Koolivaheajal saab Tartus meisterdada jõululodjal

Jõululodi ootab koolivaheajal lapsi Tartu Raekoja platsile meisterdamise õpitubadesse. Õpitoad toimuvad 27.-31. detsembril ja 3.-7. jaanuaril kell 12-14 ja kell 15-17.

Jõululodjal õpitakse tundma Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ning neid koore, okste ja puidu järgi eristama. Arutatakse, milleks erinevaid puuliike on läbi aegade kasutatud ning mida põnevat ja kasulikku puude eri osadest teha saab. Proovitakse õigeid võtteid puutööriistade kasutamisel, õpitakse ohutust ja tööriistade hoidmist-hooldamist. Uuritakse kuidas on lodi ehitatud ja milliseid puust saadavaid materjale laevaehituse juures veel kasutatakse. Trümmis meisterdadatakse puidust ja puu erinevatest osadest esemeid, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse lodjafilmi.

Rahvamuusikutele taasilmus 80 aastat vana noodiraamat

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andis välja 1930. aastal esmatrükis ilmavalgust näinud noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“.  See sisaldab vanaaegseid valsse, polkasid ja polka-masurkasid, mõni lugu on rahvamuusikaringkondades laialt tuntud ja mängitud, mõni unustatud või suisa varem kuulmata.

Vajadus sellise raamatu järele oli suur, sest viiulipalad on eesti rahvaliku instrumentaalmuusika kõige universaalsem osa ning need sobivad mängimiseks ja harjutamiseks ka teistele pillidele, andes hea tunnetuse eesti rahvamuusikast. Tänapäeval ei noodistata rahvamuusikat enam koos klaverisaatega ning see asjaolu muudab antud kogumiku eriliseks.

Raamatu koostaja ja lugude seadja on Victor Compe (1895-1968), kes on olnud tähtis tegelane eesti džässi ajaloos olles 1925. aastast tööd alustanud Eesti esimese kutselise džässorkesttri  The Murphy Band juht.

Noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“ materjalid on pärit 1929. aasta sügisel toimunud ekspeditsioonilt, kui Compe käis koos Mihkel Aitsamiga maal rahvaviise kogumas. Compe kui džässmuusiku huvi eesti rahvamuusika vastu polnud sugugi juhuslik ega pealiskaudne. Ta kasutas ja kutsus teisigi heliloojaid kasutama tantsupalades eesti rahvaviise, mis selle aja džässmuusikas oli ainulaadne laiemaltki kui Eestis võetuna.

Haanjasse kogunevad täna Eestimaa mägede vallutajad

Täna ja homme toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Hommikul Haanjasse kogunenud matkajad loodavad tänase päeva jooksul ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Ligi tuhat majapidamist on elektrita

Ligi tuhat peret võttis jõule vastu ilma elektrita. EIle hilisõhtul oli rivist väljas 21 alajaama, mis teenindavad kokku 1124 majapidamist,  tän ahommikul kell 10 oli elektrita ligi 850 majapidamist.

Hetkeseisu saab pidevalt jälgida Eesti Energia rikete veebilehelt.

Kõige enam katkestusi oli Viljandimaal ja Harjumaal, samuti Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.

Elektrikatkestustest palub Eesti Energia teada anda kõnega või lühisõnumiga Eesti Energia 24h rikkenumbrile 1343 või e-postiga Eesti Energia kodulehe kaudu.   Elektrikatkestuse korral palutakse enne rikketelefonile helistamist oodata 15 – 20 minutit. Selle ajaga jõuab katkestuste info Eesti Energia infosüsteemi ning siis oskame anda täpsemat infot rikke kohta. Rikkenumbrile helistades kehtivad operaatorite seatud kõnetasud. Eesti Energia omalt poolt lisatasu ei kehtesta.

Tänane päev tuleb pilvine. Sajab lund ja tuiskab, sadu on paiguti tugev. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-21m/s. Külma on 3 kuni 9 kraadi.

