Tuuli Hiiesalu

Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Kodukant Järvamaa korraldab reedel, 15. veebruaril algusega kell 10.00 Kirna seltsimajas (Türi vald) koolituse teemal: „Külamajade majandamine“.

Koolitajaks on Margit Kool, koolitust toetab kohaliku omaalgatuse programm. Paljud aktiivsed elanikud maapiirkondades on seotud erinevate mittetulunduslike ühendustega. Seltsitegevus kui ühistegevus on üheks levinumaks vormiks kodukoha elu edendamisel. Tegutsevaid külaseltse iseloomustab soov omada või korda teha ja käigus hoida külamaju. Külamajade olemasolu aitab kaasa kogukonna seltsielu elavdamisele, sh pakub kogukonna inimestele võimalusi vaba aja veetmiseks, eneseteostuseks ja erinevate teenuste kasutamiseks.

Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesalu sõnul on koolituse eesmärgiks jagada teadmisi külamajade edukast majandamisest ning nende kujundamisest teenusekeskusteks. Muuhulgas keskendutakse koolitusel sellele, kuidas jõuda ideest finantsprognooside koostamiseni, saadakse teada, mis on tasuvusarvestus ja kuidas seda teha ning mis on emotsioonidega turundamine. Loe edasi: Kirnas õpetatakse külamajade majandamist

Uuring: külad vajavad enim toetust kogukonnateenuste väljaarendamiseks

Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.

Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.

Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.

Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.

Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.

Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.

Elvas loodi õppejõudude kogu

Kogu4 — Majandusgeograaf Hardo Aasmäe, psühholoogiaprofessor Jüri Allik ja meediaprofessor Veronika Kalmus. Foto: Priit Simson

Verevi motellis kogunes nädalavahetusel esmakordselt Elva õppejõudude kogu, mille sihiks on liita Elvaga sidet tundvaid kõrgkoolide õppejõude ja arutleda väikelinna arengusuundade üle.

Kohale tulnud üheksa õppejõudu kuulasid külalisesineja majandusgeograaf Hardo Aasmäe ettekannet, mis keskendus Tartu ja Riia raudteeühenduse olulisusele. „Kui Elva tahaks toimida Tartu eeslinnana, siis peaks rong sõitma Tartusse 15 minutit, maksimaalselt 20 minutit,“ rääkis Aasmäe. Praegusel hetkel on näha, et Elva eeslinnana siiski edukalt ei toimi, sest näiteks Nõo kinnisvara pole odavam, kuigi tegemist on märksa väiksema kohaga.

Aasmäe nägi Elva jaoks üht tulevikuvõimalust lõunapoolsete maade hingamisraskustega elanike kliimaturismis, kuna siinne hapnikurikas õhk on sealsete kopsuhaigete jaoks kergemini hingatav.

Elvas elav psühholoogiaprofessor akadeemik Jüri Allik pidas oluliseks probleemiks Elva linnasüdame vähest atraktiivsust. „Linnas pole korralikku kohvikut ja teisi tsivilisatsiooni ilminguid. Kesk tänava väljanägemine, kus majad lagunevad ja müüakse peamiselt odavat pudi-padi, on jube,“ ütles Allik.

Kohviku puudumine häiris teisigi õppejõude. Tartu Ülikooli majandusdotsent Kulno Türk osutas, et Setumaal on mitmel pool suudetud elu käimas hoida vaatamata sellele, et seal on ääremaa ja elanikke vähe. „Paljusid asju tehakse seal ilma igasuguse kavatsuseta raha teenida,“ selgitas Türk. „Seatakse ette tähtaeg ja tegevus, antakse ettevõtjatele kohalike omavalitsuste poolt lihtsalt ruumid kätte ja lastakse tegutseda, sest muidu ei sünniks midagi.“ Loe edasi: Elvas loodi õppejõudude kogu

Rahvusvaheline veebiportaal otsib blogijaid

Läänemere piirkonna riikide ühine uus veebiportaal newsWave otsib Eestist vabatahtlikke blogikirjutajaid. Taotlust osaluseks saab esitada kuni 4.veebruarini.

