Arvamusfestivali ideekorje on lõppemas

Jaanuari lõpuni toimub Arvamusfestivali ideekorje, mille käigus saab igaüks tänavusele festivalile välja pakkuda oma teema. Ootame ettepanekuid ja aruteluteemasid 31. jaanuarini Arvamusfestivali koduleheküljel. Arvamusfestival töötab kõik pakutud ideed läbi veebruaris ning huvilistega võetakse ühendust märtsikuu jooksul.

2015 aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele Foto Urmas Saard
2015. aastal kandus Arvamusfestival ka Paide linna tänavatele. Foto: Urmas Saard

“Arvamusfestival on avatud kõikidele teemadele, mis tunduvad Eesti inimestele, organisatsioonidele või kogu ühiskonnale olulised. Loodame, et varasemast rohkem laekub arutelude ideid ka piiritagustel teemadel, kuna maailmas toimuv mõjutab Eestit oluliselt,” sõnas festivali programmijuht Maiu Lauring.

Oma ideed esitades tasub kindlasti lahti seletada teema vajalikkus ja võimalikud küsimused, mille üle hakatakse arutlema. Idee esitajalt eeldatakse valmisolekut arutelu ellu viia ja teha koostööd teiste ideede esitajatega. Julgustavat tuge arutelu ettevalmistamisel ja nii sisulist kui tehnilist abi pakub Arvamusfestivali korraldustiim.

Teema läbimõtlemiseks kasuliku nõu saamiseks tasub lugeda Arvamusfestivali sisutiimi endise juhi Margo Loori blogipostitust. Loori kogemuse järgi jõuab hea aruteluni, kui eesmärgiks on selgelt võetud just nimelt arutelu tekitamine, mitte aga inimeste ühepoolne informeerimine. “Ideaalis ei ole festivalil toimuv arutelu eraldiseisev nähtus, vaid fookuspunkt pikemas ja laiapõhjalisemas ühiskondlikus arutelus, mis on toimunud enne festivali ja mis festivali arutelu tulemuste pinnalt hiljem võimendatuna jätkub,” kirjutab Loor.

2016. aasta 12.­-13. augustil toimub neljandat korda Arvamusfestival – kohtumispaik ja mõttevahetuskoht Eesti ühiskonnale ning inimestele olulistel teemadel. Lisainfo saamiseks külasta ka mei veebikodu.

Lisainfot annab Maiu Lauring, Arvamusfestivali programmijuht. Kontakt: maiu.lauring@arvamusfestival.ee ; +372 517 7321

Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Eilsel Pärnu Väärikate ülikooli õppurite väljasõidul külastati Pirita kloostrit, õppepäeva viis läbi Lagle Parek.

Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid Foto Urmas Saard
Pirita kloostris kohtab kõikjal naeratavaid nunnasid. Foto: Urmas Saard

Ennast Pirita kloostri sõbraks nimetav Lagle Parek jutustas enam kui neljakümnele huvilisele, kellest peale teejuhi ja siinkirjutaja olid kõik naised, põgusalt kloostri saamisloost, aga rohkem siiski isiklikest mälestustest seoses uue kloostrihoone püstitamisega.

Pirita kloostri varemeid hakati uurima Eesti Vabariigi ajal, natuke tehti seda ka tsaariaja lõpul. Siis puudus veel teadmine, et tegemist on väga haruldase rajatisega. Sellest saadi teada alles riigi taasiseseisvumisel. „Juhtus nii, et Rootsis elav eestlane Ruth Rajamaa tegi doktoritööd Birgintiini nunnade elust Rootsis asuvas Vadstena kloostris, mida teatakse Pirita emakloostrina. Rajamaa tõsise uurimuse tulemusena tuli välja, et siinsed vanad varemed on äärmiselt unikaalsed,“ selgitas Parek, kes kutsus külalised pärast nunnade valmistatud lõunat kloostri kõrge laega kabelisse istuma.

Loe edasi: Lagle Parek: me ei teadnud Pirita kloostri harukordsusest midagi

Tantsuturniiri „EST-LAT 2016“ võidukamad olid lätlased

Pärnu Kunstide Maja tantsuklubi „Minifox“ viis läbi Nooruse Majas Läti Vabariigi sõprusklubidega tantsuturniiri „EST-LAT 2016“.

Vasakult  Daivi Jõerand, Harri Kivi, Ants Lopsik (treener), Marianne Tekkel ja Hannes Kikkul Foto Uudo Laane

Lätist võttis osa 6 klubi – Riiast, Kegumsist, Aizkrauklest, Madonast, Cesisest ja Valkast.
7 esikohta läks seekord Läti Vabariiki ja 1 Viljandisse.

Tantsuklubi „Minifox“ tantsijatest saavutasid auhinnalisi kohti järgnevad tantsupaarid:
L I A5 võistlusklassis 3. koht Greg Marcus Aurelius Lall ja Selina Lebin
L II E võistlusklassis 2. koht Joonas Arumets ja Kärolin Kikas
JUN II + Noored „D“ võistlusklassis 2. koht Erik Naissaar ja Celia Vaiksaar
Seenior  võistlusklassides saavutas  T/K „Fox“  1. koha Hannes Kikkul ja Marianne Tekkel,
2. koht Margus ja Tiia Tõkke ning Harri Kivi ja Daivi Jõerand.

Kõik klubid soovivad jätkata tantsuvõistlusi, mis toimuvad vähemalt kahe riigi tantsuklubide vahel, ning süvendavad nii sõprust kui üksteisemõistmist.

