Maire Kriis

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Urmo Kübar võitis Euroopa Kodaniku Auhinna

Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.

Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.

Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).

Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.

Anu Tali valiti USAs Sarasota sümfooniaorkestri järgmiseks peadirigendiks

4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.

Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.

4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Pühapäeval toimub Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja valla noorte tänuüritus

26. mail algusega kell 16 toimub Rõuge Avatud Noortekeskuse juures Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja Rõuge valla noorte tänuüritus. Samal päeval kell 12 on huvilistel võimalik osaleda kitarrimängu õpitoas, mida juhendab Madis Arvisto.

NB! Vihmase ilma korral toimub üritus Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: raugeank@gmail.com või telefonil 5340 3309.

Üritust toetab: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Rõuge Vallavalitsus, Võru Maavalitsuse Avatud Noortekeskuste programm.

Hang’i maagia kolmes lossis

Kolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania, mille eesmärgiks on säilitada tulevastele põlvedele fotodel ja filmilindil jäädvustatud mälestus vabatahtlike päästjate tegevusest nii sõjaeelsel, kui ka sõjajärgsel perioodil.

Koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga tahetakse kokku koguda fotod ja muud salvestised vabatahtlikest pritsimeestest, merepäästejaamadest,-paatidest ja nende vabatahtlikest meeskondadest. Oodatud on pildid vabatahtliku päästega seotud naisseltsidest, puhkpilliorkestritest ja karskusliikumisest. Samuti ülesvõtted nõukogude võimu aegsest vabatahtlikust ja sõjaväestatud tuletõrjest. Kogutud materjal esitatakse ja säilitatakse Eesti Tuletõrjemuuseumis. Merepäästejaamu ja merepäästet puudutav osa antakse üle Rannarahva Muuseumile.

Koopiad fotodest saatke palun aadressil Päästeliit Lõõtsa 4 Tallinn 11415. Elektroonilisel kujul olemasolev materjal saatke meiliaadressil kaido@paasteliit.ee Tekkivatele küsimustele saab vastuse Päästeliidu tegevjuhilt Kaido Taberlandilt telefonil 522 7987.

Ants Raava

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

Reedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval. — Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer

Sellel neljapäeval avaneb Uma Laulul uute võrokeelsete laulude külluselaegas

Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.

Vahetult enne kontserdi algust allkirjastatakse III Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Nopri talumeierei ja Arke lihatööstusega. Samuti valmistatakse Sännas III Uma Pido sümbolpill kivipill, mida juhendab õpetaja Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.

Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Igalt autorilt tuleb Sännas esitusele kuni kaks laulu ning 5-liimeline žürii valib nende seast välja parimad, mille autorid saavad võimaluse esineda 1. juunil Uma Pido laadalaval. Lemmiku valivad ka kohaletulnud inimesed. Lisaks võivad autorid loota, et nende loodud laulud valitakse järgmise Uma Pido koorirepertuaari hulka. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii” kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud võrokeelsele CD-le “Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

Uma Laul III korraldaja Taisto Uuslail jagab, et auväärne on näha lauluesitajate väekust ja rõõmustav on tajuda, et Uma Laul on jõudnud inimeste südametesse. Žüriisse kuuluvad folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Uma Laulu lugude ettekandmine ja tähistamine algab kell 16, pilet maksab 2 eurot. Auhinnafond kujuneb Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad saavad pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.

Mari-Liisa Parder, Uma Pido kommunikatsioonipäälik

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lendab kosmosesse 4. mail kell 5.06

Eesti esimene satelliit ESTCube-1 lennutatakse Euroopa kosmosesadamast Prantsuse Guajaanas Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) uusima kanderaketi Vega pardal Maa orbiidile laupäeval, 4. mai varahommikul Eesti aja järgi kell 5.06. Eesti saamist kosmoseriigiks saab jälgida otseülekandena Arianespace.tv veebilehelt.

ESTCube-1 alustab peale kanderaketist eemaldumist kontrollsignaali edastamist, mida on kõigil raadioamatööridel võimalik vastu võtta sagedusel 437,250 MHz.

Eesti tudengisatelliidi programm algatati Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt 2008. aastal eesmärgiga populariseerida reaal- ja inseneriteadusi, anda tudengitele praktilisi kogemusi ning arendada ettevõtlikkust. ESTCube-1 satelliidi teaduslikuks missiooniks on elektrilise päikesepurje komponentide katsetamine.

Eesti tudengisatelliidi projektis on tööperioodi vältel osalenud ligi sada üliõpilast Tartu ülikoolist, Tallinna tehnikaülikoolist, Eesti lennuakadeemiast ning Eesti maaülikoolist. Projekti juhendavad Tartu observatooriumi teadlased ja Tartu ülikooli õppejõud. ESTCube-1 valmimisse on aktiivselt panustanud Tartu ülikooli välisüliõpilased Lätist, Leedust, Saksamaalt ja Ukrainast. Projekti rahvusvahelisteks partneriteks on Soome meteoroloogia instituut, Helsingi ülikool, Jyväskylä ülikool, Ida-Soome ülikool ja Saksa kosmoseagentuur. Projekti toetab Euroopa kosmoseagentuur. Satelliidi orbiidile lennutamisega tehtav esimene samm kosmoseriigiks saamise poole on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastale.

ESTCube-1 koduleht: www.estcube.eu

ESTCube-1 projekti ametlik uudistekanal: http://www.facebook.com/estcube

Info raadioamatööridele: http://www.estcube.eu/en/radio-details

Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali.

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

Kõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Vikipeedia ootab pilte Tartu kevadpäevadest

Tartu kevadpäevade üritused pakuvad palju huvitavaid vaatepilte. MTÜ Wikimedia Eesti kutsub kõiki fotohuvilisi üles neid pildistama ja Vikipeedia kaudu ka teistega jagama.

Võistlusel osalevad 29. aprillist 5. maini 2013 Tartus tehtud fotod, mis on üles laaditud 12. maini ning kajastavad Tartu kevadpäevi või muid selleaegseid tudengiüritusi. Oodatud on ka fotod tudengiorganisatsioonide tavadest ja kultuuripärandist. Samuti on teretulnud neid teemasid kajastav videomaterjal, parimal videolõigul on lootust eripreemiale.

Auhinnafondis leidub mitmesuguseid meeneid, kinkekaarte ja tudengitraditsioonidele vastavaid esemeid, võistlust toetavad Tartu Ülikool ja Tartu linn. Auhinnad kuulutatakse välja 20. mail.

Fotovõistluse täpsemad juhendid ja tingimused leiab Vikipeediast aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tartupeedia/Fotov%C3%B5istlus#Tartu_tudengipäevade_fotovõistlus

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

42 last lugõsi Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi

25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).

Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:

Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).

2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).

5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).

10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).

Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Võru linn muutub lahinguväljaks

Sel nädalavahetusel, 20. ja 21. aprillil korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseliidu Võrumaa malev koostöös linnavalitsusega Võru tänavatel suurejoonelise linnalahingu.
Vaatemänguline sõjategevus linnas algab pühapäeval kell 10 ja kestab orienteeruvalt kella 13-ni. Luuretegevus algab juba laupäeva õhtul, seega võivad esimesed tulevahetused linnaelanikeni kosta ka juba ööl vastu pühapäeva.
Lahingutegevuses osalevad lisaks Võru malevale ja Kuperjanovi jalaväepataljonile veel Põlva, Tartu ja Valga malev. Lahingutegevusse on kaasatud ligikaudu pool tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast ning õppusega on seotud veel umbes 400 inimest.
Korraldajate eesmärk on pidada lahing võimalikult tõetruult, seega võetakse kasutusele ka imitatsioonivahendid. Aktiivsem sõjaline tegevus toimub Koreli oja piirkonnas Tartu tänava ja Räpina mnt vahel. Linnas on kehtestatud liikluspiirangud ning huvilised võivad jälgida sõjategevust selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud alal.
Pühapäeval, pärast lahingutegevuse lõppu, alates kella 13.30-st toimub Vabaduse väljakul relvanäitus ning linnarahvale pakutakse sõdurisuppi.
Marianne Mett