Läänemere riikide projekti ONE BSR raames avatakse peagi veebiplatvorm newsWave, mis hakkab kajastama piirkonna uudiseid. Projekti eesmärk on leida üles Läänemere piirkonnale omaseid iseloomujooni ning neid maailmale tutvustada.

Eestvedajate sõnul soovitakse Läänemere piirkonna elukeskkonda, traditsioone ja võimalusi tutvustada rahvusvaheliselt just sel viisil, kuidas seda näevad siin piirkonnas elavad inimesed. Seetõttu kuulutati välja konkurss blogijate leidmiseks Eestist, Soomest, Saksamaalt, Lätist, Leedust, Norrast, Poolast, Venemaalt, Rootsist ja Taanist.

Kandideerima oodatakse inimesi, kes kirjutaksid oma igapäevaelu kogemusest, hobidest, huvialadest ja sündmustest newsWave veebiportaalis vähemalt korra kuus ühe aasta jooksul. Blogijad võivad olla erinevate elualade esindajad, näiteks kunstnikud, teadlased, üliõpilased jt, kel oleks soov jagada mõtteid kohalikust eluviisist, traditsioonidest ja sündmustest. Eelduseks on hea inglise keele oskus. Blogikannetesse võib lisada ka endatehtud fotosid ja videoid.

newsWave´i liikmetel avaneb võimalus jõuda suure hulga rahvusvahelise auditooriumini ning olla osa rahvusvahelisest blogijate võrgustikust.

Osalemiseks tuleb täita registreerimisankeet enne 4. veebruari. Parimatel blogijatel on võimalus kaasa lüüa ka Läänemere ringreisil 2013. aasta suvel. Täpsemad tingimused ja kandideerimise info siin.

Türil alustas tööd Väärikate ülikool

24.jaanuaril alustas Türil tööd Väärikate ülikool, mis pakub täiendkoolitust Järva- ja Raplamaa vanemaealistele inimestele, et aidata kaasa nende teadmiste täiendamisele elutähtsatel teemadel.

Avaloengule, mille teemaks oli kinnisvara ja sellega seonduvad seadused, oli kogunenud pea 130 vastset üliõpilast. Neile esinesid Eesti Maaülikooli professor Madis Kaing ja notar Ene Nuka.

Maavanem Tiina Oraste ütles oma tervituses, et rohkearvuline osavõtt avaloengust teeb meele rõõmsaks. „Selleks, et kiiresti muutuvas maailmas hästi toime tulla, on vaja pidevalt uusi teadmisi ja väärikate ülikoolis osalemine on selleks hea võimalus. Soovin, et algav tudengielu ja eesseisvad loengud oleks huvitavad ja kasulikud,“ lisas maavanem.

Osalejaid tervitasid veel Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Mart Järvik.

Kevadsemestril on Väärikate ülikoolil kavas veel neli loengupäeva. 28 veebruaril esineb proviisor ja ravimtaimede uurija Ain Raal, kelle loengu teemaks on „Sinu ravimtaimed“. 28. märtsil peab Tartu Ülikooli ettevõtlushariduse dotsent Made Torokoff loengu „Mõtteid ja võtteid väärikas eas väärikast ettevõtlusest“. 25. aprillil räägib maailma ehitusest Tartu Ülikooli audoktor, astronoom Jaan Einasto ja 23. mail ajaloolane ja teadur Kalev Jaago Järvamaa mõisate ajaloost. Loengu toimuvad endises Türi kolledži hoones ja algavad kell 13.00.

Väärikate ülikooli programm sisaldab juriidilisi, tervishoiu ja tervisliku toitumise, keskkonna- ning psühholoogiaalaseid loenguid, mis toimuvad Türil käesoleva aasta jaanuarist detsembrini. Kõiki loenguid kuulanu saab lõpuüritusel sellekohase tunnistuse. Väärikate ülikooli projekti elluviijaks on Kesk- Eesti õppe- ja kompetentsuskeskus koostöös Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskusega. Projekti elluviimist toetavad Hasartmängumaksu Nõukogu, Järva maavalitsus, Türi vallavalitsus ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Allikas: jarva.ee

Valga koolilapsed saavad alustada koolipäeva pudrusöömisega

Valgamaa uudisteportaal annab teada, et Valga linna kõik koolid pidasid vajalikuks hakata lastele pakkuma tasuta hommikuputru.

Aktsiooni eesmärgiks on suunata lapsi enam tervislike valikute ja tasakaalustatud toitumise suunas. Koolidega ühinesid mõlemad toitlustajad OÜ ReMa Köök ja OÜ Triinu Äri ning tänaseks on kõigil linna koolilastel võimalus alustada päeva sooja pudruportsjoniga.

Valga Linnavalitsusel on hea meel, et toitlustajad võtsid endale lisakohustuse, sest tänapäeva kiire elutempo juures on paljud pered unustanud hea hommikuse pudrusöömise kombe või sootuks hommikuse söömise.

Valga Vene Gümnaasiumi lastele alustati hommikupudru pakkumist juba teisipäeva hommikul. „Putru sööma tuli ühtekokku 35 last”, ütles kooli direktor Jelena Laul ning lisas, et see on suur abi meie linna elanikele, sest laste tervis on kõige tähtsam. Terve laps suudab ka paremini õppida.

Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Põlva maavanem koos Kaitseliidu Põlva malevaga kuulutab välja Isamaalise omaloomingu konkursi, mille tähtaeg on 10. märts.

„Konkursil osalejatel palume mõtestada ja väljendada oma arusaama ning suhtumist Eesti Vabariiki kui nende oma riiki, mille kodanikud ja elanikud nad on„samuti omariikluse ja vabaduse tähtsusest laiemalt,“ selgitas Kaitseliidu Põlva malevapealiku kohusetäitja Janel Säkk.

Võisteldakse neljas erinevas kategoorias:

-1.-4. kl õpilased (algkool)
Ülesanne: joonistada PILT

-5.-9. kl õpilased (põhikool)
Ülesanne: kirjutada LUULETUS

-10.-12. kl õpilased
(keskkool/gümnaasium).
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

-üliõpilased.
Ülesanne: kirjutada ESSEE
(max 2 A4 lehekülge)

Konkursi tingimuseks on, et osalejad peavad õppima ja elama Põlvamaal.

Valminud võistlustööd palutakse toimetada hiljemalt 10. märtsiks 2013 KL Põlva maleva staapi (Võru tn 3, Põlva). Loe edasi: Isamaalise omaloomingu konkurss ootab osalejaid

Viljandis räägiti karjäärist

Kaupo Kase tund Viljandi Kesklinna kooli karj22rin2dalal_008 — Kaupo Kask tundi andmas

Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kaupo Kase pidas Viljandi Kesklinna koolis käimas oleva karjäärinädala raames kolmapäeval, 23. jaanuaril ettekande, kus ta rääkis oma tööst ja karjäärikogemusest.

“Mul on selle klassiruumiga seotud päris palju mälestusi,” alustas Kaupo Kase keemiaklassi kogunenud 9B klassi noorte ette astudes meenutusega, et ta ise on lõpetanud 1993. aastal sama kooli, mis toona kandis Johann Köleri nimelise Viljandi IV keskkooli nime.

Edasi tutvustas Kaupo Kase põgusalt oma praegust ametit ning rääkis valdkondadest, millega maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakond tegeleb.

Ettekannet jätkates osutas ta keelte õppimise olulisusele. “Esimene asi on keeleõpe. Keelt on vaja osata kõigil elualadel,” sõnas Kase, kelle hinnangul puudutab see nii emakeele korrektselt valdamist kui võõrkeelteoskust.

Seejärel tegi ta avameelselt juttu nii õigetest kui ka ekslikest valikutest oma haridusteel Tallinna Tehnikaülikoolis ning hiljem spetsialistina maavalituses erinevaid ameteid pidades. “Mina läksin maavalitsusse tööle juba enne ülikooli lõpetamist, neljandalt kursuselt,” meenutas Kase. Loe edasi: Viljandis räägiti karjäärist

Tartus toimub sporditarvete taaskasutuslaat ja heategevuslik oksjon

Laupäeval, 26. jaanuaril kl 11 algab A. Le Coq spordimajas sporditarvete taaskasutuslaat, kus toimuval heategevusoksjonil müüakse Eveli Saue, Jaak Mae ja mitme teise tuntud sportlase varustust. Kohapeal pakutakse professionaalset suusahooldust ja saab soodsalt eelolevale Tartu maratonile registreeruda.

