Tuuli Hiiesalu

Maanteemuuseumit külastab väärikate tsiklite paraad

Sellel laupäeval tulevad maanteemuuseumile külla vanad ja väärikad mootorrattad.

Pärast Kolga külas toimuvat moto- ja vanavara päeva võtavad ligi poolsada vanatsiklit ette 80 versta pikkuse sõidu. Üritusel osalevad ka naaberriikide Leedu, Läti ja Venemaa vanade mootorrataste klubid.

Moto- ja vanavara päeva korraldab muuseumi hea sõber Wana-Kolga Tsiklitall. Laadapäevalt stardivad ühissõidule ca 50 vana ja veel vanemat põrisevat kaherattalist. Kogu sõidu pikkuseks arvestatakse viis tundi. Maanteemuuseumi restauraatori Einari Jaanuse sõnul on see lausa suurepärane võimalus näha üheskoos sõitmas nii palju vanu mootorrattaid.

Rattad jõuavad muuseumisse orienteeruvalt kell pool neli ja peatuvad siin ligikaudu kaks tundi. “Maanteemuuseum ootab kõiki laupäeva pärastlõunal muuseumisse, et väärikaid rattaid oma silmaga uudistada,” kutsub restauraator kõiki võimalust ära kasutama.

Muuseumi postijaama sisehoovi parkivate vanatsiklite seas saab näha selliseid marke nagu ZÜNDAPP, DKW, BMW, NSU, MAIKO, BAUER ja veel paljusid Vene ja Tšehhi päritoluga mootorrattamudeleid.

Muuseumis tervitab tsikleid ajalooline teehöövel Bitvargen, mis vanade tsiklite saabumise puhul ka hääled sisse saab.

Ühissõit saab alguse kell 14.00. Sõidu täpse marsruudiga saab tutvuda Wana-Kolga Tsiklitalli kodulehel.

Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Heli Lehtsaar,www.minuraha.ee toimetaja

Emal, isal ja teistel lähedastel on oluline roll laste hoiakute kujundamisel rahaga ümber käimisel, viitab Cambridge ülikoolis hiljuti valminud uuring.

Nii omandavadki lapsed umbes seitsmendaks eluaastaks vanemate igapäevast rahaga majandamist jälgides üldise arusaama rahast.

Veelgi enam, vanemate hoiakud ja käitumismustrid – nii positiivsed kui negatiivsed – võtavad lapsed oma täiskasvanuellu kaasa. Selleks, et laps tulevikus oskaks rahaga vastutustundlikult ümber käia, on vaja nii vanemate head eeskuju kui ka koolist ja kodust saadavat praktilist infot igapäevaste rahaasjade korraldamiseks.

Kuidas ja millal käitumine ja harjumused lastel kujunevad?

Nelja-viie aastaselt mõistavad lapsed, et poest kauba ostmiseks on vaja raha, kuid nad ei pruugi mõista, et erinevad rahatähed ja mündid on erineva väärtusega.

Seitsmeaastased saavad üldjuhul aru, et poest saab sularahaga maksetes vahetusraha tagasi siis, kui müüjale antud rahatähe väärtus on suurem ostetud kauba väärtusest. Niisiis mõistab suurem osa lastest raha väärtust ja oskab raha lugeda.

Seitsmeaastased lapsed on võimelised planeerima, kuid ei tee vahet igapäevaeluks vajalike asjade ja ilusate-toredate, kuid tegelikult ebavajalike asjade vahel. Küll aga saavad nad aru, mida tähendab raha teenimine ja mis on palk. Loe edasi: Lastel kujunevad rahaga seotud hoiakud seitsmendaks eluaastaks

Imaveres tähistatakse laupäeval piimapäeva

1. juunil tähistatakse Eesti Piimandusmuuseumis Imaveres piimapäeva, kus saab maitsta Eesti parimaid piimatooteid ja kohapeal valminud piimatoite, õppida nii või ja sõira kui kohupiimavärvide valmistamist.

“Piim on oluline ja tervislik toiduaine, seda eriti laste toidulaual. Seepärast korraldamegi ühe vahva piimapäeva kogu perele, kus saab erinevaid piimatooteid nii maitsta kui ka proovida ise teha,” ütles Eesti Piimandusmuuseumi direktor Ants Välimäe. “Tahame julgustada nii peresid kui ka koolikokkasid toiduvalmistamisel kodumaiseid piimatooteid kasutama.”

Piimapäeval võtavad mõõtu koolikokad, kes valmistavad piimatoodetest erinevaid toite, toimub parima piimatoitude ja -toodete valimine, kõik huvilised saavad proovida kätt või ja sõira ning kohupiimavärvide valmistamises, näidatakse piimafilme ja proovida saab vibulaskmist jpm. Kes ise kätt võiseks teha ei soovi, siis kell 11.30 saab jälgida käsitsi võivalmistamist piimandusveteranide Arno Kannikese ja Arvi Truu poolt. Päeva lõpus saavad huvilised minna tutvuma Risti Agro uue veisefarmi vabapidamise laudaga.

