Autor: Maire Kriis

Ööjooks otsib tunnuslugu

Ööjooks tõi Rakverre suvel üle 2000 osaleja.

Rakvere Kultuurikeskus ja Eesti Ööjooksu korraldaja MTÜ Rakvere Maraton kuulutavad välja laulukonkursi „Ööjooksu laul 2012“, et leida tunnuslugu Lääne-Virumaa suurimale spordiüritusele ”Eesti Ööjooks”.
Kuni 14. veebruarini vältav laulukonkurss on avalik ja sellel võivad osaleda kõik noortebändid ja bändid üle Eesti.
”Ööjooksu laulu abil soovime tutvustada ja reklaamida Ööjooksu Eestis ning läbi kaasakiskuva ja lööva muusika või sõnade süstida indu ja powerit kuulajatesse,” räägib Ööjooksu vedur Marko Torm, kelle ütlusel peab lugu sisaldama sõnu või sõnaühendeid nagu Ööjooks, Rakvere, Eesti.
Maksimaalselt kolmeminutilisi vabas vormis ja žanris lugusid (mp3´na, youtube.com klipina või muul moel) võib kandideerimiseks esitada hiljemalt 14. veebruariks kella 17ks e-posti aadressil keio.soomelt@rakvere.ee. Lisatud peavad olema laulu nimi ja sõnad, bändi nimi, loo autor ja kontaktandmed (nimi, vanus, telefon, e-mail, linn).

5 kilomeetri distants.

Lugusid hindab žürii, kuhu kuuluvad Rakvere kultuurikeskuse juhataja ja mitme koori dirigent Keio Soomelt, muusikapedagoog ja Rakvere linnaorkestri liige Peep Pihlak, Green Christmas rock festivali peakorraldaja Märt Truman ja Eesti Ööjooksu meeskonna juht Marko Torm.
Võitja ja veel kahe auhinnalise koha omanikud kuulutatakse meedia vahendusel välja 27. veebruaril, Ööjooksu kodulehel www.eestimaraton.ee ja Ööjooksu Facebooki lehel. Konkusi kolme parimat premeeritakse kinkekaardidega Ööjooksu toetajatelt. Võitjatele tagatakse tasuta stuudioaeg loo salvestamiseks ning selle esitamine 8. juunil Rakvere keskväljakul toimuval Ööjooksul.
Ööjooksu tõi Rakveres eelmisel aastal avastarti 2274 täiskasvanut ja 249 last.
Kristel Kitsing

Lasva Käsitööseltsi maarahvaõpistu kutsub kõiki täiskasvanuid tasuta kursustele

Täiskasvanute koolitusprogrammi raames toimuvad järgmised tasuta kursused:

* haljastuskursus – 5. ja 19. veebruaril;

* Eesti rahvuslik köök – traditsioonilised talutoidud uues kuues – 12. veebruaril ja 4. märtsil või 8. aprillil;

* Eesti keele ortograafia ja lause õigekeelsus – 22. ja 29. jaanuaril;

* Käsitöö kui sissetulekuallikas (ettevõtlusega alustavale käsitöölisele) – 15. ja 29. jaanuaril (ettevõtlusega alustamine, raamatupidamine), 22. jaanuaril (käsitöö: siidimaal), 11. märtsil (portselanimaal) 1. aprillil (käsitöötoodete arendus);

* Lava grimm – jumestus ja näomaalingud – 7. ja 8. aprillil.

Kursusi toetavad Euroopa sotsiaalfond ning haridus- ja teadusministeerium. Eelregistreerimine ja lisainfo tel 527 2225 või sirje@lasva.ee

Lasva Käsitööseltsi Maarahvaõpistus toimuvad järgmised kursused:

Siidimaal – 22. jaanuaril kell 12.

Ettevõtluse alustamise baaskoolitus, raamatupidamise alused alustavale ettevõtjale

15. ja 29. jaanuaril kell 10 (tasuta).

Glütseriinseebi valamine 29. jaanuaril kell 14 (Puiga rahvamajas).

Portselanmaal 11., 18. ja 25. märtsil kell 12.

Käsitöö kui toode, tootearendus 1. aprillil kell 10 (tasuta).

Kangast lillerosettide valmistamine 20. mail kell 13.

Viltimine 20. mail kell 13.

Lilleseade 20. mail kell 13.

Ühe kursusepäeva maksumus 4 €. Portselanmaali kursusel maalitav ese ei ole hinna sees.

Eelregistreerimine ja info tel.527 2225 või sirje@lasva.ee

Kursusi toetavad Lasva Vallavalitsus ja Kohaliku omaalgatuse programm

Tartu tantsuklubis Tiigi seltsimajas õpitakse 18. jaanuaril kella 20-24 saksa tantse

Ave ja Thor tantsimas, Horst Vogelsangi foto.

Taaskord on Tartu tantsuklubisse oodatud eelkõige tantsijad ja rahvamuusikud, kellele õppimine huvi pakub. Huvilistel on võimalus õppida saksa rahvatantse Ave Metsa juhendamisel. Keskendutakse Lõuna-Saksamaal laialt levinud paaristantsu Zwiefache variantide õppimisele. Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale (laulule) vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu. Huvitavaks teeb Zwiefache eriti asjaolu, et muusikast tuleb kuulda, aru saada, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla, aga tantsijad peavad olema alati ärksad ja tähelepanelikud.
Suurem osa tantsuklubist kulub siiski juba tuttvavate ja armsaks saanud tantsude tantsimisele. Seega meelepärast tegevust võiks jaguda paljudele. Kõik õppimishuvilised rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi üritused toimuvad sel aastal kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11): 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Suvekuudel (juuni, juuli, august) tantsuklubi puhkab.

Õpingud katkestanud saavad taas kandideerida TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

12. jaanuaril algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele, avaldusi saab esitada kuni 17. jaanuarini. Samal perioodil toimub ka täiendav vastuvõtt magistriõppes romanistika tasulistele ja prantsuse keele õpetaja tasuta õppekohtadele. Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida kõikidele riikliku koolitustellimusega tavavastuvõtuga erialadele. TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Oodatud on kandidaadid, kellel on tegemata kuni 30 ainepunkti ulatuses sooritusi õppekavast, millel on riikliku koolitustellimuse õppekohad. Tasuta saavad õppima asuda ka varemalt riigieelarvevälisel õppekohal õppinud. Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kella 11–15.
Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule
„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on haridus- ja teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.
Merit Paist,
Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist

Viljandimaa esimene robotlaut avati eile Saarepeedi vallas

Viljandimaal Saarepeedi vallas asuv Parduse talu avas eile, 9. jaanuaril PRIA toetusega esimese robotlauda maakonnas.
Maavanem Lembit Kruuse tunnustas pererahvast Heli ja Vladimir Malõhi innovaatilisuse ja julguse eest, sest ajaga ning muutustega kaasas käimine, mis küll ühelt poolt annab kindlusetunde, on teisalt ka ebakindlust tekitav. “Eriline rõõm on avada tootmistalu. Igal juhul on maakonnal ettevõtlikke inimesi väga vaja ning kui meie ettevõtjatel läheb hästi, siis läheb hästi kogu maakonnal,” sõnas Kruuse.
Robotlüpsilaudaks ehitati ümber kunagine kolhoosiaegne laut, mis praeguse projekti kohaselt on mõeldud 150 lüpsiloomale. Kahe DeLavali roboti lüpsivõimsus on ca 140 lehma, kummagi lüpsta on 70 lehma.Ülejäänud on kinnisloomad. Uues valgusküllases laudas on piisavalt ruumi lüpsilehmade puhke-, söötmis- ja lüpsialale. Loomad peavad lähinädalatel uute tingimustega kohanema. Kohanemist ja ümberõpet jagub aga ka kõigile pereliikmetele. Piimatalu noorperemees Tiit lausus, et selline julge mõte kalli robotlauda ehitamiseks tekkis perel kolm-neli aastat tagasi. Loodetavasti annab robot talu rahvale rohkem vabadust, või vähemalt maandab tulevikuriske. Loomulikult on see teatud mõttes kaasaminek maailma trendi- ja tehnoloogia arenguga.
Tiina Pihlak

Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks panustavad kooliealiste liikumisturvalisusse

Terve Rakvere Liigub liikumissarja instruktor Moonika Pilli jagamas helkureid kingituseks sarjas osalejatele.

Eesti Ööjooksu toimkond koostöös Maanteeameti Ida regiooniga alustab neljapäeval kahenädalast teavituskampaaniat Virumaa ja Järvamaa koolides, et muuta pimedal ajal liikumine turvalisemaks.
Maanteeameti Ida regioon ja Ööjooks külastavad 12. jaanuarist Virumaa ja Järvamaa suurimaid koole ja avaliku sektori ametiasutusi, jagades kahe nädala jooksul teavitust nähtavaks olemisest ja turvalisest liikumisest. Kampaania hõlmab infovahetust kooli eestvedajatega, lahedate ja mõjusate plakatite kajastamist ning infoflaierite jagamist.
Ööjooksu liikumissarja instruktor Moonika Pilli räägib, et vaatamata maanteeameti tublile teavitustööle ja eeskuju andvatele avaliku elu tegelastele on helkuri kandmine ja muul moel nähtav olemine veel paljude jaoks Eestis võõras ja teisejärguline.
Kahenädalase ettevõtmise raames soovitakse eriti tõhusalt panustada Ida-Virumaa ja Järvamaa piirkonda, kuna Rakvere inimestena on Ööjooksu toimkonnal kodumaakond igapäevaselt hästi kaetud.
“Kuna piirkonnas on planeeritud tegevus juba kõlapinda leidnud, siis on usinamad koolid juba ise pöördunud ja uurinud, millal ja kuidas on meie instruktoreid kooli rääkima kutsuda,” räägib Ööjooksu väliürituste juht Kadi Fedoritš.
Kampaania kestab kaks nädalat. Korraldajad usuvad, et tulemused on nähtavad oluliselt kauem.
Kristel Kitsing,
Ööjooksu pressiesindaja

Rakvere mälestab täna enamlaste poolt Palermo metsas hukatud inimesi

Teisipäeval, 10. jaanuaril kell 12 toimuval mälestusmiitingul mälestatakse Rakveres enamlaste poolt 1919. aasta algul Palermo metsas hukatud inimesi. Mälestusmiitingul Punase terrori ohvrite mälestusmärgi juures kõneleb Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. Mälestusmiitingu korraldavad Memento Rakvere Ühing ja endiste poliitvangide ühing.
15. detsembril 1919. aastal Rägavere lahingus said Eesti väeüksused Punaarmeelt lüüa ja järgmisel päeval jõudsid punaväed Rakverre. Kohe algasid repressioonid ja arestimised, vangikongid täitusid inimestest. Detsembri lõpust hakkasid enamlased vange hukkama. 82 arreteeritut viidi Palermo metsa ja lasti seal ilma igasuguse kohtuotsuseta maha. Umbes 70-80 inimest pääses hukkamisest, kuna vangivalvur Otto Timoleon avas Rakvere vangla väravad ja lasi nad vabaks, enamlased aga ei jõudnud enam Eesti vägede pealetungi tõttu neid taga otsida.Veretöö olnuks kaks korda suurem, kui vangivalvuril poleks jätkunud kodanikujulgust.
Hilje Pakkanen

KÖÖK tuleb Haanjasse

Kolmapäeval, 11. jaanuaril ootame kõiki kohaliku köögi töötuppa. Oma kogemusi jagavad Mirjam Nutov ja Viive Säde Trolla külast Haanjamaalt. Õpime üheskoos valmistama hernetampi ja porganditorti.
Koguneme kell 18 Haanja rahvamaja köögis.
Registreerimine: ivirausi@gmail.com
Programmi toetavad: Leader-Eesti, Euroopa-Leader ja Haanja vald. Kohtumiseni!

Anna oma hääl konkursil „Võro liina tego 2011”!

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks. Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel www.voru.ee kuni 1. veebruarini. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab lahtrisse märkida just selle õige. Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid parimate tiitlitele: Kultuuri- ja haridusasutus 2011, Ettevõte 2011, Ettevõtja 2011, Mittetulundusühing 2011, Uus tulija 2011, Kultuuritegelane 2011, Sporditegelane 2011, Tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2011, Tegija 2011.
Sel aastal anname esmakordselt välja ka Aasta Noor 2011 ja Heategija 2011 tiitlid.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile marianne.mett@voru.ee. Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened. „Võro liina tego 2011” kuulutatakse välja 22. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.
Marianne Mett

Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Narva Kutseõppekeskuses (Narva KÕK) alustati avalduste vastuvõttu veebruaris õppega alustavatesse õppegruppidesse. Käesoleval talvel võetakse õppima ka vanemaid inimesi Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava programmi KUTSE raames. Narva KÕK-is võetakse sel talvel uusi õpilasi vastu kolmel erialal – baarmeni, müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehniku õppesse. Kõigile kolmele erialale saavad kandideerida keskhariduse omandanud noored. Baarmenide õppevorm on koolipõhine. Müügikonsultandi ja tarkvaraarenduse tugitehnikutel on õppevorm töökohapõhine, s.t. 2/3 õppetööst toimub konkreetses ettevõttes, kus õppuritega tegelevad kogenud, spetsiaalselt ettevalmistatud juhendajad, sama ettevõtte staažikad töötajad.
Tarkvara arenduse tugitehnik on eriala, kus on läbitud juba kutseõpe mõnel infotehnoloogia erialal, omatakse infotehnoloogia spetsialisti I taseme kutsetunnistust või ollakse erialasel tööl. Sellel erialal õppima asumiseks peaksid olema teadmised programmeerimise alustest, andmebaaside alustest ja kasutamisest. Kõigil neil erialadel kestab õppetöö viis kuud. Uusi õppekohti on kokku 81.
Vanemad kui 25-aastased saavad nüüd ESF programmi toel kutsehariduse. Riikliku programmi KUTSE raames kuulutab Narva KÕK välja vastuvõtu kahele erialale – müügikonsultandi ja puhastusteeninduse erialale. Programm KUTSE on mõeldud kutseõppe varem katkestanud või lihtsalt hariduse saamise sooviga vanematele (üle 25-aastastele) inimestele. See on programm neile, kes on motiveeritud leidma tööd läbi uue kvalifikatsiooni omandamise, aga ei soovi asuda tavaõppesse koos noortega. Õppimine omaealiste, elukogenud inimestega ühes grupis, on paljudele arvatavasti sobivam lahendus. Programmi KUTSE alusel õppimisele ei ole eelduseks varasem sarnane haridus, töötamine antud erialal või töötu staatus. Oluline on vaid tahe õppimiseks ja soov omandada uus kvalifikatsioon. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus alustas laiendatud talvist vastuvõttu uutele õpilastele

Ajalooportaal Histrodamus kutsub osalema konkursil “Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaal Histrodamus kuulutas esmakordselt Eestis välja osaluskonkursi “Hea Eesti ajalugu”. Konkursi raames kutsutakse inimesi üles märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkurss kestab märtsi lõpuni, kõik sobilikud lood avaldatakse www.histrodamus.ee keskkonnas ning parimaid neist ootavad auhinnad. Ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti maine liiga pikalt olnud seotud pika orjapõlve ja muude raskete kaotustega ning kõik hea on justkui ära unustatud. “Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe,” ütles Vihand. Osaluskonkursi eesmärk on selliste positiivsete lugude väljaotsimine ja kirjeldamine, mille tagajärjel tõuseb iga Eestimaa elaniku eneseteadvus ning tekib suurem soov, kas läbi kodakondsuse või muul viisil, olla positiivse ja eduka riigiga seotud. Otsime need lood oma ajaloost üles! Konkursi Hea Eesti ajalugu eesmärk on Eesti ajaloo edulugude rõhutamine. Mida hea Eesti ajalugu kellelegi tähendab, jääb iga osaleja enese otsustada. Ka temaatilised piirangud puuduvad, kirjutada võib nii poliitikast, majandusest, kultuurist, haridusest, teadusest, spordist, aga ka üksikisikutest. Teretulnud on kirjutised mistahes ajastust, muinasajast tänapäevani välja. Lugude illustreerimiseks ja täiendamiseks saab kasutada fotosid, joonistusi, audiofaile või videokaadreid. Konkurss on avatud kõikidele Eestimaa elanikele, kuid peamiseks sihtrühmaks on mittekodanikud. Kõik huvilised saavad oma lugusid ja arvamusi jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee , sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles. Facebookis on Histrodamus avanud leheküljed nii eesti, vene kui inglise keeles. Konkurss korraldatakse Euroopa kolmandate riikide kodanike integreerimise fondi, kultuuriministeeriumi ning integratsiooni ja migratsiooni sihtasutuse ”Meie inimesed” programmi ”Ühine meediaväli ja võrdne kohtlemine” toetusel.
MTÜ Eesti Elava Ajaloo Keskus

Tule huvitavale kontserdile!

Kolmapäeval, 11.jaanuaril kell 19 toimub Rõuge rahvamajas väga omapärane kontsert, kus esineb kitarrivirtuoos Enver Izmailov.
Krimmi-tatarlane Enver Izmailov on üks omalaadsemaid kitarriste maailmas. Eripäraks on tema mängutehnika, kus tavapärane pillikäsitlus on asendatud tapping – tehnikaga. See võimaldab kasutada täiesti uusi kõlavärve ning faktuure. Kontserdil kuulemegi peamiselt rahvamuusikatöötlusi, mille alged on Indias, Usbekis, Kasahhis, Kirgiisias, Balkanimaades ja muidugi Krimmis ning lähiümbruse rahvaste muusikas.
http://www.youtube.com/watch?v=zvaZkA9cc5U&feature=related

Eestimaal sündivatele beebidele kingitakse padi ja tekk

Pärnumaal tegutsev ning Euroopa üks suuremaid vooditekstiilide tootjaid AS Wendre on koostöös Tallinna Lastehaigla Toetusfondi ja Eesti Ämmaemandate Ühinguga käivitanud erakordse heategevusprojekti, millega ta kingib järgmise kolme aasta jooksul kõigile Eestis sündivatele lastele uhiuue padja ja teki komplekti. Selles ajavahemikus sünnib meil umbes 45 000 last.
Esimene beebide magamiskomplekt antakse pidulikult üle esmaspäeval, 9. jaanuaril Pärnu haiglas. Kingituse annavad üle Tallinna Lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves, sotsiaalminister Hanno Pevkur ning Wendre nõukogu esimees Peter Hunt.

Tartu Folgiklubi ootab kõiki kolmekuningapäeval – 6. jaanuaril – Vilde Tervisekohvikus

Tartu Folgiklubi kutsub peresid reedel kell 18 ringmängutundi lastega ringmänge mängima ja tantsima väikekandle muusika saatel. Pärast punume erinevates tehnikates paelu.
Kell 19 algab Tartu Folgiklubis autoritund, mille esineja on seekord vägev laulumees Lauri Õunapuu, teda küsitleb Ants Johanson. Tund saab ka helisalve ja kõlab hiljem ERR Klassikaraadio saates ”Folgialbum”.
Kell 20 algab Tartu Folgiklubis tants! Jaagup Kippar (kannel, viiul, torupill, karmoska) ja Ülo Saaremõts (karmoska) mängivad huvitava nimega tantse, näiteks Kartulitantsu. Tantsimisel juhendab Tiinamai Keskpaik.
Tartu Folgiklubi toetavad: Tartumaa ekspertgrupp, Rahvakultuuri sihtkapital, Tartu kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Bookmill, Vilde, ERR.
Vaata ka:
www.traks.ee/folgiklubi

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Ettevõtja annetas raha kooli mälestusteraamatu väljaandmiseks

Tiirimetsa kooli lõpetanud Raimo Pagil ja Juuli Pihl ei taha kumbki kooli mälestusteraamatu väljaandmist enam edasi lükata. Ettevõtja Pagil andis 500 eurot kodukultuuriseltsile Küünal, kes raamatu väljaandmise eest hea seisab. Foto: Veljo Kuivjõgi

Tiirimetsa kooli pole enam 23 aastat. Koolimaja aga on ja see saab järgmisel aastal 75 aastaseks. Kunagised selle kooli õpilased, õpetajad ja töötajad tulevad iga viie aasta tagant kokku koolimaja sünnipäeva tähistama. Järgmisel aastal on see 14. juulil. Koolimaja eelmise sünnipäeva tähistamisel tahtsid endised õpilased välja anda mälestusteraamatu, kuid kultuurkapitalilt ei saadud projektiraha. Vilistlastelt raha küsimisega jäädi hiljaks ja raamat ei ilmunud.

Allikas: Meie Maa

Selgus aasta tegu 2011 Saare maakonnas – maanteeameti panus maakonna teedevõrgu parendamisse

Jõulupühade järel ajaleht Meie Maa eestvedamisel kaheksateistkümnendat korda koos istunud hindajad leidsid lõppeva aasta tegu otsides, et mõne varasema aastaga võrreldes väga suuri ja märgilise tähendusega tegusid esile tuua ei ole kerge. Ehk just seepärast kerkis üsna üksmeelselt favoriidiks maanteeamet, kelle eestvõttel on tänavu punkt pandud mitmele teedevõrgu parendamisega seotud projektile. Esmajoones toodi esile Kuressaare-Nasva teelõigu uuendamine ja uue silla rajamine üle Nasva jõe. Aga ka Rannamaantee mustkatte alla viimise lõpetamine. Boonusena haagiti neile kaasa ka eelmisse aastasse jäänud teetööd Valjalas ja Orissaares.

Allikas: Meie Maa

Aastavahetuspidu Haapsalus tuleb koos Svjata Vatraga

31. detsembril võetakse uuenenud Haapsalu kultuurikeskuses pärast mitut aastat suure aastavahetuspeoga vastu uus, 2012. aasta.
Muusikat teeb ansambel Svjata Vatra. Plaate keerutab DJ Felix. Pidu kestab varajaste hommikutundideni. Läbi kogu maja on avatud mõõdukate hindadega baarid.
Indrek Otti catering teenindab peokülalisi ja pakub aastavahetuse erimenüüd.

Põlvas toimub suur aastalõpu tantsupidu

Kolmapäeval 28. detsembril toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses suur aastalõpu tantsupidu. Igihaljaid hitte läbi aegade ja terve õhtu jooksul mängib paljude lemmik mitme põlvkonna vältel ansambel Apelsin!
Jätkuvalt hea tuju eest kannab hoolt Trio Commedia ehk siis Anne Veesaar, Tarvo Krall ja Toomas Tross. Silmailu ja meelelist naudingut pakub varieteetrupp Celavy.
Keskööl võimas ilutulestik, peale mida kohe kuumad tantsuhitid suurel ekraanil helis ja pildis DJ Kepu valikul kuni varaste hommikutundideni.

Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Alates 1. jaanuarist 2012 lisandub soodusravimite loetellu üheksa 50% soodustusega ravimit, üksteist 75% soodustusega ravimit ning kümme 100% soodustusega ravimit.

Seoses uute geneeriliste ravimite turuletulekuga moodustatakse esmakordselt piirhinnagrupp järgmistele toimeainetele: dorsolamiid (glaukoomiravim), düdrogesteroon (hormoonasendusravim), hüdroksüklorokviin (reumatoidartriidi ravim), oksükodoon (valuvastane ravim), tianeptiin (depressiooniravim), timolool+latanoprost (glaukoomiravim).

Uute ravimite lisamisega muutuvad piirhinnad 26 piirhinnagrupis. Kui soodusravimite loetellu varem kantud ravimite hinnad ei lange, võib kindla tootenimega ravimit eelistavate patsientide jaoks omaosalus mõnevõrra suureneda. Soovitame patsientidel konsulteerida oma arstiga, milline ravim oleks neile sobivaim. Kui arst on retsepti välja kirjutanud toimeaine järgi (mitte konkreetse tootja ravimi nimetusega), saab apteeker patsiendile sama toimeainega odavamaid ravimeid soovitada. Loe edasi: Alates 1. jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades

Kella 17ks oli Jõulutunnel kogunud üle 207 000 euro

Jõulutunneli saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Saar. Foto: err.ee

“Jõulutunnel”, mis toetab seekord ühes televaatajatega pimedaid ja vaegnägijaid, oli pärastlõunaks kogunud üle 207 000 euro ning annetada saab veel südaööni.

“Jõulutunneli” partneriks on tänavu Põhja-Eesti Pimedate Ühing, kes pakub oma majas tegevusi mitte ainult Tallinna, vaid kogu Eesti vaegnägijatele.
 
“Eestis on hinnanguliselt ligikaudu 7000 vaegnägijat ja me soovime, et Tallinnas asuv ajalooliselt pimedate kasutuses olev maja Tondil võiks kujuneda tõeliseks tegevuskeskuseks, mis vastab tervisenormidele ja kus saaks laiendada koolitust ja huvitegevust,” selgitas annetuse otstarvet saate juht Margus Saar.
Helistades numbril:
900 7701, annetate  2 eurot
900 7702, annetate  5 eurot
900 7703, annetate 25 eurot
Kui telefonil on tasuliste kõnede piirang, siis võib teha kande otse MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühingu arveldusarvele nr. 221052069616 Swedbankis, selgitusena Jõulutunnel. Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Veel on võimalus teha oma annetus neile, kes seda väga vajavad.

Jääääre erilised Jääoreli jõulukontserdid

Me soovime, et NEED jõulud oleksid erilised… ja jõulumuusika ka.
Jääääre lood saavad kirikuoreli pühalikul toel hoopis uue näo. Orel koos tšello-glisside, steelkitarri-mee  ja iiri viledega – niisugust kooslust ei tulegi laiast muusikailmast ette.
Aga lood räägivad ikka laualinadest, andeks andmisest, mägede taha ununud meelest ja mõnestki muust. Kontserdipaikade valikul sai määravaks oreli olemasolu ja tundlik akustika. Lisaks Jaanile,Tarzile,Teedule ja Tõunile on laval orelivirtuoos Ulla Krigul ning tšellist Ann Kuut.
26.12 Tartu, Jaani kirik
27.12 Viljandi, Pauluse kirik
28.12 Pärnu, Eliisabeti kirik
05.11 Tallinn, Rootsi Mihkli kirik – lisakontsert
Algus kell 19.

Öösel jõudis Eestisse torm Patrick

Maanteeinfokeskuse teatel olid täna suuremate riigimaanteede katted vihmamärjad ja väiksematel teedel võib esineda tormituulest murdunud puid ning oksi.

Kõikjal Eestis häiris liiklemist kuni 20 m/s puhuv edelatuul. Ilm oli pilves ja sajus piiratud nähtavusega. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku +1 kuni +5 kraadini.

Tänu Eestisse jõudnud tormile Patrick, on päästjatel olnud väga töine öö. Päästeameti teatel on päästjad saanud täna öösel üle Eesti hulgaliselt loodusjõududest põhjustatud väljakutseid.

Pärnus mõõdeti teise jõulupüha varahommikul 8 kraadi sooja. Tuul puhus edelast 10,6, puhanguti kuni 23 meetrit sekundis.

Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemi instituudi prognoosi järgi ennustati, et Pärnus tõuseb täna varahommikuks merevee tase 170 sentimeetrini üle keskmise, kui rekordiks mõõdeti hommikul 129 sentimeetrit üle keskmise. Pärast seda hakkas veetase alanema. Kuigi suvepealinnas jäi merevee tase märgatavalt alla kriitilise piiri, tõusis täna hommikul Pärnu jõgi siin-seal üle kallaste ja vee alla jäid üksikud piirkonnad rannarajooniski.Vee all oli ka väike osa rannapargist ja rannapromenaadist.

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel pärastlõunal ilm selgineb ja tuul hakkas järk-järgult nõrgenema. Sooja on päeva jooksul 4-9 kraadi.

Enim oli tormi tõttu elektrita majapidamisi Viljandi-, Tartu-, Järva- ja Lääne-Virumaal. Kõrgepingeliinidele kukkunud puud jätsid Viljandi- ja Võrumaal elektrita hulga majapidamisi. Tugeva tormituule tõttu toimusid elektrikatkestused Viljandi ja Võru maakonda varustavatel kõrgepingeliinidel. Viljandi maakonnas on katkestused jätnud tarbijad elektrita Kilingi-Nõmmel, Reinul, Viljandis ja Oiul. Võru maakonnas on elektrita Rõuge ja Ruusmäe elanikud. Praeguseks on Elering taastanud lisaks Viljandile ja Oiule elektriga varustatuse Rõuges ning Reinul ja Kilingi-Nõmmel. Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Elektrikatkestused on tingitud tormituulega kõrgepingeliinidele kukkunud puudest.

Ennelõunal taastati elektrivarustus Eleringile kuuluvatel Reinu, Kilingi-Nõmme ning Rõuge alajaamades.

Eleringi kõrgepingeliinidest põhjustatud elektrikatkestused esinevad hetkel veel Lääne-Virumaal Väike-Maarjas ning Võrumaal Ruusmäe piirkonnas.

Tormituul kangutas Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogu katust ning on sellelt neli plekktahvlit minema lennutanud. Raamatukogu ümbrus on liiklusele suletud, linnajuhid koostöös politsei ja päästeametnikega on kokku kutsunud kriisimeeskonna.

Heltermaa ja Rohuküla sadamad, mille vaheline praamiliiklus on tormi tõttu seiskunud, ootasid veel lõuna ajal pikisilmi vedaja Saaremaa Laevakompanii teateid.

Foto: Torm Patrick jättis tuhaded pered ilma elektrita. ilmajaam.ee

 

Eesti Ajaloomuuseum teeb Euroopa kultuuripealinnale kingituse

Suurgildihoone avati tänavu mais.

Tänutäheks mitmekesise kultuuriaasta eest teeb Eesti Ajaloomuuseum Euroopa 2011. aasta kultuuripealinn Tallinnale kingituse ning avab Õnneliku lõpu päeval, 22. detsembril Eesti Ajaloomuuseumi näitused Suurgildi hoones külastajatele tasuta.
Sel kevadel lõppesid 600aastase Suurgildi hoone uuendustööd ning gildihoone kahel korrusel on maikuust avatud uus püsinäitus ”Visa hing. 11 000 aastat Eesti ajalugu”. Lisaks ootab väikeses gildisaalis külastajaid Eesti fotopärandit tutvustav näitus ”Silmapilkline ülessewõte. Eesti foto 1850-1912” ning Börsi käigus tänavakividesse raiutud Eesti ajaloo lühikursus.
Eesti Ajaloomuuseum

Kuressaares jagati saare kaunimatele kodudele tunnustust

Ajaleht Meie Maa annab teada, et maasekretär Jaan Leivategija ja maavalitsuse nõunik Leo Filippov andsid eile Kuressaare linnateatri majas üle Kaunis Eesti Kodu konkursi 18-le maakonna laureaadile üle tunnustuskirja ja albumi.

Saare maakonna kodukaunistamise tunnustuskirja saajad 2011. aastal:
1. Angela ja Vallis Alliksoon, Allika Villa OÜ, Meiuste küla, Leisi vald.
2. MTÜ Metsküla Külaselts, Metsküla külaplats, Leisi vald.
3. MTÜ Nihatu Külaselts, Nihatu küla kiigeplats, Leisi vald.
4. Annika Vallau ja Uku Sillaste, Laugu turismitalu, Laugu küla, Leisi vald.
5. Lea ja Enno Isup, Lause talu, Mõisaküla küla, Lümanda vald.
6. Marju Zirk ja Ain Vammus, Kuusiku talu, Viidu küla, Lümanda vald.
7. Perekond Vihman, Saadu talu, Viidu küla, Lümanda vald.
8. Milvi ja Sulev Trumm, Sassi talu, Mändjala küla, Kaarma vald.
9. Aino ja Jaan Koor, Männiku talu, Rootsiküla küla, Kihelkonna vald.
10. Kärla Põhikool, Kooli 4, Kärla alevik, Kärla vald.
11. Muhu Lasteaed, Liiva küla, Muhu vald.
12. Mustjala Lasteaed-Põhikool, Mustjala vald.
13. Riina ja Aavo Aljas, Uueelu Puhkemaja, Kavandi küla, Orissaare vald.
14. Laine ja Eino Alas, eramu Pärna 17, Orissaare, Orissaare vald.
15. Ülle ja Rein Jasmin, Kopeldi talu, Püha küla, Pihtla vald.
16. Korteriühistu TITAAN, Kõver 1, Kuressaare, elanikud: Tiia ja Ants Rand, Ester Õige ja Rein Toomsalu, Lee ja Jaanus Kiil, Maie ja Heini Meius, Irena ja Aare Tammesoo, Mare ja Toivo Loodus.
17. Merike Hein ja Rein Mändmaa, eramu Aia 39, Kuressaare.
18. Krista ja Margut Maranik, eramu Nurme 4, Kuressaare.

Tulemusliku heakorraalase tegevuse eest avaldati tänu veel Saaremaa sadamale Mustjala vallas Ninase külas (korraldaja Juri Grišin), Naima Kütile (Küti talu) Saue-Putla küla, Pihtla vald, Rita ja Enver Luknerile (Lahe puhkeküla kompleks) Jaani külas Orissaare vallas ja Ristiku tänava lasteaiale (juhataja Monika Talistu, aednik Koidu Vaher).

Allikas: MeieMaa