“Kõik huvilised on oodatud sporditarbeid müüma-ostma või vahetama, eeskätt ootame talispordivahenditega kauplejaid. Kindlasti on maratonile minejailgi laadal hea võimalus oma varustust täiendada,“ ütles SA Tartu Sport juhataja Eve Lill.

Kell 12 algab heategevuslik oksjon, kus lähevad müüki Eveli Saue Vancouveri olümpiasärk koos autogrammiga ja Jaak Mae Oslo MMi võistlusriiete komplekt. Oksjoni tarbeks annetasid oma spordivarustust ka Aleksander Tammert, Allan Oras ja Ain-Alar Juhanson. Oksjoni tulu läheb SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile kõnniroboti juurde kuuluvate rakmete ostmiseks.

Seekordsel spordikaupade laadal on väljas ka klubi Tartu Maraton, kes pakub kohapeal võimalust soodusregistreerimiseks 42. Tartu maratonile, ja Suusahullude klubi, kelle boksis saab laadalt ostetud või kaasa võetud suuskadele lasta teha professionaalse hoolduse.

Taaskasutuslaat kestab kl 11-14 A. Le Coq spordimajas, Ihaste tee 7.

Täna öösel Otepää ei maga

Täna kell 20 algab Otepääl Pühajärve laululaval, Eesti esimene talveöölaulupidu.

Öölaulupeo korraldajad Siim Kalda ja Margus Mäll ütlesid, et üritusele on oodata 400 lauljat ja 19 koori.

„Pealtvaatajaid ootame sama palju, nii et täna saab siin laulukaare all olema tuhatkond osalejat,“ ütles Margus Mäll.

Kell 19.45 algab kooride rongkäik Pühajärve rannast Pühajärve laululavale. Rongkäigu teed ääristavad 300 küünalt. Parkida saab Pühajärve rannaparklas ja Aedlinna jalgpallistaadioni parklas.

„Julgemad peolised saavad minna kümblustünni, kohapeal pakutakse sooja jooki,“ sõnas Siim Kalda. „Võta sõber kaasa ja tule ning naudi öist laulmist, kavas on ka üllatused!“

Valgamaa talveöölaulupeo kavas on kuni 12 tuntud talveteemalist laulu.
Loe edasi: Täna öösel Otepää ei maga

Ukraina omavalitsusjuhid tutvusid Rakvere linna arengutega

ukraina KOV juhid rakveres 17.01.213 IMG_7277

Ukraina Tšernigovi oblasti omavalitsusjuhtide seitsmeliikmeline delegatsioon viibis 17-.18. jaanuaril Rakveres õppevisiidil, kus nad tutvusid Rakvere linna tegemistega nii energiasäästu alal kui ka arengute kavandamise ja kavandatu elluviimisega.

Linnavalitsuses toimunud seminaril tutvustasid Rakvere linnapea Toomas Varek ja abilinnapea Rainer Miltop, kuidas Rakvere linn oma arenguid planeerib ja arengutegevusi eelarvesse kavandab.

Tšernigovi omavalitsusjuhtide peamine huvi koondus Rakvere linna säästva energia kavale (SEAP) ja selle ellurakendamisele.