Lisainfo ja piimapäeva ajakava: http://www.piimandusmuuseum.ee/

Tööd on alustamas Valga Toidupank

Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn ning Valgas asuva MTÜ Domus Petri Kogu juhatuse liige Ester Liinak allkirjastasid koostöölepingu, millega loodi Valga Toidupank.

Seega on Eestis tänaseks kokku üksteist toidupanka – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Narvas, Jõhvis, Põlvas, Järvamaal ja nüüd ka Valgas.

Valga Toidupanga vabatahtlik koordinaator Grete Mõttus on optimistlik: “Kuigi Valga on väike linn, loodan ma, et saame kiirelt hoo sisse,” ütleb erinevates MTÜdes aktiivselt tegutsenud naine. “Kõige olulisem on saada koostöö toimima meie kohalike toidukaupu müüvate ettevõtetega – vaid nõnda saame toitu, mida puudustkannatavatele peredele edasi jagada,” lisab ta.

Kuna iga toidupank kogub jagatava kauba kohalikust kaubandusvõrgust ning väiksemates linnades pole üle jäävad kogused kuigi suured, on toidupanga loomine suuremates linnades kindlasti lihtsam. Samas on väiksemate linnade kogukonnad sageli toetavamad ning koos saadakse üle ka raskematest aegadest. Loe edasi: Tööd on alustamas Valga Toidupank

Võrokesed peavad uma pido

1. juunil peetakse Võrus Kubija laululaval järjekorras III Uma Pido, millest võtab osa 150 koori 3800 lauljaga.

Laulu- ja rahvapidu algab juba hommikul, kui Võru linna kirikuplatsil toimub laat ning lipujooksu ümber Vana Võromaa lõpetab tuntud luuletaja Contra.

Lavastaja Tarmo Tagamets ütleb Uma Pido ettevalmistamise kohta, et viimased lahtised otsad on meeskonnal jäänud veel kokku sõlmida. “Kuulda on, et koorid lauldes tulevad, kivid vaikselt veerevad ja kapsatünnid muhedalt mulksuvad. Suured vesirattad ootavad võrokeste lipu õnnistamist ning kivipill häälestamist. Ainus, kes peoks juba kohal on ja kannatlikult rõõmsaid dirigente, lauljaid, pillimehi, tantsijaid ja eestkõnelejaid ootab, on suur dirigendi kivi. Nii et homseni on vaid hetk jäänud. III Uma Pido Kubijal sõlmib ideeliselt kokku Võhandu jõgi oma pühalikkuse ja jõuga.”

Uma Pido ei ole päris tavaline laulupidu, sest õppinud laulukooride kõrval laulavad ka “konnakoorid”, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest. Kontsert-etenduse saateansambliks on kokku pandud bänd (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakooli noored. Pärast laulupeo põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Untsakad

Loe edasi: Võrokesed peavad uma pido

Kevadpealinn Türi kutsub festivalile

6.-9. juunil kutsub Eestimaa kevadpealinn Türi kõiki kultuuri- ja loodushuvilisi endale külla.

Ajal, mil ringi uitavad õitsvad tuuled ja õhk on tulvil sireliõite uimastavat lõhna, toimub kevadpealinnas traditsiooniks saanud Türi Kevadfestival.

„Türi festival polegi (õnneks) nagu muusikafestival. Pigem on see mitmekülgse inimese sisukas päevade veetmise vorm,“ on öelnud kriitik Heili Vaus-Tamm ajakirjas „Muusika“ Kevadfestivali kohta.

Ainulaadses formaadis sündmus, mille patrooniks on Fred Jüssi, leiab aset juba seitsmendat korda ning kostitab juunikuu teisel nädalalõpul oma külalisi kontsertide, näituse, etenduse, loengute ja loodusmatkaga, sedakorda egiidi „õitsvad tuuled“ all.

Türi kultuurimajas, Püha Martini kirikus ja Türi Põhikooli algklasside majas resideeruval Kevadfestivali muusikalise osa eest hoolitsevad järgemööda ansamblid Vox Clamantis ja Weekend Guitar Trio, klavessiiniduo Reinut Tepp-Irén Lill, flötist Tarmo Johannes, paaniflöödimängija Matthias Schlubeck (Saksamaa) ning pianist Alexander Puliaev (Saksamaa).

Teatrisõprade rõõmuks mängivad festivali avaõhtul Theatrumi näitlejad Marius Peterson ning Ott Aardam J. Fosse etenduses „Ma olen tuul“, mille on lavastanud Lembit Peterson. Reedel ja laupäeval on publik oodatud Raadio Ööülikooli salvestustele, kus Jaan Tätte ja Mikk Sarv arutlevad tuule ja vaimu teemadel. Pühapäeva varahommikul kutsub matkajuht Kaarel Aruoja huvilisi Türi voorestikuga tutvuma. Läbi tasub astuda ka Janne Põlluaasa loodusfotode näituselt Türi Kultuurimaja klaassaalis.

