame rohkem või vähem Euroopa Liitu?“ Paarisajakohalisest saalist hõivasid pea kolmandiku toolidest TÜ Pärnu Väärikate ülikooli poliitikahuvilised kuulajad.

Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter Foto Urmas Saard — Kultuurikatel, eelseisva Euroopa Liidu eesistujariigi peakorter. Foto: Urmas Saard

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets ütles sissejuhatuseks, et juba paari nädala pärast saab Eestist Euroopa Liidu eesistujariik ja Kultuurikatlast eesistumise peakorter. Arutelu suunas Tartu Ülikooli ja Eesti Välispoliitika Instituudi professor Andres Kasekamp.

Euroopa Komisjoni asepeasekretär Jean-Eric Paquet ja Eesti välisminister Sven Mikser arutlesid selle üle, millistes valdkondades vajatakse rohkem või vähem Euroopat ja kuidas neis asjades otsustada. Ka saalist võis küsimusi esitada ja arvamusi avaldada. Wifi ja erinevate nutiseadmete vahendusel said inimesed anda vastuseid suurele ekraanile ilmunud küsimustele.

Tõdeti, et Euroopa Liit peab reageerima maailmas toimuvatele muutustele ja vastama neis oludes kodanike ootustele. Ei saa minna edasi täpselt senisel kujul. Komisjon on algatanud Euroopa Liidu tulevikuväitluse ja pakub võimalusi uute poliitikate loomiseks või edasiarendamiseks järgmise kümnendi kestel. Arutleti, millises seisus asub liit, mille eesistumise Eesti üle võtab, millised on võimalikud arenguteed ja Eesti huvid.

Loe edasi: Väärikad külastasid eesistujariigi peakorterit

Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Jaanipäevale järgneval päeval korraldab Sindi Noortevolikogu Algatusgrupp tänavu juba kolmandat suve Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamist.

Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas Foto Urmas Saard — Kevin Pärnpuu, Raido Nazarov, Kristiina Anufrieva, Allan Kuusik, Karl Hussar, Kristiina Fetšina, Fred Hussar Sindi Noortevolikogu Algatusgrupi lipuga Sindi ujulas. Foto: Urmas Saard

Noortevolikogu tegevust juhtiv Raido Nazarov ütles täna õhtupoolikul toimunud kohtumisel Sindi väliujulas, et 25. juunile kavandatu on üksikasjalikult läbimõeldud, asjaosalistega kooskõlastatud ja ettevalmistused suures osas tehtud. Päevakava on Nazarovi sõnul jagatud meelelahutslikuks ja õpetlikuks osaks, alustatakse kell 16.00. Tegevust, vaatamist, kuulamist jätkub kuueks ja pooleks tunniks. Saab mängida korvpalli, võrkpalli, rannajalgpalli ja proovida jõudu välijõusaalis. Parimatele jagatakse auhindu. Juuni esimesest päevast augusti lõpuni vetelpääste teenust osutav Articard OÜ tutvustab esmaseid tegevusvõtteid uppumisohu korral. Vesijalgrattad toob avapidustusele Pulli asulakoha vahetus naabruses tegutsev Künka talu peremees Vello Künnapas. Vesijalgratastega võib sõita kogu päeva. Esmakordselt tegutseb kohapeal välikohvik.

Esinema on kutsutud Erich Krieger, Duo Catarsis, Waxxers, PartyЯ, Silver Orissaar ja Cärolin Aasa. Esinemise lavana kasutatakse NSV Liidu aegset amfiibsoomukit, mis aastaid kasutult Sindi vabriku hoovil seisnud.

Loe edasi: Sindi väliujula ja välijõusaali hooaja avamine

Leinapäeval Pärnus

Juuniküüditamise 76. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Pärnu Leinapargis leiab aset homme keskpäeval.

14 juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti Foto Urmas Saard — 14. juuni on leinapäev, lipud heisatakse leinalintidega või tõmmatakse poolde masti. Foto: Urmas Saard

Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu okupatsiooni võimu poolt Eesti Vabariigi rahuliku elanikkonna vastu suunatud kõrgel riiklikul tasandil organiseeritud kuritegu, mille käigus saadeti inimesed vägivaldselt Venemaa erinevatesse piirkondadesse ebainimlikes oludes vaevlema, paljudel juhtudel hoolimatuse tagajärjel ka surema.

Leinapargis osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Lauri Luur, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk, Pärnumaa Memento esindajad Maret Kukk ja Lembit Peetri, kes asetavad punaterrori ohvrite mälestusmärgi juurde pärjad või lillekimbu, süütavad küünla ja esinevad lühikese sõnavõtuga.

Taimi Laituse juhendamisel esineb Vana-Pärnu kultuuriseltsi ansambel Hõbene.

Mälestuspalvet loeb mullu suvel USA-s EELK Los Angelese koguduse õpetajana teenimist alustanud Enn Auksmann, kes viibib neil päevil Eestis puhkusel.

Mälestuspäeva eestvedaja on Kirsti Portnov ja peakorraldaja Pärnumaa ülekohtuselt represseeritute ühendus Memento, läbiviimist toetab Pärnu linnavalitsus.

Küüditamise mälestuspäeval heisatakse riigilipp leinalipuna.

