Urmas Saard

Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

„Eesti vaprad vanemad
vaimuvallast vaatavad.
Pääs neil paistvad pärlikroonid,
võidulaulud nende suul,
kojas kuninglikud troonid,
:,: kuldsed kandled palmipuul. :,:“

Kui Sindi naaberlinnas Pärnus valmistab riigile olulistel tähtpäevadel koolinoorte osavõtmatus tõsist muret, siis selles väikeses kogukonnas on olukord täiesti vastupidine ja õpilasi kasvatatakse pidevas isamaa armastuse vaimus. Ühtlasi püütakse säilitada mõõdukust, et väljakujunemise eas noortele jätkuks ruumi ka iseseisvaks otsustamiseks. Kooli direktor Ain Keerup selgitas, et näiteks möödunud aastal tähistati Tartu rahu aastapäeva 9. kuni 12. klassi õpilaste osalemisel, aga käesoleval korral kaasati üksnes põhikooli õpilasi.

Sindil on ainulaadne eelis ja seepärast ei tekita heitlikud ilmastikuolud küsimusi. Vabadussõjas langenute mälestusmärk asetseb kooli aula seinal ja nii puudub vajadus tuulte, niiske jaheduse ja vihma tujukustega arvestada.

Loe edasi: Tartu rahu aastapäeva tähistamisel Sindis laulis Artur Valdre:

Eesti Panga muuseum kutsub kuulama loengut Paul Keresest

Reedel, 5. veebruaril kell 15.30 on Eesti Panga muuseumis (Estonia pst 11) avalik loeng „Paul Keres ja tema aeg“, kus kirjanik Paavo Kivine tutvustab Eesti maailmakuulsa maletaja elu ja tema valikuid keerulistel aegadel.

Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees Foto Urmas Saard — Paul Kerese büst omaaegse Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi ees. Foto: Urmas Saard

Paavo Kivine on koguteose „Paul Keres“ autor, kes on põhjalikult uurinud Paul Kerese elu ja malekarjääri. Loengus saavad vastuse küsimused, kuidas sai tavalisest eesti perest pärit lapsest maailma üks maailma parim maletaja; milline oli Paul Kerese elu tipphetk ja millised sellele järgnenud vaeva-aastad; kes oli Paul Keres inimesena ja kuidas sai temast rahvuslik sümbolkuju.

7. jaanuaril möödus Paul Kerese sünnist 100 aastat. Eesti Pank jäädvustas selle ka Eesti maailmakuulsale maletajale pühendatud 2-eurosel käibemündil. (Münti enam osta ei ole võimalik, seda võib veel saada vahetusrahana sularahatehingutes.)

Huvilistel palutakse loengule registreeruda hiljemalt 4. veebruari tööpäeva lõpuks kontaktidel muuseum@eestpank.ee või +372 668 0760. Oodatud on kõik huvilised!

Muuseumi külastamine ja loengutest osavõtt on tasuta. Avatud on muuseumipood.

Samal teemal:

Pärnakad süütasid Paul Kerese mälestuseks 64 küünalt

Aili Laak kutsub kuulama siiruviirulisi jutte, mõistatama ja mängima

Memme jututuba mudilastele toimub pühapäeval, 14. veebruaril kell 16.00 Pärnu muuseumi lastetoas.

Aili Laak muinasjuttu vestmas Foto erakogust — Aili Laak muinasjuttu vestmas. Foto: erakogust

Kord kuus pühapäeviti oodatakse mudilasi, nende vanemaid, õdesid ja vendi muuseumi lastetuppa. Memme jututuba viib läbi kauaaegne lasteaednik ja õpetaja Aili Laak, kes on tegutsenud vabatahtlikuna muuseumi lastenurgas alates 2012. a juunist. Jutuvestjal leidub alati varuks hulk huvitavaid rahvajutte, põnevaid muinasjutte, mõistatusi ja mänge. Samuti meisterdatakse igas jututoas midagi teemakohast ja piilutakse muuseumi püsinäitusele.

Jututuba kannab sel korral alapealkirja „ Siiruviirulised jutud, mõistatused ja mängud”, kus esitusele tulevad Heljo Männi „Siiruviiruline kass“, K. Hanssoni „Kaks kojaehitajat ja siiruviiruline sibul”.

Muinasjuttude juurde on kavas pärimusmäng „Ätsemäng“, ladusmimäng triipudega, triibumustrite uurimine, nukk Gerda ehtimine, otsimismäng „Mustrid näitusel“ ja sõbrapäeva kaardi värvimine.

Osavõtutasu üks euromünt.

Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Teisipäeval, 2. veebruaril tähistatakse paljudes kohtades 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu 96. aastapäeva. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Mihkel Lüdigi nim meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul Foto Urmas Saard — Mihkel Lüdigi nim. meeskoori dirigeerib Evelin Mei Tartu rahu aastapäeval (2014) Pärnu Alevi kalmistul. Foto: Urmas Saard

Pärnus tähistatakse päeva kell 11.00 algaval tseremoonial pärgade asetamisega Vabadussõjas hukkunute mälestussamba jalamile Alevi kalmistul. Osalevad Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja abilinnapea Meelis Kukk, Kaitseväe Toetuse Väejuhatus, Kaitseliidu Pärnumaa malev, Pärnumaa Naiskodukaitse ringkond ja Eesti Lipu Selts. Esineb Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Vabadussõjas hukkunute mälestuseks asetatakse mälestussamba jalamile pärjad.

Kell 18.00 toimub Pärnu raekojas Tartu rahulepingu sõlmimisele pühendatud kontsert. Esinevad Pärnu Kunstide Maja poistekoor, ettevalmistuskoor ja Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor. Kuulajaid tervitab abilinnapea Meelis Kukk.

Sindi gümnaasiumi algklasside õpetaja Eneli Arusaar ütles, et nende koolis on kindlalt välja kujunenud traditsioon tähistada igal aastal kolme riigile olulist päeva: Tartu rahu aastapäeva, iseseisvuspäeva ja sinimustvalge lipu sünnipäeva. Kell 12.30 kogunevad põhikooli õpilased kooli aulasse, mille seinal asub mustast graniidist mälestustahvel Sindist pärit Vabadussõjas langenud võitlejatele.

Loe edasi: Tartu rahu tähistamine Pärnus ja Sindis

Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

30. jaanuaril peeti Jõgevamaal Aravete spordihoones Mati Kulm’u VIII mälestusvõistlused tõstmises.

Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask Foto Marko Šorin — Sindi tõstjate meeskond, keskel treener Juhannes Kask. Foto: Marko Šorin

Sindi spordiklubi Kalju tõstjatest kehakaalus kuni 50 kg saavutas 3. koha Ken Meriniit, kes oli esimest korda võistlemas. Kehakaalus 56 kg võttis 1. koha Martti Šorin, rebimine 47 ja tõukamine 65 kg. Võrreldes eelmise võistlusega parandas ta oma tulemust kogusummas 8 kg. Kehakaalus 62 kg tuli 2. kohale Randel Mattiisen, kelle tulemus paranes 9 kg. Kehakaalus 77 kg oli 4. kohal Indrek-Raimond Viik, kes samuti võistles esimest korda ja kaalukategoorias 94 kg jäi Märt-Jaanus Tamman 5. kohale.

Esimest korda võistelnud noormeeste tulemustega on treener Juhannes Kask väga rahul. „Poisid võistlesid võimete kohaselt ja närv pidas vastu.“ Eriti tublid olid treeneri hinnangul Martti Šorin ja Randel Mattiisen. Kask lisas juurde, et peab kohast alati olulisemaks sportlase tulemust, mis näitab pidevat arengut. Seega pole ka teine ega isegi mitte neljas koht sportlase jaoks kaotus paremale, kui ta on suutnud ise ennast ületada.

Loe edasi: Juhannes Kask: Sindi tõstjad olid Aravetel edukad

Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

29. jaanuaril Sindi linnaaedniku ametist lahkunud Sirli Pedassaar-Annast pälvib linnapea Marko Šorini tunnustust pikaaegse vastutusrikka töö eest, mille tubli tulemus pole jäänud elanikele avalikus ruumis märkamatuks.

Sirli Pedassaar-Annast Foto Urmas Saard — Sirli Pedassaar-Annast. Foto: Urmas Saard

Raamatus „Aja jälg Sindi muuseumis“ meenutab sama mäluasutuse juhataja Heidi Vellend 2007. a 9. maid: „Euroopa päeva, mil Euroopa Liit sai 50-aastaseks, tähistasime muuseumi majaesise haljastuse loomisega: võtsime üles murukamara mõlemal pool tuulekoda, vedasime ära mulla ja asendasime selle lillepeenarde ümbruses liiva ja murtud paekivi tükkidega. Neid käis Pärnu-Jaagupist kohale transportimas meie linna aednik Sirli Pedassaar-Annast, kes vaatamata oma haprale kujule, paelahmakad mängleva kergusega paigale sättis.“ Artikli lõpus ütleb Vellend, et kujunduse autoriks ja ka nõuandjaks edasise hoolduse osas oli ja on olnud tänaseni Sirli, mille eest teda südamest tänatakse.

