Keskus kutsub mÖÖbliÖÖle

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 17 avatakse Paides Säästva Renoveerimise Infokeskuses „mÖÖbliÖÖ“ kõigile, kelle salakireks on või võiks saada mööbli restaureerimine. ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal Tsunftijänesest ja Liberoni esindaja Ivar Risthein.

Muusikat teeb Lihvpaber ja Pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.

Soovitame restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt e-posti aadressile: mati@tsunftijanes.ee . Juurde märkida ”Paide SRIK”.

Restaureeritav ese on soovitav eelnevalt ette valmistada: võtta maha vana värv või lakk (eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha ka Paide SRIKis). Võimaluse korral palutakse kaasa võtta oma tööriistad: pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne.

Töötoa osalustasu on 15 eurot.

NB! Paide SRIK-i mÖÖblirestaureerimise diplomandid. Kui kutsud kaasa oma sõbra ja oled talle mentoriks, siis tÖÖtoa hind on Sulle 5 eurot. Info ja registreerimine tel 51 500 66 või e-post: paide@srik.ee .Kohtade arv piiratud!
Loe lähemalt: http://weissenstein.blogspot.com/2011/12/mooblioo.html  

 

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.

 

Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses

Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15.  Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Aastavahetuse tähetants Sänna Kultuurimõisas

Tähetants on miski, mis toimub kogu aeg sinu sees ja sinu ümber. See on meie loomulik olek, paratamatu vabaduse aktsepteerimine. Nagu tähed liiguvad, säravad, plahvatavad, surevad ja sünnivad, teeme seda ka meie, kes me oleme loodud tähetolmust.
31. detsembril tantsime Võrumaal Sänna Kultuurimõisas läbides 4 tunni jooksul 5 rütmi (voolamine/staccato/kaos/ lüüriline/vaikus). Alustame tantsu kell 22 ning lõpetame umbes kell 2 hommikul. Kosmilise tantsumuusika, visuaalid ja eriefektid panevad kokku Hendrik ja Hindrek Sänna Kultuurimõisast.
See öö võib olla taevalik, avardav, külluslik, hullumeelne, pöörane, metsik, ekstaatiline kohtumine iseendaga universumis.
Mõtle juba kodus varem valmis sinu taotlus sellele reisile.
Aastavahetuse pakett algab juhendatud reisiga meie päikesesüsteemis Sänna Taevarajal: kultuurimois.kultuuritehas .ee/taevarada.html
Lisaks on paketi sees majutus Sänna mõisas ning külluslik taimetoidu pidusöök peale Suurt Tantsu. Veel sügavama kogemuse soovijaile pakume võimalust saabuda päev varem ja puhastuda suitsusaunas Pärlijõe kaldal.
Soovituslik osalustasu on 35 EUR.
Kõik peo organiseerimisse panustavad inimesed on vabatahtlikud ning kogu tulu läheb Sänna Kultuurimõisa ülalpidamiskuludeks talvisel perioodil.
Palun anna oma osalemissoovist teada kultuurimois@kultuuritehas.ee või tel 555 88 929 (Kadi).
Sänna Kultuurimõis asub Võrumaal Rõuge vallas arhailises puitmõisas. Tants toimub mõisa suures saalis, kus kohtuvad mõisa läänetiiva maine ja idatiiva kosmiline energia. Samas saalis on üleval mastaapne astronoomiliste fotode näitus.

Sänna Kultuurimõis

Vello Salo räägib Kapa stuudiumis armastusest eesti keeles, folklooris ja kirjanduses

Pühapäeval, 11. detsembril kell 15 jätkub Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sari Kapa stuudium. Loenguga „Armastus eesti keeles, folklooris ja kirjanduses” astub üles tuntud vaimulik, literaat ja tõlkija Velo Salo.

300 aastat enne Kristust kirja pandud Saalomoni laulude laulu kannavad ette Draamateatri näitlejad Harriet Toompere, Marta Laan ja Roland Laos, kitarril musitseerib Peter Põder.
Saalomoni ülemlaul on esimene armastusest rääkiv eestikeelne tekst, mis aastal 1739, koos esimese piiblitõlkega meie esiisadeni jõudis. Oma loengus räägib Vello Salo, mida on eestlased tänini kirjutanud, laulnud ja mõelnud armastusest.
Tänavu Tartu Ülikool rahvusmõtte auhinna pälvinud  86-aastane Vello

Salo loeb käesoleval semestril  loenguid armastusest ka Tartu Ülikoolis.

Akadeemiliste loengute sarja „Kapa stuudium” algatas Kohila vallavalitsus ühes koolituskeskusega 2008aasta kevadel. Kord kuus toimuvad loengud räägivad teadussaavutustest, tähelepanuväärsetest avastustest, uuringutest ja valdkondadevahelistest seostest, maailma ja inimkonna arenguperspektiividest.
Loengud on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on kohvilauas väike vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.
Raplamaa.ee

Fotol: Vello Salo/eelk.ee

MTÜ Klubi Tartu Maraton saab täna 20aastaseks

10.detsembril möödub 20 aastat päevast, mil Tartus, Kloostri tänaval asutati linna 15 aktiivse sporditegelase poolt firma „Tartu Maraton“. 1991.aasta jõulukuul alustanud ettevõtmise näol oli tegemist esimese professionaalse spordiürituste korraldajaga Eestis, kes koondas Tartu Maratoni, Tartu Rattaralli ja Tartu Sügisjooksu organisaatorid.
Aastate jooksul on klubi roll ja tegevused oluliselt laienenud. Kui alustati kolme rahvaspordiüritusega, siis 1998.aastal lisandus kalendrisse Tartu Rattamaraton ning 2000.aastal sai sügisjooksust kevadine Tartu Jooksumaraton. 2007.aastal toodi kalendrisse uudisena Tartu Rulluisumaraton. Täiendused jätkuvad ning nii taassünnibki 2012. aastal kuuenda klubi poolt organiseeritava üritusena Tartu Sügisjooks ning korraldatakse ka 1. Tartu Linnamaraton. Lisaks saab uuel aastal põnevat täiendust ka veebruarikuine suusamaraton, kui esmakordselt Eestis korraldatakse Klubi Tartu Maratoni nimiürituse raames võistkondlik teatemaraton.
Läbi kahe aastakümne on klubi tüürinud neli juhti. Pikaaegsemad neist on 1990ndatel juhataja ametit pidanud Alar Arukuusk ning alates 1999.aastast vastutusrikast rolli kandev Indrek Kelk. Tänasel päeval on klubi tegevmeeskonnas 10 liiget, keda ürituste läbiviimisel assisteerivad tuhanded abikäed. 

Klubi Tartu Maraton

Paistu valda plaanitakse ehitada tänapäevane sotsiaalkeskus

Ajaleht Sakala annab teada, et kevadel plaanitakse Paistu vallamaja lähistel lüüa kopp maasse, et rajada sotsiaalkeskus. Maaküttega hoone esimesel korrusel neljas ühetoalises korteris hakkavad elama liikumispuudega inimesed. Kahe korteri peale on avar duširuum ning liikuda saab ratastoolis. Teisele korrusele tuleb kaks kahetoalist ja kümme ühetoalist korterit. Neist igaühes on tualett ja duširuum, kööginurk, interneti- ja telefoniühendus ning pesumasina paigaldamise võimalus. Esimesele korrusele tulevad ka sotsiaaltöötajate ruumid ning ametisse saab asuda hambaarst. Sotsiaalkeskuse elanikel peaks olema mugav kasutada raamatukogu ja sauna, mis on naabruses paikneva vallamajaga ühe katuse all.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, valmib praegu eskiisina paberil olev sotsiaalkeskus järgmise aasta jõuludeks. Foto: Paistu vald.

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva

Trahter Veski. Foto: www.kultuur.info

Kuressaare sümbol kaotas tormis tiiva, annab teada ilmauudiste portaal.

Saare maakonda eile tabanud tormi Friedhelmi üks kurioossematest vägitegudest oli Kuressaare trahter Veski tiiva murdmine.

Nelja tiiva asemel on tuulikul nüüd kolm tervet ja üks köndistatud tiib. Tiib murdus eile hommikul ning õnneks keegi viga ei saanud.

Ilmajaam.ee

Metsaliidule teeb muret metsaomanike jaoks halvenev majanduskeskkond

Eesti Erametsaliidu üldkoosolek hindas lõppeva metsa-aasta kordaläinuks, kuid avaldas muret majanduskeskkonna halvenemise pärast.
Korralisel aastakoosolekul arutasid Eesti Erametsaliidu (EEML) liikmed lõppeva aasta töötulemusi ja edasise tegevuskavaga seonduvat. Liidu tegevuse fookuses on olnud metsaomanike huvide kaitsmine uue jahiseaduse ja metsaseaduse ettevalmistamisel. Planeeritavaid metsaseaduse muudatusi peeti vajalikeks ja õigesuunalisteks. Liikmete hinnang tänase jahiseaduse eelnõule on olnud ettevaatlik.
Muret avaldati ka majanduskeskkonna üldise halvenemise pärast. Puidu hinnad näitavad langustrendi. Vääriselupaikade kaitse lepingute alusel makstav kompensatsioon on muudetud maksustatavaks. Metsasektor jäeti välja madalama aktsiisiga diiselkütuse toetusskeemist, mida kohaldatakse põllumajandussektorile. Metsaomanikelt eeldatakse elektriliinide talumist olematu kompensatsiooni eest.
Üldkoosolek kiitis heaks EEML-i põhikirja muudatused, mis võimaldab laiemal hulgal erametsandusega seotud organisatsioonidel liituda EEML-iga. Ilma ulatuslikuma ühistegevuseta on metsa kasvatamine muutuvas majanduskeskkonnas aina enam haavatav ja jätkusuutlikkust kaotav.
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht

Võrumaa muuseum tähistab neljapäeval 45. sünnipäeva

1961.a. moodustati Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi juurde Võru kodulooline fond, millest 23. novembril 1966.a. sai Kreutzwaldi muuseumi filiaal Võru Koduloomuuseum. Peagi ei mahtunud täienenud koduloolised fondid enam memoriaalmuuseumi hoidlasse. Muuseumirahva eesmärgiks oli luua Võrru uus, maakonna ajalugu tutvustav muuseum. 1973.a. saadi luba alustada muuseumi ehitamisega kunagise Krümmeri kooli, rahvasuus „tondilossi“, pargipoolsele vundamendiosale, toona Kreutzwaldi ja Gorki tänava nurgale. Mõni aeg varem oli  ehitatud Krümmeri koolimaja Kreutzwaldi ja Tartu tänava poolsele osale spordikool.

1975.a. hilissügisel asuti lammutama vana “tondilossi” viimast osa. Seitse aastat kestnud ehitustööd lõppesid 10. veebruaril 1983.a. Võru Koduloomuuseumi maja piduliku avamisega. Püsiekspositsioon valmis 1984.a.  Aegade muutudes sai ümber tehtud püsinäituse 20. sajandi I poole osa, mis tehti omal ajal toonaste ideoloogide valvsa silma all. Vanem ekspositsiooniosa pärineb veel 1984. aastast. Muuseumi püsinäitus on sisult põhjalik, annab hea ülevaate meie maakonna ajaloost, kujunduselt peaks ta kindlasti olema atraktiivsem. Kuni avaneb võimalus uue püsinäituse tegemiseks, teenib ajaloohuvilist hästi ka praegune.

Muuseumil on aktiivne näitusetegevus ning haridustöö, seda võimaldavad  meie suured näitusesaalid ning suured kogud. Koostöös käsitööhuviliste, kunstnike, teiste muuseumide ning haridusasutustega  oleme pakkunud huvitavat igale eale ja maitsele. Mitmete näituste juures on töötanud õpitoad. Käesoleval aastal alustasime näitustesarjaga “Väikemuuseum näitab”, oma kollektsioone on tutvustanud juba 3 vallamuuseumi. Traditsioonilisteks üritusteks on muuseumi rahvamuusikapäevad, tänavu toimus juba 12. lõõtsapäev ja 11. kandlepäev. Põnevaid hetki ja uusi teadmisi on pakkunud meie muuseumitunnid algklasside õpilastele ja lasteaedade lastele.

Muuseum tähistab oma 45. sünnipäeva neljapäeval,  8. detsembril! Olete oodatud meie majja Võrus, Katariina allee 11.

Kell 11 avame tulmenäituse  “Viie aasta varasalv”, kus on eksponeeritud üle saja  viimastel aastatel kogutud museaali. Sellele järgneb töine arupidamine. Tahame koos kolleegidega, meie maakonna omavalitsuste esindajatega ja mitmete koostööpartneritega kõnelda meie edasistest arengutest, võimalikust koostööst. Kui  tahad meiega kaasa mõelda, kui sul on häid ideid meie tegevuse huvitavamaks ja sulle kasulikumaks  muutmisel, siis tule muuseumi!  Muuseum jääb  ootama häid näituste ja ürituste ideid. Tulge kohale, kirjutage või helistage!

Kella 13–15 ootame võistujoonistamisele 2.-5. klasside õpilasi. Võistlejate ülesandeks on joonistada pilt ühest muuseumi näitustel väljapandud esemest. Tööks vajalikud vahendid tuleb joonistajatel endal kaasa võtta. Kasutada ei ole lubatud vesilahustuvaid värve. Joonistusalused ja paberi tagab muuseum. Võitjaid ootavad auhinnad! Kõik, kes tahavad nõu küsida meie peavarahoidjalt Arthur Ruusmaalt, saavad temaga  kohtuda pärast kella 14.

Muuseum on kõikidele kella 10–17 avatud tasuta! Kohtumiseni 8. detsembril!

Võrumaa Muuseum

Sänna Kultuurimõisas esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt

Sänna Kultuurimõis annab teada:
*9. detsembril kell 19 on kirjandusklubi avaõhtu. Esinevad kirjanik Jaan Kaplinski ja astronoom Jaan Pelt. Fookuses maailma loomine.
Kirjandusklubi läheb sujuvalt üle filmiklubiks. Sel korral rezhissöör Darren Aronofsky “Allikas” (The Fountain”).
Soovituslik annetus 2 EUR. Toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.
*17. detsembril kell 13 on kangastelgede õpituba. Juhendab Lya Veski. Tasuta. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
*8. detsembril ei toimu 5 rütmi tantsu, see toimub laupäeval, 10. detsembril kell 21.
*13. detsembril ei toimu joogaõhtut, kuna leiab aset draamaringi viimane kohtumine.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Jõulumees Ärni kutsub kõiki lapsi päkapikkude rongkäiku

Tuntud jõuluvana Ärni on juba kaks aastat Paide Jõulukroonil koos jõuluvanade konverentsiga osalenud. Tänavu on tal Jõulukroonil aga täita ülitähtis päeva juhi roll. Mullu jättis Ärnile kõige sügavama mulje suur päkapikkude rongkäik.

Seesugune saab teoks ka tänavu. Kohe laadapäeva alguses kell 10 saab rongkäik Paide kultuurikeskuse väljakult alguse ja suundub pikas punases rivis keskväljakule. Rongkäigus osalevad ligi 200 maakonna mudilaskooride laulupäkapikku. Samas on päkapikumarsile oodatud kõik Paide ja Järvamaa lapsed, kel soov jõulumees Ärnile ja laadapublikule heameelt teha.

Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi koostöös sisustatakse 3. detsembril ürituse "Jõulukroon" raames laste vaba aegerinevate ennetuslike tegevustega.

Päkapikumütsides ja võimaluse korral ka punastes jopedes lapsi mudilastest teismeliseni oodatakse 3. detsembril kell 9.45 kultuurikeskuse juurde, kus algab rongkäiguks rivistumine. Keskväljakul võtab Ärni punamütsid rõõmuhõisetega vastu. Kell 13 esitab keskväljakul päkapikkude ühendkoor koos superstaarisaate Rosanna Litsiga vahvaid lastelaule Osalevad mudilaskoorid Retlast, Kabalast, Türilt, Vodjalt, Peetrist, Laupalt ja Paidest. Jõulumees Ärnil on aga tegemist palju: laada- ja lobajutud, mängud ja vigurid.

Täna kell 10 avatakse Paide keskväljakul jõululaat.

Harjumaa muuseumis saab näha elu Kehra tehase korstna all

Pühapäeval, 11. detsembril avatakse Harjumaa muuseumis näitus ”Elu Kehra tehase korstna all”, mis jutustab lugusid Kehra tselluloositehasest ja sellega seotud inimestest. Harjumaa Muuseumi näitus tutvustab elu Kehra tehase korstna all selle kõige erinevamates tahkudes. Külastaja saab aimu 1938. aastal avatud sulfaattselluloositehase projekti suurejoonelisusest ja avamise pidulikkusest, mida varjutas kohalike elanike mure ümbruskonna looduse pärast.  Töölise kodus on võimalik tutvuda esemetega tehase ametlikust ja mitteametlikust toodangust ning lugudega nende taga. Tehase juhatuse aukirjad ja käskkirjad ja väljavõtted tehase satiirilehest Praagijahutaja annavad pildi nõukogude perioodi töökultuuri vastuolulisusest.

Näituse idee autor, koostaja ja kujundaja on Liisi Taimre. Näitus poleks saanud võimalikuks ilma endiste ja praeguste Kehra elanike abita – eriti suured tänud Ants Miidlale, Maaja Naruskile, ja Olaf Schmeidtile.

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Ida-Harju Vallaleht

Võru Linnateatris etendub lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”

Neljapäeval, 8. detsembril esietendub Võru kultuurimaja Kannel teatrisaalis Võru Linnateatri lastelavastus “Pegasus, sõpradele Paul”. Näidendi kirjutas noor autor Hiri Müüripeal ning tegemist on 2010. aasta lõpus Eesti Teatri Agentuuri korraldatud laste- ja noortenäidendite võistluse võidutööga.
Lugu räägib unetust kirjanikust, kelle akna taha ilmub ühel õhtul keegi, keda ta on kaua oma unenägudes oodanud. See on üks väiksemat sorti kollane elevant Paul Pegasus või hoopis Pegasus Paul.
Mängivad Marianne Kütt, Maive Käos, Agu Trolla, Helgur Rosental, Jalmar Vabarna, Tiina Lõhmus ja Võru Draamastuudio noored. Lavastaja on Tarmo Tagamets, muusikaline kujundaja Jalmar Vabarna ansamblist Zetod.

Kätlin Hoop

Silmaringi klubil on külas Jaanus Rohumaa

Jaanus Rohumaa.

7. detsembril kell 19 on Kalamaja Silmaringi Klubis uus põnev külaline, kellega meil kõigil on ilmselt oma mälestused, kas mõnest rollist või lavastusest.
Külla tuleb Linnateatri endine näitleja ja lavastaja, Euroopa kultuuripealinna programmijuht Jaanus Rohumaa.
Kas ühte rolli luua on kergem, kui tervet lavastust? Kas teatritükki lavastada on kergem, kui Vabariigi aastapäeva kontserti? Aga Euroopa Kultuuripealinna programmi? Ja kuhu nüüd edasi?
Naudime suupisteid ja kohvi/teed ning kuulame huvitavat vestlust.
Lisainfot leiate: http://www.novi.ee/silmaringi-klubi.html
Eelregistreerumine 5.detsembrini.
Olete oodatud!
Kaire Piirsalu

Mittetulundusühenduste suurpäev heidab Põlvamaale roosa ja/või rohelise pilgu

Homme, 3. detsembril korraldavad SA Põlvamaa Arenduskeskus ja Põlva maavalitsus mittetulundusühenduste suurpäeva, mis kannab intrigeerivat alapealkirja „Põlvamaa – roosa või roheline?“

Põlvamaa mittetulundusühenduste liikmed ja huvilised oodatud kaasa mõtlema laupäeval, 3. detsembril kell 10-17 Põlva Kultuurikeskuses.

Alustuseks luuakse pilt olukorrast Eestis – kas ja kuidas tehakse siin koostööd? Mis on selle tulemusena sündinud? Osalejad saavad  aimu, miks ja kuidas esialgsest väikesest ideest on kasvanud ülemaailmne aktsioon ja mis võib hakata juhtuma väikese külaga, kui sinna satub üks energiat täis noorpere. Arutletakse, milliseid samme saavad kodanikud ise astuda oma ühingu parema tuleviku nimel ja mida oodatakse teistelt.
Lisaks toimub samal päeval esimene Põlvamaa ühenduste mess, kus igal endast lugupidaval ühendusel on auasi oma ettevõtmisi tutvustada. Õhtupoolses osas toimub aktiivsete kodanike tunnustamine. Ühenduste suurpäeva rahastavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Põlva maavalitsus.

Allikas: polvamaa.ee

E STuudio annab 26. detsembril piisava huviliste arvu korral lisakontserdi

Kammerkoor tänavu Bergenis.

E STuudio juhi Külli Lokko edastusel on 26. detsembril kell 14 Põlva kultuurikeskuses toimuv E STuudio ning Anti Kammiste ja Ivo Linna ühiskontsert küll välja müüdud, kuid piisava huviliste arvu korral korraldatakse lisakontsert.

“Linnavalitsuse piletikassa võtab telefoni teel (799 9480) vastu broneeringuid lisakontserdile, mis toimuks kell 12. Kui saame saali täituvuseks 2/3, siis toimub lisakontsert kell 12,“ annab Külli Lokko teada Facebook`i kaudu koos palvega saata teade edasi sõpradele, tuttavatele ja headele inimestele, kes kella 14-sele kontserdile enam ei pääsenud. Lisakontsert saab toimuda ainult eelbroneeringute põhjal.
26. detsembril astuvad Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses lavale kõik E STuudio koorid – lastekoor, tütarlastekoor ja kammerkoor ning solistid koos Anti Kammiste ja Ivo Linna ning muusikutega ansamblist X-Panda. Aastalõpukontserdil, mis kannab alapealkirja „1991 ehk 20 aastat taasiseseisvust“, kõlavad Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning hulgaliselt vabas Eestis loodud heliloomingut.

Täna selgub, kes on Eesti esimene kujunduseriala kutsemeister

1. ja 2. detsembril 2011 toimub Eesti Näituste Messikeskuses kolmandat aastat järjest üleriigiline kutsemeistrivõistlus Noor Meister. Sel aastal võtavad kutseõppurid mõõtu 12 erialal, nende hulgas juuksurid, rätsepad, elektrikud, plaatijad jne. Esmakordselt võistlevad graafilist disaini õppivad noored.
Osalejaid on viiest koolist: Narva Kutseõppekeskus, Tartu Kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ametikool ja Tartu Kunstikool.
Võistlusülesandeks on reklaamtrükiste kujundamine ja fototöötlus. Etteantud materjali alusel tuleb kujundada trükis. Võistleja seatakse tema tulevase töö tavaolukorda. Klient tellib trükise, annab ette sõnumi, mida trükis peab väljendama. Kujundaja peab muutma tema sõnumi visuaalselt loetavaks, arusaadavaks, pilkupüüdvaks ja selgeks.
Noor Meister 2011 toimub infomessi Teeviit raames.

Mikitamäel toimub Setomaa II hariduskonverents

Täna, 2. detsembril toimub Mikitamäe vallamaja saalis Setomaa II hariduskonverents.

Konverentsi eesmärk on tuua esile ja väärtustada kooli osa seto omakultuuri õpetamisel ja hoidmisel, kaasata kogukond ning erinevad institutsioonid võimalikule koostööle ning tugevdada põlvkondade vahelisi sidemeid seto keele ja kooli püsimajäämisel.
Kell 10 algava konverentsi päevakavas on mitmed põnevad ettekanded – näiteks räägib Mariko Faster Võru instituudist, mis on keelepesad ja kuidas need töötavad; oma keele õpetamisest kui Võru instituudi ühest prioriteedist annab ülevaate Tiia Allas. Mis saab edasi koolidest ja haridusest Setomaal, kutsub kaasa mõtlema Setomaa Valdade Liidu juht Margus Timmo; võimalustest soovide ja reaalsuse vahel räägib Jüri Valge  haridus- ja teadusministeeriumist.
Sellest, kuidas keelt õpetavad ka laulud ja muinasjutud, annab ülevaate Õie Sarv, millal ja kuidas sai temast seto ning kooli ja õpetajate osast selles pajatab Aare Hõrn.
Seto muuseumid kui keele varaaidad on vaatluse all Laine Lõvi ja Eve Ellermaa ettekandes, täiskasvanute koolituse probleeme Setomaal läbi aegade lahkab Vello Jüriöö Setomaa Rahvahariduse Seltsist.

Setokeelsest ja Seto(maa) kohta avaldatud kirjandusest kuni II maailmasõjani annab ülevaate Ahto Raudoja Seto Instituudist ning lootused ja kartused oma keele rääkimisel, õppimisel ja õpetamisel sõnastab Nele Treimann-Truija.
Konverentsi korraldab MTÜ Setomaa Rahvahariduse Selts, toetavad Mikitamäe vallavalitsus, Mikitamäe kool ja Räpina paberivabrik. Vaata ka konverentsi päevakava.
Allikas: polvamaa.ee

Selgunud on Järvamaa parimad kodanikualgatuses

Eistvere külakeskus. Foto:www.puhkaeestis.ee

Türil toimus Järvamaa kodanikuühiskonna konverents teemal „Vabatahtlik tegevus“. Ühtlasi leidis aset tseremoonia 2011.aasta Järvamaa kodanikualgatuses parimate tunnustamiseks.

Aasta parim mittetulundusühing
MTÜ Eistvere Mõis poolt on taastatud küla vabaajakeskusena Eistvere mõisa endine ait-kuivati. Mõisa aidaosa on ümber ehitatud külakeskuseks, kus paiknevad käsitöökoda, seminariruum, saun ja saal ürituste korraldamiseks. Endises mõisakuivatis paiknevad leivakoda ja köök ning selle aasta lõpus saavad valmis ka II korruse majutusruumid. Ehituse valmimisel suureneb piirkonna külgetõmbejõud ning atraktiivsus ka turismikohana.

Aasta vabatahtlik Tõnu Taal. Foto: Birgit Itse

Tublim vabatahtlik
Tõnu Taal on enda südameasjaks võtnud Kareda külas asuva Esna vana vallamaja taastamise ja avamise külarahvale. Ta tegutseb ka selle nimel, et järgmisel aastal, kui möödub 800 aastat Kareda esmamainimisest, ilmuks Kareda külast ja selle loost kõnelev raamat. Tõnu Taal ei ole traditsiooniline külaseltsi juhatuse esimees, vaid mees, kes teeb kõike ja palju ja korraga.

Aasta tegu
Uus bussiootepaviljon Karjakülale on hea näide tublist kodanikualgatusest. Sügistormis murdunud puu poolt lõhutud vana paviljoni asemele ehitasid külamehed Kalle Nõmmik ja Toomas Lepind omal algatusel ja omadest materjalidest endisest veidi suurema ja ka

Bussiootepaviljon Karjakülas. Foto: Silvi Lukjanov

kaasaegsema bussiootepaviljoni. Mõnede materjalide osas saadi abi küll kohalikelt ettevõtjatelt, kuid vallavalitsust teavitati alles siis, kui esindajaid avamisele kutsuti.

Aasta sädeinimene

Kodukant Järvamaa korraldatud „Aasta sädeinimene 2011“ konkursi võitis sel aastal Türi valla Ollepa küla eestvedaja, kohaliku külaseltsi juhatuse liige Viivika Lepp.

Võidu tõi Viivikale aastate pikkune pühendunud tegutsemine oma koduküla ning ka laiema piirkonna arengu nimel. Viivika Lepa algatusel on ellu äratatud Ollepa küla ühistegevuse

Järvamaa sädeinimene Viivika Lepp.

traditsioonid, toimuvad erinevad ühisettevõtmised ja külasündmused. Tema eestvedamisel on rajatud tore ja aktiivset kasutust leidev külaplats Ollepas ning laste mänguväljak Kahala külas.

Jarva.ee

Põlvas kogunevad Eesti parimad tantsutüdrukud

Täna, 26. novembril algusega kell 18 saavad Põlva Mesikäpa Hallis teist aastat kokku tantsutüdrukud üle Eesti, et selgitada endi hulgast välja parim ja säravaim trupp.
Mullu esimest korda toimunud festivali panid kinni TTÜ tantsutüdrukud. Festivali peakorraldaja Andre Laine sõnul oli osalejate-poolne tagasiside võistlusele hästi positiivne.
Sel aastal ihkavad karikat üheksa meeskonna tantsutüdrukud: Tallinna Kalevi Cheerleaderid, TTÜ tantsutüdrukud, TTÜ Võrkpalli tantsutüdrukud, GT Võrkpallikoondise Esteetika- ja Tantsukooli AMICI tantsutüdrukud, Valio Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukud, BC Rakvere Tarvase A-RÜHMA Esteetika- ja Tantsukooli tantsutüdrukud, Põlva käsipalliklubi SERVITI tantsutüdrukud, Kalev Cramo tantsutüdrukute showgrupp ja Nõmme Kalju Cheerleaderid.
Põnev võistlus toimub laupäeval, 26. novembril algusega kell 18 Põlva Mesikäpa Hallis.
Korraldab MTÜ Meie Stuudio, toetavad Eesti kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Mesikäpa Hall ning Põlva linn.
Pilet maksab 3 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.

Allikas: polvamaa.ee