Urmas Saard

Samal teemal:

Lembit Roosimäe pidas loengu teemal „Deporteerimine Baltikumis, mõjud täna“

Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Käesoleval nädalavahetusel võttis Sindis Raudtee tänaval elav majarahvas kümmekond aastat tagasi kinnisvara arendaja poolt kehvasti värvitud maja värvimise käsile ja häiris pisut ka räästakastis pesitsevate lepalindude pereelu.

Lepalind teel pesale Foto Urmas Saard — Lepalind teel pesale. Foto: Urmas Saard

Mai keskpaigas hakkas üks lind elutoa akna kohal räästakasti laudade vahelt sisse pugema. Vedas sinna oksi ja muid tuustakaid, mis mõnel juhul olid mõõtmetelt linnukesest endast pea paar korda suuremad. Püüdsin pildistada, aga lähedalt ei õnnestunud. Siis istusin kaameraga maja ette, aga enam ei tulnud. Läksin tuppa, et lind saaks rahulikumalt toimetada. Sombuste ilmade ja linnu kiire liikumise tõttu oli raske sulestiku värve eristada. Kehva foto järgi pidas harrastusornitoloog Eedi Lelov kõige tõenäolisemaks, et uueks naabriks võib olla lepalind. Varem kandis see lind ka aed-lepalinnu nime. Pärast esmast pildistamist ei näinud enam lindu kordagi toimetamas. Arvasin, et liigne häirimine peletas linnu mujale.

Siiski polnud asi nii hull. Sellel nädalavahetusel maja värvimisega algust tehes märkasin jälle, et lind pidevalt midagi nokavahel räästakasti kannab. Tegelikult on neid kaks. Nagu kirjandusest lugesin, siis hoolitsevad oma poegade eest nii emas- kui isaslind.

Loe edasi: Majavärvimine ei tohtinud lepalinde häirida

Sindi tervitab mälestustuld kahel korral

Kindral Johan Laidoneri Selts viib tavapäraselt võidupühale eelneval päeval, 22. juunil Toris Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku altaris läidetud ja pühitsetud Vabadussõja sangarite mälestustule läbi mitme maakonna vastava aasta paraadilinna – tänavu Rakverre.

Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus Foto Urmas Saard — Trivimi Velliste, Kindral Johan Laidoneri Seltsi esimees, mälestustule tõrvikuga Pärnus. Foto: Urmas Saard

Maratonijooksjad toovad tule Torist Pärnu Rüütli platsile, kust see kell 19.15 liigub kaitseväe soomukil Laidoneri seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakeskuste, et tervitada mälestustuld Vabadussõja ausammaste juures.

Esimene peatus tehakse Sindi raekoja juures kell 19.30, kus tuld tervitavad Sindi linnapea Rein Ariko, rahvatantsijad Omasoodu ja linnakodanikud. Sindi tervitab mälestustuld samal päeval kahel korral. Esimest korda tervitavad Sindi noortevolikogu liikmed mälestustuld sinimustvalgete lippude spaleeriga siis, kui võidupüha tõrvikukandjad jooksevad maratoonaritega samal teekonnal ka läbi Sindi linna.

Järgmised peatused toimuvad Vändras 20.30, Türil 21.15, Paides 21.45, Järva-Jaanis 22.30, Amblas 23.15 ja Kadrinas kell 24.00.

Ööseks asetatakse mälestustuli koos samal õhtul süüdatud muinastulega Rakvere Kolmainu kiriku altarisse. Võidupüha hommikul kell 9.00 ühendatakse tuled Rakvere Vabadussõja ausamba juures võidutuleks, mille Vabariigi President saadab paraadilt laiali üle kogu riigi.

Igal aastal mälestustule saatmist korraldav Laidoneri selts ütleb: „Tere tulemast Vabadussõja ausammaste juurde sangarite mälestustuld tema teekonnal tervitama!“

Urmas Saard

Samal teemal:

Mälestustule teekond Pärnust võidupüha paraadilinna Võrru

Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Eile külastasid Sindi ajalooklubi inimesed riigikogust lahkuvat Marko Šorinit, kes samuti Sindi ajalooklubi liige.

Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled Foto Urmas Saard — Piibelehed Marko Šorinile, tema lemmiklilled. Foto: Urmas Saard

Turvakontrolli läbimise järel võttis ajaloohuvilised vastu Marko Šorin, keda üürike aeg Toompeal pole muutnud inimesena kübetki teistsugusemaks sellest, kuidas sintlased teda harjunud nägema – väga meeldiva isiksusena.

Mullu 24. novembril sai Sindi linnapeast üleöö riigikogu asendusliige seoses Vladimir Arhipovi tagasiastumisega ja Šorin võinuks rahulikult jätkuvalt töötada riigi seadusandlikus kogus, kui riigihalduse minister Mihhail Korb oleks Haapsalus veteranidega kohtumisel suud paremini pruukinud. Kui nüüd Korb uueks Keskerakonna peasekretäriks määrati, tekkis viivuks lootus, et Šorin jääb ikkagi riigikogusse. Aga võta näpust. Korb pidas vajalikuks lisaks peasekretäri ametile leida aega ka riigikogus töötamiseks.

Esimeste tervituste järel palus Šorin, et Archibald-Stiwan Kald räägiks ülevaatlikult Toompea rajatistest. Kald tegi seda nauditavalt hästi.

Loe edasi: Kui oma mees Toompeal vastu võtab

Hoovimüük ehk kirbuturg otse sintlaste kodudes

Sindi raad tegi oma veebilehel auväärsetele sintlastele teatavaks, et 22. ja 23.juulil sel samal aastal, mis praegu ongi, korraldatakse üheskoos Sindi linna hoovimüügi päevad.

