Homme toimub Kuusalu vallas vabaühenduste foorum

Neljapäeval, 1. märtsil algusega kell 15 korraldab Kolgaküla selts rahvamajas vabaühenduste foorumi, kuhu oodatakse kõikide Kuusalu vallas tegutsevate MTÜ-de, seltside ja seltsingute aktiviste ning vallavolikogu ja -valitsuse liikmeid. Esinema tuleb presidendi vabakonnanõunik Madle Lippus. Ta räägib oma kogemustest nii Uue Maailma Seltsi juhtimisel kui ka Tallinna vabaühenduste koostöö organiseerimisel.

Tehakse kokkuvõte Kuusalu valla vabaühenduste kaardistamisest. Moderaator Ivika Nõgeli eestvedamisel arutletakse selle üle, mida ja kuidas oleks mõistlik koostöös teha.

Foorumit toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Kolgaküla Selts

Viimsisse ehitatakse lumelinn

Viimsi vald korraldab pühapäeval, 11. märstil kella 11–14 Haabneemes Päikeseratta lasteaia parkla kõrval rahvaliku lumeskulptuuride ehitamise võistluse ”Viimsi Lumelinn 2012”. Töid hindab žürii ning parimaid ootavad auhinnad. Hinnatakse nii kunstilist kujundust kui funktsionaalsust. Lumelinna avamine toimub pühapäeval, 11. märtsil kell 14.

Võistkondade registreerimine toimub kuni 8. märtsini Viimsi valla kultuuri- ja spordiametis. Ebasobivate ilmastikuolude korral võib korraldaja teha muudatusi.

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Han Bennink Hollandist.

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Käimas on konkurss „Hea Eesti ajalugu”

Ajalooportaali Histrodamus kuulutas aasta alguses välja konkursi ”Hea Eesti ajalugu”. Laekunud on esimesed paarkümmend tööd. Teemad varieeruvad isikute elulugudest majandusajalooni, keskajast kuni lähiajalooni. Osalejate vanus jääb vahemikku 14-65 aastat, kirjutajate hulgas on nelja rahvuse esindajad.

Konkurss „Hea Eesti ajalugu“ kutsub inimesi märkama ja kirjeldama Eesti ajaloo positiivseid hetki ja edutoonud sündmusi. Konkursi peakorraldaja ja ajalooportaali Histrodamus asutaja Jaanus Vihandi sõnul on Eesti ajaloos on väga palju sellist, mille üle me saame uhked olla, kuid millest räägitakse väga vähe.

Konkursi peamine eesmärk on kokku koguda palju häid lugusid Eesti ajaloo kohta. Lugusid võib kirjutada akadeemilises, juhendile vastavas vormis, kuid ka täiesti vabas vormis. Tööd võivad baseeruda nii arhiivimaterjalidel kui ka enda või teiste mälestustel. Kui kirjutatakse enda või teiste mälestuste baasil, palutakse kindlasti lisada sündmuse toimumise aeg ja viited geograafilisele asukohale.

Konkurss “Hea Eesti ajalugu” kestab märtsi lõpuni. Kõik huvilised saavad oma lugusid jagada ning nende üle arutada Histrodamuse keskkonna foorumis aadressil www.histrodamus.ee, sealt leiab ka konkursi juhendi kolmes keeles.

 

Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub edasi

Eeloleval pühapäeval, 26. veebruaril toimuma pidanud ligi 22 kilomeetri pikkune Pöide-Orissaare suusamaraton lükkub kehvadest lumeoludest tingituna esialgu nädala võrra edasi, 4. märtsile. Päris kindel pole aga seegi, kas maraton siis aset leiab. Kõik sõltub ilmast ja lumelisast. Esmaspäeval sõitis Pöide-Orissaare maratoni suusaraja läbi maratoni peakorraldaja, Pöide vallavanem Jüri Linde. Siis oli rada veel enam-vähem läbitav.
Järgmiseks nädalaks lubab ilmateade miinuskraade. Kui lund juurde ei tule, jääb maraton tänavu ilmselt ära. Otsus maratoni toimumise kohta võetakse vastu järgmise nädala algul.

