Maire Kriis

Setomaa õpetajad kohtusid Petseris

27. detsember oli Setomaa koolide ajaloos tähelepanu vääriv päev: Petseris kohtusid Mikitamäe, Meremäe, Värska ja Petseri koolide õpetajad.
Petseri Lingvistilise Gümnaasiumi direktor tutvustas oma kooli. Kõik osalejad tutvustasid ennast: kes millises koolis õpetab, millist ainet õpetab, lühidalt räägiti huvidest. Vestlus toimus nii eesti kui ka vene keeles. Koosviibimist juhtis tempokalt Petseri kooli õppealajuhataja.
Koolijuhid olid eelnevalt kokku saanud septembris, et valmistada ette rahvusvaheline koostööleping, mis nüüd allkirjastati. Kohtumine lõppes ekskursiooniga Petseri kloostrisse.
Päeva võttis kokku Meremäe Kooli direktor Igmar Matto: ”Loodan, et see kokkusaamine inspireeris kõiki osalejaid panustama koostöö edasisele toimimisele.”

Tondi Põhikool tähistab juubelit

17. jaanuaril tähistab 90. aastapäeva Eesti suurim ja üks vanemaid erikoole Tondi Põhikool.

Tondi Põhikool asutati 1923. a. vähemate võimetega lastele kui Tallinna Abikool, see on eri nimede all tegutsenud tänaseni. Praegu õpib kooli kolmes osakonnas kokku 215 õpilast, osa neist ööbib õpilaskodus. Lapsed õpivad vastavalt võimetele kolme eri õppekava järgi kas lihtsustatud õppel, toimetulekuõppel või hooldusõppel. Neist loodetakse ühiskonnas toimetulevaid ja võrdlemisi iseseisvaid inimesi. Enamik õpilasi jätkab õpinguid kutsekoolis.

Tondi Põhikool on praktikabaas nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli eripedagoogika tudengeile, paljud õppejõud on Tallinna I Eriinternaatkoolis töötanud. Praegused õpetajad on enamjaolt eripedagoogi haridusega.

Pärast sõda on kool on kandnud eri nimesid, viimati oli see Tallinna I Internaatkool ja enne seda ligi 50 aastat Tallinna I Eriinternaatkool. Koolihoone on ehitatud 1963. a., renoveerimisprojekt on valminud. Samuti on lootus saada tagasi 1994. a. kaotatud spordiväljak. Varasemail kümnendeil on Eesti erikoolide spartakiaade peetud just Tondi Põhikooli staadionil.

Aastapäevaaktus ja õpilaste kontsert toimub 17. jaanuaril kell 11 kooli ruumes Tondi 40.

Evi Kraan,

Tondi Põhikooli direktor

Lisateave: tel 655 7223

Räpina, viinamarjad ja Tšehhimaa

Tšehhikeelsest viinamarjakasvatusalasest ajakirjast ”Vinarskýobzor” (Veiniringvaade) möödunud aasta detsembrikuu numbrist saame lugeda Martin Krístek’i teksti Räpina Aianduskooli teenekast õpetajast Jaan Kivistikust. Artiklis tuuakse ära, et Eesti viinamarjakasvatajate guru Jaan Kivistik usub, et amatöörveinivalmistajad Läänemere ääres ei saa automaatselt üle võtta kõiki Vahemere-äärsete veinivalmistamisspetside kogemusi. Erinev kliima on tinginud erinevad viinamarjakasvatusvõtted. Vahemeremaades on mehed viinamarjadest veini teinud mitu aastatuhandet, kuid ka Baltikumis on viinamarjaistandikel juba paarisaja-aastane ajalugu (Sabile, Läti). Allpooltoodud lingilt leiab kuus korra ilmuva ajakirja kaanepildid ning sisukorrad, rohkem tasuta vaatamiseks ei jagata: http://www.vinarskyobzor.cz/archiv/12-2012
Ulvi Mustmaa

Jätkub fotokonkurss “Ruutmeeter Rõuget”

Konkursile võivad töid esitada kõik soovijad. Ootame fotodesse talletatud talvise lumevalguse ja kevadise tärkamise emotsioone kaunist Rõugest. Võisteldakse kahes vanuseastmes: lapsed kuni 16-aastased k.a ning 17-aastased ja vanemad.
Esitada võib töötlemata mustvalgeid või värvifotosid, mis ei ole osalenud teistel konkurssidel. Üks võistleja võib saata kuni 3 pealkirjastatud võistlusfotot. Fotod esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile: rahvamaja@rauge.ee. Fotod esitada kontaktandmetega (nimi, vanus, aadress,
e-posti aadress, telefon).