Kõrvalteed on raskesti läbitavad

Eile varahommikul alanud lumesadu ja tuisk on laienenud kõikjal Eestis ning liiklemine on muutunud raskendatuks.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel esineb tuisuvaalusid ning lendlevat lund.

Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod. Palume mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid.

Samuti palume ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on lumesaju ja tuisu tõttu raskendatud ning võib esineda läbimatuid lõike.

Harju maakonnas on tuisu tõttu läbimatu Raasiku-Kostivere maantee kaks kilomeetrit enne Kostiveret. Samuti palume raskete teeolude tõttu mitte sõita Harju maakonnas Kaberneeme-Kiiu maanteele.

Ilm oli pilves, kõikjal tuiskas ning sadas lund ja jäidet. Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Kui on vajadus liigelda väiksematel maanteedel, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku -5 kraadist kuni -9 kraadini.

Allikas Maanteeamet

Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

Jõulutunnelit juhivad Katrin Viirpalu ja Margus Saar. Foto: err.ee
ETV traditsiooniline heategevusprogramm Jõulutunnel läheb sel aastal Hiiumaale, et teha tutvust sealsete inimestega ja uurida, miks Hiidlaste Koostöökogu soovib kohalikule haiglale kompuutertomograafi.

Mis on mere taga elamise rõõmud ja millised on riskid? Jõulutunneli saatejuhid Katrin Viirpalu ja Margus Saar käivad heategevuspäeva kuues saates ka teistes Eesti “kaugetes kohtades”, kutsuvad otsesaatesse külalisi ning on palunud Esimesel jõulupühal esinema paljusid armastatud lauljaid ja muusikuid.

Stuudiosse on lubanud tulla Liisi Koikson, Hanna-Liina Võsa, Ott Lepland, Tanel Padar ja The Sun, Birgit Õigemeel, Ummamuudu, Vägilased, Helin-Mari Arder jpt.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millel helistades on võimalik toetada Hiiumaa haiglat kompuutertomograafi soetamisel. Helistades numbril 9007701 annetate 25 krooni, 9007702 annetate 100 krooni ja 9007703 annetate 500 krooni.  Loe edasi: Jõulutunnel kogub täna raha hiidlastele tomograafi jaoks

Tori rahvarõivastest ilmus raamat

Pärnumaa Tori valla Randivälja külaselts andis välja raamatu kodukandi rahvarõivastest. Kihelkonna rahvarõivaid tutvustava raamatu koostamise eestvedajateks olid seltsi liikmed Anne Rätsep, Anne  ja Mart Ruumet.

Mõte koostada raamat oma kihelkonna rahvarõivastest said koostajad tänu Tori inimeste huvile oma kodukoha ajaloo ja rahvarõivaste vastu.

Raamat sisaldab autentset materjali, mis on saadud Eesti Rahva Muuseumi kogudest ja Pärnu muuseumist. Raamatus on trükitud ka erakogudes hoitavaid emotsionaalse väärtusega vanu fotosid ja esemete kirjeldusi.

“Meie eesmärk oli raamatukaante vahele koguda baasmaterjal, millele toetudes saavad rahvarõivaste huvilised valmistada Tori kihelkonna rahvarõivaid või kasutada kohalikke ornamente nüüdisaegsetele rõivastele rahvusliku eripära andmisel,” rääkis Rätsep ajalehele Pärnu Postimees. “Samuti pakub raamat ideid kodude kujunduseks.”

Emmaste juhid võtavad puhkust, et lapsed jõuluks koju tuua

Emmaste vallajuhid ja ametnikud võtavad palgata puhkust selleks, et maksta väljaspool Hiiumaad õppivatele Emmaste noortele “Jõuluks koju” toetust. Seda saavad väljaspool Hiiumaad õppivad Emmaste noored, kes esitavad vallavalitsusele hiljemalt 15. jaanuariks vastava avalduse. Viimati jaksas vald populaarset “Jõuluks koju” toetust maksta 2008. aastal ja siis oli taotlejaid 75.