 

Vasakult: Daivi Jõerand, Harri Kivi, Ants Lopsik (treener), Marianne Tekkel ja Hannes Kikkul. Foto: Uudo Laane →

 

Uudo Laane, Nooruse Maja direktor

Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Tänane sulailm, mis kogu päeva on püsinud väheste temperatuurikõikumistega 2 ja 3 soojakraadi vahel, paneb murelikult mõtlema Sindi gümnaasiumi toredale kavatsusele korraldada 3. veebruaril lumeskulptuuride ehitamist.

Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011 a 3 veebruaril  Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi lumelinna päev 2011. a 3. veebruaril. Foto: Urmas Saard

Siinsel Läänemere äärsel laiuskraadil ei tea kunagi väga pikalt ette, kas järgmisel nädalal saab põlvist saadik lumes mütata või sulalumes sumbata. Aga lumerohkeid talvesid osatakse Sindis ikka sportlikult ja loominguliselt ära kasutada.

Priit Kask on lehitsenud vanu fotoalbumeid, mis meenutavad kaugemaid ja päris kaugeid aegu. Näiteks 20 aastat tagasi jätkus lund sedavõrd palju, et 23. veebruaril võis korraldada lumeskulptuuride konkursi. Seda on hiljemgi tehtud. Hästi on meeles Sindi Sõprade Seltsi eestvedamine.

5 aastat tagasi, samuti 3. veebruaril oli sobiv lumerohke aeg ja Sindi gümnaasiumis otsustati kohe juhust kasutades ka vägevaid lumeskulptuure ehitada. Tookord peeti koolihoone õuel, suusarajal ja majas sees ülekoolilist spordipäeva, mida siis nimetati naljatledes varajaseks vastlapäeva tähistamiseks. Tollel aastal langes vastlapäev naistepäevaga samale kuupäevale ja nii kaua ei tahetud oodata. Mine tea neid ilmasid, ikka peab võimalused kohe ära kasutama, ka pikema liu laskmiseks. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril.

Loe edasi: Sindi õpilased kavatsevad lumeskulptuure ehitada

Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Täiendatud: 26. jaanuaril kell 10.00

Sindis on kujunenud tavaks tervitada kuuskede põletamisega Hiina kalendri järgi algavaid aastaid, vastavalt siis lamba, hobuse, mao, draakoni, jänese jne. Tänavu oodatakse oma jõulupuuga saabuvat punase tuleahvi aastat tervitama neljapäeval, 28. jaanuaril, kell 18.00 laululava juurde.

Gran Canarial nähtud ahv Foto Urmas Saard
Gran Canarial nähtud ahv. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tuleb elanikele vastu ja vähendab jalavaeva nendel, kes mingil põhjusel ei saa või ei suuda ise oma jõulupuud kohale toimetada. Kortermaja elanikel lubatakse jõulupuud panna prügikonteinerite juurde, kust need kommunali abiga kokku kogutakse ja lõkkesse kantakse.

Varem on põletamine ühendatud veel mõne muu tegevusega. Näiteks 2013. a. kutsus Sindi laulukoor mao aastat tervitama ühislaulmisega. Pärast uudise avaldamist teatas linna haridus- ja kultuurinõunik Kairi Gustavson väikesest muudatusest. Nimelt lubas Sindi laulukoor ka  tänavu tulla  põletamise juurde ühislaulmisele ja olla eeslauljateks.

Ida mõttetarkuse kohaselt mõjutavat inimese saatust kolm asja. Taevane õnn oleneb sünnihoroskoobist; maine õnn perekonnast, ühiskonnast ja kliimast; isiklik käekäik olenevat maistest ning taevastest eeldustest-oskustest oma elujärge seada.

Hiina kalendri järgi 8. veebruaril algavat punase tuleahvi aastat pidavat iseloomustama intuitsioon, ekstsentrilisus ja kunstipärasus. Idamaade tava järgi tasuvat energiatest tulvil olevat aastat võtta vastu austusega.

Loe edasi: Sindi linnavalitsus kutsub kuuskede põletamisega saabuvat ahviaastat tervitama

Norbert nagu „põhjasära“

Jalutades on minu samm eesliikuva proua omast pikem. Möödudes vaatan sügavas lumes rühkivat koera. Koertest ma midagi eriti ei tea, aga meeldivad sellest hoolimata. Tervitan tuttavat ja küsin pikakarvalise nime.

Norbert, inglise springerspanjel Foto Urmas Saard
Norbert, inglise springerspanjel. Foto: Urmas Saard

„Norbert,“ kõlab nagu germaanlaste mehenimi. Küsin veel kindluse mõttes paar korda ise nime korrates üle, sest tuisuvihin ja mööduva bussi müdin kipuvad kuuldut hajutama. Et nime lõpp pidavat tähendama germaanlaste jaoks säravat (berht = särav), seda saan pisut hiljem teada. Aga et koera silmad rõõmsast huvist minu vastu säravad, märkan esimesest silmapilgust. Laskun põlvili lumme, et teda võimalikult madalalt pildistada. Ei saagi kohe pihta, kas Norberti eriline uudishimulik huvi on minu või kaamera vastu. Igaljuhul surub ta oma märja nina ootamatult nii tugevalt vastu objektiivi klaasi, et pean seda puhastama hakkama. Aga Norbertile sobib hoopis rohkem hullama hakkamine. Küsin vanust. Urve nimetab üle kümne, aga kui palju, ei saagi päris täpselt aru, sest Norbertit ei huvita liigsed küsimused ja nõuab kogu tähelepanu endale. Perenaine räägib, et inglise springerspanjel on sportlikest jahikoertest kõige vanem. „Nüüdsel ajal on springerspanjelist suur abi lindude lendu ajamisel ja alla tulistamisel ka saagi jahimehele kätte toomisel. Saan objektiivi uuesti puhtaks ja oskan nüüd klõpsimisel ettenägelikum olla. Hoian pildistamisel vahemaad. Silitamise ja kõrvataguste sügamise ajal peidan kaamera õlakotti. Urve ja Norbert pööravad jõe äärde jõudmiseks Kalamaja teele. Meie Amandaga jätkame jalutamist otseteed.