Kõik fotod laetakse korraldaja poolt üles Rõuge valla facebook’i lehele.
Töid hindab professionaalne zürii ning selgitatakse välja ka publiku lemmik. Väljavalitud tööd saavad tunnustatud ja auhinnatud, lisaks kantakse need suurtele kapaplaatidele ja pärast näitust leiavad pildid koha valla asutustes: koolis, lasteaias, noortekeskuses, rahvamajas jm.
Fotokonkurssi “Ruutmeeter Rõuget” toetavad Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp ja Võru Foto.

Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Novembris toimunud Jõgevamaa-teemalise artiklivõistluse võitis Raul Veede Tartust, kes kirjutas veebientsüklopeediasse artiklid Jõgeva kollasest, Benito Agirre tänavast ja ikoonimaalijast Gavriil Frolovist. Veede kirjutas või täiendas võistluste jooksul 24 artiklit. Konkursi žürii tõstis Veede puhul esile artiklite eripalgelisust, vormistust ja kasutatud allikate rohkust.

Põltsamaa-eriauhinna sai Robert Reisman Paidest artikli eest, mis tutvustab Põltsamaa mõisa ajalugu. Reisman kirjutas ka artikli EELK Põltsamaa Niguliste kirikust ja täiendas oluliselt artiklit Põltsamaal resideerunud hertsog Magnusest.

Lisaks tunnustas žürii Sergey Sharkovi märkimisväärse panuse eest Jõgevamaa kajastamisel Vikipeedias. Uuele autorile välja pandud MTÜ Wikimeda Eesti eriauhinna pälvis Marianne Karm. Loe edasi: Jõgeva kollane ja Benito Agirre tõid võidu Vikipeedia konkursil

Konkurss kandideerimaks GLEN 2013 vabatahtlikuks on avatud

GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mis hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist projektipõhist tööd mõnes Aafrika, Aasia või Ida-Euroopa riigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. GLEN Eesti programmi eesmärgiks on kasutada osalejate isiklikku töökogemust inspiratsiooniallikana arengukoostöö ja maailmahariduse edendamiseks Eestis. 2013. aastal lähevad GLEN Eesti vabatahtlikud Keeniasse HIV / AIDS ennetustööd tegema, Etioopiasse Etioopia Naiseksportööride Assotsiatsiooni naisettevõtlust edendama, Kameruni väntama dokumentaalfilmi arengukoostööst, Aserbaidžaani toetama maapiirkondade arengut, Malawisse arendama naisettevõtlust ning Ghanasse tegema keskkonnaalast teavitustööd.

GLEN Eesti projektidesse kandideerimine kestab 4. veebruarini. Intervjuud toimuvad 9. ja10. veebruaril ning tulemused selguvad 11. veebruaril.

Lisainfot kandideerimise ja varasemate GLEN vabatahtlike kohta leiad aadressilt www.terveilm.ee/glen/

Piret Hirv

Soome üks tuntumaid mööblikunsti esindajaid näitab arhitektuurimuuseumis toole

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 17 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis soome disainiklassiku, Põhjamaade modernistliku mööblikunsti ühe tuntuima esindaja Yrjö Kukkapuro mahukas toolinäitus.

Näituse avamisele eelneb kell 16 Yrjö Kukkapuro enda loomingut tutvustav loeng.

1933.aastal sündinud Yrjö Kukkapuro on soome disainiajaloo üks tuntumaid esindajaid, kelle loomingust moodustab suurema osa istemööbel. Esmakordselt nii suures mahus Eestisse toodav mööblinäitus eksponeerib üle 60 erineva tooli: esindatud on nii kontori- kui söögilauatoolid, tugitoolid, diivanid, unikaalsed prototüübid ja aastakümneid tootmises olnud mudelid. Näha saab nii disainiajalukku kirjutatud ikoonolisi Karuselli, Ateljee, Remmi ja Fysio, kuid ka ainulaadseid eksperimentaalmudeleid. Alates 1950. aastate lõpust kuni tänaseni aktiivselt toolide kavandamisega tegelev Kukkapuro on olnud Avarte peadisainer, ta on pälvinud mitmeid disaini- ja kunstipreemiaid ning tema loomingu näiteid leiab muuhulgas ka New Yorgi Moodsa Kunsti muuseumist ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumist.

Lisaks erakordsele mööblikollektsioonile saab näitusel näha ka spetsiaalselt Eesti Arhitektuurimuuseumi näituse jaoks 2012. aastal Kukkapuro kavandatud, Tallinnas valmistatud prototüüpi.

Näitus jääb avatuks 10. veebruarini.

Anton Küünla doktoritöö käsitleb 19. sajandi piibliteemalisi ooperilibretosid

Neljapäeval, 10. jaanuaril kell 15 kaitseb TLÜ Slaavi Keelte ja Kultuuride Instituudi doktorant Anton Küünal doktoritööd „СПЕЦИФИКА ОПЕРНОГО ЛИБРЕТТО КАК ТЕКСТА: НА ПРИМЕРЕ ОПЕР НА БИБЛЕЙСКИЕ СЮЖЕТЫ (РОССИЯ, ВТОРАЯ ПОЛОВИНА XIX В.) / Ooperilibreto kui teksti eripära: Piibli süžeega ooperite näitel (Venemaa, XIX sajandi teine pool).”
Anton Küünla väitekirjas on esitatud ja põhjendatud üks mitmest võimalikest ooperi libreto uurimise käsitustest. Töö keskse empiirilise osa moodustab kolme ooperi libretode analüüs. Nendeks on Aleksandr Serovi «Juudit», Anton Rubinsteini «Paabeli torn» ning Mihhail Ippolitov-Ivanovi «Rutt».
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva.
Oponendid on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Jaan Ross ja Glasgow Ülikooli dotsent Andrei Rogatсhevski.
Airi Ilisson-Cruz

ETV programmis kasvab vaegkuuljatele mõeldud saadete hulk

Subtiitritega saadete hulk ETV programmis suureneb kolmeteistkümne saateni nädalas. Need lähevad eetrisse teisipäevast kuni laupäevani päevases saatevööndis.
ETV varustab subtiitritega oma iganädalased poliitikasaated “Foorum”, “Vabariigi kodanikud” ja “Kahekõne”, samuti majandussaate “Kapital”, keskkonnasaate “Osoon”, kultuurisaate “Jüri Üdi klubi” (ETV2), portreesaate “Tähelaev”, ajaloosaate “Ajavaod” ning eakatele mõeldud “Prillitoosi”. Kõiki nimetatuid saab vaadata subtiitritega päevases programmis teisipäevast kuni laupäevani.

Juba varasemast on subtiitritega “Puutepunkt”, “Pealtnägija”, “Õnne 13” ning “Ajalik ja ajatu”. ETV2-s näeb ka uuel aastal iga päev kell 19.20 viipekeelseid uudiseid.

Valitavate subtiitrite lisandumisel 2013. aasta esimeses pooles saab subtiitritega näha ka ettesalvestatud saadete esmaesitusi.

Lõõtspilliselts toob mängu ka rahvakandle

Juba traditsiooniks kujunenud jaanuarikuine ärataja, Avatud Lõõtsade Päev, tuleb ka 2013. aastal. 5. jaanuaril on kõik ilusa traditsioonilise muusika sõbrad oodatud Põlva kultuuri- ja huvikeskusesse meeleolukale kontserdile. Pidu algab keskpäeval, head muusikat jagub kahe ja poole tunni jagu.

Avatud Lõõtsade päeval saab kuulda mängimas Lõõtsakuningaid, Põlva lõõtspillimängijate kursuse tüdrukute ansamblit (Merili Moosus, Kaile Mumm, Merili Murde, Ester Must) ja noorte meeste ansamblit (Henrik Hinrikus, Toomas Ojasaar, Ants Järv), noori tulevikulootusi Mart Kirotari ja Kristin Semmi, Põlva lõõtspilliklubi ja lõõtsade koondorkestrit. Erikülaliseks on sel päeval Tallinna lõõtsaklubi

Tänavuse kontserdi teine pool on pühendatud MTÜ Lõõtspilliseltsi uuele algatusele – rahvakandlele. Sellele kaunile traditsioonile hakatakse Eestis järjest rohkem tähelepanu pöörama.
Kandlevirtuoos Heino Sõna ja Põlva rahvakandlemängijate algkursuse kursuslaste ja õpetajate (Kalle Vassila; Heino Tartes jt) abil toome kuulajateni parima osa sellest kaunist traditsioonist.
Sissepääs kontserdile on prii. Sündmust toetab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupp.
Allikas: polvamaa.ee

Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

corelli_006-7233 — Corelli barokkorkester.

Täna õhtul lõpeb kontserdiagentuuri Corelli Music jõulumuusika festival „Kirikupühad Maarjamaal” traditsioonilise särava kirikukontserdiga, mis sel aastal pakub haruldast võimalust kuulata kaunimad kantaate ja aariad kontratenorile koos barokkorkestriga. Festivali lõppkontsert 28. detsembril kell 19 Tallinna Jaani kirikus kannab pealkirja „Jõuluingel“. Solistina astub üles erakordse häälega kontratenor Teppo Johannes Lampela Soomest ja ajastu pillidel musitseeriv Corelli Barokkorkester dirigent Martin Sildose juhatusel esitab ka jõuluteemalist orkestrimuusikat. Kontserdi avab „Kirikupühad Maarjamaal” patroon EELK peapiiskop Andres Põder. Loe edasi: Corelli Music lõpetab jõulufestivali hittidega inglihäälsele kontratenorile

Ingeri tantsud uue aasta alguses Tartu tantsuklubis

Ingeri tantsud Tartu tantsuklubis 2. jaanuaril 2013 kella 20–24 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).
Uue aasta esimeses Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus õppida tantsurühma Röntyskä kaasabil ingerlaste seas levinud rahvatantse ja laulumänge. Ingeri on olnud laulu ja laulutantsu maa, mistõttu laulutantsud on ka Tartu Röntyskä rühma repertuaari põhiosaks. Röntyskä repertuaaris on regivärsilised laulud, Põhja-Ingeri röntyskäd, ringmängud (piirileikit) jne. Röntyskä tantsib ka kontratantse (nt kadrille) ning uuemaid paaristantse.
Ingeri tantsurühm Röntyskä on Tartus tegutsenud 2002. aasta sügisest. Selle aja jooksul on rühmaga liitunud paljud ingerlased ja teisedki, kel on huvi ingeri tantsupärimuse vastu. Kõikide nende aastate jooksul on Juha-Matti Aronen olnud Röntyskä tantsuõpetajaks ja nõuandjaks. Juha-Matti Aronen on saanud ingeri tantsupärimuse teadmiste põhja kursuste (80ndatest), arhiivitöö ja välitööde kaudu. Ta sõitis esimest korda Ingerimaale välitöödele koos Sibeliuse Akadeemia inimestega. Need esimesed korrad olid väga põnevad, mil tantse ja laule meenutati hästi – Soikkolas oli just hakatud vanu tantse uurima-tantsima. Hiljem on Röntyskä
liikmed üheskoos käinud välitöödel tantsupärimust kogumas. Viimastel välitöödel on rohkem jälgitud seda, mida teised tahavad elus hoida ja kuidas tantse meenutatakse. Ühised ekspeditsioonid on muutnud tantsurühma tugevaks sõpruskonnaks ja lisanud oskuse süvitsi
käsitleda tantsupärimust praegusel ajal. Need retked on olnud ka elulugude ja mitmekülgse pärimuse kogumiseks, külade ja nende praeguse eluga tutvumiseks.
Kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse tantsima, laulma ja pilli mängima. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, sõpru ja külakosti ühisele teelauale.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateave tel +372 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com
Pildil on tantsurühm Röntyskä esinemas Toksovo jaanipäeval (Toksovo kiriku ees platsil) 2012. aastal. Foto: Marina Bakanova.

Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Alates 2013. aasta 1. jaanuarist müüakse Viljandi linnalähiliinidel sõiduks ette ainult elektroonilisi pileteid - perioodikaarte ja ettemaksukaarte. Bussist saavad üksikpileti osta need sõitjad, kellel puudub elektrooniline kaart.
Eesmärgiga saada paremat ülevaadet ühistranspordi kasutamise kohta, minnakse Viljandi linnalähiliinidel üle elektroonilisele piletisüsteemile. Kasutusel on elektrooniline perioodikaart (asendab paberkuupiletit) ja elektrooniline ettemaksukaart (asendab pabertalongi).
Paberkuupiletite müük lõppes juba 30. novembril. Pabertalongide müük lõpetatakse 31. detsembril 2012. Ostetud pabertalongid kehtivad 2013. aasta 31. märtsini. Ostetud ja kasutamata jäänud talonge pärast 31. märtsi 2013 tagasi ei osteta ja ümber ei vahetata.
Bussijuhid müüvad endiselt bussis üksikpileteid neile sõitjatele, kellel puudub elektrooniline kaart.
Elektrooniliste perioodikaartide ja ettemaksukaartide tagatissumma on 3 eurot, mis tuleb maksta ainult üks kord esmasel ostmisel. Edaspidine raha pealelaadimine toimub samale kaardile.
Elektroonilisi kaarte saab osta ja vajalikke pealelaadimisi teha: Viljandi linnalähiliinide bussides (väljaspool tippkoormuse aega, sest buss peab püsima graafikus); AS MTG Viljandi piirkonna kontoris (Pargi 5B, Viljandi); Viljandi bussijaamas; Eesti Posti Viljandi kesklinna kontoris.
Loe edasi: Uuest aastast saab Viljandi linnalähiliinidele osta vaid elektroonilisi pileteid

Ruhnul leitud tamme tüvi osutus ligi 4000-aastaseks

Suvel Ruhnul maa seest välja kaevatud tammepuu tüvetükk osutus radiosüsiniku meetodil tehtud uuringu järgi ligi 4000 aasta vanuseks. Tegemist on teadaolevalt kõige vanema puutüvega saarel.
Tammetükk leiti kanalisatsiooni ja veetrassi paigaldamise tööde käigus 1,3 meetri paksuse liivakihi alt. Geoloog Alar Rosentau sõnul kasutati algul dateerimiseks välimisi aastarõngaid, mis peaksid andma puu vanuse hukkumise ajal. Vanuseks kujunes 3580 +/– 40 aastat. “Kalibreeritult on seega vanusevahemik 3990–3720 aastat ja mediaanvanus 3880 aastat,” märkis Rosentau. Georadariuuring tamme lähiümbruses näitab, et võimalikke tüvesid võib Ruhnul rohkemgi olla. “Kui vaadata Ruhnu rannajoone paleorekonstruktsiooni 4000 aastat tagasi, siis tundub, et tammed olid tollal üsna rannajoone lähistel ning võimalik ka, et mõne tugevama tormiga ümber puhutud,” pakkus Rosentau.
Allikas: Meie Maa

Nädalavahetusel esineb katkestusi äriregistri töös

28. detsembri õhtul alustatakse äriregistri menetlustarkvara üleviimist uuele infosüsteemile ning sellega seoses on peatatud äriregistri töö kuni esmaspäeva hommikuni 31. detsembrini.

Äriregistri ettevõtjaportaali katkestus algab reedel, 28. detsembril kell 18.00 ning lõpeb hiljemalt esmaspäeva, 31.detsembri hommikul kell 6.00.

Lisaks võib esineda tõrkeid ja katkestusi äriregistri teabesüsteemi ja x-tee teenuste töös ajavahemikul 29.12.12 kella 21.00-st kuni 31.12.12 kella 06.00-ni.

Allikas: justiitsministeerium

“Jõulutunneli” kaudu annetati vaimupuudega noorte kodu heaks 202 000 eurot

ETV heategevussaade “Jõulutunnel” käsitles intellektipuudega noorte ja nende perede eluolu ning kogus Päikesekodu toetuseks 202 tuhat eurot. Annetuskõnesid oli kokku 42 424, kõige rohkem kõnesid tehti 5 euro suuruses.

“Jõulutunneli” seekordne partner SA Maarja Päikesekodu rajab annetuste abiga Tartumaale Haaslava valda raske või sügava vaimupuudega täiskasvanuks saavatele lastele kodu, kus saab elada, õppida ja töötada 50 noort. Kodu päevakeskuses saaks rehabilitatsiooniteenust kuni 150 inimest ja see pakuks tegevusi kogu Lõuna-Eesti piirkonnale.

Saates esinenud ajakirjaniku Tiina Kangro sõnul on puudega inimeste hooldajaid ja peresid märkama hakatud üsna hiljuti. “Eestis on alles mõnel viimasel aastal hakatud aru saama, et täiesti hiilivalt ja kogemata on tekkinud meile selline liik inimesi nagu omaste hooldajad – puudega inimeste perekonnaliikmed. Kui 20 aastat tagasi võeti maailmast üle klausel, et puudega inimese koht on kodus oma perekonna juures, unustati ära, et seal perekonnas on teised inimesed, kes võivad selle koormuse kõrval invaliidistuda,” rääkis Tiina Kangro. Saates käsitleti pere ja riigi ülesandeid ning ootusi intellektipuudega inimeste toetamisel ja hooldamisel. Lapsevanemad rääkisid oma intellektipuudega lapse kasvatamise korraldamisest perekonnas.

Tartu Maarja kooli direktor Jaanus Rooba hinnangul näitab ühiskonna suhtumine puuetega inimestesse ja nende hoolekande korraldusse ühiskonna üleüldist tegelikku heaolutaset.

Saate juht ja produtsent Margus Saar loodab, et perede jutustatud lood ja ekspertide hinnangud andsid üldsusele parema ettekujutuse omaste hoolduse probleemidest. Ühtlasi soovib Saar, et jutuks võetu oleks surveks järgmistes aruteludes ja annaks tõuke ka riiklike meetmete muutmiseks.

2011. aastal koguti televaatajate abiga Põhja-Eesti Pimedate Ühingu tegevuskeskuse uuendamiseks ja laiendamiseks 208 055 eurot.

Anneli Tõevere-Kaur

Aasta muusik 2012 on Paavo Järvi

Eesti Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid aasta muusikuks 2012 dirigent Paavo Järvi kõrgetasemelise kontserttegevuse ja Eesti muusikaelu arendamise eest. Paavo Järvi kütkestab oma kontsertide ja salvestustega publikut kogu maailmas ning võidab klassikalisele muusikale kõikjal uusi sõpru ja järgijaid. Tema eestvedamisel ja kunstilisel nõustamisel Pärnus toimuv Järvi suvefestival ning suveakadeemia toob välismaal tegutsevad muusikud, Eesti talendid, musitseerima koju.

Aasta muusiku tiitel antakse Paavo Järvile üle 1. jaanuaril Estonia kontserdisaalis toimuval pidulikul uusaastakontserdil, mille vahendavad otseülekandes ETV ja Klassikaraadio.

Tänavu kuulutakse aasta muusiku tiitel välja juba 31. korda.

Paavo Järvi (1962) on maailmahaardega dirigent, üks nimekamaid oma põlvkonnas. Tunnustatakse tema laia ja avastuslikku repertuaarivalikut, väljapaistvaid suurte romantikute teoste esitusi ning Eesti ja Põhjamaade heliloomingu tutvustamist. Paavo Järvit hinnatakse kõrgelt noore publiku kaasamise eest. Väga oluline koht kuulub Järvi tegevuses Eesti heliloojate teoste esitamisele ja jäädvustamisele, tema repertuaaris on Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Helena Tulve, Lepo Sumera, Eduard Tubina, Tõnu Kõrvitsa jt helitööd.

Kultuuriministeerium ootab taotlusi eesti kultuuri tutvustamiseks maailmas

Kultuuriministeerium kuulutas välja programmi „Eesti kultuur maailmas” 2013. aasta esimese taotlusvooru, taotluste esitamise tähtaeg on 21. jaanuar.

Programmi eesmärk on soodustada eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, tutvustada Eestit maailmas ja luua Eesti loovisikutele, kultuurikollektiividele ja loomeettevõtjatele võimalusi rahvusvahelisele areenile jõudmiseks.

Toetatakse osavõttu Eestile olulistest rahvusvahelistest kultuuriüritustest ning välisriigis toimuvate kultuuriprojektide, sh kontsertide ja turneede, etenduste, näituste, väljapanekute, esitluste jms korraldamist. Samuti toetatakse välismaal toimuvate Eesti kultuuripäevade ja -festivalide korraldamist ja neist osavõttu. Ühtlasi saab toetust taotleda osalemiseks rahvusvahelistel messidel, esitlusfestivalidel ja teistel eksporti soodustavatel üritustel; osavõtuks rahvusvahelistest konkurssidest ja võistlustest ning eesti kultuuri tutvustavate veebilahenduste ja mobiilsete rakenduste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeerium kavandab 2013. aasta eelarvest Eesti kultuuriekspordi toetusprogrammile ligi 535 800 eurot.

Täpsema info toetusprogrammi kohta leiab SIIT

Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Suhtekorraldajate Liidu (EPRA) eestvedamisel iga-aastaselt väljakuulutatav Aasta Suhtekorraldaja 2012 tiitli otsustas žürii anda sümboolselt kõigile aktiivsetele kodanikele, kelle järjest parem suutlikkus oma häält kuuldavale tuua enim mõjutas mööduva aasta avalikku diskussiooni. Kuna Aasta Suhtekorraldajal 2012 ei ole ühte nägu ega nime, joonistasid EPRA palvel aastat domineerinud “aktiivse kodaniku” portree tema visualiseerimiseks Eesti tunnustatud karikaturistid Andres Varustin, Alar Pikkorainen ja Urmas Nemvalts.

Aasta Suhtekorraldaja 2012 žüriisse kuulusid EPRA juhatuse liikmed Aive Hiiepuu, Krista Must, Aune Past, Heikki Sal-Saller, Allar Tankler ja Ester Urbala, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller, Best Marketingi asutaja Hando Sinisalu, Tallinna Ülikooli kommunikatsiooniinstituudi lektor Mart Soonik ning eelmise aasta võitja esindajana välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind. Loe edasi: Aasta Suhtekorraldajat – aktiivset Eestimaa kodanikku joonistasid Varustin, Pikkorainen ja Nemvalts

Eesti Ajaloomuuseum esitleb uusi raamatuid

Aasta lõpp on Eesti Ajaloomuuseumis raamaturohke. 20. detsembril kell 16 esitletakse Suurgildi hoones (Pikk 17) kahte uut väljaannet: Anne Ruussaare koostatud albumit „ Johannes Lorupi klaasivabrik. Masstoodangust disainipärliteni” ja Mati Mandeli monograafiat „ Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?”

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori Anne Ruussaare poolt koostatud rohkeid illustratsioone sisaldav raamat tutvustab eesti kuulsaima klaasitöösturi Johannes Lorupi klaasivabriku ajalugu ja toodangut. Tekstid on eesti ja inglise keeles, mis võimaldab siinse klaasitootmise ja -disaini lugu tutvustada ka väljaspool Eestit. Raamatu kujundaja on Madis Kivi, toimetaja Pekka Erelt ja fotode autor Erik Riikoja.

Eesti Ajaloomuuseumi teadur-kuraatori, ajaloodoktor Mati Mandeli mahukas monograafia „Pitka ja pitkapoisid – legendid või tõelisus?“ jutustab admiral Johan Pitka katsest taastada okupatsioonide vahetumisel 1944. aasta sügisel analoogiliselt 1918.–1920. aastaga iseseisev Eesti Vabariik. Raamatu toimetaja on Toomas Hiio. Kujundas Aime Andresson.

Jalmar Vabarna esineb homme Tartu Folgiklubis

Kolmapäeva, 19. detsembri Tartu Folgiklubis istub koos pilliga Ants Johansoni küsimuste ja publiku ette Jalmar Vabarna. Autoritund algab kell 19 ja pärast seda kutsutakse kõiki jämmima.
Jämmis osalevad Jalmari sõbrad Matis Leima, Laurits Leima ja Evelin Ämarik, kes tuntud kui ansambel Kiiora. Muide, Kiioral tuli just äsja ka debüütplaat välja. Kitarrid, karmoškad ja viiul hüüavad lugulaule üle seitsme maa ja mere.
Tartu Folgiklubi on kõigile huvilistele avatud sündmus kord kuus. Autoritund helisalvestatakse ja osa sellest jõuab Klassikaraadio Folgialbumi saatesse. Aga oma kõrv on ikkagi kuningas!
Kohtumiseni klubis Jazz (Ülikooli 20, ülikooli vana kohviku I korrusel) iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 19!

Otepääl võtavad talve vastu ligi 200 tantsijat

IMGP0859 [1600x1200] — Otepää keskväljakul asuv jõulupuu ja vapiloom ootavad Karulaane jenka tantsijaid.

Sellel aastal algab talv 21.detsembril kell 13.11. Otepääst saab taaskord talvepealinn. Talv saabub Karulaane jenka saatel, mida linna keskväljakul tantsivad 17 erinevat tantsurühma 200 tantsijaga. Otepää saab talvepealinnaks juba 16. korda. Talve võtavad vastu karuste aksessuaaridega rahvariietes tantsijad Tallinnast, Türilt, Pärnust, Narvast, Valgamaalt ja Otepäält, lisaks sellele tantsivad ka kõige väiksemad – Otepää Lasteaia lapsed. Talvepealinna pidustused avab kell 13 traditsiooniline talveturg Otepää keskväljakul. Sügispealinna Narva ja Tallinna esindajad annavad Otepääle üle talvepealinna tiitli.
Esitamisele tuleb talvetants Otepäält, sügisetants Narvalt, kevadetants Türilt, suvetants Pärnult. Tantsivad Tallinn ja Valga ja kindlasti toimuvad ühised seltskonnatantsud. Tantsutakti lööb Kaire Ojavee Otepäält.
Otepää Naisseltsi korraldatud Talveturu külastajad saavad lisaks tantsude nautimisele osta käsitöötooteid, söögikraami ja leida jõulupakkidesse sobivaid kingitusi. Turusuppi pakuvad Otepää Naisselts ja Otepää naiskodukaitsjad. Kell 18 ootab talvepealinn aga kõiki diskohuvilisi Otepää kultuurikeskusesse retro-videodiskole, et tähistada Eesti diskotegemise 40. aastapäeva. Talvepealinna diskol astub üles Marju Länik.

Päeva juhib Vambola Paavo. Talvepealinna üritused korraldab Otepää Kultuurikeskus, Otepää Naisselts ja Naiskodukaitse Valgamaa ringkonna Otepää jaoskond. Talvepealinna ametlikuks raadioks on raadio Sky Plus. Toetab Otepää vald.
Seoses pidustustega on 21.detsembril Otepää keskväljak suletud kella 7.30-17.
Monika Otrokova

Eesti kaitsealused pargid said kaante vahele

Keskkonnaministeeriumis esitleti kahte uut raamatut, mis käsitlevad Eesti parke. Teatmeteose ”Eesti pargid” teine osa sisaldab põhjalikke ülevaateid kümne maakonna kaitsealuste parkide kohta ning artiklitekogumiku ”Eesti parkide almanahh” kolmas väljaanne annab nii ajaloolisi teadmisi kui ka praklisi nõuandeid parkide säilimiseks.

Keskkonnaministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös valminud trükised on suunatud kõikidele Eesti parkide omanikele ja valdajatele, spetsialistidele ja huvilistele. Parkide puhul on lisaks kultuuriväärtustele tegemist ka väärtuslike looduskooslustega nii linnas kui maal. Eestis on palju ajaloolisi parke, millest suur osa on nii muinsus- kui looduskaitse all, sest hoidmist vajab nii sealne mitmekesine looduskeskkond kui ka arhitektuuri- ja ajalooväärtus.

Pille Rõivas

Tartu Anne Noortekeskus korraldab meeleavalduse

20. detsembril kell 14.30 kogunevad Tartu Anne Noortekeskuse uue maja toetajad meeleavaldusele Tartu Ülikooli raamatukogu ette, et anda linnale selgelt märku, et linnakodanikud hoolivad oma noorte tuleviku eest!
4 aastat, 1460 päeva, 35040 tundi, 2102400 minutit ja 126144000 sekundit on UNICEFi laste- ja noortesõbralikuks linnaks kuulutatud Tartu lubanud ehitada uue ja ajakohase Anne Noortekeskuse, mida Tartu noored väärivad. Vana hoone on muutunud selle ajaga üha kõlbmatumaks. Seni on uus maja lubaduseks jäänudki, nüüd aga ähvardab linnavalitsus lükata noortekeskuse rajamise veelgi aastaid edasi, hiilides kõrvale koalitsioonilepingus võetud kohustusest. Meediale ja avalikkusele saadab linnavalitsus julgustavaid signaale, kuid volikogule esitab eelnõu, milles kutsub üles 2013. aasta eelarves noortekeskuse projektide lisarahastusest loobuma. See ei ole aus ega õiglane käitumine ei noorte ega teiste Tartu linnakodanike suhtes.
Tulge 20. detsembril hiljemalt kell 14.30 Tartu Ülikooli raamatukogu ette, võtke kaasa sõbrad ja loosungid! Tuletame üheskoos linnale meelde, et noored hoolivad oma tulevikust, linnakodanikud hoolivad noorte tulevikust ja panustades Anne Noortekeskusesse investeerib linn ka oma paremasse tulevikku!

Henry Narits

Aasta viimased kontserdielamused Võru Kandles

19. detsembril kell 19 tulevad Kandle lavale Birgit Õigemeel ja Mihkel Mattisen kontserdiga ”Jõulud südames”.
27. detsembril kell 19 toimub kontsert ”Pühademuusika”, kus lavale tulevad Mari Kalkun ja Riho Sibul. Mari Kalkuni muusika tunnussõnaks on vahetu. Tema loomingu inspiratsioon pärineb loodusest, rahvalauludest ja luulest. Tänavu jõuludel ühendab Mari Kalkun jõud Eesti elava rokkmuusika legendi Riho Sibulaga, kellega üheskoos antakse neli jõulukontserti.
“Pühademuusika” ei ole tavaline kontsert selle traditsioonilises tähenduses, sest muusikud otsivad ühist kooskõla läbi improvisatsiooni, mis oma spontaansuses on kordumatu ja sünnib üheskoos kontserdipublikuga kohapeal.
29. detsembril kell 19 toimub kontsert-etendus ”Tempera laulab”, mis on ühtlasi Võru koori Tempera 10. tegevusaasta juubelikontsert. Koori dirigeerib Signe Rõõmus, liikumise on seadnud Tea Kõrs ja Maire Udras, kaastegevad on Võru Kesklinna Gümnaasiumi koorid, vilistlased ja külalised
Ilusaid elamusi!
Kätlin Hoop