Allikas: Hiiu Leht

Nädala pärast vallutatakse Eestis ligi 6000 meetrit mägesid

Suvepilk Suurelt Munamäelt Vällämäele. Foto: Erkki Peetsalu
25. ja 26. detsembril toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Matk algab 1. jõulupühal kell 9.30 Haanja suusabaasi juurest ja esimesel päeval loodetakse ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Allikas: www.haanjamatkad.ee

Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

MTÜ Eesti Roheline Liikumine ja Eesti Maastikuarhitektide Liit korraldab allkirjade kogumist Tartu kesklinna õueala kaitseks.

Selgituses kirjutatakse: “Kesklinna tänavaruumi on vaja muuta kõikide kesklinnas viibijate jaoks turvalisemaks ja atraktiivsemaks. Linnavalitsuse plaan kaotada Tartu kesklinnas õueala ja asendada piiratud kiiruse 20 km/h alaga on küll juriidiliselt korrektne lahendus, aga reaalselt ei muuda kesklinna tänavaruumi inimeste jaoks karvavõrdki turvalisemaks ega atraktiivsemaks – pigem vastupidi. Elu- ja äritegevus kesklinnas aga sõltub otseselt sellest, kui hästi kesklinna külalised ja elanikud end siin tunnevad. Õueala puhul võivad jalakäijad liikuda kogu tee ulatuses ja autojuht peab jalakäijate läheduses kiirust vähendama. Silmatorkav graafiline liiklusmärk annab juhtidele (ka võõrastele) selgelt märku, et siin tänavatel liiguvad lisaks autodele ka jalakäijad.” Loe edasi: Tartu kesklinna õuealade kaitseks kogutakse allkirju

Ruhnu saare elanikud tegid ise kalendri

Talgud. Foto 2011. aasta kalendrist
Sel nädalal leidsid kõik ruhnulased oma postkastist 2011. aasta kalendri, kus on peal nende oma saare lugu. Nimelt oli MTÜ Ruhnu Kultuurielu ilma igasuguse suurema jututa ja õige tasa valmis teinud ajalooliste fotodega Ruhnu kalendri.

Vanad fotod on üks osa Ruhnu ajaloopärandist. Tagamaks nende säilimise ja võimaldamaks vaba ligipääsu otsustas selts aasta tagasi luua Ruhnu digitaalse fotopanga. Digikujule viidud fotomaterjalist on loodud avalikult ligipääsetav veebigalerii aadressil http://kultuurielu.ruhnu.ee/galerii.

Valminud fotogaleriid on plaanis jätkuvalt täiendada. Vähemalt aasta on saare avalikus blogis toimunud ka arutelu fotodele jäädvustatu üle. Mitme pildi kohta on saareelanikel oma lugu. Uus kalender sisaldabki osa neist fotodest.

Vabaühendusi kutsutakse arvamust avaldama

Millised on praegu olulisemad riigivõimust sõltuvad asjad, mis aitaksid kodanikuühiskonda ja vabaühendusi tugevamaks muuta ning koostööd avaliku võimu ja ühenduste vahel parandada?

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuse Liit (EMSL) palub kõiki avaldama arvamust, millised ettepanekud peaksid olema vabaühenduste manifestis Riigikogu valimiste eel. Hetkel on väljas 14 ettepanekut, mis on välja toodud maikuus toimunud kärajatel või hilisematel kohtumistel. Nüüd on aeg neile hinnang anda, kas teie meelest oleks ettepanek vajalik või ei. Kui märkate, et mõni oluline poolt- või vastuargument on jäänud välja toomata, siis selleks on iga ettepaneku juures kommentaarikast. Samuti on kõik uued ettepanekud oodatud, et need hääletusele lisada.

Ettepanekute puhul oleks aga oluline jälgida kaht asja: esiteks peab selle rakendamine olema Riigikogu või valitsuse pädevuses, teiseks peaks see puudutama kodanikuühiskonda või vabaühendusi laiemalt, mitte ainult kindlat organisatsiooni või valdkonda. Ettepanekud asuvad www.ngo.ee/manifest.

Nii puudutavad ettepanekud näiteks võimalust  suunata annetuselt saadud tulumaksutagastus hoopis annetuse saanud organisatsioonile lisaks. Samuti on nede seas ettepanek  suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) riigieelarvelist rahastamist kahekordseks, seega 40 miljonile kroonile aastas. Mitu ettepanekut puudutavad nii tegevuse läbipaistvamaks muutmist ning riigi ja MTÜde koostöö suurendamist.

 Millised ettepanekud ja kui palju lõpuks manifesti alles jäävad, otsustab EMSLi liikmete valitud nõukogu, kes koguneb 21. detsembril – teie eelistused ja kommentaarid on aga seejuures väga olulised. Seejärel esitatakse need ettepanekud ka Riigikogu kandidaatidele, nagu eelmistegi valimiste eel. 2007. aasta manifesti üheks tulemuseks oli näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali loomine (lähemalt saab toonaste ettepanekute rakendamisest lugeda aadressilt www.ngo.ee/33553).

Konnad õpetavad paremini Emajõge tundma

Loodusemehed ja fotograafid Arne Ader ning Urmas Tartes õpetavad multimeediaprogrammi “Konnapilgul mööda Emajõge” abil paremini tundma Emajõe elustikku.

Õppematerjali tutvustab   Peipsi Koostöö Keskus homme kell 15  Tartu Keskkonnahariduse Keskuse   (Kompanii 10) saalis.
Valminud loodusõppevahend koosneb pildiprogrammist ja saatetekstidest,  uusi ning põnevaid fakte aitab meelde jätta viktoriin. 
Õppeprogrammi eesmärk on mitmekesistada õppematerjalide hulka, mis  aitaks lastel saada hea ülevaate Emajõe vee- ja luhaelustikust nii  koolitundides kui looduskeskustes.

 Autorid tutvustavad programmi järgmiselt:” Eri aegadel on Emajõel ja tema  luhtadel erinev nägu. See oleneb nii aastaajast kui ka sellest, kuidas  jõge vaadata: kas seista maapinnal, ronida puu otsa, laskuda kükakile  või kõhuli. Ühest ja samast Emajõest saab palju põnevam paik, kui  taipame teda silmata maa- ja veelähedase konnapilguga.”

 Materjali on  kogutud kaks aastat ja see on jaotatud ülevaate saamiseks aastaringi  osadeks – algab jääminekuga, kevadisest suurveest südasuveni ning  jälle saabuva talveni.

CD-kandjal multimeediaprogramm “Konnapilgul mööda Emajõge” saadetakse  Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Lõuna-Eesti koolidele, raamatukogudele ning  kõigile loodushariduskeskustele.

Viljandi waldorfpere kutsub täna heategevuslaadale

Viljandi waldorfpere korraldab täna algusega kell 11 Viljandi Pärimusmuusika Aidas traditsioonilise jõululaada. Siit leiab kingiks mitmeid keskkonnasõbralikke tooteid: puidust lelusid, ökoseepe ja -kosmeetikat, taimedega värvitud lõngasid, mesilasvahaküünlaid, lambanahku, mett, lasteraamatuid, isetehtud ehteid, maiustusi ning palju käsitööd nii külalistelt, teistelt waldorfkoolidelt kui oma lapsevanematelt.

Töötubades saab meisterdada jõulukaarte, vahaküünlaid, jõulukroone ja -krässe, päkapikukesi, proovida pakutrükki ja kedervarrega ketramist, viltida. Muinasjututoas võib vaikselt muinasjutte kuulata – räägivad Kristiina Ehin ja Epp Petrone. Päris pisikestele on hoidjaga mängunurk.