Rakvere oli esimene linn Eestis, kes Linnapeade Paktiga neli aastat tagasi liitus. Linnapeade Pakti liikumise laienemisest annab märku kasvõi fakt, et Ukrainaski on Linnapeade Paktiga ühinenud mitukümmend linna. Paktiga ühinemine tähendab allakirjutanule ühtlasi ka kohustust koostada energia säästukava, milles kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Aasta jooksul pärast allakirjutamist kohustuvad paktile allakirjutanud kaardistama heitkoguste põhitasemed ja esitama aasta jooksul pärast paktile allakirjutamist säästva energia tegevuskava. Rakvere linna eeltegevusi paktiga liitumisel jagas Andres Jaadla.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tutvustas külalistele Rakvere säästva energia kava koostamist, selle rakendamist ja energiaauditite koostamist. Külalisi huvitas kortermajade renoveerimiseks eraldatav riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus ning linna korteriühiste Võidu 42, Võidu 44 ning Tuleviku 10a kogemused Kredexi toetuse saamisel ja kasutamisel. Praktilise poole pealt tutvusid külalised Rakveres terviklikult renoveeritud Tuleviku 10a kortermaja tegevustega ning linna allasutustest kõige energiasäästlikuma majaga – Rakvere muusikakooliga.

Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all

Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.

Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.

Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.

Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.

Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.

Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.

Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile — Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Veel saab esitada kandidaate parima keeleteo auhinnale

2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.

Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.

Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.

Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.

Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee

Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Järvamaa Turismiinfokeskuse konsultant Piret Sihver ütles Järvamaa infoportaalile, et eelmisele aastale tagasi vaadates oli draakoniaasta Järvamaa turismirahvale teguderohke ja edukas, sest maakonda tuli enneolematult mitmeid tunnustusi.

Sügisel tunnustati nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti piirkonnas turismiettevõtjaid. Maakonna atraktiivseim turismiobjekt oli Kilplaste küla ja silmapaistvaim turismiedendaja, omakandi vedur, Vao külalistemaja juhataja Epp Säga. Põhja-Eesti hindas silmapaistvamaid mitmes kategoorias – suured ettevõtted, väikesed ettevõtted ja silmapaistvam objekt olenemata töötajate arvust. Põhja-Eesti atraktiivseim objekt aastal 2012 on ajakeskus Wittenstein ja ära märkimist leidis väikeettevõtete kategoorias ka Kilplaste küla.

Kaks auhinda puudutasid Järvamaa Turismiinfokeskust. Mais lõppenud sisedisaini konkursil sai Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide sisekujundus I koha. Sügisel avalikustas EAS suvel toimunud pimeostude tulemused ja turismiinfokeskuste klienditeenindustaset hinnates selgus, et Järvamaa TIK on tasemelt Eestis II koha vääriline. Kodanikeühiskonna konverentsil hüüti rahva ette aasta parim vabatahtlik, giid Tiiu Saarist. Loe edasi: Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil

Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda.

„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”

Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.

Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Valminud on Võrumaa UMA MEELÜSe meenete tänavune kataloog

Möödunud aasta lõpus toimunud Võrumaa omanäoliste meenete konkursil UMA MEELÜS osalenud tööd on kokku kogutud tutvustavasse kataloogi, kus peale meenete piltide on välja toodud ka valmistajate nimed ja kontaktandmed.

Kataloog annab võimaluse kõigil huvilistel leida meened, mida enda või oma organisatsiooni headele sõpradele ja koostööpartneritele kinkida. UMA MEELÜSe kataloogiga on võimalik tutvuda Võru maavalitsuse kodulehel või Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel.

Otse kataloogi juurde pääseb siit.

Ostes meene või kingituse UMA MEELÜSe tööde hulgast, toetatakse kohalike ettevõtjate tegemisi.

Kodanikualgatus kutsub kogukondi koolitusele

2013 aasta veebruarist läheb lahti ainulaadne kodanikualgatuslik projekt, mis aitab külakogukondadel ning valdadel end turundada väärt elukeskkonnana ning leida seeläbi uusi elanikke.

Algatus on suunatud kahele sihtgrupile – ühelt poolt “linna-inimestele”, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puudub koht, kuhu kolida ning teadmine, kuidas sobivat elupaika valida või leida. Teiselt poolt on fookuses “maakogukonnad”, kes soovivad oma elukeskkonda mitmekesistada ja arendada ning vajavad selleks uusi elanikke.