Allikas: meiemaa.ee

Täna toimub 40. Haanja maraton

Fotomeenutus eelmisest Haanja maratonist
Laupäeval, 25. veebruaril 2012 toimuv 40. Haanja Maraton on ühtlasi EMV pikamaasuusatamise Estoloppeti sarja V etapp. Nagu ikka, läbitakse distantsid klassikalises sõiduviisis – pikk 43 km ja lühem 22 km.

Kava Haanja suusastaadionil:
Kell 11.00 – 43 km distantsi start.
Kell 11.30 – 22 km distantsi start.
Kell 11.40 – lastesõit, 500 m  (10-aastased ja nooremad, vaba sõiduviis).
Kell 14.30 – autasustamine.
Kell 17.00 – finiš suletakse.

Haanja Maratoni korraldab:
MTÜ Haanja Suusaklubi, Urmas Veeroja
www.haanjamaraton.ee

Homme toimub Viljandis kelgutajate võistlus

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi eestvedamisel libisevad laupäeva keskpäevast Huntaugu mäest alla isetehtud ja omanäoliselt kaunistatud sõiduriistadel kelgutajad. Esimest korda korraldati taolisi võistlusi 2010.aastal ”Talverõõmu” nime all.

Korraldaja prognoosi järgi koguneb kelgumäele kümmekond võistkonda. Võistkonda kuulub 2-4 liiget, kes on vähemalt 16-aastased. Igal võistkonnal on kaks liulaskmiskatset, mõõdetakse kiirust ja liu pikkust. Sõiduriist peab olema töötavate piduritega, juhitav, sõitjatele ja pealtvaatajatele ohutu ning ilma mootorita.

Võistlusega teenitud tulu läheb heategevusena Viljandi loomade varjupaigale, kuid ega kelgutajadki tühjade kätega jää. Lisaks kiirusele ja liu pikkusele läheb arvesse ka sõiduriista disain. Välja valitakse näiteks kõige folgilikum kelk ja selle kategooria võitjale on pärimusmuusika ait korraldaja Marek Sandermati sõnul välja pannud neli folgi päevapassi.

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Lilli küla laulupiiripostil oodatakse 25. veebruaril laulude, lippude ja heade soovidega inimesi

Homme, 25. veebruaril oodatakse inimesi Eesti Vabariigi aastapäeva auks Lilli piirilaulmisele.

Juba viiendat korda tuleb esilauljaks Erich Krieger ja nagu ikka, lisanduvad talle Karksi, Helme, Naukseni ja Ruhja lauljad.

25. veebruaril kell 11.30 kogunetakse Lilli külamaja juurde, et minna Nava tallu, kus öeldakse avasõna ja kõlab ”Jumal, hoia Eestimaad”. Seejärel saavad oma laulud laulda ja sõnavõtud öelda kõik soovijad. Nava talu küünis on lühike soojenduspaus, pidu jätkub Lilli külamajas eeskava ja toidulauaga. Ürituse peakorraldaja on Jaak Kõdar. Erich Krieger on esilauljana üles astunud kõigil piirilaulmistel ja tuleb kohale ka tänavu.

Allikas: ajaleht Sakala

Näitus mõisakoolidest toob esile väärtusliku osa kultuuripärandist

Eesti Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis on avatud Kuningliku Norra Saatkonna näitus „Mõisakoolid – särama löödud pärlid.”

Mõisate hiilgeajal oli Eestis üle tuhande mõisa, mille uhked häärberid moodustavad väärtusliku osa Eesti kultuuripärandist ning millest paljud on tänapäeval kasutusel koolimajadena. Norra ja Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismide toetusel restaureeriti Eestis aastatel 2008-2011 üksteist mõisakooli: Kaagvere, Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmani, Rogosi, Vasta ja Väätsa.