Koduses kohvikus pakutakse lastevanemate valmistatud küpsetisi, kooke, leiba ja jooke, kohapeal valmivad vahvlid! Laval on palju mõnusat muusikat waldorfkooli lastelt, lastevanematelt, sõpradelt: üles astuvad Karoliina Kreintaal ja Maarja Nuut, Kääksutajad, Margit Kuhi kandleklubi, Annika Mändmaa, Ruslan Trochynskyi, Justin Petrone jt. Toimub piparkoogimajade näitus, võistlus ja oksjon – teemaks sel aastal “Pillid. Muusika.” 

 Laat on heategevuslik, tulu läheb uue lasteaiarühma loomiseks.

Hiiumaa kultuuripärl on puulaevade pidu

  Hiiumaa 2010. aasta kultuuripärl on Hiiu purjelaeva seltsi korraldatud V puulaevade pidu. Valiku tegi komisjon kuue kandidaadi seast. Preemiat antakse välja Eesti Kultuurkapitali, Hiiumaa omavalitsuste liidu ja Hiiu maavalitsuse koostöös.

 Kultuuripärli meene ja 28 000kroonise preemia saavad seltsi esindajad kätte 14. jaanuaril maakonna kultuuri- ja spordiaasta avapeol.

Eelnevatel aastatel on selle preemia pälvinud festival Hiiumaa Homecoming (2006), Kohvikute päev (2007), Hiiumaa Võrkpalliturniir (2008) ja festival Hiiu Folk (2009).

 V puulaevade pidu toimus juunikuus Emmaste vallas. Kahe päeva jooksul said huvilised Sõru sadamas osaleda paadimeistrite, köiekeerutamise, tõrvapõletamise, võrgukudumise ja teistes töötubades ning tutvuda lähemalt puupaatide ajalooga.

Põlvamaa edulood said kaante vahele

SA Põlvamaa Arenduskeskusel ilmus eriväljaanne „Põlvamaa edulood 2010“, mis teeb kokkuvõtte aasta silmapaistvamatest tegemistest. „Raskuste kiuste on lõppev aasta Põlvamaal olnud ka õnnestumiste aasta,“ tõdes SA Põlvamaa Arenduskeskus juhataja Kaire Mets. „Näiteks tehti just tänavu viimaste aastate rekordinvesteeringud turismisektoris ning seega lisandus meie maakonda mitmeid uusi ja väga olulisi turismiobjekte. Samuti on märgatav meie inimeste huvi ja võimaluste suurenemine ettevõtluskoolituste vastu, mis lubab väita, et Põlvamaal on alustanud või alustamas uus väikeettevõtjate laine.“

Lõppeva aasta rekordinvesteeringute hulka Põlvamaal kuulub ka maanteemuuseumi näitus Teeaeg. Veel on edulugude seas juttu Sikahansi talust, kus kasvatatakse Eesti parimat mädarõigast.

 Lugeda saab ka Põlgaste teokast maaeluseltsist, Ahja oma sepast ning Saverna külaelu sädeinimesest Merlest.

Lähemalt saab lugeda siit: http://www.polvamaa.ee/index.php?page=3096&

Pühapäeval saab teha kingituse lemmikloomale

Tiina Toometi Kliinikus toimub homme heategevuslik jõululaat, mille tulud lähevad kodutute koerte aitamiseks ning aktsioonile “Aita Eesti Koeri” (http://www.koer.ee/kampaania/).
Tänavune jõululaat toimub mulluse eeskujul, kui kliinikus pakuti müügiks töötajate poolt disainitud ja valmistatud mänguasju ning lemmikloomade aksessuaare.  Väga populaarne kaup olid pehmed värvilised kaelarihmad, millest osad valmistati kohapeal rätsepatööna ja soovi korral sai omanik endale ka sobiva fliisist tutimütsi kõrvale tellida. Ka dr. Kella kootud ning dr. Toometi heegeldatud hiired olid nõutud kassiomanike hulgas. 

Sel aastal toimub Jõululaat 12. detsembril. Kliiniku kollektiiv laseb näppudel nobedasti käia ja mänguasjade, rihmade ning muude aksessuaaride sortiment on üsna lai. Maiustused nii inimestele kui loomadele. Pakutakse teed, kohvi ja glögi. Uudne on sel aastal fotoateljee teenus – tule koos lemmikuga ja lase teha meeleolukas jõulukaart.
Laat toimub Tiina Toometi Kliinikus Sõle 3, Tallinn homme kell 11-15.
Allikas www.koer.ee

Raplas näeb kondiportselanist tööde näitust

Rapla Keskraamatukogus avati eile kunstnik Merike Halliku isiknäitus “Teekond”. Näitus on kunstniku käesoleva hetke loominguline ülevaade ja kajastab kunstnikuna teekonna keskpunkti jõudmist ja autori viimase viie aasta seotust Raplamaaga eelkõige õpetaja ja kunstnikuna.

Tööd on teostatud suures osas kondiportselanis, kuid kasutatud on ka kõva portselani ning lisaks kõrgkuumussavi. Välja on pandud muuhulgas tööd, mis olid eksponeeritud 2009. aasta isiknäitusel Horvaatias. Samuti eksponeeritakse Kohilas valminud suurevormilisi töid.

Merike Halliku  sõnul on elu teekond, mis seotud meie ette kerkivate raskustega, nende ületamisega ja jõudmisega järgmisesse punkti. “Kuidas teekonda läbida, see sõltub nii inimesest endast. Teekonnal kohatud inimesed jätavad jälje ja tihtipeale saadetakse teele häid soove nii oma sõpradele kauge maa taha kui ka uutele tuttavatele,” lisas ta. 

Võru ootab kõiki laadale

Täna toimub Võru Kesklinna pargis jõululaat, kust saab osta käsitöö- ja kunstikaupa ning erinevaid toiduaineid. Tänavu toimub Võru linna jõululaat juba kuuendat korda. Huvi on olnud suur ja laadale on end kauplema registreerinud ligi 90 kauplejat. Tullakse nii Võru-, Põlva- ja Tartumaalt kui ka naaberriigist Lätist.

 Hulgaliselt pakutakse looduslikest materjalidest valmistatud jõuluvanikuid, jõulupärgi, jõuluehteid. Samuti ei puudu laadalt toiduained, müügil on hapukapsas, verivorst, sink, vorst, piparkoogid ning loomulikult palju muud head ja paremat. 

 Kogu laadapäeva vältel lõbustab rahvast lustakas päkapikk ning nautida saab lauljate-tantsijate esinemisi ja ise ka line-tantsus kaasa lüüa. Keskpäeval toimuvad piparkoogisöömise ja jõuluvanaks riietumise võistlused ning kell 13 peetakse maha heategevuslik oksjon, et teha koos hooldus- ja eestkoste perede laste meeled rõõmsaks.

Homme on Tartus talve huvipäev

Homme toimub Tartu Ülikooli loodusmuuseumis talve huvipäev, kus jagatakse nii teadmisi looduse kohta kui valmistutakse talvisteks pidupäevadeks.
Keskpäeval algab geoloogiamuuseumis loeng ja praktikum “Ehtekivid”. Geoloogiamuuseumi varadehoidja Tõnu Pani õpetab määrama erinevaid ehtekive ja nende eest hoolt kandma. Samas saab vadata kanäitust”Kivide sisemine ilu”. Kell 13.30 räägib Sergei Põlme zooloogiamuuseumis madudest kui lemmikloomadest.

Terve päeva jooksul on zoloogiamuuseumis on avatud õpitoad, kus saab uurida ja õppida tundma loomade koljusid, nahkasid ja tegevusjälgi ning teha looduseteemalisi karpe ja jõulukaarte.
TÜ loodusmuuseumi talve huvipäev kestab kella 15ni.

Eestimaa Looduse Fond otsib aasta parimat noort looduskaitsjat

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kuulutas välja konkursi 2011. aasta Noore Looduskaitsja Auhinnale.

 Noore Looduskaitsja Auhinna eesmärgiks on toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinnale saavad kandideerida Eesti looduskaitsjad, kes on nooremad kui 35 aastat passi järgi või enesetunde alusel. Kandidaat võib töötada nii riiklikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti vabatahtlikuna. Olulisim on see, et ta seisab ihu ja hingega Eestimaa looduse kaitsel ning omab selles vallas tulemusi.

Siiani on auhinna pälvinud: Asko Lõhmus Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia suuna arendamise eest, Peep Mardiste, kes on olnud pikka aega seotud Eesti keskkonna- ning looduskaitsega ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonide tugevdamisega, Marek Sammul teaduspõhise looduskaitse arendamise eest, Tarvo Valker linnukaitseliste tegevuste eest, Murel Merivee innuka looduskaitsjana ja Ulvar Käärt, kes on teinud Eesti Päevalehele kirjutatud artiklite kaudu palju tööd eestlaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks ning kirjutanud tihti ka looduskaitse probleemidest, mis muidu peavoolu meedia uudisekünnist ei ületa. Otsuse Auhinna määramise kohta teeb Eestimaa Looduse Fondi poolt kokku kutsutud žürii, kuhu kuuluvad Alex ja Kaja Lotman, Tiit Randla, Mart Jüssi ja Ulvar Käärt. Auhinda rahastavad Alex ja Kaja Lotmani sünnipäevalised, Estonian Nature Tours ja OÜ 360 kraadi. Auhind antakse välja ELFi 20. sünnipäeval 1. veebruaril 2011.

Kandidaate ootab ELF kuni 20. jaanuarini.

Harjumaal ja Virumaal on tuisu tõttu suured ummikud

Tuisu ja lumesaju tõttu  on liiklus paljudel maanteedel katkemas. Maanteeamet palub võimalusel vältida liiklusesse minekut, seda eriti Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas. Eelkõige palutakse vältida Nehatu-Loo-Lagedi piirkonda.

Põhimaanteed ja suuremad tugimaanteed on lumised, mitmel pool kinnisõidetud lumega. Teede servades on tuisuvaalud. Läbipääsmatud on paljud maanteelõigud Põhja-, Kesk- ja Ida-Eestis. Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod.

Liiklus on häiritud Lääne- ja Ida-Viru maakonnas Tallinn-Narva maanteel Sämist Varjani ja suletud Padaorus (km 119). Inimesi päästetakse ühekaupa ja neid evakueeritakse Viru-Nigula spordihoonesse, kus neid ootab soe söök ja jook ning neil on pesemisvõimalus. Hetkel ootab evakueerimist 600 inimest. Päästjatele on abiks tulnud ka ajateenijad Kirde-Kaitseringkonnast.

Lääne-Eestis ja saartel paistab päike.

Viieaastane Nabala Keskkonnakaitse Ühing teeb senisest tööst kokkuvõtted

Viis aastat tagasi Harju ja Raplamaa 16 küla poolt loodud Nabala Keskkonnakaitse Ühing tuleb teisipäeval üldkoosolekuks kokku, et arutada oma senise tegevuse üle.

„Üks periood meie ühingu töös on selgelt läbi saanud,” tõdes Nabala Keskkonnakaitse Ühingu juhatuse liige Tanel Ots. „ Käesolevaks sügiseks on kätte võidetud täiendavad uuringud Nabala maardla aladel ja ümbruses. Oleme nende aastate jooksul aktiivsete kodanikega kogunud kahel korral suure hulga allkirju, Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu toetuseks on novembri keskpaigaks andnud oma toetuse ca 62 400 inimest. Algatatud on kaitsealade loomine,” tõi Ots välja ja lisas, et on korraldatud üritusi ja teemaõhtuid, kirjutatud artikleid ja välja antud tutvustavaid materjale ning palju muud.

Kogu tööperioodi jooksul on ühingul olnud hea koostöö ka kõigi vallavalitsustega. Neljas vahetult karjääriga kokkupuutuvas vallas on algatatud kaitsealade moodustamine, et tulevikus liita need kokku üheks Nabala maastikukaitsealaks.

Tanel Otsa sõnul nähakse, et Nabala KÜ liikmeskonda moodustavate külade, ühingute ning aktiivsete kodanike ring võiks laieneda.

Nabala Keskkonnakaitse Ühing asutati novembris 2005, asutajateks oli 16 küla Kohila, Kiili, Saku ja Kose vallast. Rohkem lugemist hetkeolukorrast ja Nabala maardlas uurimise ajaloost leiab kodulehelt: www.tuhalanoiakaevuleappi.com  .

Eesti on mattunud lume alla

Eile hakanud torm mattis öö jooksul pea terve Eesti. Möödunud ööl oli põhjatuul kõige tugevam põhjarannikul, Pakrist Kundani ulatusid tuuleiilid 23-26 m/s. Enim lumme on uppunud Virumaa. Padaorus on lumevangis paarsada inimest. Väike-Maarjas oli öösel sadanud lund 38 cm. Teeolud on eile pärastlõunal alanud lumetormi tõttu praegu ülirasked kogu Virumaal, kõrvalteed on suuremas osas läbimatud. Lumevangi jäävate inimesteni jõudmine võib seetõttu aega võtta mitu tundi. Päästetud virumaalased viiakse varjule Viru-Nigula spordihoonesse.

 Ilmaolude tõttu on segi paisatud ka ühistranspordiliiklus, kaasa arvatud nii rongi- kui praamiliiklus.  Üle 11 000 pere on ilma vooluta, terve Loksa linn oli öösel elektrita.  Kõige rohkem on majapidamisi elektrita Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Kokku tegeleb elektrikatkestuste likvideerimisega ligi 40 jaotusvõrgu rikkebrigaadi.  Sügava lume tõttu tuleb enne elektrikatkestuste likvideerimist brigaadidel rajada rikkekohani läbipääs. Seoses ulatuslike elektririketega ei teeninda täna Eesti Energia klienditelefon 1545 kliente. Kõik telefoniteenindajad on suunatud teenindama rikkekõnesid.

Täna jätkub lumesadu ja tuisk, sadu on kohati tugev, teatas EMHI. Kirde- ja põhjatuule kiirus on 15-20, rannikul puhanguti 22-25 m/s. Lund võib päeval kohati juurde tulla veel kuni 15 cm, kõige tõenäolisemalt Lääne- ja Ida-Virumaal. Teeolud on rasked. 
Päästeamet soovitab võimalusel jääda kodudesse.

Haanja valla noored loovad oma volikogu

Home saavad Võrumaal Haanja vallas kokku ärksamad noored, et luua päris oma volikogu.  Kell 17.30 toimub Haanja
rahvamajas noortevolikogu üldkoosolek “SINA oledki homne Haanja!”, mis kutsub üles kõiki noori valla arendamisel kaasa rääkima. Kohale on oodatud kõik noored vanuses 7-26 aastat, samuti oodatakse 12-26 aastaseid noortevolikogusse kandideerima.

Valla noorte üks juhte, Einike Mõttus põhjendas volikogu vajadust järgmiselt: “Piirialadel, nagu seda on Haanja vald, ilmneb sageli kurb tõsiasi, et järjest enam liiguvad noored ära linna ja külaelu hakkab närbuma. Kui võimalusi huvitegevusteks on vähem, kui töökohti on leida raskem ja ei ole maad, kuhu peale enda kodu ehitada, siis paratamatult tekib uuel põlvkonnal mõte, et ehk valiks omale uueks elukohaks linna või piirkonna, kus võimalusi rohkem,” ütles ta lisades, et nüüd kokkusaavad noored ei lase sel juhtuda.  ” Haanja on parim koht, kus elada ja nii peab see jäämagi – nii noore inimese kui ka
meie vanemate jaoks! Nüüd on aeg, mil iga noor saab sõna sekka öelda!”