Projekt aitab osalevatel külakogukondadel ja valdadel läbi mõelda, millist infot ja tuge vajab potentsiaalne uuselanik ning valmistuda enda tutvustamiseks Eestis ainulaadsel “MAALE ELAMA” MESSIL, mis toimub Tallinnas 2013. aasta aprillis. Projekti pilootpiirkonnaks on Valga, Võru, Põlva, Viljandi, Tartu ja Jõgeva maakonnad.

Projekti raames toimuvad mitmed kogukonna eestvedajatele suunatud koolitused. Alustuseks oodatakse koolitusele “Kuidas olla uuele elanikule külalislahke kogukond?”. Koolituse eesmärgiks on aidata “Maale elama” projekti potentsiaalsetel huvilistel võtta kvaliteetaeg mõtestamaks oma kogukonna tugevused ja potentsiaal väärt elukeskkonnana.

Koolitused toimuvad 5. veebruaril Valgamaal, Taagepera külakeskuses, 6. veebruaril Võrumaal, Navi Seltsimajas ja 11. veebruaril Tartumaal, Tartu Kutsehariduskeskuse Hotellis. Koolitused algavad kell 9.45 kogunemisega ning lõppevad 16.00. Koolitused viib läbi koolitaja ja kaasava juhtimise edendaja Piret Jeedas, kes asunud teostama unistust taas maale lähemale jõuda.

Koolitusele registreerimiseks tuleb täita ankeet või helistada telefonil 50 43 391. Projekti viivad ellu MTÜ Partnerluse eestvedamisel Setomaa Valdade Liit, MTÜ Kating Noored, MTÜ Meie Otepää, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant (Kodukandi Koolituskeskus) ja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu.

Projekti rahastab SA Kodanikuühikonna Sihtkapital.

Ülikooli ajaloo muuseumis saab näha spikripintsakut

Alates 16. jaanuarist on võimalik Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi uue eseme vitriinis uudistada erakordselt leidlikku spikripintsakut, mida kasutasid nii keskkoolilõpetajad kui ka üliõpilased.

„Esmakordselt oli see pintsak anonüümse omaniku sõnul kasutuses 1986. aasta keskkooli lõpueksamitel. Sealt edasi näiteks 1988. aastal ülikoolis I kursuse bioloogia eksamil, kus seda ühte ja sama pintsakut kandsid mitmed üliõpilased järjest. Tuleb tunnistada, et spikripintsaku tegija pidi olema erakordselt leidlik ja süsteemne“ räägib TÜ ajaloo muuseumi näituste ja ürituste osakonna juhataja Terje Lõbu.

Pintsak on vitriinis eksponeeritud nii, et kõiki hõlmade sisse õmmeldud spikritaskuid on võimalik lähedalt uudistada ning juuresolev tekst selgitab, kuidas täpselt spikripintsakut kasutati.

Uue eseme vitriin „Tulnukas“ asub TÜ ajaloo muuseumi fuajees ning annab võimaluse tutvustada ka neid muuseumisse jõudvaid esemeid, mis ei pruugi kohe leida oma kohta näitusesaalis. Eksponaate vahetatakse vitriinis 4 korda aastas.

Vitriini külastamine on tasuta. Fotot pintsakust võib näha siit.

Talurahvamuuseum otsib lugudega kindaid

Vilustes kuulutati välja pärandkultuuri aasta Põlvamaal, mille motoks on „Pärandita pole pärijat“; tutvustati selle vastet kohalikus keelepruugis ning kogumisaktsiooni “Kinnas kõneleb”, mille idee on algatanud Põlva Talurahvamuuseum.

„Kirikindal (erinevat värvi lõngast sissekootud mustriga kindal) on eesti rahvatraditsioonis kindel koht,“ toonitas talurahvamuuseumi direktor Reet Roop. „Kirikinnas on soe, st meie kliimas hädavajalik. Kuid kirikinnas kannab ka informatsiooni, see tähendab jutustab kohalikest mustritest ja lõngavärvimisvõimalustest. Pajatab sellest, kuidas esemeid hoiti – nõeluti ja paigati. Vanarahvas nimetas mustrit kirjaks, st et mustris võib kirjas olla sõnum. Ja oligi nii, et kirjatud ese ka kaitses selle kandjat.”

Kinnas võib kõneleda tema tegijast, kandjast, alleshoidjast, pärandajast või järeletegijast.

Muuseum ootab täiendust oma kogudele: KINNAST ja LUGU – ehedat, lihtsat ja Põlvamaale omast. KINNAS ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) paaris ega eriline. LUGU ei pea olema (aga võib olla) vana ega uus, ei pea olema (aga võib olla) kindaga seotud ega eriline.

Kinnas ja lugu jäävad muusemisse hoiule ning kasutamiseks praegustele ja tulevastele põlvedele. „Suvel paneme nad välja näitusele,“ lubab muuseumi pdeagoog Marge Luude. „Lahkeid annetajaid-osalejaid tahame omalt poolt ka tunnustada.“

Kinnas/kindad koos looga (ja annetaja andmetega) tuleb toimetada Põlva Talurahvamuuseumisse soovitavalt aprillikuu lõpuks. Lisainformatsiooni saab telefonil 797 0310, e-aadressil muuseum@polvamaa.ee või facebookist. Kogumisaktsiooni patroon on Põlva maavanem Ulla Preeden. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Allikas: Põlvamaa Infoportaal

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevusliku kontserdi

Otepää Gümnaasiumi 11.klassi õpilased korraldavad heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kolm Otepää Gümnaasiumi 11.klassi tüdrukut on võtnud nõuks korraldada 15.veebruaril kell 19.00 Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäevakontserdi. Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Kontserdil esinevad Otepää Gümnaasiumi endised ja praegused õpilased ning üllatusesinejana lauluvõistluse „Eesti otsib Superstaari“ laulja.

Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segarilkooli uurimustööd tehes. „Otsustasime oma uurimustöö läbi viiamuusikaõpetuses ja korraldada kontserdi,“ selgitas Maiken Vähi. „Siis aga mõtlesime, et aitaks läbi muusika teisi abivajajaid.“

Eelnevalt korraldatakse korjanduspäevad Otepää Kultuurimajas 12. jaanuaril ja 9. veebruaril kell 12.00-17.00. Oodatakse eelkõige laste talveriideid aga teretulnud on ka kõik asjad, alates laste ja suurte inimeste riietest kuni tarbeesemeteni.

Baltica eelfestival toob kokku Lääne- Virumaa omakultuurihuvilised

20. jaanuaril toimub Haljala Rahvamajas Rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica esimene eelfestival – maakondlik folklooripidu, mis toob kokku pea 200 Lääne-Virumaa pärimuse- ja omakultuuriga tegelejat.

Sel suvel toimuv Baltica festival on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat ja kvaliteetset programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Nii on suvel Balticale oodata külalisi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Sloveeniast, Lätist ja Leedust. Koos Eesti rühmadega saavad Baltical kokku ligi 2000 pidulist.

Baltica festival toimub 3-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas. Selle kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuva festivali eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust kohalikul ja rahvusvahelisel tasandil ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavune Baltica on järjekorras XXVI, esimene festival toimus Leedus 1987. aastal.

Sänna Kultuurimõis annab teada oma tegemistest

Sänna Kultuurimõis annab teada oma jaanuarikuu tegemistest. Kellel huvi, palutakse lahkesti osa võtta

2. jaanuaril kell 15 toimub 5 rütmi tants – TÄHETANTS, juhendab Kadi Noor. Esimene kokkusaamine on tasuta. Toetab SVÜF

15. jaanuaril kell 13 toimub keraamika ring, juhendab Lea Visnap. Tasu 3 EUR. Toetab Leader programm

19. jaanuaril kell 14 toimub Sänna noortetoa visiooniring, mõeldud eelkõige Sänna piirkonna noortele ja lapsevanematele, aga avatud kõigile huvilistele. Peetakse plaani ning tutvutakse noortetoa võimalustega. Noortetoa juhendaja on Kristi Haljasoks.

21. jaanuaril kell 18 võib osa saada kunstiteraapiast, juhendab Mari Peetsalu. Tasu 3 EUR. Toetab SVÜF

26. jaanuaril toimub perepäev, mille päevakava on järgmine:
Kell 10 kangastelgede õpituba, juhendab Lya Veski. Paneme üles uued kangasteljed. Tasu 1 EUR. Toetab Leader programm
Kell 13 siidimaali õpituba, juhendab Lea Visnap. Salli maalimine. Tasu 2 EUR. Toetab Leader programm
Kell 13 kogupere film “Kuutõusu kuningriik”, tasu 2 EUR (alla kuueaastastele tasuta), koostöös Kinobussiga.

13. veebruaril kell 20 kontsert: Epifolium ja Kago, tasu 4 EUR

Sänna raamatukogu on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19, laupäeval kell 11-15
Sänna noortetuba on avatud kolmapäeval ja reedel kell 12-19, laupäeval kell 11-15.
Sänna mõisapood on avatud teisipäevast reedeni kell 11-19, laupäeval kell 11-15

Lapsevanem, kas tead, kuidas toetada oma lapse valikuid?

SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus andis välja trükise „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“. Trükisest leiab lapsevanem soovitusi ja nõuandeid, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel.

Karjääri mõiste tähendus on viimasel aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tänapäeval räägitakse karjäärist palju seetõttu, et valikuvõimalusi on rohkem kui varasematel aegadel. Et noortel oleks turvalisem ja kindlam valikuid teha, peavad lapsevanemad noori tulevikuplaanide tegemise juures vajaduse korral abistama. Selleks tuleb märgata ja arendada lapse oskuseid, vajadusi ja võimeid, kirjutab SA Innove oma kodulehel.

Iga noor inimene vajab lapsevanema toetavaid sõnu ja tegusid igapäevaste otsuste tegemise juures ja kaalukamates koolilõpetamise, edasiõppimise ning teiste tulevikuga seotud küsimustes. Teadlik ja hooliv vanem on oma lapsele kõige parem teejuht.

Trükisest „Lapsevanem, kas sa tead, kuidas toetada oma lapse valikuid“ saab lapsevanem mõtteid ja ideid, kuidas oma lapsega paremini koostööd teha, teda toetada nii väiksemate kui ka suuremate karjäärivalikute tegemisel ja kust vajalikku lisainfot leida. Trükises on soovitused, nõuanded ja mitmed elulised näited, mille mõtestamise abil saab lapsevanem teada, kuidas toetada oma last tulevikuplaanide tegemisel. Lisaks saab iga noor ja lapsevanem tasuta karjääriinfot ja –nõustamist maakondlikest teavitamis- ja nõustamiskeskustest ehk Rajaleidja karjäärikeskustest.

Trükise koostas sihtasutus Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus koostöös Rajaleidja karjäärikeskuste ja Eesti Lastevanemate Liiduga. Trükise elektrooniline versioon on kättesaadav Rajaleidja portaalist ja SA Innove kodulehelt. Paberkandjal teavikuid saab tellida Innove kodulehe kaudu.

Trükise paberversioon on jagatud SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskuse partkerkeskustele ja –koolidele. Lisaks jõuab trükis ajakirja Pere ja kodu tellijateni jaanuarinumbri lisana.

Karjääriteenused on kättesaadavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmist „Karjääriteenuste süsteemi arendamine”.

Rõuge otsib aunimetust väärt inimesi ja tegu

Rõuge Vallavalitsus ootab 21.jaanuariks 2013 põhjendatud ettepanekuid järgmistele aunimetustele:

Rõuge valla Elutöö preemia
Rõuge valla aukodanik
Aasta kohaliku elu edendaja
Aasta kultuurielu edendaja
Aasta hariduselu edendaja
Aasta sportlane
Aasta tulevikulootus
Aasta tegu

Rõuge valla tunnustamise avaldamise kord ja kriteeriumid on kättesaadavad valla kodulehel . Eelnevatel aastatel tunnustatud kodanike nimekirja leiab siit. Põhjendatud kirjalikud ettepanekud palutakse esitada 21.jaanuariks valla kantseleisse aadressil Rõuge Vallavalitsus, Ööbikuoru 4, Rõuge alevik 66201, Rõuge vald, Võrumaa või elektroonselt vald@rauge.ee