Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu

 Chacha Roots "Näkinäkjä". Foto: Mari-Liisa Parder
Chacha Roots “Näkinäkjä”. Foto: Mari-Liisa Parder

16. mail Sännä kultuurimõisan peetü kolmandal Uma laulu võigõlusõl anti parõmbilõ võrokeelitsile laulõlõ vällä kolm pääpreemiat ja tetti valmis timahavadsõ Uma Pido sümbolpill – kivipill.

Pääpreemiä’ saiva’ Heiki Kelbi laul “Tulede ime” (ilosa sõnomi iist; ette kanni’ Peeter Saar ja Tiit Kõlli), Erkki Meistri laul “Näkinäkjä” (fantaasia iist sõnomin ja kuraasi iist; viis Erkki Meister, sõna’ Contra, ette kandsõ Chacha Roots) ja Urmas Kalla laul “Mõtõq Võromaast”.
Päält tuu and’ žürii vällä mitu eriavvohinda: Ingrid Rüütli eriavvohind läts Kadi Hainasele laulu “Ütskõrd tulõ tagasi” iist. Kreutzwaldi hää tõlkõ iist sai eriavvohinna ansambli Analysis laulõ “Lebotaminõ” ja “Pido” iist. Žürii eriavvohinna’ sai’ ka Urmet Arus ja Andreas Kalkun laulu “Kui sa, nii ma” iist ja Erkki Peetsalu laul “Perismaalasõq” (julgõ joro iist). Tekstipreemiä läts Aapo Ilvesele laulõ “Kodasse pesä” ja “Kosmos” iist.
Uma Laul III võistlusõ kõrraldaja Taisto Uuslail ütel´, et kontsõrdilt tull´ väega häste vällä, kuis võro kiil ja kultuur eläse’ ja edenese’. “Uma Laul om sääne kotus, kon saa perimüse inne linti võtta, ku lugu kuulsas saa,” ütel´ Uuslail nal´aga poolõs ja jakas´: “Uma Laulu üts pääminõ mõtõ omgi tuu, et kultuur saa püssü sis, kui taad eletäs. Võro keele man om nätä, et taa om nii elon, et õkva sünnütäs kimmäst loomingut kimmä keele ja helüpildiga. Suur rõõm om, et kõik laulu’ olli’ nii eri näko.”
Uma Laul III žüriin olli’ folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).
Inne Uma Laul III võigõluskontsõrti kirotõdi ala Uma Pido võrokeelitse’ sponsorlepingu’ Nopri Talomeierei ja Arke Lihatüüstüsega.
Uma Laul III kuulutõdi välä märdsikuu lõpun ja 10. mais, miä oll´ vahtsidõ võrokeelitside laulõ võigõlusõlõ esitämise tähtaig, tull´ 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Pressiteedüssele om mano pant nimekiri kõigi Uma Laulu laulõga.
Avvohinna’ panni’ vällä Võro instituut, MTÜ Võro Selts VKKF, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Maanteemuuseum, Uhtjärve Nõiariik, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei. Kõik laulõ esitäjä’ sai’ piledi 1. juunil peetäväle Uma Pido pääkontsõrdilõVõru Kubija lauluväljakul. Loe edasi: Seokõrd valiti Umal Laulul kolm parõmbat vahtsõt võrokeelist laulu

Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos
Tallinna rattamaratoni start. Foto: Tanel Meos

Samsung Estonian Cup rattamaratonide sarja teisele etapile – 16. Tallinna rattamaratonile on registreerunud 1702 ratturit. Kõrvemaa Matka- ja Spordikeskusesse on seega eeloleval pühapäeval, koos Balbiino lastesõitude osalejatega, oodata rohkem kui 2000 suurt ja väikest ratturit.

Kollases liidrisärgis stardib 59-kilomeetri pikkuse põhivõistluse rajale Samsung Estonian Cup avaetapi võitja Alges Maasikmets ehk Massa. Erinevalt teistest Samsungi-sarja rattamaratonidest, lähetatakse Tallinna rattamaratonil võistlejad rajale viitstartidega. Esimeses stardigrupis numbrid 1-300, seejärel minutilise vahega järgmised 200 jne.
Tallinna rattamaratoni korraldaja Jüri Voodla juhib sõitjate tähelepanu sellele, et 4-5 kilomeetril ootab rattureid uus rajalõik. “Seal asub järsu lõpuosaga tehniline tõus, millest ülessõitmine nõuab ratturilt õigeaegseid käiguvahetusi ning ka sellele järgneval laskumisel tuleks olla tähelepanelik,” märgib Voodla.
Premium7 vahefiniši punktid jagatakse neljale kiireimale 17-ndal kilomeetril asuval Pukimäe tõusul, mis märgib ühtlasi esimese raskema rajaosa lõppu. Jäneda suunas kulgev maratoniraja teine kolmandik on kiire ja viib sõitjad suhteliselt laugetele metsa- ja kruusateedele. Raskem rajaosa distantsi viimasel kolmandikul algab Hansgrohe kiirenduslõiguga, mis sisaldab kahte küllalt rasket tõusu ning lõpeb vahetult enne kolmandat joogipunkti Venemäel. Sealt jääb veel finišini 13 kilomeetrit, mis on traditsiooniliselt mitmekesine ja tõusuderohke rajaosa. Loe edasi: Tallinna rattamaraton toimub 30 kraadises leitsakus

Homme on tornide linnuvaatluspäev

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.

Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30.

Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm
Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.

Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.
Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.
“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.
Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.
Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi: Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Noored avastavad Eestimaa kauneimaid paiku

Kuni 1500 noort külastavad sel suvel projekti “Noored ja ääred” raames oma eakaaslasi Eestimaa erinevates paikades. Koos luuakse reisijuht vaatamisväärsustest ja väärispaikadest läbi noorte silmade. Samuti arutatakse, kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.

Riigikantselei nõuniku ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta programmijuht Jaanus Rohumaa sõnul on sünnipäeva-aastal programmi fookuses noored ja lapsed. Just sel põhjusel on koos haridus- ja teadusministeeriumiga algatatud projekt, mis annab noortele võimaluse näha ja saada paremini tundma kohalikku kultuuripärandit. Lisaks sellele annab projekt noortele võimaluse rääkida kaasa viie aasta pärast toimuva juubeliaasta tähistamises.

“Noored ja ääred” projekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer lisas, et noorte kaasamine ja kaasa mõtlema ärgitamine on väga oluline. “Noorte arvamuse küsimine Eesti lähiaastate suursündmuse planeerimisel ja ühiskonnas väljakutseid esitavate probleemide lahendamisel näitab ilmekalt noorte ja nende ideede väärtustamist,” ütles Schlümmer.

Projekti “Noored ja ääred” teostuses osalevad põhipartneritena kümned noortekeskused üle riigi, millega soovitakse rõhutada noortekeskuste rolli mitteformaalse õppe arendajate ja kogukonna sõlmpunktidena. Samuti on projekti üheks eesmärgiks suurendada Eesti piiridel olevate alade vahelist kontakti.

Projekti “Noored ja ääred” koordinaator Eesti Noorsootöö Keskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013
Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Eesti toidutootmis- ja kaubandusettevõtetel on piisavalt suured toiduvarud, et Eesti elanikele jätkuks täiendava tootmiseta toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, selgus täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringust “Eluks vajalike toiduainete tootmine ja kaubandus hädaolukorras”.

“Uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti saaks ka väga raskes olukorras oma elanike toitmisega hakkama,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 

Toiduainete osas on ettevõtete olemasolevad laovarud piisavalt suured, et ilma täiendava tootmiseta jätkuks toitu kuueks-seitsmeks nädalaks, lisaks elanike endi ja riiklikud toiduvarud. Tavapäraselt toodavad uuringus osalenud ettevõtted kuni kaks korda rohkem päevasest minimaalsest toiduainete vajadusest.

Riskikohtadena näevad ettevõtted elektri ja kütuse kättesaadavuse tagamist. “Näiteks katkestavad kuni seitsmepäevase elektrikatkestuse ajal tegevuse kuni 43% kaubandusettevõtetest ja kuni 55% tootmisettevõtetest. Kütust jätkuks kolmandikul kaupmeestest ja pooltel tootjatel viieks kuni kaheksaks päevaks – tankimisvõimaluse puudumisel võib tekkida probleeme toidu transportimisega,” rääkis Eesti Uuringukeskus OÜ projektijuht Jon Ender. Loe edasi: Uuring: Eesti ettevõtted on hädaolukorras valmis toidu kättesaadavust tagama

Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Homme osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas onvanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Tantsutoas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid kõigile huvilistele tähistades sellega ka mari sangari päeva. Loe edasi: Mari rahvalaulud ja tantsud homme Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

 

Seoses uueneva maaelu arengukavaga on põllumajandusministeeriumis valminud eelseisva maaelu arengu perioodi rahastamiskava, kus erametsaomanikke ootaks ees ülisuur kärbe.

“Kuigi kogu uue perioodi MAK-i eelarve jääb 2007.-2013.a eelarvega samasse suurusjärku, on sealt täielikult puudu Natura 2000 toetus,” nendib EEML-i juhatuse esimees Aira Toss. Veelgi enam, kava näeb ette, et 30% kärbe tuleb ka metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamise meetmes. EEML-i tegevdirektor ning MAK 2014-2020 ettevalmistava juhtkomisjoni liige Priit Põllumäe tõdeb, et esialgne kava tõepoolest nii ette näeb.

“Arvestades seda, mil määral on metsade hooldamise tegevused viimastel aastatel hoo sisse saanud, on põllumajandusministeeriumi sellekohane ettepanek nördimust tekitav,” märgib EEMLi tegevdirektor Põllumäe ning rõhutab: “Toetus metsade majandusliku ja ökoloogilise väärtuse parandamiseks on väga oluline, sest selle abil teevad Eesti inimesed hooldamist vajavaid metsi korda, võimaldavad kohalikele elanikele lisatööd ja leiba ning kindlustavad selle, et meil sirgub terve ja elujõuline tulevikumets.” Loe edasi: Metsandustoetuste jõuline kärpimine töötab vastu metsade hooldamisele ja elurikkuse säilimisele

Laupäeval algab Metsanädal

plakat
Metsanädala plakat. Allikas: Eesti Metsaselts

Sel laupäeval (27.04) algab Metsanädal 2013. Metsanädala sündmuste põhirõhk langeb käesoleval aastal Metsapealinna 2013 – Elvasse.

Metsanädal avatakse Elvas koos matkahooajaga, Elva Matkakeskusest saavad sel puhul alguse erinevad matkad, toimuvad töötoad ning avatakse Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Üritused algavad kell 10.30 hommikul.

Metsanädala sündmused jätkuvad Elvas pühapäevase hundijuttude õhtuga, uut nädalat alustatakse puidufirmade külastuspäevaga. Järgnevatel päevadel on kavas veel Elva keskkonnapäev, metsakonverents ja metsapealinna lauluvõistlus. Sündmused kulmineeruvad laupäeval, 04. mail metsapealinna kümnenda sünnipäeva tähistamisega. Päev algab juba hommikul kell 9, kui Kultuurikeskus Sinilind ümbruses avatakse metsapealinna laat. Päeva jooksul saab Elvas osa veel puukujurite võistlusest, kellatornijooksust
ning ainulaadse vineerist skulptuuri KÄBI valmimisest.

Sünnipäevapidustused lõpevad kontserdi ja etendusega Elva Lauluväljakul.

Metsanädala üritustega tahab metsapealinn Elva tõsta inimeste arusaama sellest, et metsa on Eestis igal pool. „Pargid, haljas- ja rohealad hõlmavad ligi pool Elva linna territooriumist. Igal aastal istutatakse linna juurde puid ja uuendatakse haljastust,“ rääkis Elva linnapea Toomas Järveoja. Loe edasi: Laupäeval algab Metsanädal

43 last lugõ Sännän umakiilset luulõt

Hummõn, mahlakuu 25. pääväl algusaga kell 12 lugõ Sännä mõisan umakeelist luulõt 43 aoluulidse Võromaa last. 31 etteastõga pääväst omma’ oodõt ossa saama kõik huvilidsõ’.

14. Artur Adsoni nimelidsel võrokiilsel luulõ lugõmisõ võistlusõl astva’ üles nii latsiaialatsõ’ ku gimnasisti’. Kõgõ inämb om ülesastjit 2.-4. ja 5.-9. klassõ vannusõrühmän.

Latsi lemmikpala’ omma’ tinahavva Wimbergi luulõtus “Kodo” (võro kiilde ümbre pannu Contra), Rihhard Iheri “Vana varõsõ laul” ja Eve Leimanni “Presidendi man”. Kõiki naid esitädäs katõl kõrral. Artur Adsoni luulõtuisi loetas neläl kõrral.

Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakiilse loomingu ettekandmisõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta’ ja tõisigi kiränige võrokiilset loomingut lukõ’. Edimäne luulõvõistlus oll´ Sännän 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus.

Luulõ lugõmisõ võistlust kõrraldasõ’ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva’ raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Ümber Vaskna järve jooksul osales rekordarv spordisõpru

22. aprillil toimus ümber Vaskna järve jooks, millest võttis osa kokku 173 jooksjat ja kepikõndijat.

Jooksu võitis meeste arvestuses Ivar Ivanov ja naiste arvestuses Silja Suija.

Alates sellest aastast kuulub ümber Vaskna järve jooks Võrumaa pikamaajooksusarja ja on selles sarjas hooaja esimene jooks.

Pikamaajooksu sarja lõpetab 19.oktoobril 29. Munamäe-Võru maastikujooks, mille start on Suure Munamäe juures.

 

Kodupilt.ee võrdleb omavalitsustes pakutavaid teenuseid

Praxis ja Geomedia lõid interaktiivse veebilehe www.kodupilt.ee, mis võrdleb omavalitsustes ja maakondades osutatavaid teenuseid.

“Kodupilt on mõeldud inimestele, kes tunnevad huvi oma koduomavalitsuse – valla või linna – teenuste suhtes ja soovivad neid võrrelda naabritega,” selgitas veebilehe üks autoreist Hille Hinsberg Praxisest.

Valitud on näitajaid valdkondadest nagu haridus, hoolekanne, kogukonnateenused, vaba aja veetmine, vee- ja soojamajandus ning omavalitsuse tulud ja kulud. Näitajaid saab võrrelda omavalitsusüksuste lõikes.

“Võrrelda saab näiteks, milline on kütte või vee eest küsitud hind erinevates omavalitsustes. Samuti, kui palju abivajajaid saab vastu võtta kohalik hooldushaigla ning kui palju tuleb hooldusteenuse eest maksta. Kui palju saab omavalitsus maksutulu või kui suured on investeeringud,” illustreeris veebilehe võimalusi Rivo Noorkõiv Geomediast.

Võrrelda saab kahte omavalitsust ükskõik millisest maakonnast. Samuti saab teenuste kohta ülevaate maakonna kohta keskmiselt.

Veebis esitatav info ei paku kõikide teenuste kohta ammendavaid vastuseid. Pigem on koostajate eesmärk, et inimesel tekiks omavalitsuste võrdlemise käigus küsimusi, mida arutada nii oma kodukoha elanike kui kohaliku omavalitsuse ametnike ja teenuse osutajatega. Teenuste pakkumise suutlikkus on oluline teema ka käima lükatud haldusreformi aruteludes.

Veebilehel kuvatav info on pärit erinevatest avalikest andmekogudest, mida haldavad rahandusministeerium, statistikaamet, konkurentsiamet, pensioniregister, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS, Vabariigi valimiskomisjon, Vee-ettevõtete Liit, spordiregister, põllumajandusministeerium ja Eesti külaliikumine Kodukant.

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Loe edasi: Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Heategevuskontsert Pikakannu kooli toetuseks

17.aprillil kell 19.00 toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert “Päästame Pikakannu kooli”

Pikakannu kool on väike kogukonnakool Võrumaal. Pärast Lasva vallavolikogu otsust sulgeda Pikakannu põhikool, taotles kohalikku kogukonda ühendav mittetulundusühing Pikakannu Kooli Areng ajaloolise koolihoone rendile ning asutas Pikakannu Pärimuskultuuri keskuse. Eelmise aasta sügisest tegutseb keskuses lisaks 6-klassilisele koolile ka lastehoid ning huvikool.

Lasva vald on ainuke omavalitsus Eestis, kes maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste pealt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud pearahast ainult pool. Ülejäänud raha tuleb lastevanematel kui kooli pidajatel leida ise . Seni on kooli ülalpidamise kulusid kaetud õppemaksu ning annetajate abiga. Kontserdi eesmärgiks ongi leida koolile toetajaid ning samas juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele.

Kontserdil esinevad Tallinna Ülikooli Meeskoor, Jaak ja Mart Johanson, Age Juurikas, Ivi Ots, Johanna Randvere ning Kait Tamra.

Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Eesti Korteriühistute Liit ja Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsuvad taas kõiki korteriühistuid vaatama üle oma koduümbrust ja leidma seda, mis vajab korrastamist, parandamist või ehitamist ning panema oma talgud kirja 4. mail toimuvale Teeme Ära talgupäevale.

Eelmisel aastal oli korteriühistute tegutsemisind talgute korraldamisel kõrgem kui kunagi varem.

Eesti Korteriühistute Liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet märkis, et korteriühistutes üle Eesti on aina populaarsem kevaditi
kokku tulla ja koos oma majaümbrus korda teha. “Korteriühistute liikmed on aru saanud, et tuleb ise ka oma elamu hea käekäigu eest
hoolt kanda – ilusas majas, millel korrastatud hoov, on ju kõigil mõnusam elada,” sõnas ta. “Oma maja ümbruse kõrval tehakse aga
teinekord korda ka lähedalasuv park või metsatukk.”

Talgute korras on mitmes majas sündinud lausa nii kaunilt kujundatud hoov koos lillepeenarde ja kõige sinna juurde kuuluvaga, et seda on auhinnatud ka konkursil “Kaunis kodu”. Sarneti sõnul on see ühistuliikmetele ka hea võimalus üksteist tundma õppida, et hiljem
korteriühistu tööd paremini ja tõhusamalt korraldada. Loe edasi: Korteriühistud üle Eesti plaanivad hoogsalt talgupäeva

Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Taevi-konkursi laureaadid 2011: Andrei Savtšenko, Elina Šimkus ja Pirjo Püvi. Foto: Ants Liigus
Taevi-konkursi laureaadid 2011: Andrei Savtšenko, Elina Šimkus ja Pirjo Püvi. Foto: Ants Liigus

Pärnu Rahvusvahelisel Ooperimuusika Festivali Promfest raames toimuva Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi patroon on Euroopa Parlamendi liige Kristiina Ojuland. Festival toimub 6.-12. juunil 2013. a Pärnus.

Promfesti kunstiline juht Erki Pehk: “Konkursi rahvusvaheline haare on aasta-aastalt kasvanud. Meile on suureks tunnustuseks, et konkursile on appi tulnud Eesti saadik Euroopa Parlamendis, endine välisminister Kristiina Ojuland, kes vaieldamatult aitab kaasa ürituse kõlapinna laiendamisele.”

Konkursi patroon Kristiina Ojuland: “Mulle on sümpaatsed noortele suunatud üritused, mis aitavad kaasa Eesti maine ja kohaloleku suurenemisele Euroopa kultuuriruumis. Antud festivalil on suur potentsiaal ning mul on hea meel, et saan kaasa aidata selle toimumisele.”

Konkursile registreerumine on tänaseks lõppenud. Osalemiseks avaldas soovi kuuskümmend seitse noort ooperisolisti kuueteistkümnest riigist (sh Eestist). Rahvusvaheline žürii valib 18. aprilliks välja kolmkümmend lauljat, kes pääsevad konkursi teise vooru, mis toimub 9. juunil Endla teatris.

Taevi-konkursi president Toomas Kuter: “Žürii teeb valiku anonüümsete helisalvestiste põhjal. Informatsiooni laulja päritolumaa, rahvuse, karjääri, õpetajate jms kohta neil ei ole. Üllatavalt palju laekus tänavu osalemissoove Lätist. Ilmselt andis selleks tõuke Läti soprani Elina Šimkuse kõrge auhinnaline koht eelmisel konkursil ja sellega kaasneval preemial laulda üht pearolli PromFesti raames etenduvas Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis “Tsaari mõrsja.”

Promfest on alguse saanud Klaudia Taevi nimelisest rahvusvahelisest noorte ooperilauljate konkursist, mis toimub sel aastal kaheksandat korda. Konkursi žüriid juhib Kölni Muusikaakadeemia professor, maailmanimega omaaegne tippsopran Edda Moser (Saksamaa). Soovijatel on haruldane võimalus osaleda Edda Moseri meistriklassis, mis toimub 5.-7. juunil Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Loe edasi: Taevi-konkursi patroon on Kristiina Ojuland

Selgusid linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused

Valge-toonekurg, keda linnade linnuvaatlusel kohati ainult Tartus. Foto: Villu Anvelt.
Valge-toonekurg, keda linnade
linnuvaatlusel kohati ainult Tartus. Foto: Villu Anvelt.

Pühapäeval, 31. märtsil toimunud linnade linnuvaatlus ehk linnadevaheline linnuralli näitas erakordselt hilist kevadet. Ürituse 12-aastase ajaloo jooksul jäi esmakordselt pikima liigiloendiga linnal ületamata 50 linnuliigi piir.

Tänavusel linnade linnuvaatlusel osales 92 inimest, kes vaatlesid linde 20 Eestimaa linnas. Esmakordselt osalesid Abja-Paluoja, Antsla, Karksi-Nuia ning Maardu. Aastate jooksul on linnadevahelisest linnuvõistlusest osa võtnud 35 linna.

Seekordse linnadevahelise linnuvõistluse võitis Tallinn, kus saadi kirja 49 linnuliiki. Tasavägises võistluses edestati napilt Tartut ja Pärnut, kus märgati mõlemas 44 linnuliiki. Viie liigirikkama linna hulka kuulusid seekord veel Tapa (40) ning Kärdla (39). Loe edasi: Selgusid linnade linnuvaatluse lõplikud tulemused

Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

Reedel, 5. aprillil kell 15 esitleb Viljandi muuseum oma toimetiste kolmandat osa “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” ning avab muuseumi näitusemaja uue hooaja näitusega “Lapse põli”.

Lisaks muuseumi toimetiste esitlusele kõnelevad värskelt ilmunud “Mulgi sõnastikust” selle koostaja Alli Laande ning Mulgi Kultuuri Instituudi vanem Erich Palm.

Raamat “Mulgid ja Mulgimaa vanadel fotodel” tutvustab ajaloolise Mulgimaa kihelkondi Viljandimaa fotokogudes säilinud kujutiste hulgast tehtud valiku ning täiendavate saatetekstide vahendusel. Tekstid on rööpselt mulgi, eesti ja inglise keeles. 264-leheküljelise raamatu koostaja ja toimetaja on muuseumi teadusdirektor Ain-Andris Vislapuu. Tegemist on muuseumi viieteistkümnenda jätkväljaandega, mis varem kandis aastaraamatu nime.

Fotod on pärit Abja muuseumi, Helme koduloomuuseumi, Karksi külamuuseumi, Mõisaküla muuseumi, Tarvastu muuseumi ja Viljandi muuseumi fotokogust ning järgmistest erakollektsioonidest: Viktor Kuld, Helju Lehesmets, Margus Mõisavald, Ly Mäemurd, Helvi Palusaar, Tõnu Parmakson, Felix Priimägi, Sirje Rist, Kalle Räästas, Imbi-Sirje Torm, Peeter Vabrit, Jaan Vali, Heino Vares, Laine Velner ja Jüri Villemson. Loe edasi: Viljandi muuseumis avatakse näitus “Lapse põli”

III Uma laul – kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Oled oodatud osalema uute võrukeelsete laulude võigõlusõlõ Uma Laul III!

Teemade ring on vaba. Ootame uusi omakeelseid ja omaloomingulisi laule, mis on südamest loodud, kuulajale arusaadavad, kutsuvad kuulama ja kaasa laulma. Laulud võivad olla nii tänapäevased kui pärimuslikud, vorm lüürikast flamenkoni, hip-hopist regivärsini. Lauludes võib olla ühendatud vana ja uus (näiteks regilaul, mis räägib tänapäevast).

Kutsume Sind leidma endas tunnet, mis kõnetab südant ja hinge, leidma selle tunde juurde endast üles helin ja sõnad ja põimima see läbi võru keele uueks ja umaks lauluks. Selliseks, mida on hea teistelgi lõkke ääres üles võtta või miks mitte laulda järgmisel Umal Pidol. Muusikaalane profitase ega kooriseadete asjatundmine ei ole nõutavad. Kõige peamine, et laulu loojal enesel asjast rõõmu on ja ta seda häätahtlikkusega ka teistele jagada tahab. Julgustame oma laule ise ette kandma – kui see sünnib mõne toreda pilli saatel, seda parem!

• Laulude laekumise tähtaeg on 10. mai

• Osalemise kinnituseks saada oma laulu helisalvestus ja tekst ning võimalusel ka noot (viis ja sõnad) e-kirjaga või tavapostiga korraldajatele (helisalvestus ei pea olema digiajastu tippsaavutus, vaid lihtsalt arusaadava kvaliteediga helifail). Loe edasi: III Uma laul – kolmas korje võrukeelsesse laulukärge

Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Teisipäeval, 9. aprillil peetaval Viljandi Maavalitsuse Tervisetoa foorum-tänupäeval räägitakse inimeseks olemisest ning arutatakse selle üle, kuidas edendada maakonna elanike tervist ja heaolu. Tervisefoorumil kuulutatakse välja ka Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013.

9. aprillil kell 11 Viljandi maavalitsuse suures saalis (Vabaduse plats 2, III korrus) algavale foorum-tänupäevale on oodatud Viljandimaa inimesed valla- ja linnavalitsustest, lasteaedadest, koolidest, noortekeskustest ja -ühendustest, perearstikeskustest, äriettevõtetest ja mittetulundussektorist. Vajalik on eelnev registreerumine.

“Päeva fookus on suunatud foorumile ehk võimalusele kõigil Viljandimaa inimestel kaasa rääkida maakonna heaolu arengus,” tutvustas Viljandi maavalitsuse tervisedenduse peaspetsialist Elo Paap. “Pärast arutelu on aga hea võimalus tänada seniseid aktiivseid kaasarääkijaid ja maavalitsuse tervisetoa suurepäraseid koostööpartnereid nende panuse eest maakonna tervise toetamisel.”  Loe edasi: Viljandimaa tervisefoorum keskendub maakonna heaolule

Eesti Muusika Päevadel tuleb esiettekandele Jonas Tarmi uus teos

Jonas Tarm. Foto: Mike Canale
Jonas Tarm. Foto: Mike Canale

Eesti Muusika Päevadel tuleb pühapäeval esiettekandele Eesti päritolu USA-s elava helilooja Jonas Tarmi uus heliteos keelpilliorkestrile. Iga-aastane festival Eesti Muusika Päevad tutvustab eesti heliloojate värskeimat loomingut.

19-aastase andeka helilooja Jonas Tarmi looming tuleb esimest korda ettekandele tema kodumaal Eestis. USA-s noorte heliloojate konkurssidel tippauhindu võitnud praegu Bostonis elav ja õppiv Tarm võtab kogu nädala kestvast festivalist Tallinnas ka ise osa.
Tarmi keelpillikontserdi “Pealkirjud” (Headline Hues) kannab ette Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Teosel on kolm osa: “Eresinine valgus”, “Punane vaikus” ja “Kollane ajakirjandus”.
Teose jaoks ideede visandamiseks kulus Tarmil neli kuud, nende noodikirja panemiseks veel kaks kuud ja teos valmis märtsis. Heliteoses on kasutatud Eesti regilaulu vorme, ühes osas tsiteeritakse legendaarse eesti helilooja Heino Elleri “Kodumaist viisi” ja teises esitab iga orkestriliige lühikese soolo, märgib Tarm.
“Igal osal on erinev värving, eriomane hõng,” lisab ta. “Esimene osa on kirgas, teine vaoshoitud ja kolmas keerukam. Teos peaks kuulajat üllatama.”
Tarm õppis kümnenda eluaastani Vanalinna Hariduskolleegiumis ning kolis koos vanemate Eve ja Michael Tarmiga 2004. aastal USA-sse. Ta õpib Bostonis New Englandi Konservatooriumis ja mängib viiulit Bostoni Filharmoonia Noorteorkestris.
Jonas Tarm saavutas 2012. aastal esimese koha USA üleriigilisel Muusikaõpetajate Riikliku Assotsiatsiooni (inglisekeelse lühendiga MTNA) korraldataval noorte süvamuusika heliloomingukonkursil. Tänavu võitis Tarm USA kõrgeima noorte loomekunstiauhinna, USA Üleriigilise Noorte Loomekunstifondi (National YoungArts Foundation) aastapreemia, mis omistati 150 noorele erineva loomekunsti valdkonna esindajale 10 000 kandidaadi seast.
Jonas Tarmi teos “Pealkirjud” tuleb ettekandele kontserdil, mis toimub pühapäeval, 7. aprillil kell 18 Mustpeade maja valges saalis. Tegemist on tänavuste Eesti Muusika Päevade lõppkontserdiga, kus saab kõrvuti kuulda välismaal elavate eesti heliloojate ja Eesti kultuuriruumis tunnustatud välisheliloojatega USA-st, Islandilt ja Hispaaniast. Jonas Tarmi teose kõrval saab kuulda näiteks palju tähelepanu äratanud Eugene Birmani teost “Nostra culpa”. Eesti Muusika Päevi on Eesti Heliloojate Liit korraldanud juba alates 1979. aastast ning selleaastase festivali teema on kõrvutused.

Einar Eiland: Eesti ametlikuks poliitikaks on olla Euroopa Liidu tõukekeskus!

2012-einareiland

Einar Eiland,

kodanik

Mõni aeg tagasi avaldati valitsustasandil meie riigi edasiarendamise ideoloogia, milleks pidavat olema niinimetatud tõmbekeskuste strateegia. Vähem on räägitud aga sellest, milles selline tõmbekeskustel baseeruv arenguloogika üldse rajaneb ja kus on selle sotsiaalkultuurilised juured. Kui aga väita, et tegemist pidavat olema juba haldusreformi järgmise sammuga, siis võib järeldada, et see protsess on juba pikemat aega kestnud. Kui nii, siis millal oli selle protsessi algus ja milline on selle haldusreformi tõeline sisu?

Selleks, et sellest aru saada,  peame vaatama minevikku ning mida kaugemale vaatame, seda selgema pildi toimuvast saame. Selge on see, et kristlusest kui meie ühiskonna eksistentsikoodist me mööda vaadata ei saa. Just seda sotsiokultuurilist algoritmi on meil hakatud pidama omaks ja ainuomaseks. Kui aga vaadelda selles sotsiokultuurilises keskkonnas toimuvaid protsesse, siis selgub, et maailma ajaloost on kujunenud ressursside kontsentratsiooni ajalugu. Võimu ülesandeks on selle ressursside kontsentratsiooni korraldamine ja meie aladel on seda korraldatud juba ristirüütlite ajast saadik – kõik ikka selleks, et võim saaks ennast realiseerida läbi jagamise ja valitsemise printsiibi. Kuid teisalt, mida kaugemal saab olema võim, seda võõramaks ta muutub ja seda rohkem tegeleb võim valitsemisega, mitte ühiskonnas toimuvate protsesside juhtimise ja probleemide lahendamisega. Tänapäeva ühiskonnas peab võim aga olema probleemide lahenduste pakkumise vahendiks, mitte valitsemise vahendiks.

Selleks, et saavutada võimu, peab teineteisest eraldama kõike. Inimene tuleb eraldada riigist, riik rahvast, tööline ettevõttest, inimesed teadmistest, patsient arstist, ettevõtted ülikoolidest  jne. Just seda mõtet on kandnud haldusreformid Mõõgavendade ordu ajast alates ja mida on jõudumööda asendatud  n-ö müügivendade orduga. Mida paremini ühiskonda killustada, seda suurem saab olema võim. Selleks tuleb rakendada anastatava maa kõige paremate poegade teadmisi ja oskusi ning nad on alati nõus selle mänguga liituma, sest õukonnateadlaste perekonnad vajavad toitmist. Loe edasi: Einar Eiland: Eesti ametlikuks poliitikaks on olla Euroopa Liidu tõukekeskus!

Rahvakogu seminarid lõppesid valimiste teema arutamisega

Täna toimunud viies ja viimane Rahvakogu teemaseminar toetas valimiste teemal tehtud ettepanekutest enim Riigikokku kandideerijatelt nõutava kautsjoni tingimuste muutmist ja valimiskünnise alandamist.

Küllalt suure toetuse sai ka idee loobuda kompensatsioonimandaatide jaotamisel kandidaatide järjekorrast erakonna valimisnimekirjas ning jaotada need lähtudes kandidaatidele antud häältest. Samuti peeti vajalikuks kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata.

Pigem positiivseteks hinnati ka üksikkandidaatide valituks osutumise tingimuste hõlbustamist ning presidendi otsevalimiste ideed, neist veidi väiksema toetuse said ideed lubada Riigikogu valimistel nimekirju üles seada ka valimisliitudel, loobuda kompensatsioonimandaatidest ja jagada kõik mandaadid ringkondades, muuta valimiste aega ning siduda kohalikel valimistel osalemise õigus valija püsiva elukohaga.

Teiste ideede seas olid arutlusel ka näiteks Riigikogu koosseisu vähendamine või Riigikogu muutmine kahekojaliseks, valimisringkondade arvu muutmine praeguselt 12-lt suuremaks või väiksemaks, Riigikogu liikme tagasikutsumise õigus, valimistel osalemise muutmine kohustuslikuks, lapsevanematele lisahäälte andmine ja mitmed teised, mida aga ei hinnatud kõrgelt.

Järgmisel nädalal vaatab Rahvakogu algatusrühm üle, milliseid kattuvusi või seoseid on sel nädalal peetud seminaridel olulisemateks hinnatud lahenduste vahel ja paneb seejärel paika 6. aprillil toimuval Rahvakogu arutelupäeval osalejatele eelistuste selgitamiseks esitatavate ettepanekute loetelu.

Lembit Kruuse: Arengute üle otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava

Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus
Töögrupp arutlemas Holstre-Pollis Viljandi maakonna arenguvisiooni üle. Foto: Viljandi maavalitsus

Viljandimaal Holstre-Polli tervisekeskusesse kogunesid täna, 22. märtsil maakonna arendustegevuse eestvedajad, et anda hoogu maakonna arendusstrateegia valmimiseks aasta lõpuks.

“Meie inimeste tulevikku kujundavad otsused sünnivad aruteludes ja koostöös. Ühistes aruteludes tekib ootamatuid ja huvitavaid lahendusi ja arenguvõimalusi. Erinevate teemavaldkondade arutamise ja läbivaidlemise juurde kaasame ka edaspidi valdkonna eestkõnelejad. Selliselt kujundamegi ühiselt mõistetavad arenguplaanid. Kõik saab alguse visioonist, millest areneb plaan. Plaan peab alati olema,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja lisas, et muidu võib tekkida olukord, et muudkui läheme kuhugi, aga kuhu, seda ei tea.

Viljandi maavalitsuse arenguosakonna juhi Kaupo Kase juhtimisel valmiv maakonna arengustrateegia tegevuskava saab ka aluseks uue EU rahastamisperioodi investeerimisotsuste tegemisel. “Piirkonna arengute otsustamine eeldab konkreetseid kokkuleppeid ja tegevuskava. Tulemus peab olema kokkulepe riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, ettevõtete ja inimeste arusaamiste vahel, sest jagame maakonnas ühiselt oma tegutsemisruumi ja elu,” rääkis Kase. “Piiratud ressursside tingimustes tuleb teha võimalikult õigeid otsuseid ja saavutada mõistlik tasakaal mõistlike soovide ning võimaluste vahel,” ütles ta.