Loe edasi: Norbert nagu „põhjasära“

Toomas Kiho: Sindi muuseum on üks pärl

Kui mõned kuud tagasi ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho avaldas soovi omada isiklikult raamatut „Aja jälg Sindi muuseumis“, valmistas tema huvi väikese kogukonna ajaloomälu vastu meeldiva üllatuse.

Aja jälg Sindi muuseumis pakub huvi noorele uudistajale Foto Urmas Saard
“Aja jälg Sindi muuseumis” pakub huvi noorele uudistajale. Foto: Urmas Saard

Täna rääkis Kiho raamatu uuesti kätte võtmisest ja ütles, et Sindi muuseum ise on üks pärl – oma paiknemise, maja arhitektuuri ning peamiselt oma idee pärast.

„Pole sugugi mitte palju väikelinnu, mis võivad omaenda muuseumiga uhkustada. Sellest muuseumist kui pärlist saab huviline ammendava ülevaate 2015. aastal ilmunud raamatust “Aja jälg Sindi muuseumis”, mille on koostanud Heidi Vellend ja välja andnud Sindi linn ja muuseum koostöös.

Enam kui sajaleheküljeline, rikkalikult fotodega illustreeritud ja Pajo trükikojas eeskujulikult vormistatud raamat toob lugejani muuseumi sünni- ja arenguloo ning tänapäevased taotlused. Ja need pole sugugi väikesed, muuseum on leidnud kindla koha Eesti mäluasutuste seas. Ja ühel õigel muuseumil peab olema ka korralik omaajalooteos. See on Heidi Vellendi raamatu näol Sindi muuseumil nüüd olemas,“ kinnitas Kiho.

Urmas Saard

Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Paikuse valla naisansambel Lustilik tähistas oma 20 tegevusaasta täitumist piduliku kontserdiga vallamaja saalis, kus lisaks nende endi laulmisele esinesid veel ansamblid Helin, Maarjahein ja Tantsumemmed.

Paikuse naisansambel Lustilik Foto Urmas Saard
Paikuse naisansambel Lustilik. Foto: Urmas Saard

Ansambli asutamise ametlik kuupäev on 1995. a 28. november. Paarikümne aastaga on lauljaid vahetunud. Praegu kuuluvad ansamblisse Silvia Kull, Taimi Kasemets, Leili Soll, Heldi Grossmann, Ada Siniallik, Linda Pärn, Helle Luik, Lea Truuts ja Lea Kanoshina. Viimased kümmekond aastat juhatab ansamblit Kristi Rulli-Schvede, kes on Paikuse põhikooli muusikaõpetaja ja annab tunde ka Sindi muusikakoolis.

Esimesed 10 aastat juhatas ansamblit Martin Miilberg. Tema kogus oma eluajal tuntust nii muusika- kui spordimehena. Tänavu korraldatakse Martin Miilbergi mälestusturniiri paarisvõrkpallis juba 12. korda, mis hoiab mitmekülgset inimest jätkuvalt elavana elavate hulgas. Muusika köitis teda samuti varajases nooruses. Kunagise Sindi Tekstiilivabriku 1. Detsember pleegitaja saavutas bassilauljana esikoha Eesti NSV esimesel noorsoofestivalil. Kutselise laulja diplomi omandas ta Viljandi kultuurihariduskoolis. Miilberg osales rohkem kui kümnel korral laulja või dirigendina üldlaulupeol ja on olnud kahel perioodil ka Sindi laulukoori juhtimas.

Loe edasi: Paikuse naisansambel Lustilik on käinud katuseid mööda

Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Kava järgi pidanuks eile Pärnu Väärikate ülikooli auditooriumile tutvustama teatrit ja selle tehnilisi võimalusi Roland Leesment, kes Endlas pärast 25 aastat tööd teatrijuhi asetäitjana istus mullu aprillis direktori toolile. Leesmenti asemel kõneles Endla peanäitejuht Ingomar Vihmar, kes algse plaani kohaselt asus alles oma esinemisjärje ootel. Vihmar püüdis selgitada draamat elus ja teatris.

Tutvus lavastajaga

Ingomar Vihmar Foto Urmas Saard
Ingomar Vihmar. Foto: Urmas Saard

Mullu veebruari keskpaigas Endlas tööd alustanud Ingomar Vihmar tähistas järgmise kuu viimasel päeval oma 45. sünnipäeva. Seega juba piisavalt palju kogemusi selja taga, et rääkida eakamale kuulajaskonnale draamast nii mängulisest küljest kui päris elus. Pärnusse tulles ei olnud ta pärnakatele tundmatu: aastal 2010 lavastas “Külmale maale”, 2007 komöödia “Kokkola”, 2001 Feliks Küti, Ivar Põllu ja Genialistidega muusikali “Hea lugu”.

Ugalas koos töötamise kogemuse põhjal ei pea näitleja Hilje Murel teda tormakalt ambitsioonikaks. Mees tegeleb rahulikult omasoodu. Murel nimetab Vihmarit hästi vaikseks lavastajaks, kuigi muidu olevat lavastajad palju jutukamad. „Ta on rahulikult suunav, aga alati õigel teel. Temaga on hea koos eesmärgi poole minna, sest jaksab sind järele oodata.” Rahulikku omasoodu minekut võis aimata ka Tervise keskuses, kui ta seisis terve tunni päris liikumatult suure hulga terase tähelepanuga kuulajate ees. Enamiku osa esinemise ajast hoidis ta paremat kätt rinnal, vahelduseks ka vasakut või siis hetkeks mõlemaga žestikuleerides. Aga varmalt abivalmi mehena astus ootamatu abivajaduse tõttu ka seitsmeks minutiks lavalt maha esimeste ridade pinkide vahele.