Tookordsel lehekuul puudus mul veel aimdus, kui ilus Sindi oma roheluses tegelikult on, veel vähem teadsin midagi linnaaednikust ja tema tegemistest. Aga viimased 8 aastat tema ligemale 10 aasta pikkusest praktikast vastutusrikkas ametis parandasid oluliselt ka minu arusaamist, kui olulist rolli omab aednik Sindi looduskeskkonna kujundamisel.

Loe edasi: Sindi otsib senisele linnaaednikule väärilist mantlipärijat

Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

“Muinsuskaitse aastaraamat 2014” on nüüdsest ka elektrooniliselt muinsuskaitseamaeti kodulehel loetav http://muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/trykised ja muu huvipakkuva seas tekitab häid mõtteid artikkel „Uued sindlikatused Sindis“, millest kirjutab Pärnumaa muinsuskaitseameti vaneminspektor Nele Rent.

Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise Foto Urmas Saard — Uue sindlikatte sai elamu 2014 a, kõrvalhoone 2011 a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu ja töö tegid omanikud ise. Foto: Urmas Saard

Sissejuhatavalt ütleb Rent, et Sindi linna ehituspärand annab ilmeka ülevaate 1832. aastal rajatud vabriku juurde planeeritud tervikliku tööstusasula ajaloolisest, majanduslikust, sotsiaalsest ja kultuurilisest arengust. Vaneminspektor peatub elumajal, mis asub aadressil Pikk 2. Korduvalt ajakirjanduse uudisveergudel jutuks olnud maja ehitas 1939. a oma perekonnale Häädemeestelt Sinti ümber asunud Jüri Soontalu (aastani 1935 Georg Sontag). Ehitusprojekt kannab nime „Hr G.Sontag’u sindli katusega elumaja ja kõrvalhoone ehitusplaan Sindi alevis…“ Projekti on 1933. a suvel signeerinud arhitekt J. Soosaar. Maja on Pärnule iseloomuliku kikkis katuse, nurgalahenduse, sindelkatuse ja rahvusromantilise triiplaudisega. Hoone registreeriti ehitismälestisena 1998. a augustis. „Ehitusmeistri ja kahe järgmise põlvkonna inimeste toimetamine nende hoonete juures on olnud kui muinsuskaitsemantra,“ kirjutab Nele. Katuse kestmiseks keerati ’70-ndail katusesindlid ümber. Uue sindlikatte sai kõrvalhoone 2011. a ja elamu 2014. a. Muinsuskaitseamet toetas mõlema mälestise puhul sindlite ostu. Töö tegid omanikud ise.

Loe edasi: Elamu Sindis, kui muinsuskaitsemantra

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Pärnu Väärikate ülikooli käesoleva õppeaasta kavas on lisaks loengutele, õpikodadele ja suveülikoolile ka tosin õppekäiku Eesti erinevatesse paikadesse. 27. jaanuaril külastati Pirita kloostrist koduteele asudes 2013. a sügisel Lasnamäel avatud Moskva patriarhaadile alluvat õigeusu kirikut.

Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel Foto Urmas Saard — Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik Lasnamäel. Foto: Urmas Saard

Bussisõidul kiirestikuulja kirikusse tutvustas teejuhiks olnud Jaak Suurväli ülevaatlikult pühakoja ehituskulgu, mis kestis asukoha otsimisest kuni avamiseni tublisti üle kümne aasta.

Asjaajamine kiriku ehitamiseks algas metropoliit Korneliuse kirjast Tallinna linnavalitsusele, milles selgitati pühakoja püstitamise vajadust. Üle poole Lasnamäe 111 tuhandest elanikust peab end õigeusklikuks, kelle sooviks on kiriku paiknemine kodule võimalikult lähedal, selgitati kirjas. Tallinn toetas rajatist, mille Moskva sinood oli heaks kiitnud, linna omanduses olevale kinnistule Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kasuks hoonestusõiguse seadmisega.

Kiriku nurgakivi pühitses pühim patriarh Aleksius II oma Eesti visiidi käigus 2003. a septembris. Arhitektuurikonkursi võitnud Z-projekti võidutöö järgi koostatud projekt valmis 2005. aastal. Ehitustöödega alustati 2006. a 22. novembril, Jumalaema „Kiirestikuulja“ ikooni mälestuspäeval.

Loe edasi: Jumalaema Kiirestikuulja ikooni kirik on arhitektuuriliselt bütsantslik pühakoda

Kaheksaliikmeline toetusrühm mesilaste kaitsel

Riigikogu liikmed moodustasid mesilaste toetusrühma, mille esimeheks valiti Peeter Ernits ja aseesimeheks Mark Soosaar.