Sindi hoovimüük Foto Urmas Saard — Sindi hoovimüük. Foto: Urmas Saard

„Sul kindlasti on kodus väärt kraami, mis on jäänud toa või kuurinurka seisma. Võib olla isegi ju juhus, et kapiuksed ei mahu lihtsalt kinni, sest asju on liiga palju. Aga samas kiusab Sind mõte, kust saada just paraja pikkusega torujuppi, jalgratta vänta või ämmale uut kübarat jne.,“ selgitatakse ettevõtmise asjaolusid.

„Oma koduhoovi väravasse, kuuri, garaaži, trepikoja ukse ette, pööningule või keldrisse säti üles oma müügikraam. Pane kirja oma kraampoe asukoht registreerimise väljundis linna kodulehel ja saada see e-postile mart.tonismae@sindi.ee või too see ise linnavalitsusse,“ öeldakse üleskutses.

[pullquote]Registreerimisleht asub siin![/pullquote]Nemad lubavad panna tähtsad plaanid välja linna peale, et ilmarahvas teaks ostma tulla!
Nagu ütleb vahva lauluviis „Kurgid Sulle, raha mulle”.

Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Ajalehe Peterburi Teataja taasasutaja ja toimetaja, Peterburi Jaani kiriku fondi esimees Jüri Trei käis samuti sajakuuekümneseks saanud Pärnu Postimeest õnnitlemas.

Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja Foto Urmas Saard — Jüri Trei, Peterburi Teataja toimetaja ja Merili Nikkolo, Pärnu Postimehe peatoimetaja. Foto: Urmas Saard

Esmaspäeval, 5. juunil, tähistas Pärnu Postimees ilusaks tavaks kujunenud viisil koos linnarahvaga Lastepargis Eesti esimese järjepidevalt ilmuma hakanud ajalehe sünnipäeva. Paljude õnnitlejate seas tuli selleks puhuks kohale ka välisministeeriumi nõunik Jüri Trei, kelle loendamatult suure hulga ühiskondlike tegevuste sekka kuulub ka Peterburi Jaani kiriku fondi esimehena tegutsemine ja ajalehe Peterburi Teataja taasasutajana selle lehe toimetamine.

„Eile, 5. juunil 160 aastat tagasi juhtus omamoodi ime. Leidis aset sündmus, mida eesti kultuuriloos kuidagi alahinnata ei saa: Pärnu Postimehe ilmumahakkamisega 5. juunil 1857 algas eesti elus uus aeg. Seda võib nimetada ajaks äratamisest ärkamiseni,“ kirjutas 6. juuni Pärnu Postimees Reet Vääri eelmisel päeval Pärnu Koidula muuseumis peetud ettekande põhjal.

Mõneti samasugune imede jada sai sada aastat tagasi eestlaste jaoks alguse ka Peterburis ja selle sõnumiga tuli Jüri Trei tervitama-õnnitlema Pärnu Postimeest.

Loe edasi: Jüri Trei käis Pärnu Postimehe rahvapeol

Riigikogu liige Marko Šorin sattus prantslase blogisse Sindi linnapeana

Krishan Chand on kirjutanud oma veebimärkmikus Europephotoboss avaldatud loo pealkirjaks „The mere of Sindi Marko Šorin on Flag Day ceremony 4th June“ (Sindi linnapea Marko Šorin 4. juuni lipu päeva tseremoonial.

Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones Foto Krishan Chand — Marko Šorin lipu päeval riigikogu hoones. Foto: Krishan Chand

Krishan Chand teab, et Eesti lipu päeva tähistatakse ka väiksemates linnades, nagu Otepää, Haapsalu ja Sindi. „Otepää on tuntud oma tähtsa rolli poolest Eesti rahvuslipu ajaloos. Kõige esimene lipp õnnistati just seal,“ kirjutas prantslane. Ta oli teadlik sellestki, et Haapsalu ja Sindi on hästi aktiivsed kogukonnad, kus patriotism väga tugev ka noorte hulgas. Edasi vahendas ta, et Sindi gümnaasium oli nende esimeste koolide hulgas, kes sai tunnustuse riigikogult, kui isamaaliste ideede edendaja. Õige on seegi: tänavu tähistas Sindi lipu päeva 5. juunil, et veelgi rohkem õpilasi ürituse organiseerimisse kaasata. Kilomeetrine rongkäik läheb läbi linna orkestri saatel.

Uurides Marko Šorinilt, miks blogija teda Sindi linnapeana tutvustas, vastas riigikogu liige õlakehitusega. „Ta oli Kuberneri aias pildistamas. Pärast, kui kõik läbi sai, seisis ta riigikogu pääslas. Ma ütlesin talle midagi ja siis hakkasime vestlema. Andsin talle kohe ka Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustava voldiku. Siis ta rääkis, et ootab Pika Hermanni torni laskmist. Kui ütlesin, et elan Sindis ja seal tähistatakse lipu päeva 5. juunil, kostis prantslane: aaa, see on Pärnu lähedal.”

Šorini küsimuse peale, kuidas ta teab, naernud mees, et tema naine on Pärnust.

„Miks ta mind linnapeaks nimetab, seda ma ei tea. Mina andsin talle riigikogu kirjadega visiitkaardi. Võibolla tema naine teab mind kui Sindi linnapead,“ arutles Šorin.

Urmas Saard

Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Täna kiideti Sindi gümnaasiumi algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi parimaid õpilasi kiituskirjadega. Iga klassi kõige tublim õpilane kirjutas allkirja kooli auraamatusse.

Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi õppeaasta lõpuaktusel. Foto: Urmas Saard

Lõpuaktus algas tänavu erandlikult koguni kahe hümni laulmisega: kooli hümn ja Eesti hümn. Oli väga selge erinevus, kuidas laulsid algklasside õpilased ja vanemaastme õpilased. Nooremate laul kõlas avatud suul võimsalt ja selgehäälselt. Vanemad õpilased olid sõnu ja viisi unustamas.

„Meil on olnud hästi palju ühiseid tegemisi, toimetamisi. Kõik ei ole muidugi igale poole jõudnud. Minu jaoks on see aasta eriline olnud. Olen leidnud hästi palju uusi sõpru. Nii noorematest klassidest, kellele on olnud võimalus tunde anda, kui ka kümnes klass, kelle üle on eriliselt hea meel. Reedan saladuse, et mul on kolm last ja nüüd ka palju „kasulapsi“,“ rääkis Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.

Ühiselt vaadati SG Reporteri viimase kuu uudiseid. Huvitav oli kuulda, kuidas 1. mail Sindi gümnaasiumit külastanud sama kooli vilistlane, praegune teleajakirjanik Anu Välba vastas õpilastelevisiooni reporteri Eliise Kulli küsimusele: „Millised on need kolm sõna, millega iseloomustad omaaegset Sindi keskkooli?“

Loe edasi: Õppeaasta lõpuaktused Sindi gümnaasiumis

Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Täiendatud videoga

Tänavu tähistati Sindis Eesti lipu päeva erandlikult 4. juuni asemel järgmisel päeval. Esmakordselt osalesid sinimustvalge lipu sünnipäeval ühiselt Sindi gümnaasiumiga liituvate valdade Are, Sauga ja Tori koolide õpilased, samuti sama piirkonna kodutütred ja noorkotkad.

https://www.youtube.com/watch?v=tehYzSlRf0Q&feature=youtu.be

Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra Foto Urmas Saard — Sindis laulis ja jutustas isamaalisi lugusid Kait Tamra. Foto: Urmas Saard

Kõik oma kohustuste ja ülesannete kõrgusel

Juba mitmendat aastat osaleb lipu päeva tähistamisel märkimisväärselt arvukalt Sindi lasteaia mudilaspere. Vaatamata lauspilves taevast tibutavale vihmale kogunesid halvaendelise ilma kiuste kõige vapramad lasteaialapsed, algklasside, põhikooli ja gümnaasiumi õpilased Sindi raekoja esisele.

Tseremooniameister Kardo Kase jälgis Presidendi kella seierite liikumist Sindi raekoja torniseinal ja kas lipurivistust korraldav Mart Nõmm toob õigeks ajaks lippude kandjad väljakule kindlaksmääratud asukohtadesse, kas kõik olulised isikud on kohale jõudnud ja kas Pärnu Noorte puhkpilliorkester võib Rein Vendla dirigeerimisel täpselt kell 10.00 alustada riigihümni mängimist. Kõik toimis kellavärgi täpsusel.

Loe edasi: Rein Ariko: lipp suurendab meie ühtekuuluvustunnet

Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Riigikogu ja Eesti Lipu Selts kutsusid täna hommikul kella seitsmeks rahvast meie riigilipu pidulikule heiskamisele Pika Hermanni jalamile Kuberneri aeda.

President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias Foto Marko Šorin — President Kersti Kaljulaid Eesti lipu päeva hommikul Kuberneri aias. Foto: Marko Šorin

Kuberneri aeda rivistusid Kaitseliidu, naiskodukaitse, noorkotkaste, kodutütarde, skautide, gaidide ja akadeemiliste organisatsioonide auvalved, samuti seltside, ühingute ja koolide liputoimkonnad. Mängis Kaitseväe orkester ja laulsid Eesti Naislaulu Seltsi koorid.

Pidulikul tseremoonial võttis sõna riigikogu esimees Eiki Nestori. Õnnistussõnad ütles Eesti Evangeelse Luterlik Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma. Järgnes Eesti lipu seltsi esimehe Jüri Trei sõnavõtt ja traditsiooniks muutunud lippude kinkimine Stockholmi Eesti koolile, Jakob Westholmi gümnaasiumile ning Tallinna ühisgümnaasiumile.

Tänavu osales lipu päeva tähistamise hommikul ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid.

Nelja tunni kestel võimaldati huvilistele ka Pika Hermanni torni külastamist, mida kasutas umbkaudu 700 inimest.

Loe edasi: Riigikogu liikmete passiivsus ei vähenda lipu päeva tähtsust

Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Pisut enam kui poolsada sinimustvalget kandelippu kaunistasid täna Pärnu Rüütli platsi, kuhu koguneti juba üheteistkümnendat korda tähistama Eesti lipu päeva.

Audru kooli Kullakera kandjad lipu päeval Pärnus Rüütli platsil Foto Urmas Saard — Audru kooli “Kullakera kandjad” lipu päeval Pärnus Rüütli platsil. Foto: Urmas Saard

Lipurivistusel seisid kõrvuti Väärikate klubi ja naiskodukaitse liikmetega mitmete koolide esindused, samuti Audru valla noorkotkad ning kodutütred. Pidupäeva pidulikust kogunemisest andis aegsasti märku Pärnu Noorte puhkpilliorkestri mängimine Reind Vendla dirigeerimisel.

Õpilane Marta-Lotta Kukk laulis ilma saatemuusikata Eesti hümni. Sõna võtsid Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Eesti lipu seltsi tegevjuht Tarmo Kruusimäe. Pärnu ühisgümnaasiumi abiturient Karoline Aus esitas päevateemalisi mõtteid.

Meelelahutusliku kavaga esinesid Audru kooli „Kullakera kandjad“ rahvatantsuõpetaja Maie Kalbuse juhendamisel, ansambel Mõnusad Tiina Lauri juhendamisel ja rahvatantsuansambel Kajakas Rita Mändla juhendamisel.

Loe edasi: Piltuudis Pärnus tähistatud lipu päevast

Sindi gümnaasiumi õpilased Narvas seebikarbirallil

Eile, 3. juunil toimus Narva päevade raames Narva seebikarbiralli. Oma kardiga oli väljas Sindi gümnaasiumist kaks meeskonda: Pelmeenid ja Sopranod.

https://www.youtube.com/watch?v=SOTsRuPcBxo&feature=youtu.be

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi õpilased Narvas seebikarbirallil

Libatse öölaadale eelneb romuring

Ärgitades ellu uut traditsiooni toimub ka tänavu Libatse küla öölaat koos jaanisimmaniga. Samal päeval peetakse Libatses esmakordselt ka romuringi.

Laada korraldaja Heleri Wazza meenutas, et mullu üle mitmete aastate taas Libatse külas peetud jaanipäev ühes simmani ja öölaadaga õnnestus suurepäraselt. Umbes 400 hingelisega külarahvale näis laadakavatsus esiti veidi ulmelisena, kuid sobiv asukoht Tallinn-Pärnu maantee ääres ning vastupandamatu soov oma elu mitmekesistada miskit päris ise kordasaates kannustasidki tegevusele. „Ilmataadil olid küll teised mõtted ja kavandatud jaanipäev tuli meile väga vihmase ja tuulisena, aga see meid ei hirmutanud. Meie kavatsused said hoopis hoogu juurde ja jaanituli tuleb ka tänavu.“

Sedakorda lisatakse juba traditsiooniks saavatele pidustustele vürtsi juurde romuringiga. Wazza rääkis, et Libatse mail on ralli pikkade traditsioonidega: „Meil on rallitatud alates 77. aastast. Populaarseid autorallisid Edasi karikale korraldas Edasi kolhoos. Vahepealsed aastad on küll ralli soiku jätnud, kuid meie ajaloolisest mälust ei ole traditsioonid kustunud. Libatse külaselts taastab oma kodukandi rallitraditsiooni, seda küll pisut teisel kujul.“

Loe edasi: Libatse öölaadale eelneb romuring

Eesti lipu päeval heisatakse lipud

Riigikantselei kodulehel kirjutatakse, et Eesti lipp on eestluse kandja. Lipu heiskamine tähistab ühiste aadete ja väärtuste elujõudu ning väljendab ühtekuuluvustunnet.

Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel Foto Urmas Saard — Margus Kask heiskab Eesti lipu päeva hommikul trikoloori Sindi seltsimaja esisel. Foto: Urmas Saard

Eesti lipu päeva tähistatakse Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeval. Ärkamisajal valisid eesti soost üliõpilased enda tunnusvärvideks sinise, musta ja valge. Esimene sinimustvalge lipp valmis 1884. aasta kevadel ning 4. juunil see Otepää kiriklas õnnistati ja pühitseti.

Esimest korda tähistati suurejooneliselt Eesti lipu 50. sünnipäeva 1934. aastal. Järgmine võimalus Eesti lipu ümmargusemat sünnipäeva üleriigiliselt pidada avanes alles 2004. a, mil Eesti lipu 120. sünniaasta kuulutati Eesti lipu aastaks. Sama aasta 14. aprillil seadis riigikogu sisse Eesti lipu päeva. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aastal. Tollel aastal asutati ka MTÜ Eesti Lipu Selts, kelle eestvedamisel hakati alates aastast 2005 korraldama Toompeal pidulikku trikoloori heiskamist Pika Hermanni torni.

Aasta-aastalt on järjest rohkem asutud lipu päeva pidulikult tähistama ka mitmel pool väljapool pealinna: Pärnus, Sindis, Haapsalus jm.

Urmas Saard

Sindi Raadio teeb otseülekande lipu päeva tähistamisest

Sindi avatud noortekeskuse juures tegutsev raadioajakirjanduse ring on teinud Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilase Kaur Kasemaa eestvedamisel youtube keskkonnas juba 16 otsesaadet ja nüüd minnakse esmakordselt olulist päevasündmust kajastama väljapoole stuudio seinasid.

Kaur Kasemaa valmistub Sindi gümnaasiumi kooliraadio stuudios 5 juuni ülekandeks Foto Urmas Saard — Kaur Kasemaa valmistub Sindi gümnaasiumi kooliraadio stuudios 5. juuni ülekandeks. Foto: Urmas Saard

Hooaja viimases saates oli Sindi Raadio stuudiokülaliseks Eesti lipu seltsi Sindi osakonna esimees ja Külauudiste portaali reporter Urmas Saard, kellega toimus pikem vestlus Sindis tähistatava lipu päeva teemal. Vestluse lõpupoolel avaldas saatejuht Kaur Kasemaa arvamust teha lipu päeval toimuvast video otseülekanne ja uuris, kas mõte võiks leida toetust.

Nüüd on noortekeskuse juhataja Helle Vendi ja Sindi gümnaasiumi kooliga kokkulepitud, et Sindi Raadio meeskond võib kasutada vajaminevat noortekeskuse ja kooli tehnikat ning samuti kooliraadio stuudio ruumi.

Kui ilm just väga jahedaks ei lähe, siis näeb 5. juunil Sindi raekoja esisel väljakul, rongkäigu kõrval ja Sindi gümnaasiumi õuel toimuval pidupäeva kontserdil liikumas noormehi, kelle tunneb ära valgetele T-särkidele kantud punases kirjas ‘Sindi Raadio’ järgi. Kõik Sindi Raadios tegutsevad noormehed õpivad Sindi gümnaasiumis. 5. juunil hoiab mikrofoni, vahendab nähtavat ja usutleb pidupäevalisi 7. klassi õpilane Karl Hussar. Kaameraga liigub ringi 6. klassi õpilane Mattias Buht. Fred Hussar, samuti 7. klassist, läheb stuudiosse appi Kaur Kasemaale, kes kogu ülekande tegevust juhatab. Neid kahte tänaval ei kohta. Vajadusel on abivalmis ka 10. klassi gümnasist Edwin Eylandt.

Loe edasi: Sindi Raadio teeb otseülekande lipu päeva tähistamisest

Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Eesti vanima puulaeva Jenny Kruse tasuta lõbusõidud lastekaitsepäeval on saanud traditsiooniliseks heategevuseks, mida tulevad lapsed nautima Pärnust kaugemaltki.

Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite Foto Urmas Saard — Jenny Kruse teeb lastekaitsepäeval tasuta lõbusõite. Foto: Urmas Saard

Tänasele päevale oli eelregistreerimisega kavandatud neli reisi. Hommikul esimese väljasõidu ajal oli tuul parajalt tugev ja õhk mitte eriti soe. Laeva kapten Tarmo Mihhailov otsustas lastega mitte väga kaugele lahele sõita ja jätta purjed üles tõstmata. Täispurjedes on purjepinda ühetekokku 163 ruutmeetrit. Sedakorda asendas purjesid mootor. Sõukruvi paneb liikuma Volvo Penta 63, selgitas laevatekil askeldav kapteni abiline. Mootori jõul suudab purjekas arendada kiirust kuni 6 meremiili tunnis. Süvist on laeval 2,6, pikkust koos pukspriidiga 18 ja laiust 4,6 meetrit.

Algselt kreveti- ja kalatraaleriks ehitatud kahemastiline purjekas valmis Taanis, Skagenis 1944. aastal. Kaheksakümnendatel ehitati ketš-tüüpi alus Rootsis Donsö saarel ümber vabaajalaevaks. Rootsi Shalom pakkus 2011. aastal laeva sümboolse müügihinnaga Pärnu Shalomi Abikeskusele. Pakkumisest keeldumise järel asutati iseseisev mittetulundusühing Jenny Kruse ja alus osteti ikkagi Pärnule ära. Ülalpidamiskulude toetuseks loodi heategevuspood Jenny Kruse. Vana purjelaeva puhul on tegemist rahvusvahelise meremisjoniga. Jenny Kruse kodusadam asub Pärnu vallikraavi suudmes.

Loe edasi: Lastekaitsepäeval Jenny Kruse tekil

Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Tänavu toimub Pärnus Rüütli platsil traditsiooniline Eesti lipu päeva tähistamine võrreldes eelmiste aastatega oluliselt teistsuguselt. Täpsema ülevaate 4. juunil toimuvast annab MTÜ Eesti Lipu Seltsi liige Mari Suurväli.

Mari Suurväli 2016 a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus Foto Urmas Saard — Mari Suurväli 2016. a lipu päeva tähistamisel Pärnu Vallikäärus. Foto: Urmas Saard

Peamine erinevus seisneb selles, et nii pidulik lipurivistus kui meelelahutuslik kava tuleb esitamisele täies mahus üksnes Rüütli platsil. Eelmistel aastatel jagunes lipu päeva tähistamine kolme osasse: pidulik tseremoonia Rüütli platsil, rongkäik ja sellele järgnev lauljate, tantsijate või külalisesineja kontsertkava. Tänavu koondatakse kogu päevakava üksnes Rüütli platsile.

Suurväli kinnitusel osalevad lipurivistusel Pärnu Ühisgümnaasium, Pärnu Vanalinna põhikool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Pärnu Tammsaare kool, Audru kool, Kaitseliidu Pärnumaa malev, kodutütred, noorkotkad, Väärikate klubi.

Rüütliplatsile kogunemine algab 15.30. Samal ajal alustab isamaaliste viiside mängimist Pärnu Noorte Puhkpilliorkester Rein Vendla dirigeerimisel. Platsile tuuakse lipud.

Loe edasi: Lipu päev Pärnus Rüütli platsil

Hilja Aasala tikandmaalid Sindi muuseumis

Hilja Aasala esimene isiknäitus avatakse Sindi muuseumi kahes ruumis 1. juunil kell 14.00.