Loe edasi: Veebruaris lavale tulevas Ralf Langbacka näidendis ei ropendata ehk draama elus ja teatris

Sindi linn soovib seltsimaja soojustada ja välisilmet oluliselt parandada

Täna ütles Sindi linnapea Marko Šorin, et linnavalitsus on teinud ettepaneku kirjutada käesoleva aasta eelarve eraldi reale 95 tuhande eurone rahaeraldus seltsimaja seinte ja pööningu soojustamiseks.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard
Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Seltsimaja remondi vajadus polnud 14. jaanuaril toimunud volikogu istungil eraldi arutlusteemaks, aga hoone välisilme riivab vaadet juba mitmendat aastat. Väheoluline pole ka nõrga soojapidavusega välispind, mis kergitab paratamatult kütte arveid.

Eelmisel nädalal läbis volikogus teise lugemise Sindi linna 2016. aasta eelarve, mille projekti järgi on põhitegevuse tulusid 3 826 410,31 eurot ja põhitegevuse kulusid 3 736 890,31 eurot. Investeeringuid on kokku summas 452 799,09 eurot, mille hulka kuulub ka põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine.

Laenude tagasimaksmisele kuuluv summa on 153 259 eurot. Tänavu uusi laene ei võeta. Eelarve kolmas lugemine toimub veebruaris.

Urmas Saard

Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Kui talveilmad vähegi võimaldavad, siis kannab Mihail Šorin hoolt Sindi liuvälja olemasolu eest.

Kolmeaastane Anette esimest päeva uiskudel Foto Urmas Saard
Anette esimest päeva uiskudel. Foto: Urmas Saard

Uskudes ajaloolaste juttu olevat väga ammustel aegadel olnud uisutamine Läänemere rannikulähedasel jääl suusatamisest oluliselt eelistatum. Uisutamist Soome lahel kinnitavad keskaegsed joonistused ja veel eelmisel sajandivahetusel nimetati seda tegevust tritsutamiseks, mida passib minevikku meenutavalt nüüdki mõnel juhul kõnepruugis kasutada. Arvatavasti tolle aja rahvas palja lusti pärast ei tritsutanud, aga nüüd on sellest ammugi saanud meeldiv vabaaja tegevus ja tervislik sport, millega mõned alustavad päris varakult.

Täna tuli 3-aastane Anette oma ema ja isaga elus esimest korda uiskudel Sindi liuväljale. Kätest kinni hoides ja pisut kangestunult seisis ta püüdlikult püsti. Hetkeks iseseisvalt seistes kippusid uisud kohe omapäid uitama minekule. Muidugi sattusid jalad ootamatust liikumisest segadusse ja vedasid isesuundades libisedes Anette potsti istuli. Anette on vahva tüdruk ja ei teinud kergest kukkumisest välja. Esmalt naeratas ja seejärel uuris tõsisemalt jää libedust.

Loe edasi: Sindi liuväli valmis läinud aasta lõpul kohe esimeste külmade saabudes

Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Reedel etendub Sindi seltsimajas Väino Uibo lavastatud Saaremaa rahvateatri naerutav näitemäng „Millal küll Kalev koju jõuab“.

Sindi seltsimaja Foto Urmas Saard
Sindi seltsimaja. Foto: Urmas Saard

Selliselt valitud pealkirjaga kahe vaatuseline lavatükk esietendus tunamullu novembris Kuressaare Linnateatris. “Me kõik siin ootame, millal ta koju jõuab, aga paraku jõudnud ta päris veel pole,“ naeris Väino Uibo mõned päevad enne esietendust toimunud usutlusel saarlaste päevalehega Saarte Hääl.

Pliuhkamite perekonna lugu jutustav etendus on kokku seatud Oskar Lutsu lühinäidendite põhjal. Lugu sai inspiratsiooni peamiselt Lutsu “Kalevi kojutulekust”, ainest andsid ka “Valimised” ja “Pärijad”. Lavastaja kirjutas juurde veel ullikese Uude ja nässaka koera, Kuta. Lutsu arhailine keel on Uibo kohendamisel saanud tänapäevasemaks.

Uibo sõnul on komöödial omapärane omadus panna inimesi naerma. Kõik me tahame naerda ja teemegi seda. „Aga keeldume tihtipeale ise ennast naerualusena ära tundmast,“ ütleb lavastaja ja selgitab, et kõik laval toimuv käiks nagu kellegi teise, mitte enda, pihta. „Mina olen kõrvaltvaataja ja minu kohus on see näotu situatsioon välja naerda! Ja seda ma teatris teengi. Pole midagi teha… nii see elus on! Mis siis muud, kui naerame kõik koos, küll siis elu tasapisi paremaks muutub. Naermine on mõttekam juba seetõttu, et mittenaermine on – katastroof!“

Loe edasi: Sindis saab nalja kärbsepiitsast, tolmupilvest ja saamahimust kilavatest silmadest

Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine tema sünnikodus

23. jaanuaril kell 11.30 peetakse meeles Jaan Poskat tema sünnikodu juures Laiusevälja külas küünalde süütamise ja pärgadega.

Jaan Poska büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas Foto Urmas Saard
Jaan Poska pronksist büst Tallinas asuvas Jaan Poska majas. Foto: Urmas Saard

Tund aega hiljem kogunetakse Kuremaa lossi, kus pakutakse pirukaid, kohvi ja teed. Kuremaa lossis teeb lühiettekande Jaan Poskast professor Peeter Järvelaid. Seejärel esietendub Jõgeva Linna Teatri näitemäng “Enne seda, kui sai rahu”, mille lavastaja on Janek Varblas. Tänatakse Jõgevamaa koolide esseekonkursi ja ajalooviktoriini parimaid. Lõpuks vaadatakse dokumentaalfilmi Jaan Poska eluloo tähtsamatest perioodidest. Filmi autorid on Peeter Järvelaid ja Toomas Lepp.

Tallinnast väljub buss Kuremaale kell 9.00 Vene kultuurikeskuse kõrvalt asuvast busside parklast.

Poliitiku Jaan Poska sünnikodu asus kunagises köstrimajas, mis paikneb Laiuse Jumalaema Sündimise õigeusu kiriku varemete lähedal. Samas majas sündis 20 aastat ja päev hiljem ka Eesti Vabariigi sõjakohtu esimees Nikolai Helk. Jaan Poska sünnikodu tähistab mälestustahvel. Kiriku tõttu hakati seda kohta Kirikukülaks kutsuma, aga 1977. a liideti koos teiste ümbruskondsete väikeküladega üheks Laiusevälja külaks. Alates sellest ajast kasutatakse Kirikuküla nime mitteametlikult.

Tartu rahu isaks nimetatud mees sündis tosinalapselises peres viiendana. Ta kasvas venekeelses ja -meelses peres. Vaatamata eesti keeles rääkimise venepärasele kõlale sai temast tõeline eesti isamaalane.

Jaan Poska mälestusmärk avatakse Kadriorus, suurmehe sünniaastapäeval,  24. jaanuari keskpäeval.

Urmas Saard

Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse president Pätsile püstitada mälestusmärk

Täna kell 11 andsid seitsme kodanikeühenduse esindajad riigikogu juhatusele üle Pöördumise, milles öeldakse: „Hinnates Konstantin Pätsi panust Eesti riiklusse tervikuna, teeme ettepaneku rajada Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Toompea lossi kõrvale Kuberneri aeda tema mälestusmärk.“

Riigikogu hoone Foto Urmas Saard
Riigikogu hoone. Foto: Urmas Saard

Väga austatud Riigikogu juhatus!

Veerand sajandit tagasi sängitati suure rahvahulga austusavalduste saatel kodumaa mulda president Konstantin Päts. Eesti Muinsuskaitse Seltsil oli visa pingutuse hinnaga õnnestunud leida Venemaalt Konstantin Pätsi põrm. See oli aeg, mil Eestis taastati enamik võõrvõimu hävitatud mälestusmärke.

Nüüdne Eesti Vabariigi priiusepõli on kestnud eelmisest üle kahe aasta kauem. Eesti rahval on olnud külluses aega mõtestada oma ajalugu. Vaba ühiskonnana iseloomustab meid arvamuste paljusus, teinekord äärmuseni. Eriti on piike murtud 1934. ja 1939. aastaga seonduvalt. Ometi on ajaloolased valdavalt üksmeelsed – 1939. aastal ei olnud valida hea ja halva, õige ja vale vahel. Valik oli väga halva ja veel halvema vahel. Toonane otsus – püüda võita aega ja säästa Eesti elusid võis olla parim, mida suudeti. Me ei saa omistada ajaloolistele isikutele meie endi tagantjärele tarkust.

Loe edasi: Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks soovitakse president Pätsile püstitada mälestusmärk

Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Sindis on täna korduvalt laia lund sadanud, aga tänase tõnisepäeva lumesaju kohta ei leidnud rahvakalendrist midagi.

Lumesajune tõnisepäev Sindis Foto Urmas Saard
Lumesajune tõnisepäev Sindis. Foto: Urmas Saard

Tuntuim ütlus kinnitab: „Kui tõnisepäeval nii paljugi päikest paistab, et mees näeb hobuse selga hüpata, siis tuleb kena aeg.“ Tegelikult on vähemalt Sindis täna korduvalt vaheldumisi tiheda lumesajuga ka päike suuresti paistnud. Veel viitab tõnisepäev ühele olulisele tähendusele: vana kultuspühana on tegemist talvepoolitajaga. Sedasama öeldakse Eestis 14. jaanuaril taliharjapäeva kohta, samuti küünlapäeval, paavlipäeval ja käädripäeval. Sellest järeldub, et kõigil rahvastel on mitmeid kalendripühi, mida peetakse talve poolitajaks.

Sarnaselt teistele talvistele tähtpäevadele peeti ka tõnisepäeval oluliseks päeva pikenemist kukesammu võrra.

Olgu tõnisepäeval tehtud suvise ilma ennustamisega kuidas on, aga ühes võib päris kindel olla. Taliharjapäeval lubas Kalmer Jürima tulla järgmisel korral lohistiga Sindi suusarada läbi sõitma pärast uut lumesadu.

Loe edasi: Loodetavasti parandab tõnisepäeva lumesadu pisut Sindi suusaraja sõidetavust

Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

Taliharjapäeval avati Sindi gümnaasiumis vabadussõjalaste liikumist selgitav rändnäitus ja ajaloodoktor Jaak Valge vastas enim küsitud küsimustele vastustega, mis polevat saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” toimetajale huvi pakkunud.