Mesilased õiel Foto Urmas Saard — Mesilased õiel. Foto: Urmas Saard

Mesilaste toetusrühm on mures mesilaste arvukuse langemise pärast Euroopas, eriti just Eestis ja Põhja-Euroopas. Toetusrühm on loodud nii mesilaste kui teiste tolmeldajate toetuseks ning uurib temaatikat kompleksselt.

Toetusrühma esimehe Peeter Ernitsa sõnul on mesilaste elu Eestis üha halvenemas. „On väga murettekitav, et veerand Eesti mesilindudest ei ela talve üle, samas kui Lätis on suremus oluliselt väiksem. Eurodirektiivid nõuavad taastuvenergia osakaalu kasvu ja rapsipõldude pindala aina kasvab. Samal ajal mesilased surevad põldudel taimekaitsevahendite kasutamise tulemusel ja tolmeldajaid ei jätku, see puudutab ka näiteks kimalasi,“ ütles Ernits.

Toetusrühma kuuluvad veel Monika Haukanõmm, Siret Kotka, Rein Ratas, Martin Repinski, Märt Sults ja Tarmo Tamm.

Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard — 2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Eilsel Pärnu Väärikate ülikooli õppurite väljasõidul külastati Pirita kloostrit, õppepäeva viis läbi Lagle Parek.

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid Foto Urmas Saard — Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid. Foto: Urmas Saard

Ennast Pirita kloostri sõbraks nimetav Lagle Parek jutustas enam kui neljakümnele huvilisele, kellest peale teejuhi ja siinkirjutaja olid kõik naised, põgusalt kloostri saamisloost, aga rohkem siiski isiklikest mälestustest seoses uue kloostrihoone püstitamisega.

Pirita kloostri varemeid hakati uurima Eesti Vabariigi ajal, natuke tehti seda ka tsaariaja lõpul. Siis puudus veel teadmine, et tegemist on väga haruldase rajatisega. Sellest saadi teada alles riigi taasiseseisvumisel. „Juhtus nii, et Rootsis elav eestlane Ruth Rajamaa tegi doktoritööd Birgintiini nunnade elust Rootsis asuvas Vadstena kloostris, mida teatakse Pirita emakloostrina. Rajamaa tõsise uurimuse tulemusena tuli välja, et siinsed vanad varemed on äärmiselt unikaalsed,“ selgitas Parek, kes kutsus külalised pärast nunnade valmistatud lõunat kloostri kõrge laega kabelisse istuma.

Loe edasi: Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Tantsuturniiri „EST-LAT 2016“ võidukamad olid lätlased

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi „Minifox“ viis läbi Nooruse Majas Läti Vabariigi sõprusklubidega tantsuturniiri „EST-LAT 2016“.

Lätist võttis osa 6 klubi – Riiast, Kegumsist, Aizkrauklest, Madonast, Cesisest ja Valkast.
7 esikohta läks seekord Läti Vabariiki ja 1 Viljandisse.

Tantsuklubi „Minifox“ tantsijatest saavutasid auhinnalisi kohti järgnevad tantsupaarid:
L I A5 võistlusklassis 3. koht Greg Marcus Aurelius Lall ja Selina Lebin
L II E võistlusklassis 2. koht Joonas Arumets ja Kärolin Kikas
JUN II + Noored „D“ võistlusklassis 2. koht Erik Naissaar ja Celia Vaiksaar
Seenior võistlusklassides saavutas T/K „Fox“ 1. koha Hannes Kikkul ja Marianne Tekkel,
2. koht Margus ja Tiia Tõkke ning Harri Kivi ja Daivi Jõerand.

Kõik klubid soovivad jätkata tantsuvõistlusi, mis toimuvad vähemalt kahe riigi tantsuklubide vahel, ning süvendavad nii sõprust kui üksteisemõistmist.

Vasakult: Daivi Jõerand, Harri Kivi, Ants Lopsik (treener), Marianne Tekkel ja Hannes Kikkul. Foto: Uudo Laane →

Uudo Laane, Nooruse Maja direktor

Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Tänane sulailm, mis kogu päeva on püsinud väheste temperatuurikõikumistega 2 ja 3 soojakraadi vahel, paneb murelikult mõtlema Sindi gümnaasiumi toredale kavatsusele korraldada 3. veebruaril lumeskulptuuride ehitamist.

Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011 a 3 veebruaril Foto Urmas Saard — Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011. a 3. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Siinsel Läänemere äärsel laiuskraadil ei tea kunagi väga pikalt ette, kas järgmisel nädalal saab põlvist saadik lumes mütata või sulalumes sumbata. Aga lumerohkeid talvesid osatakse Sindis ikka sportlikult ja loominguliselt ära kasutada.

Priit Kask on lehitsenud vanu fotoalbumeid, mis meenutavad kaugemaid ja päris kaugeid aegu. Näiteks 20 aastat tagasi jätkus lund sedavõrd palju, et 23. veebruaril võis korraldada lumeskulptuuride konkursi. Seda on hiljemgi tehtud. Hästi on meeles Sindi Sõprade Seltsi eestvedamine.

5 aastat tagasi, samuti 3. veebruaril oli sobiv lumerohke aeg ja Sindi gümnaasiumis otsustati kohe juhust kasutades ka vägevaid lumeskulptuure ehitada. Tookord peeti koolihoone õuel, suusarajal ja majas sees ülekoolilist spordipäeva, mida siis nimetati naljatledes varajaseks vastlapäeva tähistamiseks. Tollel aastal langes vastlapäev naistepäevaga samale kuupäevale ja nii kaua ei tahetud oodata. Mine tea neid ilmasid, ikka peab võimalused kohe ära kasutama, ka pikema liu laskmiseks. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril.

Loe edasi: Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Täiendatud: 26. jaanuaril kell 10.00

Sindis on kujunenud tavaks tervitada kuuskede põletamisega Hiina kalendri järgi algavaid aastaid, vastavalt siis lamba, hobuse, mao, draakoni, jänese jne. Tänavu oodatakse oma jõulupuuga saabuvat punase tuleahvi aastat tervitama neljapäeval, 28. jaanuaril, kell 18.00 laululava juurde.

Gran Canarial nähtud ahv Foto Urmas Saard — Gran Canarial nähtud ahv. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tuleb elanikele vastu ja vähendab jalavaeva nendel, kes mingil põhjusel ei saa või ei suuda ise oma jõulupuud kohale toimetada. Kortermaja elanikel lubatakse jõulupuud panna prügikonteinerite juurde, kust need kommunali abiga kokku kogutakse ja lõkkesse kantakse.

Varem on põletamine ühendatud veel mõne muu tegevusega. Näiteks 2013. a. kutsus Sindi laulukoor mao aastat tervitama ühislaulmisega. Pärast uudise avaldamist teatas linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson väikesest muudatusest. Nimelt lubas Sindi laulukoor ka tänavu tulla põletamise juurde ühislaulmisele ja olla eeslauljateks.

Ida mõttetarkuse kohaselt mõjutavat inimese saatust kolm asja. Taevane õnn oleneb sünnihoroskoobist; maine õnn perekonnast, ühiskonnast ja kliimast; isiklik käekäik olenevat maistest ning taevastest eeldustest-oskustest oma elujärge seada.

Hiina kalendri järgi 8. veebruaril algavat punase tuleahvi aastat pidavat iseloomustama intuitsioon, ekstsentrilisus ja kunstipärasus. Idamaade tava järgi tasuvat energiatest tulvil olevat aastat võtta vastu austusega.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Norbert nagu „põhjasära“

Jalutades on minu samm eesliikuva proua omast pikem. Möödudes vaatan sügavas lumes rühkivat koera. Koertest ma midagi eriti ei tea, aga meeldivad sellest hoolimata. Tervitan tuttavat ja küsin pikakarvalise nime.

Norbert, inglise springerspanjel Foto Urmas Saard — Norbert, inglise springerspanjel. Foto: Urmas Saard

„Norbert,“ kõlab nagu germaanlaste mehenimi. Küsin veel kindluse mõttes paar korda ise nime korrates üle, sest tuisuvihin ja mööduva bussi müdin kipuvad kuuldut hajutama. Et nime lõpp pidavat tähendama germaanlaste jaoks säravat (berht = särav), seda saan pisut hiljem teada. Aga et koera silmad rõõmsast huvist minu vastu säravad, märkan esimesest silmapilgust. Laskun põlvili lumme, et teda võimalikult madalalt pildistada. Ei saagi kohe pihta, kas Norberti eriline uudishimulik huvi on minu või kaamera vastu. Igaljuhul surub ta oma märja nina ootamatult nii tugevalt vastu objektiivi klaasi, et pean seda puhastama hakkama. Aga Norbertile sobib hoopis rohkem hullama hakkamine. Küsin vanust. Urve nimetab üle kümne, aga kui palju, ei saagi päris täpselt aru, sest Norbertit ei huvita liigsed küsimused ja nõuab kogu tähelepanu endale. Perenaine räägib, et inglise springerspanjel on sportlikest jahikoertest kõige vanem. „Nüüdsel ajal on springerspanjelist suur abi lindude lendu ajamisel ja alla tulistamisel ka saagi jahimehele kätte toomisel. Saan objektiivi uuesti puhtaks ja oskan nüüd klõpsimisel ettenägelikum olla. Hoian pildistamisel vahemaad. Silitamise ja kõrvataguste sügamise ajal peidan kaamera õlakotti. Urve ja Norbert pööravad jõe äärde jõudmiseks Kalamaja teele. Meie Amandaga jätkame jalutamist otseteed.