Piletid on saadaval tund enne algust kohapeal ning Piletilevis. Täpsema info ürituste toimumise kohta leiab veebilehelt kevadfestival.tyri.ee ja facebooki lehelt VII Türi Kevadfestival.

Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Alates tänasest saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2013” ja “Parim mahetoode 2013”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Ootame põnevusega tänavusi kandidaate,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kuigi mahetootjad on enamasti tagasihoidlikud, loodame siiski rohket osavõttu. Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja tunnustust väärivaid talunikke on üha rohkem. Edeneb ka mahetöötlemine: vanad tegijad arendavad uusi tooteid, et tarbijatele vaheldust pakkuda, ja igal aastal lisandub täiesti uusi mahetöötlemisettevõtteid. Neid kõiki loodamegi konkursil näha,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2013” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni.

Konkursile “Parim mahetoode 2013” esitavad oma tooteid ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks ankeetide esitamise tähtajaks turul. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab www.maheklubi.ee. Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com . Loe edasi: Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

Setomaa kutsub noored kokku

Setomaa kutsub noori 7. kuni 9. juunini Obinitsa ja 14. juunist 16 juunini Värskasse.

Taarka Pärimusteatri noortestuudio näitlejate hakatusel ja Euroopa Noorte Eesti Büroo toetusel on valminud noorteprojekt “Et uus saaks alguse Setomaal”.

Projekt toob kokku kõikide Setomaa valdade noored ja annab neile võimaluse mõtte- ja ideevahetuseks vabas keskkonnas. Kahel järjestikusel nädalavahetusel viiakse läbi seeria kunsti- ja teatriõpitube professionaalide juhendamisel: maskiõpituba, lavalise liikumise õpituba, installatsioonide õpituba, Taarka Pärimusteatri noortestuudio draamaõpituba, minilavastuste loomine. Osalema ootame noori vanuses 7-26. Osalemine, majutus ja toitlustus tasuta. Vajalik eelregistreerimine. Lisainfo ja registreerimine riin.tammiste@gmail.com, tel: 56606432.

Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo — „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Suure-Jaani vald räägib uuest haridusvõrgust

Neljapäeval, 23. mail kell 18 on Suure-Jaani gümnaasiumi aulasse oodatud kõik, keda huvitab valla haridusvõrgu tulevik.

Viimased viis kuud on haridusvõrgu arengustsenaariumitega tegelenud vallavalitsuse poolt moodustatud ajutine komisjon.
Töörühma ettepanekuid tutvustab Margus Nurk, Innovatiivne Arengupartner OÜ juhataja.

Suure-Jaani vald moodustus 2005. aasta oktoobris nelja omavalitsuse ühinemisel. Hetkel on vallas neli põhikooli ja gümnaasium. Viimase seitsme aasta jooksul on õpilaste arv vähenenud 352 võrra – omavalitsuste ühinemise ajal õppis valla koolides 859 õpilast, käesoleval ajal 507 õpilast. Õpilaste arvu suure vähenemise tõttu on vähenenud õpetajate koormused ja motivatsioon ning mis kõige olulisem – laste valikuvõimalused. Haridusvõrgu muutmise ettepanekud lähtuvad soovist pakkuda lastele parimat võimalikku haridust.

Vabaõhumuuseumis algavad Leigarite rahvatantsuhommikud

Alates laupäevast, 25. maist esitab rahvakunstiselts Leigarid igal laupäeval ja pühapäeval vabaõhumuuseumis Rocca al Mares ehedat eesti rahvatantsu ja -laulu.

Leigarite esinemine koosneb tantsudest, lauludest ja elavas esituses pillilugudest. Alati on kavas tantse ja mänge, mida saab kaasa teha ka publik. Sel aastal, mis on Eestis nimetatud kultuuripärandi aastaks, saab neil eheda rahvatantsu ja -lauluga täidetud hommikutel olema eriline tähendus.

Leigarid on endale eesmärgiks seadnud hoida elus eestlaste vanu traditsioone, tantsides ja lauldes neid lugusid, mis meie vana- ja vanavanavanematele armsad olid. Omaaegsed seltskonnatantsud, kalendri- ja muude tavadega seotud laulud ning mängud jõuavad publiku ette peaaegu samal kujul, nagu folkloristid need kunagi kirja panid.

Igal suvel muuseumi külastajate seas populaarseks kujunenud tantsuhommikud on kestnud katkematu traditsioonina juba üle 40 aasta. Ehe rahvatants ja -laul on toonud kohale nii Eestiga tutvuma tulnud turiste kui ka traditsioonidest või lihtsalt meeldivast ajaviitest huvitatud kaasmaalasi.

Leigarid esinevad vabaõhumuuseumis Rocca al Mares alates 25. maist kuni 1. septembrini igal laupäeval ja pühapäeval kell 11.00. Esinemiskoht on Sassi-Jaani talu õu muuseumi peavärava lähedal. Kontsert on tasuta, vaatama pääseb muuseumi sissepääsupiletiga.

Kuidas üks Leigarite tantsu- ja lauluhommik välja näeb, saab näha siin.

Festival toob indiekultuuri Tartusse

21.-25. mail toimub Tartu Indiefest, mis toob publikuni kohaliku ja välismaise indiemuusika, -filmid ning arutelud. Festival tutvustab nii erinevaid artiste kui kaindiekultuuri laiemalt.

Festivali programm on jagatud kolmeks. 21. mail alustab Tartu Elektriteater kolm päeva vältava filmiprogrammiga. Kolmapäeval, 22. mail võtab teatepulga üle Domus Dorpatensis oma aruteluplatvormidega, kus põnevate külaliste seas saab kohata kultuurikriitik Tõnis Kahu, muusikut ja luuletajat Jaan Pehki, riigikogu liiget Eiki Nestorit ning paljusid teisi huvitavaid persoone.

23. mail liitub festivaliga muusikaprogramm, mille pealaval, Genialistide klubis astuvad üles näiteks Argo Vals Band, Zebra Island ja Tenfold Rabbit. Lisaks kodumaistele muusikutele esinevad festivalil Cats Park Venemaalt, NEØV Soomest, Julia Spada & Saturday, Monday Rootsist ja ReedNoBrass Leedust.

Viie päeva jooksul toimub 23 üritust. Festivali passid hinnaga 10€ on müügil Tartu Elektriteatris, üksikpileteid filmidele ja Genialistide klubi kontsertidele on müügil kohapeal. Päevased aruteluprogrammid ning välilavad on tasuta. Rohkem infot ürituse kohta leiab siit.

„Indiefest on sündinud soovist luua Tartus linnafestival, mis erinevaid valdkondi ühendades looks nendeks päevadeks ühtse hingamise – sellest ka selleaastane muusika ja filmi sümbioos, mille sõlmib üheks festivalil taustaks toimuv arutelude programm,“ rääkis Tartu Indiefesti eestvedaja Sten Otsmaa.

Mai lõpus toimuv Tartu Indiefest on esmakordselt toimuv alternatiivkultuuri festival. Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Rootsi Suursaatkond.

Rosmal kõneldi uutest haridusalgatustest

Põlva külje all Rosmal peeti laupäeval, 18. mail V kogupere konverents “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”, kus kõneldi terve ühiskonna ja terve kooli seostest, vanemate aktiivsusest ning uutest haridusalgatustest.

Viiendat aastat peetud kogupere konverentsi eesmärk oli vaadelda haridusmaastikul toimuvat optimistliku pilguga ning innustada kaasa mõtlema ja tegutsema üha rohkem lapsevanemaid. Esimesel korral oli fookuses terve laps, teisel aastal terve pere, kolmandal terve kool, neljandal terve kogukond, nüüd terve ühiskond.

Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu korraldatud konverentsil osales ligi 160 inimest (95 täiskasvanut ja 61 last), kes päeva lõpus võtsid vastu teesid terve ühiskonna ja terve kooli kohta.

Konverentsi lõppdokument ärgitab lapsevanemaid, ametnikke ja omavalitsusi koostööle uute haridusalgatuste loomisel ja toetamisel. “Terve ühiskond ning seda toetav terve kool algab meist endast – igast inimesest, igaühe teadlikest valikutest ja soovist panustada. Terve, hooliva ja tasakaaluka ühiskonna ning elukeskkonna loomine eeldab meie ühist teadvustatud otsust selle nimel tegutseda, samuti koostööd kõigi ühiskonnaliikmete ja institutsioonide vahel,” kirjutatakse dokumendis.

Sõna said endine haridusminister ja Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas, õuesõppe eestvedaja ja rahvapärimuse uurija Mikk Sarv, Uue Kooli grupi ja Gaia Hariduse üks eestvedajaid Ele Koppel ning EHE kooliuuenduse ja Embassy of Education esindaja Hedvig Evert, samuti Rosma waldorfkooli ja Tartu waldorfgümnaasiumi vilistlane Kadri Kalle Eesti Maaülikoolist ning Sänna kultuurimõisa plaanitava Leiutajate Külakooli eestvedaja Hendrik Noor. Lisaks peeti vestlusring Rosma Haridusseltsi vanemate osavõtul.

Ettekannete ajal toimusid tegevused nii kooliealistele lastele kui noorematele, kelle päralt oli waldorflasteaed. Rosma kooli 2.-3. klassi lapsed etendasid ka näidendi “Assisi Franciscus”. Konverentsirahvale pakkusid tervislikku toitu Seto sõsarad. Päevale pani muusikalise punkti Eesti Mandoliinide Orkester . Osalemine oli tasuta, omapoolse toetuse sai anda annetuse korras.

Täiendava info Rosma Haridusseltsi kohta leiab siit.

Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teise etapi võitis ülekaalukalt Erki Pütsep, kes edestas mullust üldvõitjat Caspar Austat ja käesoleva aasta punktiarvestuse liidrit Alges Maasikmetsa nelja minutiga. Kokku osales 16. Tallinna Rattamaratonil 1503 ratturit.

Ligi 30-kraadises kuumuses peetud Tallinna Rattamaratoni 59 kilomeetrisele põhidistantsile startis 1062 ratturit. Kõrvemaale omaselt oli rada vaheldusrikas ning tänu eelmisel päeval sadanud vihmale, oli ka tolmu vähem, mis tegi raja väga kiireks.

Premium7 vahefinišis Pukimäe tõusul, maratoniraja 17-ndal kilomeetril, noppis aktiivsuspunktid sarja möödunud aasta võitja Caspar Austa, Alges Maasikmetsa ja Erki Pütsepa ees. Sellele järgnenud kiiretel kruusasirgetel ja metsateedel näitas oma võimu Alpha Baltic-Unitymarathons maanteeproff Erki Pütsep, kes kodustel maastikurattavõistlustel kaitseb Fixus Sport võistkonna värve. Pütsep alustas raja laugel osal 40-kilomeetri pikkust soolsõitu ning vahe jälitajatega kasvas kiirelt mitmele minutile. Seda, et “Püta” kiirus oli täna teisest klassist, näitas ka raja 46-ndal kilomeetril Venemäel asunud Hansgrohe kiirenduslõik, kus liidrina üksi pedaalinud Pütsep tegi selgelt päeva parima aja.

Pärast finišit tunnistas võitja, et on vigastuse järgselt saanud vähem treenida kui tavaliselt. “Viimase nädala jooksul olen aga teinud 1000 km mahutreeningut,” kommenteeris Erki Pütsep. “Enne otsustavat äraminekut tegin juhtgrupis paar kiiremat lõiku, et näha kuidas konkurendid reageerivad – tundus, et on põhjust proovida eest ära sõita ja nii see edumaa kasvas,” sõnas ta. Loe edasi: Erki Pütsep tegi Tallinna Rattamaratonil võimsa soolosõidu

Täna stardivad Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud

9. ja 10. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba kuuendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa viie välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Kanivist (Ukraina) ja Joniškisest (Leedu). Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13-15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, jalgpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 340.

Lisaks spordivõistlustele korraldatakse noortele ka rahvuslik õhtu, kus toimuvad mitmesugused mängud ning show-gruppide esinemised.

Spordimängude eesmärk on lisaks sportimisele tihendada sõpruslinnade noortevahelist suhtlust ja võimaldada Võru spordiklubidel luua koostöösidemeid sõpruslinnade vastavate organisatsioonidega.

Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud avatakse täna kell 9.00 piduliku avatseremooniaga Võru Spordikeskuse staadionil. Võistlused hakkavad toimuma spordikeskuses.

Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Kolmapäeval, 8. mail külastasid Viljandi maavalitsust Viljandi Paalalinna kooli teise klassi lapsed, kes täitsid kogu hoone rõõmsa elevusega.

Kokku poolsada õpilast ja nende õpetajad suundusid kõigepealt maavalitsuse suurde saali, kus maavanem Lembit Kruuse ja maasekretär Küllike Kütt tutvustasid maavalitsuse riigi ja maavalitsuse eesmärke, ülesandeid ja tegevust.

“Maavalitsus on riigi esindus Viljandimaal ning meie ülesanne on teha kõik, et inimestel oleks Viljandimaal hea elada, et nad oleksid rahul. Maavalitsus tegeleb näiteks abilelude registreerimise, ühistranspordi korraldamise, puuetega inimeste tehniliste abivahendite jaotamise ja paljude muude asjadega,” tõi maavanem näiteks.

Lembit Kruuse tutvustas külalistele ka maavanema ametirüüd ning hõbedast ametiketti. Maavalitsuse väikses saalis pakkusid lastele enim huvi riigivõimu sümbolid – Eesti ja Viljandimaa vapp -, mida mitmedki oma nutitelefoniga pildistasid. Samuti tehti mälestuseks klassipilt, kus ka maavanem peal.

Kahe grupina majas ringi liikudes said lapsed muu hulgas teada, millises ruumis asub maavalitsuse arhiiv, kus hoitakse ja säilitatakse tähtsaid dokumente. Sisse kiigati ka kabinettidesse. Näiteks vaadati huviga suurt printerit (plotterit), millega saab trükkida suures formaadis kaarte. Ühes ruumis said aga lapsed oma käega “toita” paberihunti ehk siis peenestada ebavajalikke dokumente. Loe edasi: Lapsed panid Viljandi maavalitsuse kihama

Rahvusraamatukogus avatakse akvarellistide suurnäitus

Eesti Akvarellistide Ühenduse 55. aastapäeva tähistav akvarellinäitus “Värvilised leheküljed” avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis ja galeriis neljapäeval, 9. mail kell 16.

Eesti Akvarellistide Ühendus oma 40 liikmega on elav ja tegus näituste korraldaja nii kodumaal kui ka väljaspool Eestit. Nagu viimastel aastatel tavaks olnud, esinevad koos ühenduse liikmetega (Christel Allik, Tiia Elken, Sandra Jõgeva, Malle Leis, Ülle Meister, Tiiu Pallo-Vaik, Rein Mägar, Mall Paris, Illimar Paul, Toomas Rein, Mari Roosvalt, Marje Üksine jt.) ka kutsutud külalistena tuntud kunstnikud ja kunstiüliõpilased (Albert Gulk, Eero Ijavoinen, Orest Kormašov, Ilmar Kruusamägi, Krista Laos, Gennadi Lapin, Leo Lapin, Enno Ootsing, Saima Randjärv, Martin Saar, Kadri Toom jt.).

Žürii liikmed valisid suurele näitusele 57 kunstniku teosed, mis esindavad akvarellmaali eri väljundeid. Kuna teemavalik oli vaba, võib näitusel näha urbanistlikke linnavaateid, loodusmaale, animalistikat, floristide töid ning abstraktseid kompositsioone ja kontseptualismi.Võib nautida klassikalisele akvarellile iseloomulikku poeetilist voolavat tehnikat, toonide läbipaistvaid kihistusi paberil, klassikalisi lillemaale, loodusvaateist tuletatud elegantseid kompositsioone ja üksikuid kuivtehnikas teostatud arhitektuurseid vaateid.

Vees lahustuv pigment paberil annab tundliku ja kiire võimaluse jäädvustada koheselt mõnd ideed, seisundit või fantaasiat ja see võimalus on tavaliselt värviline. Tõsiseltvõetav tulemus lähtub eelkõige iga kunstniku individuaalsest olemusest ja esmapilgul lihtsana näiva tehnika valdamisest. Akvarell on üha olnud Eesti kunstnike seas populaarne.
55 aastat tagasi, 1958. aasta sügisel avati Tallinna Kunstihoones esimene vaid eesti akvarellmaalide näitus. Esimeseks rahvuslikuks akvarellistiks tuleb küll pidada Johann Kölerit, ent XX sajandi keskel tuli okupeeritud Eestis mõnigi traditsioon uuesti ausse tõsta. Tollased silmapaistvad kunstnikud Märt Bormeister, Aleksander Pilar, Karl Burman, Lydia Mei, Margareta Fuks ja teised, kes tõid akvarellmaali taas kõrgtasemel eesti kunstimaastikule, on tänaseks lahkunud. Esimesel akvarellinäitusel osalenud kunstnikest on meiega Siima Škop ning Valli Lember-Bogatkina, kes osaleb ka näitusel.

Näituse on kujundanud Mall Paris, Marje Üksine, Mari Roosvalt ja Tiiu Pallo-Vaik. Näitus on avatud 4. juunini.

Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Muinsuskaitseamet korraldab koostöös Viljandi maavalitsusega 9. mail Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Mõisapargist taluaeda”.

Konverentsil käsitletakse mõisaparkide kujunemise ajalugu, planeerimist ja hooldamist ning vaadatakse, kuidas mõisapargid on mõjutanud taluaedu. Samuti on kavas teha jalutuskäik Õisu mõisa pargis, kus toimuvad parajasti korrastustööd.

Konverentsi avasõnad ütleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse, kelle sõnul on nii mõisa- kui talukultuur osa Eesti ajaloolisest pärandkultuurist. “Selliste teemadega tegelemine sobib Viljandimaale väga hästi, sest siinset piirkonda võib õigustatult pidada meie pärandkultuuri keskuseks.”

Ühtlasi tuletas Kruuse meelde, et 2013. aasta on Eestis kuulutatud kultuuripärandi aastaks ning aasta pealinnaks ehk pärandilinnaks on just Viljandi.

Neljapäeval, 9. mail kell 10 Õisu mõisas algava konverentsi avaettekande peab keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Urve Sinijärv, kes räägib teemal “Kunst ja loodus pargis”. Seejärel tutvustab muinsuskaitseameti nõunik Jaan Vali väikevorme mõisaparkides ja taluaedades. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Ilu patta ei pane?”. Loe edasi: Konverents Õisus juhatab osalejad mõisaparki ja taluaeda

Räpinas selguvad Eesti parimad noored aednikud

2012. aasta aedniku kutsevõistlused Räpinas.

Homme, 9. mail toimub Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus „Noor Aednik 2013”, kus selgitatakse välja eriala parimad noored.

„Võistlus annab noortele aianduse eriala õpilastele võimaluse oma oskused proovile panna ja võrrelda teiste kutseõppuritega,” rääkis Räpina Aianduskooli projektijuht Signe Zupsmann. Sel aastal koosneb võistlus neljast osast. Võisteldakse taimede tundmises, kus võistlejal tuleb ära tunda taimed ladina keeles liigi tasandil. Lisaks näidatakse teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetamises. Meeskonnatöö oskused saab oma kooli võistkonnas panna proovile putukahotelli ehitusel.

„Samal ajal on Räpina Aianduskoolis lahtiste uste päev, kus saab tutvuda aianduskooli ja seal õpetavate erialadega ning loomulikult kaasa elada võistlusele,” rääkis Zupsmann, lisades, et külastajatel on võimalus osaleda praktilistes töötubades ning kaasa osta taimi ja istikuid.