SG Reporter intervjueerib Jaak Valget Foto Urmas  Saard
SG Reporter intervjueerib Jaak Valget. Foto: Urmas Saard

Jaak Valge esinemist sissejuhatavad mõtted

Riigikogu vapside toetusrühma asutamise järel tuli saate “Aktuaalne kaamera. Nädal” võttegrupp Saaremaale Jaak Valge juurde koju. „Panid kaamerad õunaaeda üles. Eelnevalt olid nad saatnud mulle küsimused. Kaks inimest seisid mikrofoniga kõrval. Mina rääkisin kogu jutu, mis ma olin paar tundi hoolega ette valmistanud, neile ära. Siis küsiti veel paar lisaküsimust poliitilises seoses. Vastasin, et ma ei ole poliitik ja ajaloolasena ei taha poliitilise hinnangu osas sõna võtta. Ootamatu küsimuse tõttu puterdasin pisut. Hiljem saadet vaadates nägin, et kõik küsimuste vastused oli välja lõigatud ja puterdavad sõnad sisse jäetud,“ rääkis Valge Sindi gümnaasiumi raamatukokku kogunenud ajaloohuvilistele ja pakkus kuulamiseks ERR-i poolt kõrvale lükatud vastuseid ilma poliitiliste kommentaarideta nii nagu ta allikmaterjalide uurimuse tulemusel on vapside kohta teadmisi kogunud.

Loe edasi: Jaak Valge rääkis ajaloolasena vabadussõjalastest

President Konstantin Pätsi mälestamine

18. jaanuaril möödub 60 aastat president Konstantin Pätsi surmast Venemaal Tveri lähistel Buraševos, kust tema põrm veerand sajandit tagasi maeti Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel kodumulda.

Hauatähis Konstantin Pätsi kalmul Metsakalmistu mändide all Foto Urmas Saard
Hauatähis Konstantin Pätsi kalmul Metsakalmistu mändide all. Foto: Urmas Saard

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum teatab, et riigipea surma-aastapäeval kell 15 peetakse tema haual Metsakalmistul mälestustalitus. Hingepalve loeb ülempreester Aleksander Sarapik, mälestuskõne peab Tallinna Reaalkooli õpilane Katariina Päts, kes on presidendi poja pojatütar.

Samal päeval kell 11 annavad seitsme organisatsiooni esindajad Riigikogu juhatusele üle „Pöördumise“ ettepanekuga rajada riigi 100. sünnipäevaks Toompeale Kuberneri aeda Konstantin Pätsile mälestusmärk. „Pöördumise“ autorid on Eesti Muinsuskaitse Selts, Konstantin Pätsi Muuseum, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Laidoneri Selts, Jaan Poska Fond, Eesti Lipu Selts ja korp! Fraternitas Estica. „Pöördumises“ rõhutatakse: Konstantin Pätsi teened Eesti Vabariigi rajamisel – Päästekomitee esimehena, esimese valitsusjuhina Vabadussõja ajal – kaaluvad üles mis tahes vaieldavused hiljem.

Mälestustalitus Metsakalmistul on avalik.

Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Sindi noormehed Joosep Roots ja Mihkel Šorin, kes õpivad Pärnu Koidula gümnaasiumi abituuriumi matemaatika eriklassis, korraldasid eile õhtul esimese investeerimiskoolituse „Teekond vabaduseni“.

Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed Foto Urmas Saard
Joosep Roots ja Mihkel Šorin, investeerimiskoolituse käima lükanud Sindi noormehed. Foto: Urmas Saard

Kuna koolides on väga vähe finantsõpet ja raha olemusest teatakse minimaalselt, otsustatigi luua investeerimiskoolitus, rääkisid õppepäevade korraldamise ellu kutsujad vahetult enne algust. Mihkel Šorin meenutas Eesti suurimal investeerimiskoolitusel Wealth Forum osalemist. Kohal olid raamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki ja teised tuntud koolitajad. „Kohe tekkiski tahtmine Pärnus samuti midagi sarnast korraldada. Küll aga väiksemale hulgale inimestele.“ Šorin on ka ise lugenud 15 aastat tagasi eesti keeles esmakordselt ilmunud ja hiljem kordustrükina avaldatud raamatut, mis purustab müüdi nagu oleks vaja rikkaks saamiseks teenida üksnes kõrget palka. Kiyosaki õpetab lastele rahaga ümber käimist sellisel kombel, et kindlustada endile tuleviku edukust.

Joosep Roots lisas täienduseks juurde, et liitus Junior Achievement Eesti õpilasfirmade mentori programmiga ja sai selle kaudu tasuta pileti Wealth Forum’ile.

Loe edasi: Investeerimiskoolitus Pärnu Koidula gümnaasiumis

Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Pitsikuninganna Alla Meos esitles 13. jaanuaril Kadrioru kunstimuuseumis enda koostatud mahukat raamatut Кружевное сказание от “Яблоньки” до свастики” (“Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini”) ja avas ühtlasi väikese valikuga näituse oma rikkalikust pitsivaramust, mis kantud selle ainulaadsuses „Guinessi rekordite raamatusse“.

Lossi hõnguses

Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas Foto Urmas Saard
Nicole oma vanaema Alla Meosega külalisi vastu võtmas. Foto: Urmas Saard

Kolmekümnendatel aastatel kohaliku vene arhitekti Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitatud uus neostiilne banketisaal peeglite, böömi kristall-lühtrite ja stukk-kaunistustega ongi üks sobilikumaid kohti, kus sajanditevanused pitsid pääsevad parimal tundelisel viisil jutustama kõige erinevamaid lugusid, mida neisse õrnadesse töödesse on mitmesuguste märgiliste sõnumitena talletatud. Peasaali uksel tervitas ja juhatas külalisi edasi Alla Meose pojatütar Nicole. Inimesed liikusid ühe eseme uudistamiselt teise juurde sõnatult või üksnes vaiksel häälel muljeid vahetades. Alla ise võinuks oma tagasihoidlikus olekus ja vaikse häälega kergesti ka hoopis märkamatuks jääda, aga olles pidevalt ümbritsetud tema kutsumuse austajatest, nii see õnneks siiski ei kujunenud. Paljude külaliste hulgas, keda hinnanguliselt 60 ümber, oli muidugi ka Aleksandra Murre, Kadrioru kunstimuuseumi direktor ja kirjastuse Aleksandra juhataja ning “Pitsimuinasjutt. Õunapuuraost haakristini” toimetaja Nelli Abašina-Melts, samuti raamatu väljaandmist abistanud Annely Akkermann jt. Raamatu kirjastamist on toetanud samaväärselt Pärnu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp, ühendus Sadko, vandeadvokaat Argo Küünemäe, Nurme & Partner Advokaadibüroo OÜ.

Loe edasi: Pitsimuinasjutt Kadrioru lossis

Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Neil päevil möödub 110 aastat 1905. a sündmustest, milles mängis olulist rolli ka Velise. Selle meenutamiseks on valminud muusikalis-sõnaline lavastus “Saagu nad rahu”, mida mängitakse Velise seltsimajas Laupäeval, 16. jaanuaril.

Haimre mõisa kabeli varemed Foto Urmas Saard
Haimre mõisa kabeli varemed. Foto: Urmas Saard

Enne etendust tehakse ekskursioon Velise Vabariigiga seotud paikadesse. Märjamaa kirikus võtab vastu koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa raamatukogus näeb näitust “110 aastat pöördelistest sündmustest”, mida tutvustab Aet Reinhold. Jalutuskäigul Haimre mõisavaremetes ja pargis on teejuhiks külavanem Agu Raadik. Valgu mõisakooli näitab kooli direktor Ants Riismaa. Velisel ootavad huvilisi Jürgen Kusmin Velise kultuuri ja hariduse seltsist ja kodu-uurija Sergei Seeland. Ühiselt tehaks kilomeetrine matka ümber Velise.

Peale matka ja etenduse eel pakutakse seltsimajas kuuma teed kodusaiaga, samas töötab ka puhvet.
Videopildis saab näha Velise Vabariigi sajandaks aastapäevaks valminud etendust “Tulevarjud”. Peale seda algab etendus “Saagu nad rahu”. Tekst Martin Ellermaa, esitus Mait Joorits, muusika Märjamaa Lõõtsanaised ja Ove Averin.

Loe edasi: Looduse Omnibuss viib Velise kultuuriloolisele retkele

Sindi suusarada on sissesõidetud ja raja valgustus põleb kõigil pimedatel tundidel

Viimaste päevade rohke lumesadu võimaldas OÜ After Ski suusarajamasinal libistada seitsmendat talve käigus olevale Sindi suusarajale jäljed sisse ja täna on suusatajad teist päeva hooldatud rajal.

Sindi suusarada on osaliselt sõidetav ka öötundidel Foto Urmas Saard
Sindi suusarada on osaliselt sõidetav ka öötundidel. Foto: Urmas Saard

Kalmer Jürima, OÜ After Ski juhatuse esimees, alustas eeskujuliku Sindi suusaraja ehitamiseks eelduste loomist 2009. a suve lõppedes ja hooldab rada lume tulekul igal aastal tänini. Leping, mille põhjal siis Jürima tolleaegse linnapea Mati Mettusega vastastikuse abistamise märgiks käed lõi, on vaatamata valitsuste vahetusele kestnud uute lepetega tänase päevani. Suusatamisse panustab nii Sindi linnavalitsus kui OÜ After Ski, kelle osa võib ka rahvaspordi sponsoreerimiseks nimetada.

Tänavatel liikudes võiks arvata, et möödunud päevadel on lund juba kuhjaga maha sadanud, aga korraliku raja jaoks seda siiski napib. Ometi pidas Jürima võimalikuks esimesed jäljed lohistiga sisse vedada ja täna hommikul sõitis ta raja veelkord üle. „Rohkem enne järgmist lumesadu rajale ei tule,“ ütles Jürima vestluses täna keskpäeval. Ta lisas, et kvaliteetsuuskadega ei ole mõtekas rajale tulla. „Lund on vähe, kohati on mutimulla hunnikud lumest väljas ja oksarisugi lumest välja vaatamas.“ Rajal viivuks peatunud vanem mees lausus, et vanade Visu suuskadega saab sõita küll ja andis keppidega tõugates suuskadele kõva hoogu.

Loe edasi: Sindi suusarada on sissesõidetud ja raja valgustus põleb kõigil pimedatel tundidel

Sindi gümnaasiumis avatav näitus jutustab vabadussõjalastest

Täna avatakse Sindi gümnaasiumis ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“. Avamisel esineb ettekandega ajaloodoktor Jaak Valge.

Jaak Valge, ajaloodoktor Foto Urmas Saard
Jaak Valge, ajaloodoktor. Foto: Urmas Saard

Näitus annab ülevaate lühiajaliselt, kuid samas väga intensiivselt, tegutsenud  Vabadussõja veteranide liikumisest. Vapsid muutusid 1930-ndate alguses poliitiliselt aktiivseks ning pakkusid tõsist konkurentsi valitsusringkondadele. 1934. aastal vapside liikumine keelustati ja nende tegevus lõpetati. Vapside lugu on jutustatud vastuoluliselt ja ametlik ajalugu ei räägi neist väga palju. Näitus aitab seda osa ajaloost ehk piisavalt valgustada.

Näitus valmis koostöös Haapsalu linna, Rahvusarhiivi ja arhivaar Ivar Kaiguga. Näituse kujundaja on Einike Leppik. Enne Sindit on väljapanek olnud üleval Haapsalus, Kullamaal, Lihulas ja Abja-Paluojas. Näituse initsiaatori, riigikogu liikme Jaanus Karilaiu sõnade kohaselt on eesmärk tutvustada vapside liikumist kõikides Eesti maakondades.

Ajaloonäitus „Vabadussõjalaste mälestuseks“ avatakse 14. jaanuaril Sindi gümnaasiumi punase hoone esimesel korrusel kell 17.00

Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

Esmaspäeval, 11. jaanuaril, avati Sindi muuseumis Eesti ja Venemaa vahel allkirjastatud Tartu rahulepingut tutvustav näitus. 2. veebruaril möödub ajaloolisest päevast 96 aastat.

2 veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel Foto Urmas Saard
2. veebruaril 1920 sõlmiti selles majas Tartu rahuleping Eesti ja Venemaa vahel. Foto: Urmas Saard

Suure ajaloolise ja aegumatu riigiõigusliku tähtsusega Tartu rahu kujunes meie riigi alusmüüriks ja Eesti Vabariik muutus rahvusvahelise õiguse subjektiks, mida kinnitasid peagi teiste riikide ametlikud tunnustused ning vastuvõtmine Rahvasteliidu liikmeks. Lepinguga lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Leping sedastab ka julgeoleku-, majandus-, sotsiaalseid ja liikluspoliitika küsimusi.

Tartu Rahu Eesti delegatsiooni kuulus ka Sindist pärit Julius Friedrich Seljamaa, kes oli ühtlasi Tartu rahulepingu ratifitseerimise komisjoni esimees riigikogus.

Rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus, avaldatud koos prantsuse- ja inglisekeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr XI, 1922. aastal. Tartu rahulepingu originaal on hoiul riigiarhiivis. Leping on üldpoliitilise ja Eesti Vabariigi järjepidevust määrava riigiõigusliku aktina endiselt jõus.

Loe edasi: Riigiarhiivi rändnäitus ,,Tartu rahu 1920“ Sindi muuseumis

Gustav Fabergé mälestus täienes Pärnus pronksist teabelehtedega

Alates möödunud nädalast täiendab Gustav Fabergé pronksist infotahvel maailmakuulsa kullassepaäri asutaja skulptuuri, mille aasta tagasi kinkis Pärnu linnale Peterburi juveeliäri Tenzo Jewellery House omanik Alexander Tenzo. Kogu kompositsiooni looja on kujur Evgeniy Burkov.

Gustav Fabergé pronksist infotahvel Foto Urmas Saard
Gustav Fabergé pronksist infotahvel. Foto: Urmas Saard

Pärnuga seotud Fabergé perekonna pärandi uurimise, tutvustamise ja mälestuse jäädvustamisega alustati 2013. aasta kevadel, kui Tiina Ojaste juhtimisel asutasid 5 kultuurilembelist pärnakat MTÜ Pärnu Fabergé Seltsi.

2014. a 14. märtsil täitus 200 aastat terves ilmas ühe tunnustatuima juveliiri Peter Carl Fabergé isa Gustav Fabergé sünnist. Fabergé’de isikutele pühendatud päevadel Pärnus osales ka Fabergé eksperdina professor Valentin Skurlov. Kunstiteadlane teadis, et Fabergé’de omandisse kuulus linnavalli ja Vana Tallinna tänava vahelises osas asunud kinnistu. Eelmise sajandi alguses ehitati kunagise hoone asemele uus Saksa seltsi maja. Seepärast avati päev varem mälestustahvel Vana Tallina tänaval asuva maja seinal.

Tulevane kuulsus alustas juba kuueaastaselt juveliiri oskuste omandamist. Ta õppis Pärnus asunud spetsiaalses juveliirimeistrite koolis. Ka oma esimese ettevõtte rajas Gustav Fabergé Pärnusse.

Loe edasi: Gustav Fabergé mälestus täienes Pärnus pronksist teabelehtedega

Kuused põletatud, järgmisena tullakse kokku vastlatrallile

Täna õhtul põletati Kastani tänava elamute lähedal asuval tuleasemel Paikuse alevi elanike poolt kokku kuhjatud jõulupuid.

Pärnumaal Paikuse alevis on kujunenud heaks tavaks ühine kuuskede põletamine kolmekuninga- ja kanutipäeva vahelisel ajal Foto Urmas Saard
Pärnumaal Paikuse alevis on kujunenud heaks tavaks ühine kuuskede põletamine kolmekuninga- ja kanutipäeva vahelisel ajal. Foto: Urmas Saard

Mõõdukate miinuskraadidega, ilma tuuleta ja vaikse lumesajuga talveilm tegi õhtust meeleoluka koosviibimise kõigile, kes tulid kuuski tooma ja peaaegu otse taevasse tõusvat tuld ning heledat suitsusammast vaatama. Valla töömehed olid aegsasti kohal. Üks lükkas minitraktoriga juurdepääsutee sügavast lumest puhtaks. Teine saagis ja laasis kuuski väiksemateks tükkideks, et kergem toorest puitu tuleroaks hakatada.

Paikuse valla kultuuritööspetsialist Ille Riivits kinkis kõigile kuuskede toojatele peoga kompveke. Värske lumega kaetud liumägi meelitas lapsed kelkusid üles vedama, et seejärel lasta kelkudel endid sõidutada. Paks lumi ei lubanud väga kiiret ja pikka laskumist teha, aga lusti jätkus küllaga selletagi.

Lahkudes ütles Riivits, et kellel veel kuusk toomata, võib seda veel järgmistelgi päevadel teha. Ainult siis pole enam kedagi maiustust lastele põske pistmas. Siiski ei pea sellepärast väga kurvastama, sest uus ja suurem peredega kogunemine toimub 7. veebruaril Seljametsa vana koolimaja õuel. Tänavu on vastlapäev 9. veebruaril. Vald korraldab vastlapäeva tähistamise paar päeva varem. Keedetakse herne suppi, pakutakse vastlakukleid, trallitakse muusika saatel ja lastakse võidu pikemat liugu. Kaugemale liuglejatele on varuks auhinnad, kinnitas Riivits.

Loe edasi: Kuused põletatud, järgmisena tullakse kokku vastlatrallile