Taastatud mõisahooned pakuvad koolile väärika ja õpilasi arendava kaasaegse õpikeskkonna. Samas toimivad mõisakoolid ka mitmekihiliste kogukonnaelu keskustena, kus leiavad aset kontserdid, näitused, seminarid ja koolitused. 

 Näitus annab sõnas ja pildis ülevaate sellest suurest ettevõtmisest, mille tulemusena on uuesti särama löönud üks väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist. Fotode autorid on Toomas Vendelin ja Peeter Säre, mõisaid tutvustavate tekstide autor Nele Rohtla.

 Ühtlasi tähistab näitus Norra ja Euroopa majanduspiirkonna toetuste teise perioodi algust. Käesoleval aastal on oodata mitmete programmide avanemist, mis keskenduvad riskilastele, rahva tervisele, soolisele võrdõiguslikkusele, keskkonnasõbralikele tööstusuuendustele ning veekogude korraldusele. Jätkavad kultuuripärandi programm ning nii vabaühenduste kui ka teaduskoostöö fond.

 Näituse avas Norra suursaadik Eestis pr Lise Kleven Grevstad ja see jääb avatuks 17. märtsini.

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist.  MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Ruhnus on võimalik jäält kalu noppida

Vesi murrab jääkihi alt pinnale.

Kummalisel kombel pressib vesi tugeva merejää kihi alt välja pinnale. Pikki mõrasid asetsevad tumedad augud, millest väljapurskuv vesi tekitab miniatuurseid järvesid jää peale. Pisikesed kalad, ei saa midagi parata, et vee surve nende uimedest tugevam on, niisiis surub vesi nad teisele poole turvalist jääkihti.
Seal on kalakesed kergeks saagiks röövlindudele ja rebastele ning muidugi ka meile! 

Tänu säärasele kummalisele fenomenile on ühtäkki kalapüük sama lihtne ja seaduslik kui metsast marjade noppimine. Kõik teie, kellel pole võrku või püügiluba või paati või üldse mitte midagi, siin on teie võimalus saada endale või kassile üks soolane suutäis! Kott kaasa ja kalu korjama!

Allikas: Ruhnu blogi, Marten

Saaremaa-Hiiumaa jäätee avatakse tuleval nädalal

Foto: ilmajaam.ee

Selle nädala jääuuringud näitasid, et Saaremaa-Hiiumaa vahele on võimalik sõiduautode jaoks jäätee rajada, annab teada saarlaste ajaleht Meie Maa. Esmaspäeval alustavad hiidlased trassi rajamise ettevalmistustöödega.

Maanteeamet korraldab järgmiste jääteede rajamist:

1. Haapsalu – Noarootsi (Haapsalu Suur-Mere tn ja Noarootsi Österby sadama vahel). Pikkus 3,7 km. (avatud)
2. Rohuküla – Sviby (mandri ja Vormsi vahel). Pikkus 10,2 km. (avatud)
3. Rohuküla – Heltermaa (mandri ja Hiiumaa vahel). Pikkus 26,5 km. (avamata)
4. Lao – Kihnu (mandri ja Kihnu vahel). Pikkus 13,0 km. (avamata)
5. Virtsu – Kuivastu (mandri ja Saaremaa vahel). Pikkus 9,0 km (avamata).
6. Tärkma – Triigi (Hiiumaa ja Saaremaa vahel). Pikkus 18 km (avamata).

Seoses Tartu suusamaratoniga on liikluses ümberkorraldusi

Maanteeameti teade:
Täna on mitmetel Otepää-Kääriku-Puka-Palupera-Elva piirkonna teedel ajutine liikluse sulgemine alates kella 6st hommikul kuni kella 18ni seoses Tartu Suusamaratoniga. Täpsem info teede sulgemisest on Maanteeameti kodulehel www.mnt.ee.

Kiili vanamuusikaansambel esineb täna õhtul Laupa mõisas

Kiili vanamuusikaansambel.

18. veebruaril kell 19 saab Laupa mõisas nautida sajanditetagust muusikat elavas nooruslikus esituses. Tunni pikkuses kavas “Vaga ja vallatu” kõlavad keskaja ja renessansi laulud ja pillilood, tutvustades värvikalt nende aegade muusika erinevaid tahke. Esineb Kiili vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel. Kaastegev on Maria Staak (laul, rataslüüra).

Kiili vanamuusikaansambel on esinenud aastate jooksul paljudes väärikates kontserdipaikades, kirikutes, mõisates, muuseumides, raadios, televisioonis. Menukad on olnud kontsertreisid Rootsis, Soomes, USAs, Kanadas ja Iirimaal. Ansambli viimane reis viis möödunud aasta oktoobris Hispaaniasse, kus esineti Barcelonas ja selle ümbruses. Välja antud on kaks CD plaati. Ansamblis mängivad enamasti noored muusikud vanuses 13-19. Esinetakse ajastule sobilikes kostüümides.

 

41. Tartu Maratoni lastesõitudel osales 1646 last

Täna, 18. veebruaril peeti Tartus Tähtvere Spordipargis 41. Tartu Maratoni lastesõidud, kus osales kokku 1646 noort suusasõpra.
TILLUsõitudest, mis on mõeldud kõige pisematele, võttis osa 1067 väikest suusatajat. MINImaratoni sõitudel osales 579 noort suusasõpra.
Päev enne 41. Tartu Maratoni põhidistantse toimuval traditsioonilisel laste suusaüritusel olid kohal väiksemad ja suuremad lapsed koos perede ja sõpradega ning rajal lustiti koos vahvate maskottidega. Lõbusad maskotid võtsid Maratonijänkudega suusarajal mõõtu ning näitasid lastele suusatehnikat.
Kõigile lõpetajatele kingiti finišis lasteürituse medal ja diplom ning lisaks kuldne Kalevi šokolaadimedal. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja auhinnad 41. Tartu Maratoni koostööpartneritelt.
41. Tartu Maratoni lastesõidud on Tartu MINI Neliküritus 2012 avasõitudeks. Neliküritus on ideaalne andmaks lastele spordipisikut!
Terve nädalavahetuse jooksul, 18.-19. veebruaril, toimuvad Tartus lastele mitmed põnevad üritused, et kinkida peredele üks tore nädalavahetus! Lõunakeskuse uisuväli ootab kõiki lapsi medali alusel uisutama, Aura veekeskus kutsub lapsi ujuma, AHHAA Teaduskeskuses saab iga tubli väike medaliomanik soodushinnaga ringi vaadata, lisaks saavad tublid suusasõbrad minna kinno, kus Cinamoni poolt antakse igale medaliomanikust kinokülastajale tasuta popkorn ning Mänguasjamuuseumis on väikestel suusasõpradel nädalavahetusel medali ettenäitamisel võimalik tasuta osa võtta muuseumi meisterdamisringist.
Juba homme, 19. veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton!
Greete Kempel
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Fotod: Kaimo Puniste

Eesti-Läti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun

Tänavuse Eesti-Läti ning Läti-Eesti tõlkeauhinna pälvis Kalev Kalkun Nora Ikstena romaani “Neitsi õpetus” tõlkimise eest eesti keelde.

Võitja kuulutati välja Riias. Kolmandat korda tunnustati tõlkijaid, kes vahendavad Eesti ning Läti lugejateni naaberriigi kirjandust. Kahel eelmisel aastal pälvisid auhinna Läti tõlkijad, sellel aastal tunnustati Kalev Kalkunit läti kirjanduse eesti keelde vahendamise eest. 
Võimalus naaberriigi kirjandust oma emakeeles lugeda aitab kaasa eestlaste ja lätlaste paremale teineteise mõistmisele ning inimestevahelise emotsionaalsema sideme tekkimisele.