Tänavustel võistlustel võtavad mõõtu 16 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Võistlus korraldatakse koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Täpsema info võistluse ja ajakava kohta leiate Räpina Aianduskooli kodulehelt. 2012. aasta aedniku eriala kutsevõistluse galeriiga saab tutvuda siin.

Võrumaa Aasta Ema on Airi Grossberg

Võrumaa Aasta Ema 2013 on Lasva vallas elav kuue lapse ema Airi Grossberg.

Airi Grossbergi kandidatuuri esitasid Aasta Ema konkursile tema tütred Merilin ja Karolin Rätt. Airi on hämmastav naine ja ennekõike imeline ema, kes on oma lastele isa ja ema, õpetaja ja sõber, nõuandja ja noomija.

“Airi on oma kodu hing, meie energia allikas, kes on täis positiivsust, sära ja soojust. Inimesena on ta väga helde ning kaastundlik, võimalusel aitab ta alati kõiki,” kirjeldavad tütred oma ema. Airi lapsed on kõik väga tublid. Vanem tütar Merilin lõpetab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis. Karolin töötab tunnustatud peakokana Helsingis. Krislin, Avelin ja Kerstin õpivad Kääpa Põhikoolis, aga pisipoeg Johannes on veel kodus kasvamas.

Airi au ja uhkus on tema lapsed, kes on kodust kaasa saanud õpetuse, et pere on elus kõige tähtsam ja üksteist tuleb toetada nii heas kui halvas. Airi ei anna kunagi alla, tema töökus ja unistuste nimel pingutamine on teda elus edasi viinud.

Võru Maavalitsus alustas Võrumaa Aasta Ema aunimetuse väljaandmist aastal 2002. Varasemalt on selle auväärse tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv, Katrin Parv.

Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele kuus kandidaati – Airi Grossberg, Piret Haljend, Eha Uibo, Ene Aedmaa, Lidia Kolpakova, Luule Veibri.

Airi Grossbergi ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 12. mail kell 16 Võru Kandles. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esinevad Võru meeskoor ning Võru Muusikakooli, Võru Kesklinna Gümnaasiumi ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi poistekoorid.

Lastefond kutsub mänguasju annetama

Alates 6. maist kuni 13. maini toimub Lastefondi ja Tartu Kaubamaja kampaania, millega soovitakse koguda mänguasju ning raamatuid Tartu Ülikooli Kliinikumi lasteosakondadesse.

Lastefond kutsub kõiki annetama mänguasju, et haiglas veedetud aeg laste jaoks meeldivamaks muuta. Mänguasjade kogumispunkt asub Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel kodumaailma infoletis. Väga on oodatud suuremad plast- ja puitmänguasjad, nukud, autod, nukuvankrid, rongi- ja autorajad, arendavad mänguasjad, lauamängud, mänguasjad beebidele ning raamatud.

Fondil ning TÜ Kliinikumil on hea meel nii uute kui ka kasutatud mänguasjade üle, kuid lelud peaksid olema puhtad ning korralikud. Pehmeid mänguasju palume mitte tuua, sest nende puhastamine on keeruline.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Lastefondi missioon on äratada kaaskodanikes hoolivust ja tähelepanu kõige õrnemate ja nõrgemate suhtes.

Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Tänavu esitati konkursile „Aasta Suurpere“ 18 kandidaati, kelle seast on tänaseks selgunud kolm nominenti. Neist üks pärjatakse aunimetusega “Aasta Suurpere”, mis kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

Neljandat aastat välja antav „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Sel aastal valis Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK AS-i liikmetest koosnev žürii nominentideks perekonnad Karu-Rõõm, Kivisild ja Sirk-Rohtla.

Võrumaal Rõuge vallas elav neljalapseline perekond Karu-Rõõm on armastav ja kokkuhoidev pere, mille liikmed toetavad üksteist ja tunnevad rõõmu koos veedetud ajast. Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige. Pere peab oluliseks, et lapsed saavad tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega. Pere armastab ühiseid tegevusi, panustab kodukoha arengusse ja on väga aktiivne. Loe edasi: Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Talgutööd võimaldavad Kuremaa mõisvalitsejamajas õppeklassi avada

Talgulised MTÜ Marlau eestvedamisel õppekeskuseks kohandatud Kuremaa kunagise mõisavalitsejamaja ees.

Mittetulundusühingu Marlau eestvedamisel Kuremaal 4 mail toimunud “Teeme ära ” talgutel puhastati kunagises mõisavalitsejamajas ka kaks ruumi , millesse plaanitsetakse rajada õppeklass ja puhkenurk.

MTÜ Marlau juhatuse liikme Triinu Palmiste sõnul võimaldab ruumide puhtaks saamine mõisavalitsejamajas hakata siin lisaks restaureerimise praktilisele õppele läbi viima ka teooriatunde. “See on märkimisväärne samm meie ettevõtmiste arengus, ” märkis kohaliku elu edendaja. “Kokku on valitsejamajas viisteist ruumi , millest varem olime juba korda teinud viis.

Talgupäeval sai ka maja ümbrus puhtaks okstest ja lehtedest. Maja ümbruse puhastamisega nägid kella kümnest hommikul õhtu kella viieni vaeva kuus inimest. MTÜ liikmetega oleksime sama tulemuse saavutanud mitmeid päevi kauem kestnud tööga. Nüüd on kohe mõnus restaureerimiskotta minna ja mõistagi ka ilus silmale vaadata, ” märkis Palmiste. “Talgutel osales kaheksa täiskasvanut ja kaks last, kes pika tööpäeva vapralt vastu pidasid. Mitmed talgulised olid väljaspooöt Kuremaad. Suured tänud kõigile mittetulundusühingu Marlau nimel, ” märkis ta. Triinu Palmiste nimetas MTÜ Marlaule suureks auks ja üllatuseks Kuremaa külavanem Aimar Pihlak palvet heisata talgupäeva avamisel Eesti Vabariigi riigilipp. Samuti oli Kuremaa külaseltsi poolt maitsev talgusupp.

“Ajaloohõnguline mõisavalitsejamaja on meile väga hingelähedane. Hoone valmib põhjalikumat remonti ja puhastamist, kuid oleme nõuks võtnud seda samm haaval korda teha. Selleks otsime ka erinevaid võimalusi rahastajate leidmiseks. Jõgeva valla pärl Kuremaa on seda väärt, et siia elu tagasi tuua ja pakkuda elanikele erinevaid võimalusi vaba aja veetmisel, ” ütles Triinu Palmiste.

Jaan Lukas

Parim noor hooldustöötaja tuleb Tartust

Madeann Alamets ja Simone Epro hooldustöötajate kutsevõistluse autasutamisel. Foto Aet Kaare-Põiklik

26. aprillil toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis üleriigiline hooldustöötajate kutsevõistlus „Hooldustöötaja õpilane 2013”.

Parimaks hooldustöötajaks tunnistati Madeann Alamets ja talle järgnes Simone Epro, mõlemad neiud on Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õpilased. Kolmanda koha pälvis Eleri Anton Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

„Esikoht tuli mulle üllatusena, korralik närv oli sees. Kõige keerulisem osa võistlusest oli teoreetiliste teadmiste test. Selliseid võistlusi võiks rohkem korraldada, siis on, mille nimel pingutada,” rääkis Eesti parim hooldustöötaja õpilane Madeann Alamets. Ta lisas, et kutsevõistlus andis talle teadmise, et õpib õiget eriala ja talle sobib hooldustöötaja töö. „Loomulikult on võistluse juures oluline võit, kuid hooldustöötajate kutsevõistlus annab võistlejatele võimaluse oma teadmised ja oskused proovile panna ning võrrelda oma taset teiste kutseõppuritega,” ütles võistluse korraldaja Triin Uusma.

Võistlus koosnes kahest osast. Esmalt pandi oma teadmised proovile teoreetilises testis ning seejärel tuli praktiline ülesanne, milleks oli reaalse hooldustoimingu sooritamine, kus võistleja pidi muuhulgas rakendama selliseid vajalikke oskusi nagu suhtlemine, kliendi abistamine ning ergonoomiliselt õige tegutsemine.

Võistlusel osalesid 15 kutseõppurit Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolist, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Valgamaa Kutseõppekeskusest, Põltsamaa Ametikoolist, Kuressaare Ametikoolist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Võrus algas rattanädal

Võru Linnavalitsus kutsub kõiki linlasi rattaga tööl või koolis käima ning andma märku sellest, et Võrus on kevad alanud.

Kollektiiv, sõprade grupp või pere, kes käib ajavahemikus 29. aprillist kuni 4. mai rattaga tööl, koolis või rattamatkal ning teeb oma lõbusast ratastega seltskonnast toreda foto ja saadab hiljemalt 8. maiks Võru linnavalitsusse (marianne.mett@voru.ee), osaleb üllatusauhindade loosimises. Fotod laetakse üles linna Facebooki kodulehele, kus saab kuni 19. maini oma lemmiku poolt hääletada. Enim meeldinud foto saab tunnustatud.

Lisaks rattaga tööl, koolis või miks mitte ka lasteaias käimisele toimub rattanädala keskel, 1. mail Kesklinna pargis kogu pere üritus – rattapäev. Rattapäeval viiakse läbi erinevaid tegevusi nii väikestele kui ka suurtele rattasõpradele:

Rattanädal lõpeb 4. mail Haanja Rattaklubi poolt korraldatud Kevadise rattamatkaga, mis pakub osalejatele head võimalust matkata rattaga omas tempos ja tutvuda ümbritseva looduse ning vaatamisväärtustega. Matk algab 4. mail kell 12.00 Roosisaare silla juures asuvast parklast.

Võistluste juhendid ja ürituste täpsem info on kättesaadavad Võru Rattapäeva Facebooki kodulehel, e-posti tiina.hallimae@voru.ee või telefoni 785 0922 teel.