Hilja Aasala Foto Urmas Saard — Hilja Aasala. Foto: Urmas Saard

Eile tõi pea kogu elu Sindis elanud Hilja Aasala oma isiknäituse Sindi mäluasutusse, kus muuseumi juhataja Heidi Vellend, teine töötaja Kiki Pärnpuu ja tekstiilikunstnik Helgi Tuul olid abis väljapaneku ülesriputamisel. Kestev ruumipuudus teeb näituste korraldamise Sindi muuseumis oluliselt raskemaks võrreldes nende kohtadega, kus alalised näitusepinnad pole koormatud püsiekspositsioonidega. Aga muuseumi juhataja on juba ammu sellega kohanenud, kuigi leppimine taolise olukorraga pole kuidagi põhjendatud ja Heidi Vellend loodab endise visadusega, et järjest kasvavate museaalide hulgaga ruumide kitsikus leiab mingil ajal siiski ootuspärase lahenduse.

Hilja Aasala nobe liikumine, terane pilk ja ladus vestlus eksitavad esmakohtujat tema elatud aastakümnete arvamisel. Kuna ta ajalehtede veergudel arvamuslugusid kirjutades pole varjanud oma kõrget vanust, siis tekkis esimesel hetkel kahtlus, kas on ikka tegemist ühes isikus nii mitmekülgse inimesega või leidub Sindi linnas veel teinegi nimekaim. Ei ole. See sai täiendava küsimusega kohe selgeks tehtud.

Loe edasi: Hilja Aasala tikandmaalid Sindi muuseumis

Pärnu maavalitsuses tunnustati õppijaid ja õpetajaid

Eile paluti Pärnu maavanema Kalev Kaljuste ja Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri vastuvõtule maakonna üldhariduskoolide tublidest tublimad õpilased ja nende õpetajad.

Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2 klassi õpilane Mia Saar Foto Urmas Saard — Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar. Foto: Urmas Saard

Pärnu maavalitsuse haridustalituse peainspektor Gerdi Rebane ütles, et vastuvõtule paluti tulla 18 omavalitsuse piirkonna koolist 75 parimal õpilasel, kes on edukad olnud õppimises, aineolümpiaadidel, spordis, muusikas, õpilasesinduste töös ja paljudes muudes valdkondades. „Iga tubli õpilase selja taga seisab tema õpetaja, neid on siia kutsutud 22. Olulised õpetajad on need, kes sinusse usuvad ja seda usku ka välja näitavad,“ rääkis Rebane, kelle arvates on kiitmine ja tunnustamine tegevus, mida kunagi ei ole üleliia, pigem jääb mõnikord puudu.

Maavalitsuse saali parketile kutsutute hulgas oli kõigi aegade noorim osaleja Vändra gümnaasiumi 2. klassi õpilane Mia Saar, kes saavutas „Kaunima metsalaulu“ konkursil solistide arvestuses teise koha, osales üleriigilisel õpilasleiutajate konkursil, äriideede konkursil, Hullu Teadlase teadusprojektis „Olen tragi, sordin prügi“. Mia juhtis Lydia Koidula rollis Vändra gümnaasiumis toimunud vabariiklikku keeleüritust „Keeletegu 2016“.

Loe edasi: Pärnu maavalitsuses tunnustati õppijaid ja õpetajaid

Sindi kultuuri- ja haridusreis ühinevatesse valdadesse

Sauga kool, noortekeskus, vallamaja; Are vallamaja, kultuurikeskus, kool, lasteaed, Suigu raamatukogu; Tori rahvamaja, sotsiaalmaja, muuseum, kool, lasteaed, vallamaja – need olid Sindi linnavaltsuse korraldatud kultuuri- ja haridusreisi peamised peatuskohad, et tutvuda kolme ühineva omavalitsuse allasutustega.

Klein Heidi, Ain Keerup, Elis Ein Foto Urmas Saard — Pajo trükikoja juhiabi Heidi Klein ja trüki ettevalmistaja Elis Ein annavad lipu seltsi liikmele Ain Keerupile üle lipu päeva tähistamist tutvustavad voldikud ja plakatid, mis trükiti sponsorluse korras. Foto: Urmas Saard

Tänavu 15. oktoobril toimuva kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel moodustub Pärnumaal uus Tori vald, mille pindala on 612 ruutkilomeetril ja kus elab umbes 11 700 inimest. Liituvateks omavalitsusteks on Sindi linn, Sauga, Are ja Tori vallad. Uues volikogus saab olema 23 kohta ja valimine leiab aset ühes valmisringkonnas.

Juba mõnda aega elatakse ühinemise meeleolus. Hiljuti külastas Sindi linna Tori esindus. Eile, 29. mail korraldas Sindi linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Mart Tõnismäe ringsõidu ühinevatesse valdadesse humanitaarvaldkonna inimestele. Kavandatust oluliselt pikemaks kujunenud päev algas pärast raekoja juurest väljasõitu peatusega Pajo trükikoja ees.

Eesti lipu seltsi liikmele Ain Keerupile anti üle Sindis tähistatavat lipu päeva tutvustavad plakatid ja kava voldikud. Juhuse tahtel valmisid need just samal kellaajal, kui pidi toimuma väljasõit. Nii ühendati huvi- ja tööreis veel ühe vajaliku tegevusega. Kõigis peatuskohtades jäeti maha plakatid ja voldikud, mis kutsusid kolme valla inimesi Sinti lipu päeva tähistamisele. Lipu seltsi ja Sindi gümnaasiumi eestvedamisel toimus sarnane ühisettevõtmine esmakordselt Eesti Vabariigi 99. aastapäeva tähistamisel. Nüüd minnakse kodanikualgatusena sammukese edasi.

Loe edasi: Sindi kultuuri- ja haridusreis ühinevatesse valdadesse

Eesti-Läti sõpruskohtumine Sindis

Laupäeval, 27. mail kogunesid Sinti noored juhtrajasõidu mudelisportlased Eestist ja Lätist. Lätist tulid võistlema 18 noort Limbažist, Valmierast, Mazcalacast ja Rujienast. Eestit esindasid viis noort Sindist, Jõõprest ja Haapsalust.

Andy Aron ja Karmen Mets Foto Johannes Mets — Andy Aron ja Karmen Mets. Foto: Johannes Mets

Nii Lätist kui ka Eestist jäi osa lapsi tulemata ekskursioonide tõttu, mida tavapäraselt kooliaasta lõpus korraldatakse.

Kavas oli kolm klassi: algajad (meie N-14), PR-32 ja PR-24. Uksed olid avatud treeninguteks kell 8.00. Esimesed külalised saabusid umbes kella 9.30 paiku. Kohe asuti õhinaga rada proovima. Enamvähem kõik Läti lapsed sõitsid Sindis esimest korda, mõni üksik erand välja arvatud.

Võistlejad jagati gruppidesse läbi kvalifikatsioonisõitude. N-14 klassis platseerusid meie noortest tugevamasse gruppi Karin Mets Jõõprest ja Mikk Bauer Haapsalust. Teine Haapsalu noormees Marko Suitsberg, kes ka Sindis esimest korda võistlemas, platseerus B gruppi. Kokku osales selles klassis 16 võistlejat. Eelsõitudest pääsesid Eestist finaali Mikk Bauer teisena ja Karin Mets kolmandana.

Loe edasi: Eesti-Läti sõpruskohtumine Sindis

Poseidoni staadionile külvati muruseemet

Täna toimus Sindis Kesk tänava äärde rajataval Pärnu JK Poseidoni staadionil järjekordne talgupäev.

Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet Foto Urmas Saard — Sindis külvatakse Poseidoni staadionile muruseemet. Foto: Urmas Saard

Traktor randaalis, tasandas ja rullis staadioni ala. Talgulised noppisid veel kive, mis masinaga töötamise järel välja ilmusid. Rullimise järel hakati käsitsi muruseemet külvama. Külvi järel laotati turbamulda peale.

Facebooki Poseidoni lehel teatatakse, et koostöös toetajatega soetas JK Poseidon uued 2×5 m jalgpalli väravad. Kui Häädemeeste väravad jõudsid otse kodustaadionile, siis Sindi väravad leiavad ajutist kasutust Sindi gümnaasiumi staadionil. Seal toimub praegu veel tavapärane treeningtöö seni kuni loodetavasti sügisel võib ümber asuda uuele staadionile.

Väravate hankimisele panid õla alla AS Saint-Gobain Ehitustooted ning Stardipaik.ee oma rohkete abiliste ja toetajatega. “Sindi ning Häädemeeste staadionitel treenib tänaseks mitmeid gruppe, mistõttu oli vanadele raudväravatele kindlasti lisa vaja. On väga hea meel tõdeda, et suutsime oma toetajate abiga need soetada, sest treeningprotsessi kvaliteeti silmas pidades oli tegu äärmiselt olulise sammuga,“ ütles Poseidoni esindusmeeskonna peatreener Martin Kuldmägi.

Väravad paigaldas Andres Kaskla.

Loe edasi: Poseidoni staadionile külvati muruseemet

Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva

Traditsiooniks saav ja iga paari aasta tagant toimuv Türi valla külade päev leiab aset sedakorda Taikses, mis tunnistati mullu novembris „Türi valla Aasta küla 2016” aunimetuse vääriliseks.

451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015 aastal Foto Andrus Kopliste — 451 aastat Taikse esmamainimisest tähistatakse külapäeva ning jaanisimmaniga, 2015. aastal. Foto: Andrus Kopliste

Reisirongiga Taiksesse sõites peab kaugema nurga rahvas teadma, et peatus asub Türi ja Kärevere vahel. Türi linnast kõigest viie kilomeetri kaugusel paiknevat Taikset mainiti esmakordselt juba 1564. aastal, kui küla kuulus Särevere mõisa alla. Kultuurilooliselt omab Taikse sügavaid juuri, mida tõendab näiteks 1894. aastal Taikse koolimajas asutatud Türi Muusika Selts, segakoor ja puhkpilliorkester. Umbes 170 elanikuga küla on innukalt toimekas ka tänapäeval.

Aasta küla tiitli pälvinud Taikset tutvustatakse tunamullu asutatud MTÜ Taikse Külaseltsi tegevuse kaudu, kuna on viimastel aastatel silmapaistvalt palju korda saatnud. Eelmise aasta 29. novembril kirjutas Järva Teataja, et paljudele külas elavatele erinevas eas inimestele meeldib käsitöö ja rahvakunst. „Alati on ühistegevusse kaasatud noored. Taikse seltsimajas käivad koos memmede rahvatantsuring, segaansambel, laste näitering, käsitööring, huvitavaid üritusi on nii noortele kui ka vanadele. Küla tähistab koos tähtpäevi ja korraldab talguid. Külaselts püüab leida igal alal selle miski, mis neid teistest eristaks.“ öeldakse Järva Teatajas.

Loe edasi: Taikses peetakse kolmandat Türi valla külade päeva