Allikas: err.ee

Otepääle kerkib jääst kontserdilava

Veebruari lõpus ehitatakse Otepääle jääst kontserdilava koos pinkidega ning seal toimub esimene Leigo Jäämuusika. Leigo Jäämuusika kontserdisaaliks on Otepää kesklinna paigaldatav ca 150 inimest mahutav telk, mille sisse ehitatakse jääst kontserdilava ning jääst pingid. Samuti on kõik dekoratsioonid ja rekvisiidid teemakohased. Jäises „kontserdisaalis“ saab olema ka jääst ehitatud baar, kus pakutakse teemakohaseid, soojendavaid jooke. Kontserdi korraldamisel ning saali sisustamisel on arvestatud, et soojalt riietunud publikul ei peaks külm hakkama.
23. – 26. veebruarini toimuvad igal õhtul ajutises jää-kontserdisaalis kontserdid, mille vaheajal viiakse läbi tule ja jääga seotud rituaale. Kontserdi pikkuse ja kontserdisaali sisustuse juures on arvestatud sellega, et publik ei peaks külmetama.
23. veebruaril saab tunda vene talve hõngu, sest vene romansse esitavad sopran Olga Zaitseva ja metsosopran Maria Kondratjeva. Eesti Vabariigi aastapäeva õhtul saab kuulda Birgit Varjuni ning 25.veebruaril esineb Luisa Värk. Kontserdid algavad kell 19 ja kestavad orienteeruvalt tund aega.
Pühapäeval, 26. veebruaril toimub jääfestivali Perepäev, kuhu on oodatud pisem publik. Perepäevale ootame külalisi kas kella 12ks või kella 13ks, et veeta tund aega Jääprintsessi seltsis ning vaadata tantsuesitusi tulegrupilt Flameo.

Ootame huvilisi Leigo Jääfestivalile! Osta pilet Piletilevist www.piletilevi.ee, Otepää Külastuskeskusest või telli maili teel leigo@leigo.ee. Kohtade arv on piiratud, kontserdisaal mahutab vaid kuni 150 külalist.

Allikas: leigo.ee

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Otsitakse ettevõtlikku naist

Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised (ETNA) Eestimaal ootab kandidaate võistlusele «Ettevõtlik naine 2011», et tunnustada neid julgeid ja tegusaid naisi, kes on teistele eeskujuks.

Mittetulundusühingu juhatuse esinaise Gina Kilumetsa sõnul tahetakse Eesti maapiirkondades toetada naiste ettevõtlikkust ja suurendada nende rolli piirkonna arendamises. Ettevõtliku naise tiitliga tunnustatakse naist, kes töötab maapiirkonna elukvaliteedi tõstmise nimel. Auhinna kandidaat peab elama ja tegutsema Eestis ning ta peab olema maakonna, piirkonna ja koduriigi elu edendamisel midagi saavutanud. Kasuks tulevad loovus ja edukus ning uuenduslikkus oma tegevusalal.

Ankeedis peab olema lühike ülevaade kandidaadi saavutustest 2011. aastal. Samuti palutakse seal ära märkida kandidaadi nimi, kontaktandmed, tegevusala ja tiitlid.

Lisada tuleb info esitaja kohta.

Kirjalikud ettepanekud «Ettevõtlik naine 2011» kandidaatide kohta palutakse saata 1. märtsini e-postiga aadressil fem@fem.ee või paberil aadressil Humala tänav 17, 10617 Tallinn.

Talupere tubased tegemised Järvamaa muuseumis

Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.

Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.

Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.

Allikas: jarva.ee

Kullamaal saab vaadata näitusi klaveritest ning kuulsatest pianistidest

Kullamaa kultuurimaja galeriis on avatud näitused ”232 aastat klaveriehitust Eestis” ja ”Eestit külastanud kuulsad pianistid”.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Eesti Kontserdi stendinäitused annavad ülevaate Eesti  klaveriehituse ajaloost ja Eestit külastanud kuusatest pianistidest.

Näitus on pühendatud klaveri 300-le aastapäevale ja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale.

Allikas: laanemaa.ee

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee