Maris Lestberg

Tallinn tunnustab taas suuri tegusid ja valib aasta noorsootöötaja

Juba seitsmendat aastat tunnustab Tallinna Spordi- ja Noorsooamet parimaid noorteprojekte ja noorsootöötajaid – tunnustuskonkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ saab nominente esitada 12. novembrini k.a.

„Suured teod” tunnustusauhindade konkursi eesmärgiks on esile tõsta tegusid, mis on olnud käesoleval aastal märkimisväärsed ja olulised Tallinna noortele ning aidanud kaasa pealinna noorsootöö edendamisele. Auhind antakse välja kahes kategoorias: “Suured teod Tallinna noortele” ja “Tallinna noorte suured teod”. Konkursi „Suured teod“ raames antakse välja ka eriauhind „Laste- ja noortesõbralik tegu 2011“ mille saaja valib Tallinna laste- ja noortesõbraliku linna komisjon. Parimatest parimate ehk tunnustuskonkursi võitjate üle otsustab Tallinna linna noortenõukogu.

„Aasta noorsootöötaja“ konkursi eesmärgiks on tunnustada noorsootöötajaid, kes on aasta jooksul silmapaistvalt tegutsenud. Nominente tunnustusauhindade konkursile „Suured teod“ ja „Aasta noorsootöötaja“ tiitlile saab esitada 12. novembrini 2011 täites selleks Tallinna kodulehel http://www.tallinn.ee/suuredteod asuva ankeedi.

Tunnustusauhindade saajad avalikustatakse 12. detsembril Estonia Talveaias toimuval pidulikul vastuvõtul.

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”

Tapa kultuurikoda kutsub mälumängureid turniirile “Tapa linna mälumäng”, mille esimene mäng on 24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas.

“Tapa linna mälumäng” juhend

Võistluse eesmärk

Mälumäng on suunatud huvilistele, kes soovivad saada lisa olemasolevatele vaimsetele teadmistele, laiendada silmaringi ning sisustada vaba aega. Loodetavalt on see ka väike katse turgutada habrast paikkondlikku identiteeti.

Toimumise aeg ja koht – hooaja jooksul toimub viis mängu:

24. oktoobril kell 19 Tapa Kultuurikojas
28. novembril kell 19 Tapa Kultuurikojas
30. jaanuaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
27. veebruaril kell 19 Tapa Kultuurikojas
26. märtsil. kell 19 Tapa Kultuurikojas

Mälumängu temaatika – temaatikas kajastuvad:

a)     aktuaalsed maailmasündmused;
b)     Eestimaaga seonduv;
c)     ajalugu;
d)     kultuur;
e)     sport;
f)       küsimused Tapa ja lähinaabruse kohta.

Võistkondade koosseis ja registreerimine

Mälumängu võistkonnas on neli liiget, kellest igas mängus osaleb kolm liiget (üks liige varumängijana). Registreerimisel esitada võistkonna nimi, võistlejate nimed ja võistkonna kapteni kontaktandmed. Võistkond registreerida hiljemalt

15. oktoobriks 2011 Tapa Kultuurikojas telefonil 322 0061 või e- posti aadressil info@kultuurikoda.ee.

Võistkonna koosseisu hooaja jooksul muuta ei saa.

Eelkõige ootame osa võtma Tapa linna ja valla mälumängureid.

Mälumängu küsimused

Igas turniiriosas on 20 küsimust, mis on jaotatud neljaks alateemaks. Võistkondade vastused kogutakse iga küsimuse järel, vahekokkuvõtted iga viie küsimuse järel.

Õige vastus annab 2 punkti, väär 0 punkti. Mängujuhil on õigus anda preemiapunkte väärtusega 1 punkt. Iga mäng sisaldab ka heli- ja pildiküsimusi.

Osavõtutasu

Mälumängu osalustasu on 10 € ühe võistkonna kohta. Osalustasu kasutatakse turniiri korraldamiskulude ja auhinnafondi kulude katteks. Tasumine toimub sularahas vahetult enne esimese mängu algust Tapa Kultuurikojas.

Tulemuste arvestamine

Tulemuste arvestamine toimub iga turniiriosa kohta eraldi. Kui peale 20 küsimust esineb võrdseid punktisummasid saanud võistkondi, esitatakse lisaküsimused.

Iga mängu võitnud võistkonda autasustatakse. Vahetult peale 5. mängu koostatakse üldpingerida ning kuulutatakse välja turniiri üldvõitja. Võitjaks osutub võistkond, kes kogub viie mängu peale enim punkte. Autasustatakse üldkokkuvõttes esikolmikusse jõudnud võistkondi.

Antslas toimub huvitav kontsert

Türil peetakse täna õunafestivali

Õun on Türi valla sümbol ja Türi vald tähistab igal aastal 23. oktoobril valla sünnipäeva. Sünnipäevaürituste kava juhatab sisse oktoobrikuu esimesel laupäeval toimuv Türi Õunafestival, mille sümboliks on lõbus ja maitsev Türi valla õun.

2010. aasta 11. septembril toimus Türi-Allikul Veskisilla puhkekeskuses esimene Türi Õunafestival. Igal festivalikülalisel oli võimalus annetada 1 kroon Türile uute õunapuude istutamiseks ja tehtud annetuse eest sai igaüks maitsva Türi õuna. Annetuste summa kokkulugemisel saadi teada ka festivali külastanute arv – 2500 inimest.
Annetuste eest ostetud uued õunapuud istutati Türile Murumoori lasteparki.

Türi II Õunafestival toimub 1. oktoobril, algusega kell 10 Türil asuvas Kesklinna pargis ning sissepääs on kõigile tasuta. Festivalil on kavas Eesti Õuna Konverents ja toimuvad erinevad õunateemalised konkursid ning showprogrammid. Koostöös Eesti Grilliliiduga korraldatakse Õunagrillimise Eesti Meistrivõistlused ja festivalil esinevad Türi valla artistid.

Festivalile on oodatud kauplema õunateemaliste kaupade pakkujad. Kaubelda võib toidukaupadega, käsitööesemetega, istikutega ja kõige muuga, mis rohkem või vähem õuntega seotud on. Festivalil kaubanduse või reklaamipinnaga osalemiseks võtke ühendustfestival@tyri.ee, 520 2548 (Triin Pärna).

Türi Õunafestivali korraldab Türi Arengu Sihtasutus koostöös paljude aktiivsete Türi valla inimeste ja ettevõtetega.
Festivali kontaktandmed: 5043000, festival@tyri.ee, www.tyri.ee/festival.
Kohtumiseni Türi Õunafestivalil!

Allikas: Kuhuminna.ee

Täna on Haanjas Mihklilaat

Haanja vallavolikogu sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub täna algusega kell 12 Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.

Laadale on oodatud kõik suured ja väiksed nii lähedalt kui kaugelt – müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus!

Laadale on registreerunud juba 42 müüjat, kes pakuvad:
– küpsetisi,
– suitsuliha,
– lambaliha,
– metslooma suitsuvorsti,
– jõhvikaid, astelpaju marju jms,
– mett,
– köögivilja,
– kosmeetikat,
– käsitööd – puidust, lõngast, riidest jms,
– ehteid,
– istikuid jpm.

Avatud ka tasuta Second hand!

Uuri infot ka sündmuse Facebooki lehelt!

Esmakordselt toodetakse otsepilt Haanja100 rajalt

Plaani karjamõis koostöös Rõuge TV ja TTÜ Filmiklubiga toodab esmakordselt rattamaratoni Haanja100 ajaloos liikuva pildi otseülekandena internetti. Laupäeval, 1. oktoobril saab alates kella 10.30-st jälgida Plaani karjamõisa toitlustuspunkti läbivaid rattureid veebilehel tipikas.tv/otse. “Eesti Pagar” nime kandev toitlustuspunkt asub 100 km sõitjatele 42. kilomeetril, 100 miili sõitjad läbivad karjamõisa lausa kaks korda (55. ja 99. km).

Otsepildis ei jää nägemata liidrite heitlused, harrastajate ponnistused, meeleolud toitlustuslaua tagant, intervjuud ratturite ja fännidega. Lisaks püüame anda operatiivset infot ka mujal rajal toimuvast. Anname endast parima, et ka need huvilised, kes mingil põhjusel Haanjamaale tulla pole saanud, saaksid interneti vahendusel osa Eesti raskeimast rattamaratonist ning omadele kaasa elada. Ülekanne kestab umbes kella 13.45-ni, sest siis on eeldatavalt finišis 100 km võitja ja saame võitja nime otse-eetris teatavaks teha.

Haanja 100 “Eesti Pagar” TP2 Plaani karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Arvestuslikult:

esimene 100 miili rattur Plaanil (55 km) kell 9.40
esimene 100 km rattur Plaanil (42 km) kell 10.50
esimene 100 miili rattur teist korda Plaanil (99 km) kell 13.00

Otseülekande meeskond: reporter – Jaanus Mark, operaator – Karel Saarna, tehniline tugi – Taavi Lüütsepp ja Maanus Hurt.

Info: Haanja100 kodulehelt ja Facebooki lehelt
Plaani karjamõisa muud tegemised kodulehelt ja Facebookist
Rõuge TV tegemised

Liivimaa Mihklilaat ja pidu

Valga Linnavalitsus, Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus, Valga Muuseum, MTÜ-d segakoor Rõõm, Valga Käsitöökelder ja Roosi Käsitöö kutsuvad kõiki Liivimaa Mihklilaadale ja peole Valga kesklinna 1. oktoobril kell 9-16.

Laat toimub Kesk tänaval ja muuseumi hoovis ning meelelahutusprogramm kultuuri- ja huvialakeskuse esisel platsil. Tutvu ajakavaga!

Laadale oodatakse müüma aiasaaduste, taimede ja loomade kasvatajaid, käsitöömeistreid, meemüüjaid, puidust mööbli valmistajaid, erinevate toiduainete müüjaid, ehete valmistajaid jne. Müügiplats tasuta, kauplejatelt ootame kaubavalikust annetust suurele loteriile.

Müügikohtade registreerimine kuni 30. septembrini telefonil +372 766 9970, e-post info@valgakultuurikeskus.ee

Lisainfo: Valga Linnavalitsuse kultuurinõunik Merce Mäe telefonidel +372 5345 3457 või +372 766 9914

B. Kangro kirjanduspreemia saab lastekirjanik Grethe Rõõm

Bernard Kangro kirjandusauhinna komisjoni ettepanekul saab tänavuse kirjanduspreemia lastekirjanik Grethe Rõõmu raamatu „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ eest.

Grethe Rõõm (34) elab Võrumaal Rõuges Tindi külas. Rõuges sündisid ja jõudsid raamatukaante vahele „Lohe Lembitu lood: pahandus Ööbikuorus“ (2009), „Lohe Lembitu lood: kitserööv“ (2010) ja „Raamatuvardjad. Tähtraamatu tagasitulek“ (2010). Praegu on kirjanikul käsil Lohe Lembitu lugude kolmas raamat.

Võru maavalitsus annab B. Kangro nimelist kirjandusauhinda välja 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle sünnist möödus 18. septembril 101. aastat. Mullu pälvis auhinna kirjanik Rein Põder raamatu eest “Unustatud”.

Tänavuse preemia nominentide loendi koostas Võrumaa Keskraamatukogu, valides vahemikus septembrist 2010 kuni septembrini 2011 ilmunud kirjanduse seast Kangro-preemia statuudile vastavad teosed. Auhind antakse laureaadile üle 14.oktoobril kell 16 Võru Avatud Ateljees täiskasvanud õppija nädala maakondlikul lõppüritusel.

Britt Vahter
britt.vahter@mv.werro.ee
+372 786 8318

Üle-eestiline fotokonkurss “Märka mind!”

Foto: Rivo Tarum “See on minu karjamaa”, mullu peaauhinna võitnud

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus kutsub osalema fotokonkursil “Märka mind!”

Osaleda saab kolmes vanuseklassis: kuni 11-aastased, 12-16-aastased, 17-aastased ja vanemad. Konkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada looduses ka väiksemaid elus või eluta looduse elemente. Olgu need siis putukad, linnud, loomad, taimed, seened, marjad, lehed või midagi täiesti eriskummalist. Oluline on, et see, mida pildistad, nõuab eraldi märkamist või millel on eriline saamislugu.

Eriauhinnad Elva puhkepiirkonnas ja VVV matkaradadel pildistatud fotodele ning parimale talvisele fotole.
Konkursil osalemise tähtaeg on 1. oktoober 2011.
Zürii töös osalevad loodusfotograafid Arne Ader ja Urmas Tartes.

Tutvu konkursi tingimustega.
Info tel +372 525 4172 või triinu@vvvs.ee
Ootame rohket osavõttu!

Fotokonkursi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Suvel laineid löönud jutuvestja esineb oktoobris taas Viljandis

Pärimusmuusika sõbrad on oktoobri keskel oodatud Viljandisse traditsioonilisele lõikuspeole. Teiste seas astub lavale maailmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake, kelle esinemist hindasid paljud tänavusuvise Viljandi pärimusmuusika festivali kõrghetkeks. 14. ja 15. oktoobril Pärimusmuusika Aidas peetava lõikuspeo programmijuht Tarmo Noormaa rääkis, et kahte päeva on mahutatud kümmekond kontserti, mis aitavad meenutada XIX Viljandi pärimusmuusika festivali eredaimaid elamusi, aga toovad publikuni ka täiesti uusi muusikaelamusi.

“Meil õnnestus tagasi kutsuda jutuvestja Jan Blake, kes suvises Viljandis sadadesse inimestesse positiivsust. Nüüd tuleb ta uute lugudega ja võtab endaga kaasa Elevandiluuranniku dodomängija ning jutuvestja Kouame Sereba. See saab kindlasti olema lummav paarisesinemine,” sõnas Noormaa. Suvel silma jäänud esinejate kõrval tähtsustab tänavune lõikuspidu ka soome-ugri rahvaste pärandit, tuues koostöös Fenno-Ugriaga peo esimesel õhtul publikuni hõimupäevade suurkontserdi ning udmurtide ansambli Ekton Korka tantsuõhtu. “Tahame kontserdieleamuste kõrval pakkuda vahetuid tantsulisi elamusi, sest pärimusmuusika esmane funktisoon on enamasti olnud just tantsu saatmine,” selgitas Noormaa.

Eelpool nimetatute kõrval esinevad pärimusmuusika lõikuspeol energilist folkrokki viljelev bänd Nikns Suns, näppepillide meister Gjangstas Päradais, traditsioonilist tantsumuusikat mängiv noortepunt VEM ning kanneldajad Kadri, Lepasson, Kati Soon ja Ann-Maria Piho.Ühisnimetaja Vetelkõndijad all tuntust kogunud luuletaja Kristiina Ehin ja muusik Sofia Joons tulevad kuulajate ette uue kavaga “Vormsi perestroika”, mis räägib legendaarsest Vormsi usujuhist ning hiiukannelde põletajast Lars Johan Österblomist. Lõikuspeo kulminatsiooniks annavad Eesti Pärimusmuusika Keskus ja Raadio 2 tänavustele rahva lemmikutele kätte etnomuusika auhinnad ehk Etnokulbid.

Lõikuspeo programm
Pildid Jan Blake`i esinemisest suvisel festivalil (fotograaf Ülar Mändmets)

Lisainfo:
Rannar Raba, Eesti Pärimusmuusika Keskuse avalike suhete juht
rannar.raba@folk.ee
+372 527 6915, +372 434 2055

Siseministeerium otsib kodanikupäeva aumärgi kandidaate

26. novembril tähistatakse Eesti Vabariigis kodanikupäeva, mille raames tunnustatakse kodanikuaumärgiga inimesi, kes on andnud märkimisväärse panuse ühiskonna elu ja kodanikukasvatuse edendamisele. Siseminister kuulutas välja konkursi kodanikuaumärgi kandidaatide leidmiseks.

„Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eestis elavatele inimestele. Sellel päeval on saanud traditsiooniks tunnustada vastutustundelisi ja kaasinimeste suhtes hoolivana silma paistnud Eesti kodanikke,“ ütles siseminister Ken-Marti Vaher.

Siseministeeriumile esitavad kodanikuaumärgi kandidaate maavanemad, Eesti Linnade Liit, Eesti Mittetulundusühingute- ja Sihtasutuste Liit ning Eesti Kaitsevägi. Kandidaatide ettepanekuid võivad esitada nii üksikisikud kui ka organisatsioonid eelnimetatud asutustele kuni 24. oktoobrini.

Kandidaatide ettepanekud vaatab läbi siseministeeriumi juurde loodud komisjon, mis valib välja 17 auväärset kodaniku. Komisjoni kuuluvad esindajad Riigikogust, Riigikantseleist, siseministeeriumist, kultuuriministeeriumist, haridus- ja teadusministeeriumist, Eesti
Linnade Liidust ning Heateo Sihtasutusest. Kodanikupäeva aumärgi üleandmise tseremoonia toimub 25. novembril.

Kodanikupäev on pühendatud Eesti kodanikule, tähistamaks tema õigusi ja kohustusi 26. novembril – Eesti Vabariigi kodanike dokumenteerimise aastapäeval. 26. novembril 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta, millega loodi esmakordselt juriidilises tähenduses mõiste „Eesti kodanik“ ning sisuliselt oli tegemist Eesti riigi esimese kodakondsusseadusega. Kodanikupäeva tähistamise ning aumärkidega tunnustamise traditsioon sai alguse 1998. aastal.

Valeria Jegisman
Siseministeeriumi pressinõunik
Tel +372 612 5227, +372 529 3885
valeria.jegisman@siseministeerium.ee

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”

: Foto: Triskele.ee

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24. septembril kell 15 Liivi Muuseumis. Liivi muuseum on Alatskivi vallas tegutsev vaimukeskus.

Ansambli liige Toivo Sõmer rääkis, et plaadi projekt sündiski tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niirta kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Ansambel otsiski arhiivist materjale ja leidis, et Kodavere kihelkond on olnud omal ajal kohalik keeleline ja kultuuriline keskus. Nii loodigi programm Kodavere keelest ja muusikast ning sündis ka idee jäädvustada see heliplaadile.

Sama plaadi esitlus Tartus on kavas 7. oktoobri õhtul Tartu Folgiklubi raames Vilde I korruse kohvikus.

Ansambel Triskele on siiani otsinud arhiividest, seadnud ja esitanud vaimulikke rahvalaule. Plaat “Kodavere laulud” on aga keskendunud regilauludele, leidub ka uuemaid refräänilisi rahvalaule. Ansambli stiilis sulanduvad erinevad elavad muusikatratsioonid, algmaterjalid on leitud rahvaluule arhiivist.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuurimisteeriumi Peipsiveere programm, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp ning Alatskivi vald. Heliplaadi salvestas helistuudio Helikodu, mille tehnika on soetatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel, Helikodu on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

Helinäited ja plaadi kujundus!

Lisainfo: Toivo Sõmer, tel +372 5567 1134

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Rogosi mõis kutsub sügislaadale

Laupäeval, 24. septembril 2011 algusega kell 12 ootab Rogosi mõis kõiki huvilisi Ruusmäele, et üheskoos veeta meeldiv päev ostes-müües-vahetades traditsioonilisel Rogosi sügislaadal!

Sündmuse Facebook’i leht!

Lisaks kauplemisele:
12.30 – muttide mokalaat rahvamajas
13.00 – õpituba: hanesulgedest padi veimevakka
14.00 – Lõuna prefektruuri korrakaitsebüroo narkokoera demonstratsioonesinemine mõisa õues
15.00 – Haanja valla üldplaneeringu arutlus rahvamajas
16.00 – autorehvi vahetamise võistlus naistele
Rogosi rammumehe võistlus

Perenaised! Tooge kaasa oma retsepti järgi valmistatud hapu-, soola- või marineeritud kurgid.

Kohalikud pillimehed! Teiegi olete oodatud mängima. Ning bänd “Rogosi” on kindlasti kohal!

Täpsem info:
Sirje, tel +372 516 5728
Mare, tel +372 514 7531
Ruusmäe Noorteklubi koduleht

Laulupealinna saatesarjas esinevad Otepää inimesed

TV3-s hakkab alates 25. septembrist pühapäeviti kell 19.30 jooksma uus saatesari “Laulupealinn”. Pühapäevases saates esineb Otepäält Otepää Gümnaasiumi 3. klassi tüdruk Liisabet Urm.

Selle aasta lõpuks saab Eesti endale laulupealinna ja seda tänu rahvale, kes laulupealinna TV3 ekraanile jõudvas suurejoonelises sarjas valima hakkab. Seitse tuntud ja armastatud lauljat pöörduvad oma kodukohta, et leida endale õiged laulupartnerid ning koos nendega veenda televaatajaid ja kohtunikke, et just see kodupaik on laulupealinna tiitli vääriline. Eestimaa erinevaid paiku esindavad publiku poolt armastatud lauljad järgmiselt: Kohila – Birgit Õigemeel; Otepää – Marju Länik; Kohtla-Järve – Tanja Mihhailova; Kärdla – Ott Lepland; Tartu – Toomas Lunge; Pärnu – Taimo Toomast; Laagri – Koit Toome.

Pühapäevastes uhketes ja ootamatusi täis otsesaadetes esitavad staarid ette antud teemadel muusikanumbreid koos oma vähem- ja enamtuntud partneritega. Paraku langeb igas saates televaatajate ja kohtunike otsusel üks paik konkurentsist välja. Muusikalisi esitusi kommenteerivad otsesaadetes erinevad eksperdid, teiste hulgas Anne Veski, Ivo Linna ja Zenja Fokin. Oma nõusoleku võimaluse korral eksperdina saates osalemiseks on andnud ka kultuuriminister Rein Lang.

TV3 sügishooaja lipulaevaks oleva saatesarja lõpuks selgub üks võitja, kes viib oma kodukanti ihaldatud tiitli ning 20 000 € kohalikuks heategevuseks. Põnevuse kõrval pakub saade “Laulupealinn” nauditavaid esitusi tunnustatud lauljate koostöös seni avalikkusele tundmatute muusikaannetega meie endi keskelt.

Avasaates tutvustatakse kõiki osalisi ning alates 2.oktoobrist näeb staare koos kohalike talentidega ka üles astumas.

Reumaliidu teabepäev noortele

Rosmal algab Vanemate Kooli neljas õppeaasta

Põlva külje all Rosmal tegutseva waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldav MTÜ Rosma Haridusselts jätkab juba neljandat õppeaastat Vanemate Kooli tööd. Kolmapäeval, 21. septembril algava õppeaasta fookuses on looduse aastaringiga seotud pühad ehk pööripäevad ja lapsevanemate oma initsiatiiv, st tunnid „lapsevanemalt lapsevanemale“.

Inimene elab ja tegutseb kooskõlas maailma ja loodusrütmidega. Pööripäevad annavad aastaringile rütmi, toimub valguse kvaliteedi
muutus. Üleminekul ühest seisundist teise on alati arenguvõimalus. Vanamete Koolis tuleb lähemalt juttu sellest, mida kõnelevad meile
aastaringipühad, mis on tänapäeval nende pühade mõte, kuidas leida nende tähistamisest jõudu ning kuidas seda kõike vahendada lastele.

Vanemate Kooliga haakuv initsiatiiv „lapsevanemalt lapsevanemale“ sündis Rosma kooli ja lasteaia visioonipäeval ning seisneb selles, et lapsevanemad ise tutvustavad üksteisele omi töid ja tegemisi, hobisid, huvi pakkuvaid teemasid, reise või muidu põnevaid ettevõtmisi.

Neljanda õppeaasta esimese poolaasta tunnid on 21. septembril, 19. oktoobril, 2. ja 30. novembril. Esimene tund on kolmapäeval, 21.
septembril kell 18.00-20.30 ja toimub nagu ikka Rosma koolis:
– ühised mängud, Külli Volmer,
– ettekanne sügisesest Miikaeli-ajast ja selle tähendusest inimeseks olemisele, Heli Kudu,
– trumm ja retsitatsioon “Püha Miikaeli mõõk”, mida 29. septembri õhtusel etendusel „Miikaeli võitlus Draakoniga“ kooli õuel kaasa lugeda, Riina Velmet ja Külli Volmer,
– vahetund ehk üürike aeg kooli ja kodu vahel, kui süüakse võileiba, juuakse teed ja aetakse juttu.

Vanemate Kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine on tasuta, kuid Vanemate Kooli tegevust võib toetada annetuse korras.

Rosma kool on kujunenud aastatega tugevaks waldorfkooliks, mis pakub valikuvabadust hariduses tervele Kagu-Eesti piirkonnale. MTÜ Rosma Haridusselts, mis korraldab waldorfkooli ja -lasteaia tegevust, on tunnistajaks teadlike perede lisandumisele, kellest mõnigi on valinud elukoha just Rosma kooli või lasteaia pärast. Aastatega kogunenud Rosma hariduskogukond aga aina tugevneb ning vanemad soovivad üha rohkem panustada seltsi tegevusse ja arengusse.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli ja kuus aastat tagasi loodud waldorflasteaia tegevust. Rosma seltsi pere elab laiali üle Põlvamaa ja Võrumaa – kooli ja lasteaeda käib lapsi kokku 11 omavalitsusest. Haridusseltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium.

Johannese Kool Rosmal ja lasteaed Täheke on kujunenud Kagu-Eesti piirkonnaüleseks ning unikaalseks haridusasutuseks, mis pakub tavapärase koolisüsteemi kõrval võimalust õppida riiklikult tunnustatud waldorfõppekava alusel ja tagab soovijatele valikuvõimaluse hariduses. Kool ja lasteaed tegutsevad Eesti hariduse suurkuju ja haridusuuendajana tuntud Johannes Käisi sünnipaigas.

Waldorfharidust kirjeldatakse kui hetkel suurimat ülemaailmset sõltumatute koolide liikumist. Maailmas on 65 riigis ligikaudu 1000
waldorfkooli ning 2000 koolieelse hariduse asutust. Ligi 100-aastase traditsiooniga waldorfpedagoogikat viljeletakse Eestis juba 21 aastat. Kaks vanimat waldorfkooli on Johannese Kool Rosmal ja Tartu Waldorfgümnaasium. Eestis tegutseb hetkel seitse waldorfkooli, mis on kõik loodud lastevanemate initsiatiivil ja tegutsevad kodanikualgatuse korras.

Lisainfo:
Külli Volmer, MTÜ Rosma Haridusseltsi õpetaja ja kolleegiumi liige
Tel +372 530 22793
E-post kylli.volmer@mail.ee

RMK õppepäev “Vanast uus” Haanja teabepunktis

Riigimetsa Majandamise Keskuse Loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkond korraldab Haanjas pühapäeval, 2. oktoobril 2011 näputööhuvilistele õppepäeva „Vanast uus“.

Õppepäev algab kell 10 RMK Haanja teabepunktis. Päev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Õppepäevast saab osa võtta kuni 30 inimest (igal täistunnil korraga 6 inimest). Tehakse paku- ja taimetrükki naturaalsest materjalist kangale (linane, puuvillane jms). Kaasa võtta puhas tekstiilese, mis ei ole enam uus (kott, põll, T-särk, padjapüür, lina jne). Mustri trükkimiseks kasutame puulehti ja trükipakke (templeid). Värv, millega trükime, on spetsiaalselt tekstiilile trükkimiseks, mis pärast kinnitamist on pesukindel.

Meilt on vajadusel võimalik osta ka kotte (a´5,00 EUR) ja rätikuid (a´1,60 EUR), millele peale trükkida.

Õppepäeva juhendab ja meisterdajaid vajalike materjalidega varustab Võrus asuva Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi tegevusjuht Marika Sepp.

NB! Kuna meisterdamisel saab korraga igal täistunnil kaasa lüüa maksimaalselt 6 inimest, siis soovijail tuleb kindlasti eelnevalt end õppepäevale registreerida hiljemalt 29.09.2011, kas telefonil +372 524 0187 (Krista Näkk) või e-postiaadressil: haanja.teabepunkt@rmk.ee.

Registreerida saab kellaajaliselt järgnevatele täistundidele: 10, 11, 12, 13, 14. Õppepäev on osavõtjatele TASUTA.

Kohtumiseni RMK Haanja teabepunktis!

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava ekspertarutelude kokkuvõte

Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise käigus viidi septembri keskpaigas kohapeal läbi ekspertarutelud, kus kohalikud elanikud said koos valdkonna ekspertidega arutleda looduspargi väärtuste üle, kaardistada probleeme ja välja pakkuda vajalikke tegevusi piirkonna väärtuste kaitseks.

Korraldati kolm arutelu – Rõuges, Haanjas ja Kütiorus. Igal koosolekul keskenduti eri teemale – Rõuges arutleti veekogudega seotud teemadel, Haanjas olid teemaks loodusmaastikud ja liigid ning Kütiorus niidud, sood ja kultuurmaastikud. Korraldajatel on hea meel, et lisaks kutsutud valdkonna ekspertidele jagus igale koosolekule ka kohalikke huvilisi, kes aruteludes aktiivselt osalesid ja sellega kaitsekorralduskavasse oma panuse andsid.

Iga koosoleku alguses tutvustati põgusalt kaitsekorralduskava olemust ja suvel läbiviidud töid ja inventuure, mis peatselt on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehelt internetist. Seejärel anti teemasse sissejuhatuseks sõna valdkonna ekspertidele – Rõuges rääkis järvedest Ingmar Ott Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskusest, Haanjas metsadest Anneli Palo Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituudist, Tarmo Evestus Keskkonnaametist rääkis metsadega seotud liikidest ning Kütioru keskuses rääkis niitudest, soodest ja kaitsealustest taimeliikidest Eesti Maaülikooli botaanik Kaili Kattai. Peale ettekandeid asutigi arutelude juurde. Arutelude eesmärk oli välja selgitada, mida kohalikud inimesed looduspargis väärtuslikuks peavad, kus näevad kitsaskohti ja missuguseid tegevusi peavad looduspargis tarvilikuks. Kaasarääkijate seas oli nii maaomanikke, turismitalunikke kui lihtsalt aktiivseid kodanikke, osalemas oli ka mitmete ametkondade esindajaid – lisaks Keskkonnaameti ametnikele lõid kaasa ka esindajad piirkonna omavalitsustest ja Riigimetsa Majandamise Keskusest.

Kõikidest aruteludest jäi kõlama, et kohalikud peavad looduspargi peamiseks väärtuseks just elulaadi koos kõige selle juurde kuuluvaga – kaunis ja korrastatud maastik, loodusväärtused ja Haanjamaa rahvas. Rõhutati, et kohalikud põliselanikud austavad ja oskavad Haanja loodusväärtusi hoida. Leiti, et kohaliku kogukonna ja keskkonnaametnike vahel võiks olla rohkem koostööd, et looduspargis inimesi nõustada, kuidas nad oma igapäevaelu saaksid mõistlikult korraldada nii, et see ka looduskaitsereeglitega kooskõlas oleks. Väärtustena hinnati ka avatud vaateid, supluskohti ja maastiku mitmekesisust. Väärtustest enam toodi välja probleeme – veekogudega seoses räägiti palju supluskohtade kinnikasvamisest, muret tegid paisutamisega seotud küsimused. Metsade valdkonnas toodi välja ranged raiepiirangud sihtkaitsevööndis ning see, et tihtipeale metsaomanikud ei tea, kuidas metsa nii majandada, et see piirangutega vastuollu ei läheks. Niitudega seotud aruteludel tõusetusid peamiselt võsastumise ja purustamisega seotud probleemid.

Üheskoos püüti leida ka lahendusi ja pakkuda kaitsekorralduskavasse välja tegevusi, mis edaspidi olukorda parandaks. Näiteks leiti, et kindlasti tuleks ette näha paisutusrajatiste ja maaparandussüsteemide ülevaatamist ja korrastamist. Samuti sooviti, et keskkonnakaitseametnikud oleksid valmis metsaomanikke rohkem nõustama ja abistama, kasvõi üheskoos metsa läbi käima, et selgeks teha, mida on lubatud ja mõistlik ette võtta. Vajalikuks peeti niitmise ja purustamisega soetud tegevuste paremat korraldamist ning seada neile tegevustele kindlamad ajalised piirangud. Mitmel koosolekul käis läbi ka nii-öelda kohaliku järelevalve küsimus, leiti, et ka kohapeal on olemas teadmine heaperemehelikust käitumisest loodusväärtustega ning selleks puhuks võiks ellu kutsuda näiteks kohaliku pargivahi või nõuandva kogu, kes või mis oleks ametkondadele võrdväärseks partneriks. Juhul, kui kellelgi, kes aruteludel ei osalenud, on mõtteid ja ideid mida jagada soovitakse, siis tasub kindlasti need kava koostajatele edastada. Mõistagi võivad pöörduda ka need, kes aruteludel osalesid, kuid soovivad veel midagi täiendada või lisada. Peale ekspertarutelusid asuvadki kava koostajad kava projekti kokku panema, sellega saavad kohalikud tutvuda aasta lõpus, kui toimuvad avalikud väljapanekud ja arutelud, kus taas oodatakse igakülgsed tagasisidet.

Oma mõtteid, ettepanekuid ja küsimusi kaitsekorralduskavaga seotud küsimustes võib edastada Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistile Jaanus Tanilsoole (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon: 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaeksperdile Kadi Kukele (kadi@kobras.ee, telefon: 7300 316). Infot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kaitsekorralduskava koostamisega tegelevad Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikool, AS Kobras ja OÜ Vesterra, tööd rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Õpilased saavad end koolikoka rolli panna

Tervise Arengu Instituut kuulutab viiendat korda välja õpilaste loovtööde konkursi „Söögivahetund“, mille tänavune teema on „Kui mina oleksin koolikokk“.

Konkursi projektijuht Reelika Viitamehe sõnul on konkursi eesmärk tekitada kooliõpilaste seas diskussiooni koolisöögi teemadel. „Tahame, et konkurss aitaks väärtustada koolikokkade igapäevast tööd ja nende panust tervislike koolilõunate valmimisel. Noored saavad läbi oma tööde näidata, millist menüüd nemad kokana valmistaks või mida nad ise kokana teisiti teeks,“ lausus Viitamees. „Kindlasti saame nii palju kasulikku tagasisidet ja uusi ideid.“ Konkurss on mõeldud kõigile kooliastmetele ning piiranguid ei ole ka tööde tehnikale – pilt võib olla joonistatud käsitsi või arvutil, kokku kleebitud kollaažina või olla hoopis video vormis. Hindamisel arvestab žürii töö ideed, loomingulisust ja originaalsust. 2010. aastal osales konkursil kokku 550 tööd.

Koolitoidu kvaliteedi ja kokkade professionaalsuse tõstmiseks jätkub loovtööde konkursiga samal ajal ka sööklaperele mõeldud võistlus „Parim koolisöökla“, mille finaal peetakse 4. novembril. Augustis ja septembris toimusid erinevates maakondades ka koolikokkade koolitused, mis olid sel aastal suunatud toidu maitse ja serveerimise parandamisele. Nii teoreetilist kui praktilist osa hõlmanud koolituste põhiteemaks oli puu- ja köögiviljade kasutamine ning kalatoitude valmistamine.

Konkursi „Söögivahatund“ tööde esitamise tähtaeg on 24. oktoober, parimad tööd valib žürii välja 28. novembriks. Konkursi tingimused leiab Terviseinfo veebilehe rubriigist „Konkursid“. Parimate töödega osalenud õpilastele on auhindadeks MP3-mängijad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.

Lisainfo:
Reelika Viitamees, Tervise Arengu Instituudi projektijuht, +372 659 3972, reelika.viitamees@tai.ee;
Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, tel +372 659 3906, +372 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

Mihklilaat Haanjas

Haanja Vallavolikogu alatise sotsiaalkomisjoni eestvedamisel ja Haanja Kooli õpilasesinduse tagantlükkamisel toimub

30. septembril 2011 algusega kell 12
Mihklilaat Haanja koolimaja ees parklas.

Oodatakse kõiki suuri ja väikseid laadale müüma, ostma, vahetama, annetama, vaatama. Kaubaks läheb kõik, millel on mingigi väärtus! Anna ära, müü või vaheta – otsuse teed ise!

Tore oleks, kui annad oma osalemissoovist teada komisjoni esinaisele telefonil +372 523 4029 hiljemalt 29. septembriks.

Olete oodatud!

Tulekul on Suur Paunvere Väljanäitus ja laat

XIV SUUR PAUNVERE VÄLJANÄITUS JA LAAT

24. septembril 2011 algusega kell 10

Jõgevamaal Palamusel

Ürituse peaesineja ansambel Meie Mees, päeva juhib Ott Sepp

Tutvu sündmuse täpsema ajakavaga!

Nunnu- ja käsitöönäitus Palamuse Gümnaasiumis, kultuuriprogrammi aitavad sisustada Läti Kaitsejõudude Puhkpilliorkester, Cesise rahvatantsukollektiiv Sadancis Lätist, Kai¹iadorys’e Kultuurikeskuse rahvamuusikud Leedust. Osaledes väljanäitusel päevakohases kostüümis võid võita auhinna 100 000 eurosenti. III Paunvere Kümnevõistlus. Ilusa ilmaga kopterisõit. Maalehe hoidiste konkurss. Muuseumi platsil tervete sigade küpsetamise võistlus “Suur Sigadus”. Laada lasteaed Palamuse lasteaia õuel (korraldab Jõgeva 4H). Rohevahetus Rehe-Möldre aida hoovil. Otseülekanne Tallinna TV-s. Avatud Palamuse kirik, Palamuse apteek, Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum. Palamuse Klaasikojas võimalus maalida isikupärane portselankruus, Klaasikojas ka traditsiooniline ‘Paunvere parim puhvet’.

Müüjate registreerimine:
Telefon: +372 776 2447 või reelika@palamuse.ee

Pääse 2 eurot
* Kõikide pääsme ostnute vahel loositakse välja muruniiduk hinnaga 3150 € TORO ZS3200

Hooaja avapidu Haanja rahvamajas

Reedel, 16. septembril 2011 kell 20 on kõik uued ja vanad sõbrad oodatud hooaja avapeole Haanja rahvamajas!

Meenutused suvistest suitsusauna päevadest: lühifilm “Kurat tuleb sauna”. See on lugu mehest ja naisest, kes püüavad lagunevat suhet päästa suitsusauna ürgses õhkkonnas.

Peol mängib tantsuks ansambel “SÄDE”. Avatud on ka kohvik!
Sissepääs 6 €

Laudade ja kohtade broneerimine:
Ivi tel +372 5305 4164, Lii tel +372 5380 1643

Kopenhaageni Ülikooli kontserdid Eesti muusikutega

: Foto: Dankultur.ee

Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band annab Haapsalus kaks kontserti – 15. septembril kuursaalis iseseisva ning 16. septembril ühiskontserdi Haapsalu Big Bandiga (dirigent Aarne Õunapuu) ja osadele orkestriliikmetele Taanis toimunud kontsertidest tuttava Haapsalu tütarlastekooriga Canzone, dirigendid Karin Lükk ja Ulrika Grauberg.

Eestit külastav Kopenhaageni Ülikooli Jazz Big Band ehk MIBB (dirigent Mads J. Pagsberg) on asutatud 1995. aastal ning on saavutanud tunnustuse kontsertorkestrina üle 15 kontserdiga aastas. Eestis toimuvad esinemised Tallinnas ja Haapsalus.

Taani orkestri repertuaarist leiab traditsioonilisi swinginumbreid 1930ndatest ja 1940ndatest, kuid ka eksperimenteerivat bigbändi muusikat 1970ndatest. Viimastel aastatel on repertuaari ka lisandunud funk ja ladina muusikat.

Orkester annab kaks kontserti ka Tallinnas – 13. septembril kell 18 Tallinna Tehnikaülikooli aulas koos Tallinna Tehnikaülikooli Big Band’iga, dirigent Teet Raik ning 14. septembril kell 22 kuuleb Taani muusikuid Von Krahli baaris.

Lisainformatsioon:
Silvi Teesalu, Taani Kultuuri Instituut
Tel +372 505 8699, e-post info@dankultur.ee
www.dankultur.ee