Autor: Mart Valner

Fotokonkurss “Linnas on ilu ja linnas on elu”

Saue Linnavalitsus kuulutab välja fotokonkursside sarja „Linnas on ilu ja linnas on elu“, et püüda pildile see saladuslik ja imeline, lõbus ja lustlik või väärikas ja väljapeetud miski, mis on täis elu ja mis annab põhjuse Saue linna kohta rõõmsalt hüüda või hardunult õhata „Kui ilus!“.

Ilu ja elu pildile püüdmine on omaette kunst. Näita, et oled meister, haara fotoaparaat ja jäädvusta Saue linnast just neid erilisi sündmusi, nähtusi, juhtumeid, hetki, esemeid, objekte, inimesi või emotsioone, mis tähendavad sinu jaoks ilu või näivad imeliselt elavad. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse nende väljendusrikkust ja emotsionaalsust, leidlikku ideed, iseloomulikkust Saue linnale, kunstilist ja tehnilist taset ning headest pildistamise tavadest kinnipidamist.

Parimad fotod selgitab välja žürii ja need leiavad auväärse koha Saue linna 20. juubeli raamatus, mis ilmub suvel 2013. Fotokonkursile järgneb kevadel ja suvel 2013 näitus konkursile esitatud fotodest linna erinevates asutustes.

Konkursi tähtajad:
„Linnas on ilu ja linnas on elu – suvi“, 22. september 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – sügis“, 21. detsember 2012
„Linnas on ilu ja linnas on elu – talv“, 20. märts 2013
„Linnas on ilu ja linnas on elu – kevad“, 1. mai 2013

Täpsemalt saab konkursi tingimustega tutvuda Saue linna kodulehel

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi koos Erki-Andres Nuudiga

Selle aasta esimene Tartu tantsuklubi toimub juba 12. septembril 2012 kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Pärast kiirelt möödunud suvekuid on Tartu tantsuklubisse kutsutud taaskord suurem rahvamuusikute sõpruskond. Tallinnast tuleb seekord tantsuklubisse Erki-Andres Nuut koos Martin Mülleri, Anni Rikkeri ja Leho Laaseriga. Üheskoos reisides peaks peaks vahemaa lühemana tunduma ja reis olema meeldivam. Tartu rahvamuusikute kamp on jälle päris esinduslik. Kõik vennad Indid on seekord tantsuklubis kohal. Asso, Meelise ja Heiki puhul on teada fakt, et nad on ühtaegu nii sugulased, tuttavad kui ka head sõbrad. Ruti Kirikmäe on endaga kaasa kutsunud kamba noori õppureid, kes on viimaste aastate jooksul Tartusse elama asunud. Koos Ruti Kirikmäega musitseerivad Kaisa Kuslapuu, Elsa Trumm, Kaie Mikheim ja Daniel Kütt. Tantsuklubis mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.
Ühtlasi tuletame siinkohal ka tantsijatele meelde, et koos sõpradega on tantsuklubis märgatavalt lõbusam. Palume enda heaolu tagamiseks lisaks sõpradele kaasa võtta veel külakosti ühisele teelauale ja vahetusjalanõud.

Seekord on kõik rahvamuusikahuvilised teretulnud tantsuklubisse koos sõpradega!

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Viljandi maakonnas alustas sel sügisel tööd 27 uut õpetajat

Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimus 4. Septembril Viljandimaa uute õpetajate vastuvõtt. Viljandi maavanema Lembit Kruuse ning Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimehe Ene Saare vastuvõtule oli kutsutud 27 sel aastal maakonnas tööd alustanud uut õpetajat ning kolm koolijuhti, seisab pressiteates.

Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt hindas maakonna kooli algust erakordseks, sest korraga avati neli uut kooli. “Aasta aega peab ilma oma majata hakkama saama Viljandi Gümnaasium ning linna kolmest endisest gümnaasiumist said 1. septembrist põhikoolid. Tegelikult on need sammud head ended tuleviku suunal,” oli Kütt kindel.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles vastselt tööleasunutele teele kaasa, et nii palju võimalusi maailma muuta, kui seda annab õpetajaamet, teist ei ole. “Ja muuta maailma, kasutades sõna jõudu ning näha ka tulemust – see ongi erakordne. Tarvis on muidugi vaid kasutada õigel ajal õigeid ja häid sõnu,” lisas Kruuse.

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esimees Ene Saar avaldas heameelt, et õpetajaid jagub täna veel kõikide 15 omavalitsuse koolidesse.

Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Foto:Volga klubi

Sel laupäeval, 8. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva suurejoonelise Volgade paraadiga. “Oleme tänavu sidunud vanavanemate päeva Gorki autotehase rajamise 80. aastapäevaga ning päeva põhiteemaks on tehase lipulaev Volga,” rääkis muuseumi programmijuht Riinu Räim, kelle sõnul kutsub muuseum üles kõiki Volgade omanikke sõidukiga paraadile tulema.

Paraadil osalejatel palub muuseum end eelnevalt registreerida tel 518 6684 (Riinu) või e-post riinu.raim@mnt.ee. Osalejatel on ka üritusele ja muuseumisse tasuta sissepääs.
Kell 12 algaval vanavanemate päeval leiavad äratundmis- kui ka avastamisrõõmu nii suured kui väikesed külastajad ning kohal on Volga klubi esindus. Üritusele pääseb muuseumipiletiga, päeva juhib Kristo Toots.
Programmijuht Riinu Räim rääkis, et muuseumi sooviks on ühendada sel päeval erinevaid põlvkondi. “Tegelikult on ju põnev näha, kuidas vaatab välismaise tehnikaga üles kasvanud põlvkond vanaisade unistuste autot, mida Volga kahtlemata omal ajal oli,” selgitas Räim. “Küllap kujutasid tuhanded põnnidki aastakümneid tagasi põrandal puust autosid põristades end just volgajuhtidena – tänapäeval, kui lastele tundub loomulikuna mängida iPadiga 3D keskkonnas automänge, liigume korraks tagasi isade ja vanaisade lapsepõlve, unistuste ja puust mänguasjade keskele,” sõnas Räim Loe edasi: Maanteemuuseumis tuleb vanavanemate päeval suurejooneline Volgade paraad

Kodutute loomade hoiupaigas toimub kiibistamiskampaania

01.09 kuni 30.11.2012 toimub kodutute loomade hoiupaiga loomakliinikus kiibistamis-, steriliseerimis-, kastreerimis- ja vaktsineerimiskampaania.

“Tulge koos oma lemmikuga meie juurde, et me saaksime teie ja teie lemmiklooma andmeid registriandmetega võrrelda. Oma igapäevatöös puutume pidevalt kokku probleemiga, et ehkki loomal on kiip olemas, ei ole tema omaniku andmeid registrisse kantud ja seepärast on kaotsiläinud looma tagastamine äärmiselt keeruline ülesanne: me lihtsalt ei oska tema peremeest üles leida ja kogu meie lootus on sellel, et ta näeb meie kodulehel oma lemmiku fotot.
Kanname kõik loomad, kellele me kiibi paneme või kelle kiipi me kontrollime, riiklikku registrisse www.llr.ee.”, seisab varjupaiga kodulehel.

Seoses sellega on tasuta
– visiit (sõltumata kaasas olevate ja kiibistatavate loomade arvust);
– looma ja tema omaniku andmete võrdlemine registriandmetega;
– andmete kandmine registrisse, kui neid seal veel ei ole.

LOOMADE KIIBISTAMINE
Kiibistamine: 8 eurot (tavahind 10 eurot)
– selle hinnaga saab kiibistada ükskõik millise looma (kass, koer, tuhkur, küülik jne)
– hind sisaldab omaniku ja looma andmete kandmist registrisse (www.llr.ee)
– medal „Mul on kiip”

 

Lisainfo: www.pets.ee

MTÜ Lastekaitse Liit:Abivajavast lapsest saab teatada ööpäev läbi

 

 

Eesti vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on iga inimese kohustus abi vajavast lapsest viivitamatult teatada abiandvatele organitele, tuletab Lastekaitse Liit meelde. Seadusest tulenevalt peavad vanemad tagama lastele turvalisuse ja järelvalve.

Abivajava lapse puhul ei ole tagatud tema turvatunne, areng või heaolu. Laps võib vajada abi pääsemiseks võimalikust füüsilisest väärkohtlemisest. Samas võib abivajadus tuleneda ka tema sotsiaalsest või hariduslikust erivajadusest või pere toimetulekuraskustest.

Abivajavast lapsest tuleb teada anda üleriigilisel tasuta ööpäevaringsel lühinumbril 116 111. Lühinumbri eesmärgiks on võimaldada kõigil isikutel operatiivselt teatada abivajavast lapsest, tagada saadud info edastamise vastavate spetsialistideni ning pakkuda lastele ja lastega seotud isikutele esmast sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist.

Lapse abistamisel tuleb lähtuda tema individuaalsetest vajadustest ja huvidest. Lapse abi ja kaitseta jäämise eest vastutab igaüks, kes märkab lapse abivajadust, aga ei anna sellest teada. Teatamata jätmist ei saa õigustada sellega, et ei olda kindel, kas kahtlus lapse abivajaduse kohta on piisavalt põhjendatud. Samuti ei tohiks karta, et teatamine võib näida peret süüdistavana või last häbimärgistavana.

Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitavad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Rohkem teavet võimalikust abi- ja kaitsevajadusest on loomulikult lastega iga päev töötavatel spetsialistidel ning sellevõrra ulatuslikum on ka nende vastutus vastava teabe edastamisel. Ent samamoodi lasub teatamiskohustus kõikidel teistel inimestel, olgu nad juhuslikud möödujad, naabrid,sugulased või mängukaaslaste vanemad.

Lasteombudsman andis 2011. aastal ka välja abivajavast lapsest teatamise juhendi üldiseks kasutamiseks. Juhend annab ülevaate, millistel juhtudel, kellele, millist teavet ning milliseid kanaleid kasutades abivajava lapse kohta anonüümset infot edastada võib. Laste väärkohtlemist ja erivajadusi puudutav teave tuleb edastada valla- või linnavalitsuse lastekaitsetöötajale ja vajadusel politseile, kellel on seaduslik alus sekkuda ja võimalused abi osutada.

Pärnus avati Maria Viidalepa näitus “Peegeldused”

“Näitus „Peegeldused“ on minu esimene avalik ülesastumine maalikunstnikuna. Valik hõlmab viimase kolme aasta töid (2009-2012), mis peegeldavad minu otsinguid nii iseenda kui kunstnikuna. Neil otsinguil on üks ühine joon – huvi inimese ja inimliku vastu,” kirjutab lahkunud kunstnik Antsa Viidalepa tütar.

Võimalus inimest vaadelda, analüüsida ning nautida on kujunenud aastatega järjest paeluvamaks tegevuseks, mistõttu on see huvi juhatanud mind üsna erinevate erialade juurde. Muusika läbi olen avastanud inimese sisemaailma, moedisaini õpingute ajal keskendusin välisele ilule ja ihadele, ajakirjanduse ja kirjutamise kaudu hakkasin mõistma seoseid inimese ja keskkonna vahel ning filmis näen võimalust inimese kinnipüüdmiseks, dokumenteerimiseks.

Maalikunstnikuna olen võlutud inimkeha dünaamikast ning naise ihu kõnekusest, samuti emotsioonidest, ilmetest ning lugudest, mida võib peegeldada üks nägu. Inimene, tema olemuse aimamine ning tegevuse graatsia tabamine on minu jaoks väljakutse, mille suunas hoovõttu soovin teiega jagada.

Näitus avati o3. septembril Pärnu haigla galeriis.

Lisainfo siin.

Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Paikuse vallas Vaskrääma külas avab Suure Käsitööpäevaga uksed Seljaku  käsitöötalu, kus saab õppida nii vanu kui uusi käsitöötehnikaid.

28.08. algusega kell 12 peetaval avaüritusel saab proovida villa kraasimist ja ketramist, kududa kirevasse kaltsuvaipa oma triibu, maalida endale kaunis siidsall, viltida või proovida pakutrüki tehnikat. Punutakse rahvuslikke paelu ning töötavad lastele mõeldud töötoad.

Käsitöötalu perenaine, ajakirjanik ja raamatute autor Annika Põltsam on käsitööga tegelenud kogu oma teadliku elu. Tänavu jaanauris lõpetas ta Räpina Aianduskoolis tekstiilitöö eriala ja omandas käsitöömeistri teise järgu kutse. Kuus aastat tagasi viis ta koos perega ellu ammuse unistuse
ja kolis talusse metsa serval. Oma tallu rajatavas käsitöökeskuses on plaanis pakkuda erinevaid käsitöökoolitusi gruppidele. Esimese käsitööpäeva tegevused on plaanitud vanasse aita ja avarale taluõuele. Aasta lõpuks valmib rehetoas käsitöötuba koos eheda leivaahjuga, selle sisustamisel on abiks töötukassalt taotletud ettevõtluse alustamise starditoetus.

Käsitööpäeva töötubades osalemiseks on vajalik eelregistreerumine annika.poltsam@gmail.com või 51 27 685 . Käsitöötalu tegemistega ja Käsitööpäeva kavaga saab tutvuda http://seljakutalu.wordpress.com/
Loe edasi: Käsitööpäeval õpitakse vanu ja uusi oskusi

Ansip külastab riigikaitsjate laste laagrit

Täna, kell 17.00 külastab MTÜ Lastekaitse Liidu Remniku õppe- ja puhkekeskuses laagris viibivaid riigikaitsjate perede lapsi peaminister Andrus Ansip.

Riigikaitsjate lasteperede toestusprogrammi raames teisipäevast pühapäevani esmakordselt toimuvas ühislaagris õpivad politseinike, piirivalvurite, päästetöötajate, kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, kui ka kaitseväelaste 6-16-aastased lapsed enne peaministriga kohtumist ajakirjanikutööd. Kell 17.00 saavad nad meediakoolitusel õpitut praktiseerida riigipeaga intervjuud tehes.

Laagri korraldaja MTÜ ReservKorpus esindaja Selene Kollomi ütlusel on peaministri kaasamise eesmärgiks MTÜ tegevuse teadvustamine ja
liitlaskoostöövõimaluste arutamine. „Kuna tegemist on esimese sellise laagriga, siis on hea kuulda tema, kui riigipea seisukohta,“ räägib Selene Kollom. „Tahame talle näidata, millega tegeleme ja kuulda seisukohta, mida ta arvab.“ „Usun, et suudame selgitada oma sõnumit, et kolmas sektor on see, kes tuleb toetama ja usun, et suudame ühinguga mingisuguse valdkonna ära katta,“ selgitab ta.

Laagris püütakse neil päevil lastele anda läbi hariva ja huvitava tegevuse teadmisi isamaalisest kasvatusest, jagatakse ennetusteavet ja esinevad riigikaitse erinevate valdkondade instruktorid. Kollomi ütlusel saavad lapsed laagris ka näiteks vibu lasta, toimuvad viikingite õpitoad, tantsustuudio treeneriga tantsutrennid, maskishow. Lisaks ka matkakool koos kaitseliitlastega ning pääste- ja politseikool kogenud instruktoritega.

Nädala lõpus saabuvad laagrisse ka lapsevanemad, kes saavad spetsialisti  poolt teadmisi perekeskuse Sina ja Mina perekoolis.

Pühapäeval kell 10.30 külastab laagrit ka riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma, kes käsitleb riigikaitse teemat ja seda just kodanikkonnaga
koostöö seisukohast.

Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Eesti Taasiseseisvumispäeval selgitati Rakvere linnastaadioni väga heal jalgpallimurul Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeister. Tuline heitlus toimus Vinni Spordiklubi Tammed võistkonna ja SK Kadrina vahel, mis lõppes vinnilaste võiduga 2:1. Vinni Spordiklubi Tammed tõestasid oma paremust seitsmendat korda järjest.
Käesoleva aasta Lääne-Virumaa meeste jalgpallimeistrivõistluste korraldajaks oli Vinni Spordiklubi Tammed. Kokku osales 6 võistkonda. Loe edasi: Vinni Tammed on jätkuvalt maakonnameister jalgpallis

Rakvere Kultuurikeskus kutsub Vabadussõja ausamba taastamise 20. aastapäeva miitingul kõnelda soovijaid endast märku andma

Neljapäeval, 30. augustil möödub 20 aastat Rakveres kõigile virumaalastest Vabadussõja ohvritele püstitatud Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle päeva tähistamiseks korraldab Rakvere linn 30. augusti õhtul kell 18.00 Ausambamäel piduliku mälestusmiitingu. Esinevad Rakvere linnaorkester ja kammerkoor Solare, peetakse päevakohased kõned, auvahtkonna paneb välja Kaitseliidu Viru malev, toimub pärgade ja lillede asetamine ausamba jalamile.

Ausamba taasavamise 20. aastapäeva tähistamise sujuvamaks läbiviimiseks paluvad korraldajad mälestusmiitingul sõna võtta soovijatel end eelnevalt registreerida 28. augustiks Rakvere Kultuurikeskuse e-posti aadressil või telefonidel 322 3425 või 5820 0429 (Keio Soomelt).

Järvseljal leiti Eesti kõrgeimad puud

Eesti Maaülikooli üliõpilased Triin Alatalo ja Koit Viliberg kaitsesid juunis bakalaureusetöö, mis käsitles Järvselja kõrgete puude mõõtmeid ja nende kasvukohti.
Lisaks varem teadaolevatele Eesti kõrgeimale kuusele, arukasele, männile  ja harilikule haavale leidsid üliõpilased Järvselja metsadest ka teadaolevalt Eesti kõrgeima sookase, valge lepa, musta lepa ja hariliku saare .
Üliõpilaste arvates on puud saavutanud sellised mõõtmed tänu sobivatele kasvukohtadele. Puud on saanud segamatult kasvada väga kõrge vanuseni, sest nende kasvukohti on pika aja jooksul kaitstud. Kõrgeima kuuse vanus on 250 aastat, männi vanus on 230 aastat, arukase, pärna, musta lepa ja saare vanus 140 aastat, sookase vanus 120 aastat, haava vanus 90 aastat ja valge lepa vanus 70 aastat.

Järvselja Õppe- ja Katsemetskond on tänaseks kõrgeimate puude leidmiseks paigaldanud suunaviidad ja puude juurde ka infotahvlid. Kuna kõrgeim saar ja must lepp ja kõrge pärn paiknevad Järvselja looduskaitseala sihtkaitsevööndis, kus inimeste viibimine on keelatud, siis nende juurde suunaviidad ei juhata.

Mis erinevus on „kõlblik kuni“ ja „parim enne“ toidul?

Iga mõne aja tagant kerkib uuesti esile küsimus, mis vahe on väljenditel „kõlblik kuni“ ja „parim enne“. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson selgitab Maablogi postituses, mis vahe neil kahel väljendil õigupoolest on ning mida kummagi kättejõudnud kuupäevaga toiduga peale võib hakata.

“”Parim enne” ületanud toitu tohib müüa ja jagada eeldusel, et sellest on  tarbijat teavitatud. Tarbijakaitseseaduse mõistes on tegemist puudusega
kaubaga, mis tuleb eraldada uuest kaubast ja mille müügikohas tuleb panna välja asjakohane teave,” selgitab Johanson.

“Pärast “kõlblik kuni” kuupäeva möödumist ei tohi seda toitu  müüa, jagada ega tarbida, kuna säilimisaja möödumisel võivad selles arenema hakata tervisele ohtlikud mikroorganismid.”

Loe edasi Maablogist.

Lapsetoetus ei ole vaesustoetus

Avalikes väitlustes käsitletakse lapsele mõeldud toetust tihti kui vaesusega seotud meedet, teisisõnu – aetakse see segi vaesustoetusega. Lapsetoetus ei  ole siiski vaesustoetus. Lapsetoetus peab tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aidates kaasa tasakaalule lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel, sest lapsetoetuse suurendamisega seondub lapse väärtustamine ja pere au sisse tõstmine.

Lapsetoetust määrates saadab riik ühiskonda signaali, et laps on riigile teretulnud, et iga laps on väärtus. Jagades lapsetoetust kõigile lastele, kohtleb riik oma tulevasi kodanikke võrdselt. Juba 2009. aastal esitas MTÜ Lastekaitse Liit sotsiaalminister Hanno Pevkurile pöördumise 30 organisatsiooni ja 20 957 inimese  allkirjaga tasuta koolilõuna ja universaalse lapsetoetuse säilimise kaitseks. MTÜ Lastekaitse Liit seisukoht on jätkuvalt, et lapsetoetust peab saama iga laps sõltumata vanemate hetkesissetulekust.

”Lapsetoetus peab laste kaudu tugevdama lapsevanema vastutust ja riigi kohustust, aitama hoida tasakaalu lapsevanema ja ühiskonna huvide vahel. Tõstes lapsetoetust, näitab riik, et väärtustab mitte ainult last, vaid ka perekonda, aga samas ka ühiskonda. Laste lahterdamine toetuste andmise või andmata jätmise kaudu ainult suurendab ühiskonna kihistumist. Põhitoetusele võib lisada diferentseeritud toetusi, mida jagatakse vajaduspõhiselt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots. ”Laste heaks tuleb kindlasti eraldada senisest rohkem riiklikku raha, kuid
mitte tingimata otsetoetusena vanemate pangaarvel. Me ei pea seadma eesmärgiks toetuste kahe-, kolme- või kümnekordistamist iseenesest, vaid hoolikalt kavandama, kuidas lisaraha kõige paremini laste heaks tööle panna. Riigi hooleks peab olema kindlustunne, et lapsevanemaks saades on sündivale kodanikule tagatud kodulähedane tasuta lastehoiukoht, kaugemas vaates hea kool ja huviharidus. Et säilib last kodus kasvatava vanema töökoht. Et on tagatud arstlik järelevalve, mis hindab lapse tervist ning arengut varase märkamise ja ennetamise seisukohast. Hädavajalikud on riiklikult rahastatavad suvelaagrid, sh linnalaagrid,” lisab Ots.

Tugev perekond, millel on olemas võimalused lapse põhivajaduste täitmiseks, annab omakorda panuse tugeva, lapsesõbraliku ja last väärtustava ühiskonna heaks.

Lastekaitse Liidus saab tasuta õigusabi

Homsest alates saab taas MTÜ Lastekaitse Liidu ja Eesti Advokatuuri koostöös tasuta nõu perekonnaõigust puudutavates küsimustes. Kolmapäeviti kell: 15:00- 18:00. Nõustamisele pääseb eelregistreerimisega telefonil 631 11 28.  Arvestatud ca 45 minutit inimene, vastuvõtt igal täistunnil (3 inimest ühel päeval). Nõustamised toimuvad Endla 6-18, Tallinn.

Naksitrallid seiklevad Lõuna-Eestis

Augustis vurab Muhvi punane furgoonauto mööda kaunist kodumaad ringi ja Naksitrallid annavad etendusi koguni 56 erinevas kohas. 21. augustil võib Naksitralle kohata ka Tsiistre külakojas. Etendus algab kell 12:00 ning on kõigile tasuta.

Seekordses lavaloos etendavad Muhv, Kingpool ja Sammalhabe publikule  oma seiklusi ajast, mil loodus tasakaalust välja läks ja siis taas tasakaalu saavutas. Loo jutustamisel kasutavad naksitrallid ebatavalisi vahendeid, ühendades omavahel mängu ja metsakoristuse. Loo neljas tegelane on kuldsete kätega autoparandaja, kes naksitrallidel nende mälestusi fantaasiarikkal moel jutustada aitab. See on hoogne ja mänguline lugu sõprusest ja looduse hoidmisest.
„Naksitrallide” raamatu autor on teadagi armastatud lastekirjanik Eno Raud. Lavastajatena debüteerivad noored nukunäitlejad Katariina Tamm
ja Sandra Lange. Dramatiseeringu kirjutas NUKUs vastselt tööle asunud dramaturg Ingel Undusk ja loo fantaasiarikkaks kunstnikuks ning heliloojaks on Kaspar Jancis. Lavastuses mängivad NUKU teatri näitlejad Tarmo Männard, Andres Roosileht, Sandra Lange ja Kaisa Selde
või Kadri Kalda.

SEB 6. Tartu Rulluisumaraton tõi esmakordselt rulluisutajad Jõgevalt Tartusse

Eile, 12, augustil toimus SEB 6. Tartu Rulluisumaraton, mis läheb ajalukku sellega, et esmakordselt toimus rulluisumaraton marsruudil Jõgeva-Tartu, mis tähendas seda, et iga kilomeeter rajal oli osavõtjatele ainulaadne, seisab Klubi Tartu Maraton pressiteates.

Kui enne starti olid võistlejad uue raja suhtes üsna vastakatel arvamustel, siis finišis olid nii eliit- kui rahvasportlased uue rajaga rahul: „Osalejate tagasiside ütleb, et kõige enam kardeti Lähte tõuse-laskumisi, kuid maratonirajal sai selgeks, et olukord polnud nii hull,“ lisas võistluste direktor Kunnar Karu. „Lisaks muudab SEB Tartu Rulluisumaratoni eriliseks see, et meie rada on maailmas üks vähestest, mis sõidetakse nii vaheldusrikkal maastikul,“ sõnas Karu.

Kokku osales 2012. aasta rulluisumaratoni programmilistel üritustel 1531 rulluisutajat. Põhidistantsid lõpetas kokku 1075 rulluisutajat, kellest 696 alistasid 48 km pikkuse distantsi ning 379 said aja kirja 19 km pikkusel distantsil. Lastesõitudel osales kokku 310 last, 98 osales TILLUsõidul, 212 MINImaratonil. Tartu Rulluisusprindil astus võistlustulle kokku 48 rulluisutajat ning ühistreeningul osales kokku 98 huvilist. Loe edasi: SEB 6. Tartu Rulluisumaraton tõi esmakordselt rulluisutajad Jõgevalt Tartusse

Haapsalus saab tellida nimelisi mälestuspinke

Mälestuspinki Haapsalus on võimalik tellida Haapsalu linnavalitsusest.
Pingi hind on 200€ ning see sisaldab avalikuks kasutamiseks mõeldud pargipinki koos graveeritud tahvliga. Pink paigaldatakse isiku poolt soovitud asukohta vähemalt viieks aastaks.
Haapsalu linn vastutab mälestuspinkide hoolduse ja heakorra eest.

 

Lisainfo:
Tõnu Parbus
Haapsalu linna avalike suhete spetsialist
53000042
tonu.parbus@haapsalulv.ee

Naised valitsevad Raadilt maailma

14.-20. augustini mängitakse Tartus Raadi vanal lennuväljal Ivar Põllu lavastust „Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum”.

Teatrikunstniku Kristiina Põllu ja looduse koostöös on Raadile valminud looduskaunis koht. Muidu kõleda ja tühja lennuvälja üks kaponiir on saanud täiesti uue näo. Sinna on kerkinud Kristiina Põllu idee järgi väga erakordne etenduspaik. Koostöös loodusega on tehtud mahajäetud paika looduskaunis koht. Seal voolab vesi, kasvab muru, laulavad linnud. Lisaks on sellese omapärasesse naiste külla kerkinud ka savikrohvitud saunake ning okstest ning samblast ehitatud onnid nii maa peale kui ka puu otsa. Kõik on naturaalne.

Raadi lennuväli on aastakümnete jooksul läbi elanud väga erinevaid ja enamasti raskeid perioode. Alles hiljuti tegeleti seal veel aastatega tekitatud lennundussaaste eemaldamisega. Nõukogude Liidu võimu ajal aeti ära sealt kõik tsiviilisikud, lõhuti majad, kuna lennuvälja laiendati kokku ligi 750 hektarile. Anto Raukas raamatus „Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” avaldab lootust, et nüüd, kui vana lennuvälja maad on enamasti jõudnud taas vanade omanike valdusesse, kerkib sinna tulevikus kaunis linnaosa. See ei pruugigi vaid unistuseks jääda. Praeguseks on seal üks kaunis naiste külake, kus tegutsevad seitse vapustavat naist – Ragne Pekarev, Maria Soomets, Malle Pärn, Katrin Pärn, Piret Simson, Kristel Leesmend, Maarja Jakobson ja viis meeletut meest – Madis Kalmet, Evald Aavik, Robert Annus, Helgur Rosenthal ja Janek Joost.

Lavastaja Ivar Põllu, muusika Tauno Aints, kunstnik Kristiina Põllu.
Lavastus on valminud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Uue Teatri koostöös.