Autor: Tuuli Hiiesalu

Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Viljandimaa Vapimärgi nõukogu otsustas Viljandimaa Vapimärgiga autasustada maakonna arengus mitmes valdkonnas silma paistnud Heiki Raudlat.

Maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Heiki Raudla on teinud aastakümnete jooksul Viljandimaa heaks nii Viljandi koolides õpetajana töötades, erinevates ametites olles kui aktiivse kodanikuna ühiskonnaelus kaasa lüües.

Heiki Raudla on taasiseseisvumisperioodist alates aktiivselt osalenud Viljandi elus ja kuulunud alates 1989. aastast kõigisse Viljandi linnavolikogude koosseisudesse. Ta on pidanud ka Viljandi linnapea ametit. Ta on Viljandimaa Muinsuskaitse Ühenduse ja mitme teise organisatsiooni liige.

Heiki Raudla on ka arvukate õpikute, sisukate koguteoste ja kodu-uurimuslike väljaannete autor. “Eriliselt väärib rõhutamist tema tegevus ja järjekindlus maakonna kirjandus-kultuurilise jätkväljaande “Sakala Kalender” avaldamisel, mis on ilmunud juba 23 aastat,” lisas Kruuse.

Lisaks Heiki Raudlale olid Viljandimaa Vapimärgi nominendiks tänavu seatud Ugala pikaaegne kunstnik Ingrid Agur, kauaaegne peadgoog ning Karksi kultuuri- ja seltsielu edendaja Helve Joon, keskkonnainspektsiooni legendaarne juhtivinspektor Guido Kapp, Viljandi linnaraamatukogu kauaaegne juhataja Evi Murdla, Eesti Rahvusringhäälingu Viljandi korrespondent Piret-Päiv Rist ning kunstnik ja Viljandimaa kunstielu edendaja Aate-Heli Õun.

Maavanema sõnul on kõik esitatud tublid inimesed, kes on oma ametitegevuse või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule ning tuntuse  Loe edasi: Viljandimaa Vapimärgi saab tänavu Heiki Raudla

Otepää noored koguvad raha Valga lastekodu heaks

16.veebruaril toimub Otepää ööklubis Comeback heategevuslik sõbrapäeva disko. Piletitest saadud tulu läheb Valga Lastekodu “Kurepesa” toetuseks. Tegemist on ühe tegevusega projekti „Südamest südamesse“ raames, kus Otepää noored on võtnud endale südameasjaks tegeleda Valga lastekodu lastega.

Projekti eestvedaja, Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilane Marleen Ein ütles, et nende eesmärgiks on tuua rõõmu lastele, nendega tegeleda ja koos meisterdada asju nii enda lõbuks kui ka erinevatel turgudel müümiseks. Nii näiteks valmistati jõulude paiku koos piparkooke, vilditi seepe ja kaunistati küünlaid, mida pärast jõuluturul müüdi. Saadud tulu läheb lastekodu toetuseks ja uute vahendite muretsemiseks.

Valga lastekodu juhataja Marika Drenkhan rõõmustas, et noored leidsid aega ja võimalust anda killukese oma ajast ja südamest lastele. „Lapsed said lisaks oskusele midagi oma kätega valmistada ka head sõbrad. Soovin nii enda kui ka lastekodu personali poolt edu selle projekti vedamisel!“ märkis Drenkhan.

Sellel nädalal lähevad noored Kurepessa külla, et koos lastega muffineid küpsetada ja üks tore sõbrapäev veeta. Varsti on tulemas ka vastlapäev, mida tahetakse samuti ühiselt tähistada.

“Otepää noored peavad tähtsaks märgata inimesi enda ümber. Kuna lastekodulapsed on need, kes vajavad tähelepanu ja tegelemist veidi rohkem kui kõik teised, siis otsustatigi nendega koos midagi lõbusat ette võtta. Oleme aru saanud, et sõbralikud ja siirad suhted on see, mida, nad vajavad. Alati kui kokku saame, tunneme siirust ja südamlikkust, see positiivne energia ja nendepoolne südamlikkus panebki meid tegutsema,“ ütles Marleen Ein. Loe edasi: Otepää noored koguvad raha Valga lastekodu heaks

Võrumaa vapimärgi saab Hillar Kalda

Võru maakonna kõrgeima autasu – Võrumaa vapimärgi – pälvis tänavu arst Hillar Kalda, kes on Võrumaa tervishoidu edendanud 41 aastat.

“Otsustamisel sai määravaks Hillar Kalda pikaajaline ja edukas tegevus maakonna tervishoiu arendamisel,” sõnas Võru maavanem Andres Kõiv.

Maakonnahaigla peaarstina aitas Hillar Kalda kaasa maakonnas kaasaegse tervishoiukorralduse kujunemisele ning oli initsiaatoriks Võrumaale uue polikliiniku ja haiglahoone projekteerimisel ning ehitamisel.

Aastatel 1990-1992 oli Hillar Kalda Võrumaalt valitud Ülemnõukogu saadikuks, kes hääletas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt.

Hillar Kalda osales aktiivselt Eesti Punase Risti organisatsiooni taastamisel ja oli selle president aastatel 1991-2007. Vabariigi President on teda tunnustanud Riigivapi V klassi ja III klassi aumärkidega. Sel aastal tähistab Hillar Kalda oma 80. sünnipäeva.

Maakonna teenetemärk antakse välja Eesti Vabariigi aastapäeva puhul. Samas tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid ning tublimaid ettevõtteid.

Viljandi järvel sünnib Eesti suurim pikselpilt

Laupäeval, 18. veebruaril toimuval ühiskalastamisvõistlusel ”Kuldkala 2012” luuakse  Viljandi järve jääle 20 000 pallist koosnev pikselpilt.

”Kuldkala” suurtoetaja, spordiennustuse ja internetimängude portaali Paf tegevjuhi Allar Levandi sõnul on Baltikumi ja Skandinaavia suurim ühiskalastamine Viljandi järve jääl täiesti eriline üritus, millesarnast ei leia tegelikult ka kogu Euroopast. ”Selleks, et rõhutada ürituse rekordilist mõõdet, otsustasime suurtoetajana kalastusvõistluse käigus teha esmakordselt Eestis 20 000 rohelisest, valgest ja punasest pallist koosneva pikselpildi,” ütles Levandi.

Pikselpildi loomist alustavad kuus Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia noort kell 10.00 hommikul. Levandi sõnul peaks pilt olema hästi vaadeldav ka Viljandi lossimägedest, kus avaneb kogu järvele suurepärane vaade.

Korraldajad ootavad Kuldkala võistlusele Viljandi järvel rohkem kui kümmet tuhandet inimest. Võistlusel osalevad kalastajad pääsevad järve jääle märgistatud ahvenaid püüdma täpselt keskpäeval. Kuldkala programm järve kaldal algab mõned tunnid varem.

Järvamaa noored rõõmustasid lasteaialapsi

Kogumiskampaania „Aita lapsel olla loov“ raames rõõmustasid Järvamaa noored õppetarvikutega Türi ning Paide lasteaedu.

Vabatahtlikud ning Noored Sotsiaaldemokraadid üle kogu Eesti võtsid eesmärgiks muretseda lasteaedadele õppe- ja kasvatustegevusvahendeid (paberid, r, lastaamatud, värvilised paberid, pliiatsid jne.) ning selle abiga parandada lasteaialaste õppevõimalusi.

„Kampaaniaga soovisime avalikkuse tähelepanu juhtida olukorrale, kus lasteaedade ülalpidamine on vaid omavalitsuste ning lapsevanemate õlul. Riigi panus lasteaedadesse on antud hetkel olematu, kuid leiame, et riik peaks alusharidusse rohkem panustama,“ sõnas projekti koordinaator Sander Laurson.

Kampaaniat toetasid: Finnforest Eesti AS, Sirden Auto OÜ, AS Kuma, Paide Selver, S&M Transport OÜ, Türi Kultuurimaja, Paide Sookure Lasteaed, Siret Pihelgas, Janno Lehemets, Türi ning Paide linna elanikud.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Loodusemees näitab pilte ja räägib lugusid

"Kingitus" (Sinitihane). Foto: Arne Ader, vikipedia.org

Täna algusega kell 18.00 näitab  loodusemees Arne Ader Põlvamaa Keskkonnamajas oma parimaid talviseid pilte ja räägib neist lugusid. Juttu tuleb lumevalgusest, metssigadest, jäävikerkaarest, saarmastest ja paljust muust.

Arne Ader on tuntud Eesti loodusfotograaf – “BG Wildlife Photographer of the Year” finalist, Eestimaa Loodusfoto konkursi võitja ning kahekordne loomafotojahi “Vereta jaht“ võitja. Pildistamisel on Arne Ader keskendunud Eestimaa looduse mitmekesisusele nii ajas, ruumis kui ka liigis.

Küsimusele, kust on pärit tema loodusehuvi, on Arne Ader 2007. aastal Valgamaalases avaldatud usutluses vastanud: „Kui sünnid loodusesse ja elad selle keskel lapsepõlvest saati, siis teisiti ette ei kujutagi. Minule on see hästi tuttav ja kodune keskkond. Olen pärit Otepää kõrgustikult ja üles kasvanud Valgjärve kandis. Aiaste küla oli vahva koht – mõnus küla maalilise kuppelmaastikuga. Loodusfotograafia on ainult üks viis oma loodusevaimustust jagada. Sellele eelneb ikka väärtustamine. Tean fotograafe, kes mingil eluetapil on hakanud hoopis loodusest kirjutama. Ja nad teevad või on teinud seda väga hästi.“ Loe edasi: Loodusemees näitab pilte ja räägib lugusid

Valmis kolmas osa Jänku-Jussi seiklustest internetimaailmas

Tiigrihüppe Sihtasutuse eestvedamisel ja projekti Targalt internetis toel on valminud kolm õpetlikku multifilmi kõige noorematele arvutikasutajatele. Multifilme soovitatakse näidata lasteaias ja algklassides, et lastele sobival moel internetiturvalisusest rääkida.

Esimeses osas saab jänkude pere endale uue sülearvuti ja isa selgitab lastele, mis on internet. See osa sai valmis 1. veebruaril ja seda on tänaseks vaadatud rohkem kui 50000 korda. Teises osas tuleb jänkudele külla arvutiasjatundja Tiiger, kes õpetab lihtsaid reegleid, mida järgides on digimaailma avastamine turvalisem.  Kolmandas osas tehakse ühiselt paroole, mida on raske võõrastel ära arvata.  Multikaid saab vaadata nii www.lastekas.ee lehelt kui Youtube`ist.

Multikad on olemas ka vene ja inglise keeles. Multifilmi ideede autor on Kärt Käeselit Pelgulinna gümnaasiumist, Tiigrile andis hääle Marek Siinvert projekti Targalt internetis noortepaneelist.

Jänku-Jussi internetimaailm, I osa , Jänku-Juss internetimaailm, II osa , Jänku-Jussi internetimaailm, III osa:

Näitusepileti eest kilo suhkrut

17. veebruaril kell 17 avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas tarbimiskultuuri käsitlev näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“. Näituse avamisel on võimalus vahetada ostetud pilet (hind 1 euro) ühe kilogrammi suhkru vastu. Nii luuakse näituse avamisele palavikuline osturalli kogemus.

Miks me muretseme, ostame kokku, varume ja hangime asju? Kuidas on need asjad 20 aasta jooksul muutunud? Mida räägivad meist meie tarbimisviisid? Kuidas käsitleb tarbimist meedia? Mis saab asjadest siis, kui me neid enam ei vaja?

Tarbimine on niivõrd igapäevane nähtus, et seda on raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsest defitsiidimajandusest kaubakülluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Just nende muutuste uurimisega näitus „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ tegelebki.

Koos näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ avab uksed ka näituselabor, mis aitab kaasa uues majas avatavate püsinäituste valmimisele. Näituselabor võimaldab huvilistel piiluda, millised hakkavad välja nägema uued püsinäitused. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti ja palju muud.

Näitusega „Ostupalavik: tarbimiskultuur Eestis 1990.–2000. aastatel“ kaasnevad teemapäevad, õpitoad ja giidiprogramm. Samuti on võimalik näituse tegemises kaasa rääkida ning osaleda erinevates projektides. Lähemalt saab lugeda siit.

Näituse kuraatorid on Pille Runnel ja Ehti Järv. Näituse kujundasid 3+1 arhitektid (Andres Ojari, Markus Kaasik, Ilmar Valdur, Toomas Adrikorn, Raul Kalvo), Margus Tamm, Marko Raat.

Näitus jääb avatuks 31. detsembrini 2012.

Rohkem infot leiab siit, näitust tutvustava video leiab siit.

Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna

Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.

Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.

Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Tartu otsib ettevõtlikke Daame

Tartu Aastate Daam 2011 Marju Lauristin

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta

Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.

Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.

Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.

Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.

Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com

Esimesel Tartu Teatemaratonil on kirjas juba 100 meeskonda

Sellel aastal esmakordselt sõidetava Tartu Teatemaratoni vastu on huvi olnud elav – 10. veebruari keskpäeva seisuga on end üles andnud 100 meeskonda. Registreerimine veel kestab ja kõikidel huvilistel on võimalik ka enda meeskond kirja panna.

Mitmed kollektiivid on välja tulnud rohkem kui ühe võistkonnaga. Kahe võistkonnaga on esindatud näiteks Valio, kelle esimese meeskonna viimast vahetust sõidab Valio tegevdirektor Maido Solovjov ning kahe meeskonnaga näitab eeskuju ka Elva linnavalitsus.

„Olen siiralt õnnelik, et Tartu Teatemaraton on suusasõprade seas juba esimesel toimumiskorral üle ootuste suurt huvi tekitanud. See on märk sellest, et inimestele meeldib asju koos teha ning üheskoos eesmärgi nimel pingutada,“ märkis võistluste direktor Indrek Kelk. Kelk peab positiivseks ka seda, et ettevõtete juhid ise on oma meeskondadega liitunud ning näitavad seeläbi head eeskuju ka kõikidele teistele töötajatele.

Samal nädalavahetusel leiavad endale meelepärase distantsi aga ka kõik teised, kes meeskondlikku teatemaratoni sõita ei saa – toimuvad Avatud Raja 63, 31 ja 16 km sõidud ning ainult Naistele mõeldud Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit.

12. veebruaril toimuvale üritustele saab end kirja panna veel täna Klubi Tartu Maraton büroos Tartus, Laulupeo pst. 25 või  interneti teel kodulehel www.tartumaraton.ee ning stardipaikades tund enne starti.

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud.  Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.

Selgusid Koigi aasta küla ja teenemärgi saajad

Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.

Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.

Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.

Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Täna tähistab Euroopa 112 päeva

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.

Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.

Eestis kutsub Häirekeskus  koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa  lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112.  Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on  SIIN.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.

Täna on küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev

Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

2.veebruaril lõhkavad kaitseväelased Võrus, Luha tänava lõpus asuval tühermaal oleva korstna. Korstna lõhkamise avalduse esitas Kaitseväele korstna omanik, Võru ettevõte OÜ Luha AV.

Lõhkamise abil kukutavad kaitseväelased korstna sobival ajahetkel valitud ohutus suunas. “Nupule vajutatakse” 02.02.2012 kell 14.00, siis paneb elektri-impulss korstnasse paigaldatud lõhkeaine plahvatama ja plahvatuse tagajärjel variseb korsten kokku. Poole sekundi jooksul käib kaks plahvatust, esimene on valjem ja teine vaiksem.

“Selliseid objekte ei pakuta kaitseväelastele lõhkamiseks eriti tihti. Võrus ootab varistamist veel kaks korstnat aga see korsten eriline selle poolest, et ta on meie jaoks erakordselt kõrge. Oleme Võrus 2011. aasta maikuus varistanud 22 meetrise korstna aga see on 55 meetri kõrgune,” rääkis lõhketööde üldjuht, lipnik Uku Laul Kuperjanovi jalaväepataljonist. Siiski ei maksa sõja- ja märulifilmidest nähtud vaatemängulisust vaatama tulevatel huvilistel oodata. „Ühekorraga langeb lihtsalt 800 m³ telliskive“, selgitas lipnik Laul.

Plahvatuse hetkel lendavad telliskivikillud maksimaalselt 20-30meetri kaugusele sest ümber korstna ehitatavad kaitseväelased killuvarje ehk puidust seina, mis takistab lõhkeaine plahvatusest hoo sisse saanud telliskivikildudel kaugemale paiskuda.

Tegevusest tingitud piirangud Võru elanikele või huvilistele on seotud otseselt varistamise ala ja ajaga. Korstnat ümbritsev ala piiratakse 24 tundi enne varistamist 100 meetri raadiuses. Ohutu ala huvilistele on tähistatud Luha tänavale asub 200 m kaugusel korstnast. Julgestajad on paigutatud ümber korstna 150-200m raadiuses, nende käitumisjuhised on kõigile kohalviibijatele kohustuslikud, et oleks tagatud ohutu varistamine. Loe edasi: Kaitseväelased lõhkavad Võrus korstna

Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese.

14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes. Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta.

Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud». Loe edasi: Tuhat talitantsijat välgutab Viljandis pakasele taldu

Kultuurkapital tunnustas Rakvere kultuuri ja sporti

Reet Tomband koos kunstnik Riho Hütiga lastejoonistusi tutvustamas.

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp hindas kõrgelt Rakvere kultuuri ja sporti, andes esmaspäeval Porkunis toimunud tänuõhtul nii Lääne-Virumaa kultuuripärli kui neli maakondliku kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemiat Rakvere kultuuri- ja spordielutegelastele.

Lääne-Virumaa Kultuuripärl 2011 tiitliga pärjati Elo Üleoja – koorijuht ja muusikaõpetaja, kammerkoor Solare, Virumaa poiste- ja tütarlastekoori juhataja, XI noorte laulu- ja tantsupeo lastekooride üldjuht, Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja.

„Järjepidevuse“ auhinnaga tunnustati Rakvere Spordikooli direktorit ja treenerit Jaak Vettikut, kes on viinud maakonna spordi üleriigilisele ja rahvusvahelisele tasandile.

„Elurõõmu“ auhind läks Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajale Reet Tombandile kirjanduse aktiivse propageerimise eest laste ja täiskasvanute seas.

„Loomingu“ auhinnaga tunnustati Rakvere Muusikakooli direktorit Toivo Peäsket, kes on kogu elu pühendanud muusikale.

„Pühendumuse“ aastapreemia sai Marko Torm Rakvere ööjooksu korraldamise eest.

Mullu pälvis Lääne-Virumaa kultuuripärli tunnustuste BC Rakvere Tarvas korvpallitreener Andres Sõber.

Estoloppet peaks pühapäeval jätkuma teise etapiga

Eelmise aasta maratoni võitja Indrek Tobreluts

Pühapäeval toimub 15. Tamsalu-Neeruti maraton, mis on ühtlasi Estoloppeti sarja teine etapp. Lähe 46 km pikkusele vabatehnika distantsile antakse kell 11.00. Lühemale ehk 25 km trassile minejad alustavad sõitu 15 minutit hiljem.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul on võistluse ettevalmistus täies hoos. Kuna selle nädala teises pooles on oodata üsna krõbedaid külmakraade, siis maratoni toimumise lõplik otsus sünnib neljapäeval. Selleks hetkeks on olemas ka nädalavahetuse detailne ametlik ilmaprognoos. Ühtlasi pikendatakse neljapäevani ka eelregistreerimist veebilehel www.sportinfo.e.

Suusamaratoni toimumiseks peab tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Olulisteks teguriteks on tuul ja pilvisus – näiteks on 4 m/s puhuva tuule ja pilvise ilma korral reaalne miinus 17-kraadine temperatuur tunnetatav miinus 26-kraadisena ,» märkis Leemets.

Mullu ületas Tamsalu-Neeruti suusamaratoni pika distantsi finišijoone 635 suusatajat ning lühikese distantsi läbis 205 suusatajat. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee.

Koolijütse kutsutakse karikatuure joonistama

Hendrik Pajula karikatuur 2009. aasta võistlusel

Tartu Kunstigümnaasium ja MTÜ Variku Noortekeskus kuulutavad välja koolinoorte karikatuurivõistluse “Mida naerad, koolijüts?”.

Selle aasta teemaks on reisimine. Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210×297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd tuleb saata või tuua 1. aprilliks 2012 Tartu Kunstigümnaasiumi aadressil Aianduse 4, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman. Töid ei tagastata. Parimaid töid auhinnatakse ning esitletakse näitusel.

Koolinoorte karikatuurivõistlus “Mida naerad, koolijüts?” toimub juba kahekümnendat korda.

Viljandi Lastekaitse Klubi tunnustas vanemahariduse edendajat

Viljandi Lastekaitse Klubi rändauhinna pälvis tänavu lastevanemate kooli looja, psühholoog Merike Kuivits.

Viljandi Lastekaitse Klubi auhind rändas esmaspäeval edasi lastevanemate kooli loojale Merike Kuivitsale.

„Klubi soovis oma auhinnaga tunnustada psühholoog Merike Kuivitsa kümne aasta pikkust tööd lastevanemate koolitamisel,“ ütles Viljandi Lastekaitse Klubi liige – tugikeskuse koordinaator, Viljandi maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Margit Pajo.

Lastevanemate kool tegutseb Viljandi huvikooli juures. Aastate jooksul on koos käinud 23 püsigruppi ning koolitustsükli lõpetanutele on välja antud üle 300 tunnistuse.

Esmaspäeval, 30. jaanuaril nõustamis- ja õpiabikeskuses Vasem-Parem aset leidnud tseremoonial tänasid lastekaitse klubi esindajad Margit Pajo ja Marika Poolakese Merike Kuivitsat ning soovisid talle edu ja jõudu selle tänuväärse töö jätkamisel. Auhinna andis üle eelmisel aastal esimesena taolise tunnustuse pälvinud psühholoog Ene Raudla.

Viljandi Lastekaitse Klubi logost inspireeritud kuju on rändauhind ning see antakse kord aastas tublile koolitajale, nõustajale või kursuste organiseerijale, kelle töö tulemusena on maakonna vanemaharidus sammu edasi astunud. Keraamik Raivo Koidu valmistatud inglitiibadega kuju kannab edasi mõtet, et iga laps võib olla ingellikult hea, kui teda osata õigesti kasvatada.

Rändauhinna annab Merike Kuivits aasta pärast edasi järgmisele tunnustatule, kuid mälestuseks jääb talle pisike puidust süda, mis on kaunistatud lastekaitse klubi logoga.

1988. aastal Viljandi Lastekaitse Liidu nime all loodud Viljandi Lastekaitse Klubi liidab erinevate erialade inimesi, kes tegutsevad vabatahtlikult. Praegu kuulub klubisse 15 liiget. Lastekaitse Liidu tugikeskusena tegutsev klubi lähtub eesmärgist aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Allikas: viljandimaa.ee

Rõuges hakatakse purakat jahtima

Juba sel laupäeval toimub Rõuge Suurjärvel kalapüügivõistlus Rõuge Purakas 2012!

Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Registreerimine võistlustele algab kell 9.00. Purakaid tohib järvest püüdma hakata kell 10.00 ja purakad peavad olema püütud hiljemalt kell 13.00. Autasustamine toimub orienteeruvalt kell 14.00.

Võistlejad ega külalised korraldajate sõnul nälga kartma ei pea. Võistluste ajal pakutakse suppi ja pirukaid. Külmakartlikud saavad end soojendada kuuma teega.

Kaasa lubatakse võtta ka hulgaliselt kingitusi tublidele kaluritele. Kingitused saab asetada auhinnalauale või jagada järvel enda arvates kalapüügiga tegelevatele isikutele.

Rohkem infot leiab siit.

Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss

Narvas toimub 29. jaanuarist kuni 4. veebruarini IX Fryderyk Chopini nimeline konkurss noortele pianistidele. Konkursist võtab osa 62 last ja noort Eestist, Poolast, Venemaalt, Aserbaidžaanist, Usbekistanist, Leedust, Lätist, Ukrainast ja Valgevenest.

Noorpianistide konkurss toimub kolmes vanusegrupis: kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad kuni 12-aastased lapsed, keskmise vanusegrupi moodustavad 13-15-aastased noored ning kõige vanematena osalevad konkursil 16-18-aastased noored. Sel aastal on kõige rohkem osalejaid, 20 Venemaalt, konkursist võtab osa ka 19 Eesti last ja noort ning 6 noorpianisti Poolast.

Traditsiooniliselt korraldab Poola saatkond konkursi lõpus Tallinnas Estonia kontserdisaalis piduliku Chopini galakontserdi, kus esinevad tänavuse konkursi laureaadid ja Narva Linnaorkester (dirigent Štšura). Kontsert toimub pühapäeval, 5. veebruaril kell 15.00 ja on heategevuslik. Tänavu toetatakse annetustest saadud rahaga Vanalinna Hariduskolleegiumi muusikakooli nägemispuudega õpilaste klaveriõpinguid.

Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, kõiki konkursivoore saab jälgida internetis siit. Loe edasi: Narvas algab pühapäeval noorte pianistide konkurss