Loe edasi: Norbert nagu „põhjasära“

Toomas Kiho: Sindi muuseum on üks pärl

Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.

Aja jälg Sindi muuseumis pakub huvi noorele uudistajale Foto Urmas Saard — “Aja jälg Sindi muuseumis” pakub huvi noorele uudistajale. Foto: Urmas Saard

Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.

„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.

Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.

Urmas Saard

Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.

Paikuse naisansambel Lustilik Foto Urmas Saard — Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard

Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.

Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.

Loe edasi: Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Kava järgi pidanuks eile Pärnu Väärikate ülikooli auditooriumile tutvustama teatrit ja selle tehnilisi võimalusi Roland Leesment, kes Endlas pärast 25 aastat tööd teatrijuhi asetäitjana istus mullu aprillis direktori toolile. Leesmenti asemel kõneles Endla peanäitejuht Ingomar Vihmar, kes algse plaani kohaselt asus alles oma esinemisjärje ootel. Vihmar püüdis selgitada draamat elus ja teatris.

Tutvus lavastajaga

Ingomar Vihmar Foto Urmas Saard — Ingomar Vihmar. Foto: Urmas Saard

Mullu veebruari keskpaigas Endlas tööd alustanud Ingomar Vihmar tähistas järgmise kuu viimasel päeval oma 45. sünnipäeva. Seega juba piisavalt palju kogemusi selja taga, et rääkida eakamale kuulajaskonnale draamast nii mängulisest küljest kui päris elus. Pärnusse tulles ei olnud ta pärnakatele tundmatu: aastal 2010 lavastas “Külmale maale”, 2007 komöödia “Kokkola”, 2001 Feliks Küti, Ivar Põllu ja Genialistidega muusikali “Hea lugu”.

Ugalas koos töötamise kogemuse põhjal ei pea näitleja Hilje Murel teda tormakalt ambitsioonikaks. Mees tegeleb rahulikult omasoodu. Murel nimetab Vihmarit hästi vaikseks lavastajaks, kuigi muidu olevat lavastajad palju jutukamad. „Ta on rahulikult suunav, aga alati õigel teel. Temaga on hea koos eesmärgi poole minna, sest jaksab sind järele oodata.” Rahulikku omasoodu minekut võis aimata ka Tervise keskuses, kui ta seisis terve tunni päris liikumatult suure hulga terase tähelepanuga kuulajate ees. Enamiku osa esinemise ajast hoidis ta paremat kätt rinnal, vahelduseks ka vasakut või siis hetkeks mõlemaga žestikuleerides. Aga varmalt abivalmi mehena astus ootamatu abivajaduse tõttu ka seitsmeks minutiks lavalt maha esimeste ridade pinkide vahele.

Loe edasi: Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Sindi linn soovib seltsimaja soojustada ja välisilmet oluliselt parandada

Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et linnavalitsus on teinud ettepaneku kirjutada käesoleva aasta eelarve eraldi reale 95 tuhande eurone rahaeraldus seltsimaja seinte ja pööningu soojustamiseks.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard — Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Seltsimaja remondi vajadus polnud 14. jaanuaril toimunud volikogu istungil eraldi arutlusteemaks, aga hoone välisilme riivab vaadet juba mitmendat aastat. Väheoluline pole ka nõrga soojapidavusega välispind, mis kergitab paratamatult kütte arveid.

Eelmisel nädalal läbis volikogus teise lugemise Sindi linna 2016. aasta eelarve, mille projekti järgi on põhitegevuse tulusid 3 826 410,31 eurot ja põhitegevuse kulusid 3 736 890,31 eurot. Investeeringuid on kokku summas 452 799,09 eurot, mille hulka kuulub ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine.

Laenude tagasimaksmisele kuuluv summa on 153 259 eurot. Tänavu uusi laene ei võeta. Eelarve kolmas lugemine toimub veebruaris.

Urmas Saard

Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Kui talveilmad vähegi võimaldavad, siis kannab Mihail Šorin hoolt Sindi liuvälja olemasolu eest.

Kolmeaastane Anette esimest päeva uiskudel Foto Urmas Saard — Anette esimest päeva uiskudel. Foto: Urmas Saard

Uskudes ajaloolaste juttu olevat väga ammustel aegadel olnud uisutamine Läänemere rannikulähedasel jääl suusatamisest oluliselt eelistatum. Uisutamist Soome lahel kinnitavad keskaegsed joonistused ja veel eelmisel sajandivahetusel nimetati seda tegevust tritsutamiseks, mida passib minevikku meenutavalt nüüdki mõnel juhul kõnepruugis kasutada. Arvatavasti tolle aja rahvas palja lusti pärast ei tritsutanud, aga nüüd on sellest ammugi saanud meeldiv vabaaja tegevus ja tervislik sport, millega mõned alustavad päris varakult.

Täna tuli 3-aastane Anette oma ema ja isaga elus esimest korda uiskudel Sindi liuväljale. Kätest kinni hoides ja pisut kangestunult seisis ta püüdlikult püsti. Hetkeks iseseisvalt seistes kippusid uisud kohe omapäid uitama minekule. Muidugi sattusid jalad ootamatust liikumisest segadusse ja vedasid isesuundades libisedes Anette potsti istuli. Anette on vahva tüdruk ja ei teinud kergest kukkumisest välja. Esmalt naeratas ja seejärel uuris tõsisemalt jää libedust.

Loe edasi: Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Reedel etendub Sindi seltsimajas Väino Uibo lavastatud Saaremaa rahvateatri naerutav näitemäng „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Selliselt valitud pealkirjaga kahe vaatuseline lavatükk esietendus tunamullu novembris Kuressaare Linnateatris. “Me kõik siin ootame, millal ta koju jõuab, aga paraku jõudnud ta päris veel pole,“ naeris Väino Uibo mõned päevad enne esietendust toimunud usutlusel saarlaste päevalehega Saarte Hääl.

Pliuhkamite perekonna lugu jutustav etendus on kokku seatud Oskar Lutsu lühinäidendite põhjal. Lugu sai inspiratsiooni peamiselt Lutsu “Kalevi kojutulekust”, ainest andsid ka “Valimised” ja “Pärijad”. Lavastaja kirjutas juurde veel ullikese Uude ja nässaka koera, Kuta. Lutsu arhailine keel on Uibo kohendamisel saanud tänapäevasemaks.

Uibo sõnul on komöödial omapärane omadus panna inimesi naerma. Kõik me tahame naerda ja teemegi seda. „Aga keeldume tihtipeale ise ennast naerualusena ära tundmast,“ ütleb lavastaja ja selgitab, et kõik laval toimuv käiks nagu kellegi teise, mitte enda, pihta. „Mina olen kõrvaltvaataja ja minu kohus on see näotu situatsioon välja naerda! Ja seda ma teatris teengi. Pole midagi teha… nii see elus on! Mis siis muud, kui naerame kõik koos, küll siis elu tasapisi paremaks muutub. Naermine on mõttekam juba seetõttu, et mittenaermine on – katastroof!“

Loe edasi: Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine tema sünnikodus

23. jaanuaril kell 11.30 peetakse meeles Jaan Poskat tema sünnikodu juures Laiusevälja külas küünalde süütamise ja pärgadega.

Jaan Poska büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas Foto Urmas Saard — Jaan Poska pronksist büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas. Foto: Urmas Saard

Tund aega hiljem kogunetakse Kuremaa lossi, kus pakutakse pirukaid, kohvi ja teed. Kuremaa lossis teeb lühiettekande Jaan Poskast professor Peeter Järvelaid. Seejärel esietendub Jõgeva Linna Teatri näitemäng “Enne seda, kui sai rahu”, mille lavastaja on Janek Varblas. Tänatakse Jõgevamaa koolide esseekonkursi ja ajalooviktoriini parimaid. Lõpuks vaadatakse dokumentaalfilmi Jaan Poska eluloo tähtsamatest perioodidest. Filmi autorid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp.

Tallinnast väljub buss Kuremaale kell 9.00 Vene kultuurikeskuse kõrvalt asuvast busside parklast.

Poliitiku Jaan Poska sünnikodu asus kunagises köstrimajas, mis paikneb Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kiriku varemete lähedal. Samas majas sündis 20 aastat ja päev hiljem ka Eesti Vabariigi sõjakohtu esimees Nikolai Helk. Jaan Poska sünnikodu tähistab mälestustahvel. Kiriku tõttu hakati seda kohta Kirikukülaks kutsuma, aga 1977. a liideti koos teiste ümbruskondsete väikeküladega üheks Laiusevälja külaks. Alates sellest ajast kasutatakse Kirikuküla nime mitteametlikult.

Tartu rahu isaks nimetatud mees sündis tosinalapselises peres viiendana. Ta kasvas venekeelses ja -meelses peres. Vaatamata eesti keeles rääkimise venepärasele kõlale sai temast tõeline eesti isamaalane.

Jaan Poska mälestusmärk avatakse Kadriorus, suurmehe sünniaastapäeval, 24. jaanuari keskpäeval.

Urmas Saard

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse president Pätsile püstitada mälestusmärk

Täna kell 11 andsid seitsme kodanikeühenduse esindajad riigikogu juhatusele üle Pöördumise, milles öeldakse: „Hinnates Konstantin Pätsi panust Eesti riiklusse tervikuna, teeme ettepaneku rajada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda tema mälestusmärk.“

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard — Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Väga austatud Riigikogu juhatus!

Veerand sajandit tagasi sängitati suure rahvahulga austusavalduste saatel kodumaa mulda president Konstantin Päts. Eesti Muinsuskaitse Seltsil oli visa pingutuse hinnaga õnnestunud leida Venemaalt Konstantin Pätsi põrm. See oli aeg, mil Eestis taastati enamik võõrvõimu hävitatud mälestusmärke.

Nüüdne Eesti Vabariigi priiusepõli on kestnud eelmisest üle kahe aasta kauem. Eesti rahval on olnud külluses aega mõtestada oma ajalugu. Vaba ühiskonnana iseloomustab meid arvamuste paljusus, teinekord äärmuseni. Eriti on piike murtud 1934. ja 1939. aastaga seonduvalt. Ometi on ajaloolased valdavalt üksmeelsed – 1939. aastal ei olnud valida hea ja halva, õige ja vale vahel. Valik oli väga halva ja veel halvema vahel. Toonane otsus – püüda võita aega ja säästa Eesti elusid võis olla parim, mida suudeti. Me ei saa omistada ajaloolistele isikutele meie endi tagantjärele tarkust.

Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse president Pätsile püstitada mälestusmärk

Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Sindis on täna korduvalt laia lund sadanud, aga tänase tõnisepäeva lumesaju kohta ei leidnud rahvakalendrist midagi.

Lumesajune tõnisepäev Sindis Foto Urmas Saard — Lumesajune tõnisepäev Sindis. Foto: Urmas Saard

Tuntuim ütlus kinnitab: „Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.“ Tegelikult on vähemalt Sindis täna korduvalt vaheldumisi tiheda lumesajuga ka päike suuresti paistnud. Veel viitab tõnisepäev ühele olulisele tähendusele: vana kultuspühana on tegemist talvepoolitajaga. Sedasama öeldakse Eestis 14. jaanuaril taliharjapäeva kohta, samuti küünlapäeval, paavlipäeval ja käädripäeval. Sellest järeldub, et kõigil rahvastel on mitmeid kalendripühi, mida peetakse talve poolitajaks.

Sarnaselt teistele talvistele tähtpäevadele peeti ka tõnisepäeval oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra.

Olgu tõnisepäeval tehtud suvise ilma ennustamisega kuidas on, aga ühes võib päris kindel olla. Taliharjapäeval lubas Kalmer Jürima tulla järgmisel korral lohistiga Sindi suusarada läbi sõitma pärast uut lumesadu.

Loe edasi: Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Taliharjapäeval avati Sindi gümnaasiumis vabadussõjalaste liikumist selgitav rändnäitus ja ajaloodoktor Jaak Valge vastas enim küsitud küsimustele vastustega, mis polevat saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” toimetajale huvi pakkunud.

SG Reporter intervjueerib Jaak Valget Foto Urmas Saard — SG Reporter intervjueerib Jaak Valget. Foto: Urmas Saard

Jaak Valge esinemist sissejuhatavad mõtted

Riigikogu vapside toetusrühma asutamise järel tuli saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” võttegrupp Saaremaale Jaak Valge juurde koju. „Panid kaamerad õunaaeda üles. Eelnevalt olid nad saatnud mulle küsimused. Kaks inimest seisid mikrofoniga kõrval. Mina rääkisin kogu jutu, mis ma olin paar tundi hoolega ette valmistanud, neile ära. Siis küsiti veel paar lisaküsimust poliitilises seoses. Vastasin, et ma ei ole poliitik ja ajaloolasena ei taha poliitilise hinnangu osas sõna võtta. Ootamatu küsimuse tõttu puterdasin pisut. Hiljem saadet vaadates nägin, et kõik küsimuste vastused oli välja lõigatud ja puterdavad sõnad sisse jäetud,“ rääkis Valge Sindi gümnaasiumi raamatukokku kogunenud ajaloohuvilistele ja pakkus kuulamiseks ERR-i poolt kõrvale lükatud vastuseid ilma poliitiliste kommentaarideta nii nagu ta allikmaterjalide uurimuse tulemusel on vapside kohta teadmisi kogunud.

Loe edasi: Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest