Autor: kylauudis.ee

Kareda vallas tähistatakse homme Vabadusristi päeva

Homme, 28. augustil kell 10 asetatakse Järvamaal Kareda vallas pärjad Müüsleri lahingupaika. Seejärel siirdutakse Järva-Peetri kiriku juurde, kus asetseb kõigis sõdades langenud Eesti sõjameeste mälestusmärk. Kell 11.10 avatakse Kareda külas kahekordsele Vabadusristi kavalerile Jakob Vendele mälestuskivi. Vabadusristi päev lõppeb Esna küla keskväljakul piduliku koosviibimisega.



Enne II maailmasõda oli Vabadusristi päev traditsiooniline tähtpäev, mil austati Vabadussõja veterane ja Vabadusristi kavalere. Ürituste korraldamise kohaks on alati olnud Vabadussõja lahingutega seotud paigad. Tänavuses tähistamispaigas toimus Järvamaa saatust otsustav Vabadussõja lahing.

Täna-homme peetakse Emajõel Eesti suurimat jõepidu

Täna ja homme saab Tartus taas teoks Eesti suurim jõepidu Emajõe festival. Täna kell 18 algab traditsiooniline jõeparaad. Kõik paraaditajad saavad maabuda lodjakojas, kus peetakse paadimeeste pidu „Jõetreff 2010“.

Homme jõuab veel käia kell 10-19 kala- ja käsitöölaadal, kell 10-17 jõemessil. Homme ke 10-18 on avatud laste ja noorteala. Lõbusõite Emajõel tehakse lotjade, kaitseliidu paatide, Pegasuse ja Hucki jõelaevaga.
Festivali korraldab Lodjaselts.

Vaata festivali programmi!

Tormikahjud riigimetsas osutusid esialgsest suuremaks

Riigimetsa räsinud tormikahjustuste maht on võrreldes 10. augustil antud esialgse hinnanguga osutunud ligi kolm korda suuremaks, teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK). Seisundist tulenevat lageraiet vajab RMK hinnangul ligikaudu 670 hektarit metsa ning tugevaastmelist sanitaarraiet tuleb teha 1500 hektaril.

„Tormikahjustuste mahtu prognoositaksegi esialgselt üldjuhul ikka alla,” selgitas RMK juhatuse liige Tiit Timberg. „Pilt selgub järk-järgult ning ikka leitakse räsitud metsatukkasid, mis esialgu kohe silma ei hakka. Lisaks järgnes 8. augusti marutuulisele pühapäevale ka rajune 15. august, mis eelkõige Kagu-Eestis tormimahtu juurde tõi. Kahjustusi lisandus ka Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa piiril laiuvates metsades.”

RMK metsade kurba pingerida juhib kindlalt Lääne-Virumaa, kus lageraiet vajab 430 hektarit tormist väga tugevalt kahjustud metsa. Sama näitaja Võrumaal on 58, Jõgevamaal 57 ja Tartumaal 46 hektarit.

Korraline lageraie on nendes maakondades peatatud ja RMK töövõtjad suunatud tööle tormikahjustuse aladele. Lääne-Virumaal töötab praktiliselt ööpäev ringi 10-12 raiemasinat.

Lüübnitsa sibula- ja kalalaada kavas on kalasupikonkurss

Homme, 28. augustil toimub Mikitamäe valla Lüübnitsa külas X sibula- ja kalalaat, kus tänavu toimub ka kalasupikonkurss.

Konkursil osalemiseks tuua  laadapäeval kella 11ks Lüübnitsa külakeskusse degusteerimiseks kolm liitrit isevalmistatud kalasuppi ning lisada supi retsept.  Konkursi korraldajale jääb õigus hiljem retsepti kasutada ja avaldada.

Laadal osalevad sepad, toimub metssea grillimine. Laadalaval on kirju kultuuriprogramm, laada lõpetab simman. Laat avatakse kell 10. Laadapääse maksab 25 krooni, kuni kümneaastased lapsed saavad laadale tasuta.

Üritust toetavad Mikitamäe vallavalitsus, EASi Setomaa arengu programm, Euroopa Kalastusfond.

Lisainfo telefonil 5342 0676 (Aida Puusep) või e-posti aadressil aida@mikita.edu.ee.

Laada kava

Eesti kartograafia ajalugu tutvustav näitus

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) on kuni 5. septembrini avatud Eesti kartograafia arengulugu tutvustav näitus „Eesti oma kaarditeod”.

Eesti Rahva Muuseumi kommunikatsioonijuhi Liisi Toomi sõnul on näitusel esitatud Eesti oma kaarditeod alates esimestest eestikeelsetest kaartidest tänapäevani. Kartograafia arengu näitlikustamiseks on koostatud ajatelg koos sündmuste kirjeldusega, mis kajastab tähelepanuväärsemaid sündmusi maailma ja Eesti rahvusliku kaardikultuuri arengus. Tutvustatakse eri aegadel kasutatud kaardivalmistamise tehnoloogiaid.

Vaata lisa!

Kosel peetakse nädalavahetusel kihelkonnapäevi

Harjumaal Kosel peetakse tänasest pühapäevani kihelkonnapäevi. Täna on Kose pastoraadis kavas kohtumine kirjanik Tõnu Õnnepaluga, millele järgneb kirikuöö, teatas EELK Kose koguduse õpetaja Mare Palgi.

Laupäeval oodatakse kõiki kihelkonna külasid oma kraamiga turule kauplema, kavas on ka küladevahelised võistlused. Kiriku pastoraadis toimub Eesti Genealoogia Seltsi õppepäev sugupuude koostamisest , ühtu lõpetab noorteüritus.

Pühapäeval toimub Kose kirikus kuldleeripüha jumalateenistus ja pastoraadis lastepäev ning ajalootund. Päeva lõpetab kirikukontsert, kus esinevad Hanna-Liina Võsa (vokaal), Lembit Saarsalu (saksofonid), Merle Kollom (orel).

Kihelkonnapäevade kava

Äkki keedad just sina Tammsaare lemmikmoosi?

A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel toimub homme, 28. augustil pärtlipäeva mahevahetuse raames konkurss „Vargamäe moos”, kus valitakse parim õuna-pohlamoos. Äkki keedad just sina maailma parimat Anton Hansen Tammsaare lemmikmoosi?

Mahevahetusel võib vahetada (omavahelisel kokkuleppel ka raha eest) nii soolaseid ja magusaid hoidiseid kui ka metsast, põllult või aiast korjatud saadusi.

Vaata lisa!

Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Maarahva Kongress oli unikaalne Eesti maarahva omaalgatusel põhinev institutsioon, mille kutsus ellu ja mida korraldas maarahvas ise. Kongressi delegaadid olid valitud maainimeste esindusorganisatsioonide ja vallavolikogude poolt ning nad esindasid läbilõikena kogu Eesti maarahvast. Maarahva Kongress tegutses parteideülesena, tema eesmärgiks oli kujundada ühiskondlikku arvamust, juhtida tähelepanu maaelu probleemidele ja pakkuda ka lahendusi. Nelja eelneva kongressiga kinnistusid kindlad tavad ja reeglid, kongress kujunes maarahva omaalgatuse kaubamärgiks.

Meie, Maarahva IV Kongressil valitud juhatuse liikmed ei saa kuidagi leppida sellega, et Maarahva Kongressi on hakatud rakendama parteipoliitiliste eesmärkide vankri ette. Maarahva V Kongressi ei saa kokku kutsuda Eesti Keskerakond ega ka ükski teine erakond. Vaid maarahvas ise saab ja tohib oma esindusorganisatsioonide ja omavalitsuste kaudu Maarahva V Kongressi korraldada. Loe edasi: Eesti Maarahva IV Kongressi juhatuse liikmete avaldus

Võrumaa muuseumis on ülehomme lõõtsapäev

Võrumaa muuseumis toimub 29. augustil algusega kell 12 lõõtspillimeister August Teppo  135. sünniaastapäevale pühendatud XI lõõtsapäev. Võru- ja Põlvamaa lõõtspillimängijate kõrval on lubanud esineda ka viimase folkloorifestivali võistumängimise võitjad Ain Lindvest Harjumaalt ja Ülle Kool Tartumaalt.

Lõõtsapäeval saab vaadata näitust „Lõõtspillimeister August Teppo 135″, kuulata CD-lt Teppode kolme põlvkonna lõõtsamängu ja vaadata  muuseumi eelmiste lõõtsapäevade videosalvestusi. Piletid 25, 20, 10 kr. Info telefonidel 782 1939 või 5691 1838 (Maimu Telk).

Kohilasse Keila jõele rajati kolm randumissilda

MTÜ JCI Rapla (noorte kommertskoja) abiga sai Kohila eelmisel nädalal Keila jõe alevi piiridesse jääval alalkolm uut paadi-ja ujumissilda, teatas vallavalitsus.

Toetusraha projekti tarbeks taotles MTÜ JCI Rapla projektijuht Helle Meresmaa-Männisalu eestvedamisel Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse meetmest. Paadisildade ehitamine ja paigaldamine läks maksma ligi 405 000 krooni, millest PRIA poolne toetussumma oli veidi üle 364 000 krooni.

Projekti käigus kindlustati kaldaosa, ehitati ja paigaldati nii kaldal kui ujukitel asetsevad silla osad. Sildade juures on trepp, prügikastid, alevi ujumiskohta Kooli tänava äärde tuleb ka uus riietuskabiin.

Jõeäärsed alad Kohila alevis on uusi arenguid oodanud juba aastaid. Möödunud suvel avati esimene lõik jõepromenaadist, tänavu paigaldati kolm avalikuks kasutuseks mõeldud paadi-ja ujumissilda.

Looduskaunis Keila jõgi on olnud Kohilas ajalooliselt tähtis veetee elanikkonna kujunemisel ja omavahelisel suhtlemisel. Tänu jõele sündis siin enam kui sajand tagasi kuulus Kohila paberivabrik, mis andis tõuke alevi kiirele arengule.

Arendusnõunik Rando Lai sõnul loob uute paadi- ja ujumissildade rajamine vallarahvale head võimalused jõe aktiivsemaks kasutamiseks ja kogukonnaga suhtlemiseks. „Ühised avalikud kohtumis- ja tegutsemispaigad tugevdavad kodukoha tunnetust ning toetavad ajaloolist järjepidevust jõe ümbruse kasutamisel. Randumissillad asuvad avaliku supluskoha juures ja jõepromenaadi ääres,” ütles ta.

Paadi- ja ujumissildade edasise korrashoiu eest hoolitsevad Kohila vallavalitsus ja MTÜ JCI Rapla koos.

Rahvaliidul jälle valed juhid

Sulev Valner,
ajakirjanik

Uskumatu, kui mitu korda järjest oskab mõni erakond ise endale jalga tulistada. Kõigepealt Villu Reiljani lõputud kohtusaagad, siis saamatuks osutunud poistebänd eesotsas Karel Rüütliga ja nüüd siis uus ja veelgi hullem juhtimiskriis.

Olin üks neist, kes ka veel pärast kevadist segadust ja pereheitmist arvas, et kõigest hoolimata on vara Rahvaliitu lõplikult maha kanda. Et kui nad end korralikult kokku võtavad ja suudavad kõigest hoolimata esitleda ennast kui ainsat traditsioonilist maainimeste parteid, kes nüüd saanud uuenenud ja senisest parema juhtkonna, siis võib ikkagi täitsa võimalik olla ka Riigikogu valimiskünnise ületamine. Sest paljud maainimesed tegelikult tahavad, et keegi Toompeal otseselt neid esindaks. Seda muljet luua vanad rahvaliitlased eesotsas Arnold Rüütli ja teistega kahtlemata oskasid.

Tänaseks on jäänud küll ainult imele loota, mis neid võiks eesolevatel valimistel veel päästa. Juhan Aarel parteijuhina võttis vaid paar kuud, et end täiesti auti mängida. Või siis osutus ta ise enda kätega lõksu tõmmatuks, aga väljastpoolt vaadates pole tulemusel suurt vahet. Loe edasi: Rahvaliidul jälle valed juhid

Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Katrin Lumberg,
kaugtöötaja

Keset sooja suve kogunesid Eesti kaugtöökeskuste eestvedajad ja teised kaugtöö huvilised kaheks päikeseliseks ja äikeseliseks päevaks Võrumaale Sänna Kultuurimõisasse kaugtöö suvepäevadele, kus lahati kaugtöö ja kaugtöökeskustega seotud küsimusi, tutvuti mõisa tegevustega ning veedeti muidu mõnusalt aega. Sänna Kultuurimõis on omamoodi kaugtöö- ja loomemajanduskeskus, kus pakutakse mõnusat keskkonda loominguliseks tegevuseks, kuuludes ühte võrku Kultuuritehas Polymeri ja Tartu Noor Eesti Loomekeskusega.

Suvepäevade tutvumisringis selgus, et osavõtjaid on Eesti erinevatest paikadest ja erinevatelt elualadelt töötust mõisahärrani. Rõõmuga tõdeti, et ‘maakaid’ oli ringis linlastest rohkemgi ning ‘linnainimesedki’ määratlesid oma kodukohana pigem väiksemaid kogukondi nagu nt ‘Kalamaja’ mitte ‘Tallinn’. Samuti tõdeti, et teinekord vääriks eraldi äramärkimist, kui paljud ‘maakatest’ on maale ära läinud endised linlased. Viimaste hulka kuulub ka allakirjutanu. Nagu ka ‘juhet pidi tööl käijate’ hulka, keda samuti Sännas leidus mitmeid teisigi. Loe edasi: Kaugtöö — helesinine unistus või regionaalarengu võti?

Anija mõisas peetakse pühapäeval laata

Anija mõisa platsil peetakse pühapäeval, 29. augustil kella 9-17 laata. Müügil on käsitöö-, aia-, elustiili- ja kodukaupu. Toimuvad töötoad, kus saab erinevat liiki meisterdamist oma silmaga näha ja ka ise proovida. Lisaks veel palju erievaid tegevusi ja atraktsioone. Kell 16 esineb Kirile Loo, kell 20 lõpetab laadapäeva tantsupidu. Kauplejaks registreerimine e-posti aadressil anijamois@gmail.com või telefonil 502 1160.

Jägala Linnamäele kavandatakse külastuskeskust

Jõelähtme vallavolikogu kehtestas osaliselt Jägala-Joa küla Linnamäe maaüksuse puhkeala detailplaneeringu, mis peaks huvi pakkuma nii turistidele kui ka vallaelanikele. Tulevikus on plaanis avada Linnamäe arheoloogiline külastuskeskus — arheopark, mis tutvustab nii õuepindalalt suurimat (2,8 ha) Eesti linnust — Linnamäed kui ka kogu iidse ajalooga ümbruskonda tervikuna.

Jägala linnamägi on unikaalne kogu Põhja-Euroopas. Teadaolevalt on linnus rajatud 7.-8. sajandil, kuid inimesed on selle koha peal elanud juba 5000 aastat tagasi, hilisneoliitikumis. Sellest annavad tunnistust leitud nöör- ja kammkeraamika ning leeasemed. Linnust uuriti juba aastatel 1920-23 A. Spreckelseni, A. Friedenthali ja A. M. Tallgreni poolt. Tugevasti sai linnus kannatada seoses Linnamäe hüdroelektrijaama ehitamisega 1922. aastal.

Jägala linnamägi. Foto: vikipeedia

Uue-Antsla pargis on pühapäeval heategevuspäev

MTÜ Uhtjärve Krehvinid korraldab pühapäeval, 29. augustil kell 12 Uue-Antsla pargis heategevuspäeva, kus saab annetada, vahetada või müüa kasutatud lasteriideid, mänguasju ja muid vajalikke tarbeesemeid.

Lastele on loterii, batuut, näomaalingud, vahvad mängud ja palju muud põnevat. Toimub küladevaheline võrkpallivõistlus. Kell 16 mängib tantsuks ansambel Party.

Müüjatel palutakse registreeruda hiljemalt homseks, 27. augustiks telefonil 5333 2253 või 513 7830.

Tartus avatakse täna Lõunakeskuse taluturg

Tartus Lõunakeskuses avatakse täna kell 16 taluturg, kus hakatakse kauplema Lõuna-Eestis kasvatatud aiasaadustega ning siin toodetud pagari-, piima-, liha- ja teiste talutoodetega.

Taluturu operaator on MTÜ Maitsev Lõuna-Eesti, mis on loodud Lõuna-Eesti kolme Leader tegevusgrupi ning tootjate poolt. Taluturul hakatakse müüma kvaliteetset ja ausat Eesti talukaupa. Aus Eesti talukaup tähendab, et toodangu tooraine pärineb kindlast talust või toode on valmistatud kas talus või tehakse töötlemisel koostööd väiketootjaga.

Kui mujalt Eesti piirkondadest on tulemas huvitavaid originaaltooteid, mida Lõuna-Eestis veel pole, siis on ka nemad teretulnud.

Avamisel võib sealt leida tooteid sellistelt pakkujatelt nagu Peipsiveere Köögiviljaühistu, Nopri Meierei, Liivimaa Lihaveis, Eesti Mahe, Männituka Jaanalinnutalu, lihatööstus Oskar, Rahinge Lihatööstus, Alt-Lauri talu, Põhjala talu, Taarapõllu talu, Tamme talu pagar, Linnu talu, Järveotsa Vutifarm, Tamme aiandustalu, Rähni Küülikufarm, Tervise Kodu, Tiivi Liiberti kitsepiimatooted jt.

Lõunakeskuse Taluturg on avatud E-R 12–20 ning L-P 10–20.

[youtube hpGpgl6cpUw]

Vändra hobikoor sõidab Rootsi laulureisile

Vändra hobikoor ja Kilingi-Nõmme naiskoor alustavad täna laulureisi Rootsimaale Heby kommuuni, kirjutas alevi koduleht. Eelmisel suvel esineti koos Heby kooriga Vändra ja Kilingi-Nõmme rahvale, nüüdminnakse vastukülastusele. Koos kahe rootsi kooriga antakse kolm kontserti, üks neist Sala kirikus, teine Enakeri kirikus. Tagasi koju jõutakse 30. augustil.

Veriora noortekeskuses esineb täna Uganda muusik

Täna, 26. augustil kell 19 esineb Veriora noortekeskuses Uganda noor ja andekas multiinstrumentalist ning laulja Joel Sebunjo (pildil).

Stiililiselt on tema muusika mitmekülgne, peegeldades eksootilisi žanre nagu näiteks mbalax, mali blues, salsa ja rai. Ta on andnud viimase kolme aasta jooksul kontserte ja viinud läbi töötubasid nii Euroopas kui Aasias, mänginud ühel laval koos selliste meistritega nagu Ba Cissoko, Didier Awadi, Cheb Khaled, Etran Finatawa, Baba Maal, Salif Keita jt.

Joel Sebunjo muusika peegeldab mitmetahulist Uganda rahvamuusika traditsiooni, kuid tema loomingu pärisosaks on ka näiteks Lääne-Aafrikas elava mandinke hõimurepertuaar. Oma teistkordsel Eesti tuuril esineb Sebunjo Uganda rahvapilli endongoga, mängib kalimbat (metallist lehtedega pöidlaklaver) ja loomulikult laulab. Pilet 25 krooni.