Kadri Valner

Võrus tuleb Euroopa filmiöö

Võru linnapäevade ajal saab vaadata Euroopa väärtfilme. 19. ja 20. augustil toimuval Euroopa filmiööl saab nautida Prantsusmaa, Suurbritannia, Soome ning Rootsi suurepärast kinokunsti.

Mõlemal õhtul algusega kell 21 näidatakse Võru Kesklinna parki paigutatud väliekraanil kahte mängufilmi. Igale filmile eelneb selle tutvustus.

19. augustil kell 21 linastub film “Edith Piaf – elusse armunud” (“La Môme – La vie en Rose”, Prantsusmaa 2007, 140 min)
Edith Piafi keerulisest ja traagilisest elust jutustav ja mitmekordselt auhinnatud “La Vie En Rose” on klassikaline eluloofilm
omanäolisest ja ikooni staatusesse tõusnud kunstnikust, jutustatud läbi unustamatu laulja esitatud šansoonide.

Kell 23:30 saab näha filmi “Polaarjoone sangarid” (“Napapiirin sankarit”, Soome-Rootsi-Iirimaa 2010, 90 min)
Režissöör Dome Karukoski seikluslik komöödia “Polaarjoone sangarid” kogus Soome kinodes üle 330 000 vaataja ning rahvusliku filmiauhinna Jussi pälvis see parima filmi, režii, stsenaariumi ja publiku lemmiku kategoorias.

Esimene filmiöö lõpeb kell 1. 15.

Filmifestivali teise õhtu esimene film on kell 21 algav “Coco Chanel & Igor Stravinsky” (Prantsusmaa 2009, 120 min). Režissöör Jan Kouneni film toob vaatajani kirgliku ja tundeküllase armastusafääri kahe loomingulise suurkuju vahel.

Kell 23.05 võib vaadata filmi “Happy Go Lucky” (Suurbritannia 2008, 120 min). Tegu on briti kultusrežissöör Mike Leigh’ päikeselise komöödiaga, kus Sally Hawkins kehastab parandamatust optimismist pakatavat algkooliõpetajat Poppyt, kes ei lase kellelgi ega millelgi oma tuju rikkuda. Film esilinastus 2008. aasta Berliini filmifestivalil ja võitis seal Hõbedase Karu parima näitlejanna kategoorias. Lisaks
võitis film Norra rahvusvahelisel filmifestivalil Kõige Nauditavama filmi ja Rõõmutooja auhinna ning Pula filmifestivalil parima režissööri auhinna.
Öösel kell 01.15 toimub filmifestivali lõpetamine
Filmifestival on kõigile külastajatele tasuta.

Põlva ökofestivalil keedetakse moosi

16. ja 17. augustil toimuvad Põlva ökofestivalil hoidistamise õpitoad. Need toimuvad Postitee ääres asuvas Kopli taluköögis ja õpitoa viivad läbi Food Studio kokad Indrek Kivisalu ja Risto Toome.

Hoidistamise õpitoad toimuvad ökofestivali raames esimest korda, kuid festivali projektijuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on festivali raames igal aastal toimunud ka kokkamise õpitoad, mis on täitunud imeruttu.

Hoidistamise õpitubades saab teada, kuidas tooraineid ning maitseid purki ja pudelisse panna. Praktilises osas tehakse veidi teistsuguseid keediseid ning vürtsmoose ehk chutney’ sid, maitseõlisid ja infusioone. “Keedetakse ja degusteeritakse ning koju kaasa saab kõik retseptid kui ka omavalmistatud hoidise,” tutvustas Ulla-Maia Timmo.

Lisaks hoidistamisele toimub Kopli taluköögis 18. augustil ka Setu toidu kursus, kus saab õppida ehedaid ja traditsioonilisi setu toite
valmistama — muuhulgas tehakse sõira, vatska, setupärast seenehautist ja pelmeene. Kursuse viib läbi seni ainsa setu kokaraamatu autor Inara Luigas.

Kokkamishuvilised saavad õpitubade kohta lisateavet netikülgedelt www.ecofest.ee

Suurel Munamäel esineb homme Fernando Noronha & Black Soul

Legendaarse Haapsalu festivali Augustibluus selle aasta eksootilisemaid artiste, üks festivali peaesinejatest (Brasiilia) annab 13. augustil ekstra kontserdi Suure Munamäe tipus asuval vabaõhulaval. See on erakordne võimalus kogeda kuidas omavahel suhestuvad Eestimaa ürgne loodus ja Brasiili kuum veri. Kontserti soojendab Eesti rockimaastiku uus vihane tegija The Blinking Lights.

Fernando Noronha & Black Soul loodi 1995. aastal Brasiilias. Nad on üllitanud seistse albumit ning esinenud paljudel Ameerika ja Euroopa suurtel festivalidel. Fernando Noronha on tunnustatud Brasiilia kitarrist ja laulja, keda kodumaal tuntakse nii lavalaudadelt, kui ka teleri ja raadio kaudu. Koos on esinetud nii B. B. Kingi kui ka Carlos Santanaga. Frontmani enda sõnul on tema muusikat eelkõige mõjutanud Ameerika bluus, eriti Albert King, Freddy King, Stevie Ray Vaughan, T-Bone Walker, Johnny Winter ja loomulikult Jimi Hendrix. Fernando leiab, et iga bluesmani kohustus ja ülesanne on meile usaldatud väärika pärandi edasikandmine ja sellest millegi uue ning isikupärase loomine. Koduleht: http://www.fernandonoronha.com

The Blinking Lights astus esimest korda publiku ette ekspromtesinemisega maagilisel päeval 07.07.07. Sellest hetkest alates ühendasid kolm lapsepõlvesõpra oma toore jõu ja noorusest pakatava energia ning suunasid selle muusikasse. The Blinking Lights mängib stoner rock’i. Nende loomingus on tunda mõjutusi rockbändidelt nagu Led Zeppelin, Audioslave, Nirvana, Metallica, The Cure, Queens Of The Stone Age jt. Bändi lavashow on intelligentselt kompromissitu ja kaasakiskuv adrenaliinilaks igale muusikasõbrale kes peab lugu nn. “vana-kooli” rock-muusika parimatest energiaväljadest. Koduleht: http://www.myspace.com/theblinkinglightsband.

Kontserdi algus kell 20. Pileti hind 7 eurot (müük kohapeal)

Mõtsast leib lavva pääle

«Inemiisi om mõtsan inämb ku marju ja siini!» kõnõlõsõ korjaja. Korjaman käütäs sakõst terve perrega ja nopõmba tiinvä päävän mustikaga päält 50 euro.

«Korjasõ nii latsõ, kes tiinvä kommirahha, mõnõ käävä puhkõpäivist mõtsan, om asotsiaalõ ja om pensionääre – egäsugutsit inemiisi,» kõnõl’ korjajidõ kotsilõ Milvi (tuu olõ-i timä õigõ nimi!), kiä ost Võrol rahva käest siini ja marju kokko. Mõtsast tuvvas saak kokkoostu nii terve perrega, egälütel pangi käen, ku ka ütsindä. Mõni tulõ jalgratta, mõni autoga, mõni tulõ bussi päält maaha.

Korjajit om esiki peris vannu. «Käü üts paar, nii 75 ümbre, autoga käävä, kõikaig toova mustikit,» kõnõl’ Milvi. «Ütlese, et saa-i koton istu, les’ota saa talvõl kah!» Vanõmba inemise läävä joba kellä nelä aigu mõtsa, selle et pääväga ei näe marja. «Ütlese, et marju tegeligult mõtsan om: edimäne sats om päält är roogitu, a puhma all omma ilosa mar’a,» kõnõl’ Milvi. «Mõni lats korjas vanaimä-vanaesäga marju, rahha ei saa pall’o, a tuu om timä, latsõ teenitü raha! Mullõ sääne asi miildüs, sõs harinõs lats raha väärtüsest arvu saama ja tuust kah, kost raha tulõ.» Om muidoki ka sändsit, kiä korjasõ täpsele nii pall’o, et saia katõliitridse õllõpudõli raha kokko. Loe edasi: Mõtsast leib lavva pääle

Tuhalaanes tähistatakse rukkimaarjapäeva

Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.

Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.

Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.

Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.

Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee

Pärnus on taskukohaste asjade laadapäev

Täna kell 14 – 19 toimub Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja uue õppehoone parklas Kooli 6b (vihma korral majas sees) taskukohaste asjade laat ja töötubade päev.

Tule müü või vaheta kasutult kapis, toas, garaažis seisvaid asju ja saadud rahaga osta endale midagi vajalikku, kasvõi kõrvalistuva kaupmehe käest. Müüa ja vahetada võib kõike: riideid, jalanõusid, toalilli, mööblit, elektroonikat, tehnikat jms.

Kohal on Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja õpetajad, kes ootavad lapsi majaga tutvuma ja töötubadesse meisterdama.

Luutsnikul toimus vägev rahvusvaheline ratsavõistlus

kärje ratsutamine 022 — 60 parkuuri võitja Emily Hõim hobusel Colden Rose

Võrumaal Luutsnikul asuvas Kugoritsa ratsatalus, mis on paar kilomeetrit Läti piirist, toimus kolmapäeval esimene Eesti-Läti ratsavõistlus, kus osales üle 20 noore võistleja. “Nii palju võistelejaid, kui täna, ei ole siin veel olnud, ” tundis rahulolu ratsatalu perenaine Raili Märdin, kes on juba aastaid treeninud noori ratsanikke. Selleks võistluseks kutsuti esmakordselt mõõtu võtma Läti Alsviku valla Hippo Prieksi ratsaklubi. Võisteldi kolmel alal – tünnisõidus, parkuuris ning krossisõidus.

Tünnisõidus, kus võistlejail tuli läbida rada ümber nelja tünni, tuli võitjaks võistluse noorim osaleja, 8aastane Kärg Valner hobusel Emmy.

60 cm parkuurisõidus võidutses Emily Hõim hobusel Colden Rose ning 80 parkuuris võitis Paula Ciniute hobusel Oxford. Ka krossisõidus läks võit Lätile, selle võitis Agris Cekulis.

kärje ratsutamine 009 — Tünnisõidu võtja Kärg Valner Emmyl

kärje ratsutamine 010 — Ka sel moel võib võidusõitu teha

Pärast võistlust ütles selle põhikorraldaja Raili Märdin, et oli väga rahul nii oma noorte õpilaste kui hobustega. ” Oli tore, et ka me külalised tulid appi takistusi ehitama ning olid igati abiks. Me võime ju planeerida ja teha projekte, aga sellised võistlused nagu täna saavad sündida ainult heast tahtest ja huvist asja vastu,” ütles ta.

Pokumaal toimub tulekool

Sel laupäeval toimub Põlvamaa loodushuvilistele Pokumaal tulekool. Hommikul algavas tulekoolis räägitakse sellest, kas ja kuidas muutub metsaökosüsteem peale tulekahju, millised taimed jäävad ellu peale tulekahju, kes on tulekahjude tekitajateks ja mis on tulekahju hind. Pokumaa alaline elanik Puuko õpetab sel päeval tegema lõket ja ka lõkkel toitu.

Kell 12.30 algab samas Pokumaa seenepäev, kuhu on oodatud ka kõik tulekooli õpilased. Seetõttu paluvad korraldajad kõigil kaasa võtta seenekorvid.
Loe edasi: Pokumaal toimub tulekool

Põlvas algab täna Uue Ajastu Festival

Täna algab Põlvas neli päeva vältav muusika- ja visuaalkunstisündmus Uue Ajastu Festival “Rahu sagedus”. Esimene õhtu kulgeb kunstinäituste ning filmiprogrammi tähe all. Näitustel eksponeeritavale maalikunstile lisaks näeb videoinstallatsioone, klaasikunsti ja graafikat.

“Olen näituse tarbeks teinud spetsiaalselt viis tööd lähtudes kontseptsioonist rahu. Maaliseeria koloriid on samuti rahulik,” rääkis Põlvas Kesk tn 7 täna avatava kunstinäituse üks autoreid Kadri Toom. “Kasutusel on kujundid, mis lähtuvad rahu teemast. On
Jerusalemma linnavaade ja teine töö lennumasinast, sest ka lendamine või hõljumine on rahuga seotud.”

Samal näitusel näeb ka Tartu ja Tallinna noorkunstnike Alar Tuule, Margus Loki ja Kristi Kongi töid. Videokunsti eksponeerivad Hille Karm ja Külli Mariste.

Võru tänava kunstigaleriis Gallõrii aadressil Võru tn 4 avatakse noore kunstniku Alo Valge näitus “Suuline offer”. Samas on avatud ka
klaasikunsti püsinäitus.

Õhtuhämaras kuvatakse välikinos Põlva kunagise kinomaja Võit seinale film pealkirjaga “Kundun”. 1997. aasta linateos (režissöör Martin Scorsese) räägib dalai-laama elust tänapäevani, Hiina ülemvõimuga tekkinud probleemide lahendamisest ning ühes sellega Tiibeti kultuurist ning argipäevast.

Homme ja ülehomme näeb festivali pealaval ühtekokku 16 artisti või koosseisu pluss klubiüritusi DJ-de ja üllatuskülalistega. Neljal festivalipäeval aitavad külalistel rahu sageduseni jõuda Moskvast pärit post-rocki viljelev Mooncake, Peterburist Superficial Random Knowledge Porridge, Outloudz, Mimicry, Mahavok, Vaiko Eplik ja Eliit, Silvi Vrait-Wright & Co jt.

Nagu eelmiselgi aastal, nii ka tänavu kutsuvad korraldajad külalisi üles pildistama rahu sagedust.
Täpsem info on kättesaaadav festivali kodulehel www.uueajastufestival.ee

Otepääl käib jalgpallinädal

Otepääl algas jalgpallinädal, mis kestab pühapäevani. See algas eile õhtul vutisõprade ühise kaasaelamisega tele vahendusel Eesti koondise sõprusmängule Türgi vastu. Kuni pühapäevani on Tehvandi staadionil aga võimalik vaadata jalgpalli.

Täna toimub Tehvandi staadionil rahvaliiga mäng Otepää jalgpallisõprade ja Eesti Jalgpalli Liidu esindajate vahel (Pohlak & Co).

“Pärast mängu on kõigil huvilistel võimalik jälgida FC Otepää treeningut, mida tulevad juhendama tipptreenerid Marko Kristal, endine Eesti koondislane ja hetkel Tartu JK Tammeka peatreener, ning Janno Kivisild, FC Flora ja Eesti koondise abitreener,” rääkis Jalgpalliklubi FC Otepää treener Martin Teder. “Juba pühapäeval on mõlemad mehed taas Otepääl ja jagavad näpunäiteid FC Otepää mängijatele nende liigamängudel.”

Kõigepealt mängib FC Otepää duubelvõistkond Võru Jalgpalliklubi teise esindusega ja seejärel nädala maiuspala – FC Otepää vs JK Welco Elekter. “Euroopaliku jalgpallikultuuri toob sel võistlusel staadionile vastasvõistkonna fännirühm Electric Legion, kes on eeskujuks igale Eesti jalgpallihuvilisele oma kaasa elamise ja suhtumisega,” kinnitas Teder.

Mängude kava:
11. august kell 18 FC Otepää ja sõbrad – Eesti Jalgpalli Liit
11.august kell 19.30 FC Otepää treening Kristal & Kivisild juhendamisel
14. august kell 14.30 FC Otepää II – JK Võru II

14.august kell 17.00 FC Otepää – JK Welco Elekter

Mängud toimuvad Tehvandi staadionil.

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Sutlemas joonistatakse torne

Tänasest kuni laupäevani toimub Kohila vallas Sutlemal Tornide nädal. Kõik, kes jaksavad pliiatsit-värve-fotoaparaati käes hoida, saavad enda valitud tehnikas jäädvustada kõikvõimalikke torne Kohila valla territooriumil alustades Sutlema mõisa väravatornist. Samuti võib joonistada erinevaid kirikutorne, rahvamaja torni, kuivati torni jne. Sutlema Väravatorni Selts kutsub kõiki üles neid jäädvustama.

Pühapäeval riputatakse valminud tööd näituseks üles Sutlema väravatorni. Lisaks näitusele jõuab vähemalt üks töö ka postkaardile.

Näituse avamisel esineb Kiili noorte vanamuusikaansambel Heili Meibaumi juhendamisel konserdiga “Õhtumuusika keskaajast renessansini”.

Esmateated Sutlema mõisast pärinevad 1425. aastast. Sutlema mõisa väravatorn on unikaalne mõisaarhitektuuri esindaja Eestimaal. Sutlema mõisa viimane omanik oli eduard von Stackelberg. Mõisaesisele ehitati Nõukogude ajal aga kahekorruseline maja ning tallid selle kõrval on nüüdseks täiesti lagunenud. Mõisa püüab taastada Sutlema väravatorni Selts.

Täna algas karujahi hooaeg

Täna algab 31. oktoobrini kestev karujahi hooaeg. Karude arvukus on viimastel aastate jooksul pidevalt suurenenud, seireandmete järgi on neid Eestis umbes 700. Seetõttu võib hooaja jooksul küttida kuni 65 karu. Sarnaselt eelnevate aastatega võib kõige rohkem karusid küttida Ida-Viru, Lääne-Viru, Jõgeva ja Järva maakonnas.

Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti juba traditsiooniliselt 1. augustist 31. oktoobrini tema tekitatud kahjustuste piirkonnas, et vältida edasisi kahjustusi. Seega – küttida võib nn nuhtluskarusid.

Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Taliuinak algab tavaliselt novembris ja kestab märtsi-aprillini. Pojad sünnivad karul tavaliselt jaanuaris. Vastsündinud on väga pisikesed ja sünnikaal ei ületa poolt kilogrammi. Jaanuaris-veebruaris poegadega emakaru pesast peletamisel ei naase emakaru tavaliselt poegade juurde, hüljatud pojad püütakse üles kasvatada metsloomade turvakodus. Suguküpseks saavad karud 3-aastaselt ja poegivad 4-5 aastaselt. Emakarul sünnivad pojad üle aasta. Eestis võib täiskasvanud karu kaal ületada 200 kilogrammi. Karu ainsaks vaenlaseks on inimene.

Karu küttimislimiidi paika panemisel arvestatakse Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire tulemuste põhjal tehtud soovitusi, mis arvestavad muuhulgas asurkonna suurust ning karu tekitatud kahjustuste esinemist. Taoline regulatsioon aitab tagada asurkonna soodsat seisundit ja levikuala laienemist ning hoida ka kahjustusi optimaalsel tasemel.

Lisaks sellele annab oma hinnangu keskkonnaministri moodustatud suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühm. Küttimismahu jaotuse ja korraldamise tingimused jahipiirkondade lõikes määrab Keskkonnaamet.

Mullu teatasid mesinikud, et karud on rüüstanud enam kui 100 mesitaru. 2009. aastal on karude poolt tekitatud majanduslikku kahju hüvitatud ligi 10 161 euro ulatuses, 2010. aastal aga juba 12 846 euro ulatuses.

Homme lõpeb Kohilas rahvusvaheline keraamikute kokkutulek

Pea kolm nädalat Kohilas Tohisoo mõisas kestnud üheteistkümnes rahvusvaheline keraamikasümpoosion jõuab meeleoluka finaalini homme, 23. juulil. Koos traditsioonilise parginäituse avamisega kell 15 algab ühtlasi sümpoosioni lõputseremoonia. Stiilsel ja kordumatul näitusel esitlevad kõik sümpoosionist osa võtnud kunstnikud oma teoseid, mis kolme nädala jooksul Tohisoo puupõletusahjus valminud. Sümpoosioni lõpunäitus on tasuta ning avatud kõigile huvilistele.

Nagu tavaks, osalevad sümpoosionil kunstnikke üle maailma. Tänavu on esindatud USA, Venemaa, Hongkong, Taani, Türgi ja nagu ikka kahe kunstnikuga ka Eesti. Kogu tänavune sümpoosioni seltskond on silmapaistvalt eksperimenteerimisaltis; Ray Chan Hongkongist püüab saviga ühendada kõikvõimalikke materjale, mida mõisast ja ümbritsevast loodusest leiab. Meie tekstiilikunstnik Monika Järg avardab tehnikate piire kunstis ehtides tekstiili portselaniga ja keraamilisi vorme üle tikkides. Selle aasta omamoodi hitiks on aga purustatud Eesti kroonide põletamine keraamikaahjus.

Korraldajate, kunstnike Aigi Orava ja Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üle maailma tuntud puupõletuse asjatundjad on Priscilla Mouritsen Taanist ja Mark Lancet USA-st. Viimase väsimatu ja otsiv vaim on saanud uut inspiratsiooni ka Kohilas: temalt on valmimas sümpoosioni üks suurimaid teoseid – üleelusuurune inimfiguur.

Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Järvakandi lasteaed ootab vabatahtlikke abiks

Raplamaa Järvakandi lasteaed Pesamuna saab vabatahtlike abiga sel suvel uue lastesõbraliku ilme .
Lasteaed osales tänavu Caparol Eesti filiaali heategevuslikul konkursil „Lihtne värvida – lihtne aidata“. Viiekümnest taotlusest valiti välja kümme, kes saavad kingituseks kvaliteetsed värvid ning nõuanded Caparoli spetsialistide poolt. Üks väljavalitutest on Pesamuna lasteaed.
Sisekujundus saab rõõmsad, lastesõbralikud värvid. Lisaks pastelsetele üldtoonidele rõõmustavad lapsi eakohased ning arendavad pildid, mille autoriteks on kohalikud lapsed ise.

Kogu ettevalmistav töö – pindade puhastus, pahteldamine, tasandamine, lihvimine jms ning ka värvimine tuleb endil teha ja eeskätt vabatahtliku tööna, sest üheks taotluse tingimuseks oligi just kogukonna kaasatus projekti teostamisel. Praeguseks on paljud vabatahtlikud töödega alustanud, sest tööd peavad valmis olema juba selle aasta 31. augustiks.

Lasteaia värviprojektiga on liitunud ka mitmed firmad, kes annetavad vajalikke töövahendeid: OÜ Peretare annetab värvimistöödeks vajalikud maalriteibid, OÜ Tarikari annab liivapaberi. Loodetavasti vabatahtlike ja firmade nimekiri veelgi pikeneb, kõik pakkumised on oodatud!

Lasteaed ootab lisaks vabatahtlikke (vilistlasi, lapsevanemaid ja teisi häid inimesi ), kes annaksid oma panuse lasteaia kaunimaks muutmisele!

Käib registreerumine EMSLi suvekooli

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste lIidu (EMSL) XIII suvekool vaatab lähemalt ettevõtete vabatahtlikku tegevust 26. – 27. augustil Rakveres. Aga juba täna võib registreeruda aadressil www.ngo.ee/suvekool.

Tähelepanu all on küsimus: kuidas leida ärisektorist professionaalset vabatahtlikku ja hoida teda oma vabaühenduses pikka aega?Suvekoolis vaadatakse vabatahtlikkuse aastale kohaselt otsa uutmoodi armukolmnurgale: vabatahtlikke kaasavatele vabaühendustele, vabatahtlikele ja äriettevõtetele. Täpsemaks teemaks on pikaajaliste professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda peamiselt äriettevõtetest tulevate vabatahtlike näitel (ingliskeelne mõiste corporate volunteering).

Suvekooli keskmes on professionaalsete vabatahtlike kaasamine ja seda äriettevõtete näitel. Suvekool on nendele, keda huvitavad küsimused:

– Kuidas äriettevõttes vabatahtlikkuse ideed tutvustada?

– Kuidas luua nii äriettevõtte kui MTÜ jaoks kasulik pikaajaline partnerlussuhe?

– Kuidas professionaalsete pikaajaliste vabatahtlike silma (taas) särama panna?

– Kuidas vabatahtlikke tänada ja tunnustada?

Küsimused saavad vastuse erinevates töötubades, aruteludes, praktilistes harjutustes, kindlasti ka meeleolukas ja heas õhkkonnas, mille poolest EMSLi suvekoolil on juba kolmeteistkümneaastane kogemus.

Ettevõtete vabatahtlik tegevus on nende töötajate aja, oskuste ja energia panustamine vabatahtlikku tegevusse vabaühendustes, ingliskeelse mõistena tuntud kui “corporate volunteering”. Kahe päeva jooksul suvekoolis vaatame just professionaalset ja pikaajalist vabatahtlikku tegevust. Kuidas vabaühendus võiks äriettevõttele teha vabatahtlikuks olemise kutse, millest ei saa keelduda; millised on pikaajalise koostöösuhte alused; mida nii vabatahtlik kui vabatahtliku juhendaja võivad sellest õppida, sellest suvekoolis juttu tulebki.

Tartus käib Euroopa suurim folkloorifestival Europeade

Tantsijad Europeade avaõhtul Raekoja platsil — Europeade avaõhtu

Tartus toimub sel nädalal Euroopa suurim rahvakultuurifestival Europeade. Tartus on ligi 3000 muusikut ja lauljat üle Euroopa. Nelja päeva jooksul esitavad oma kultuuri ja traditsioone 140 gruppi 27 erinevast riigist.

Täna kell 19 algab Tartu Lauluväljakul Europeade avakontsert “Flamenkost Kaerajaanini” esitlevad oma kultuuri Belgia, Eesti, Itaalia, Hispaania, Hollandi, Poola, Portugali, Saksamaa, Läti, Ungari, Iirimaa, Slovakkia, Sloveenia, Austria, Prantsusmaa ja Leedu rahvatantsijad ja -muusikud. Kell 21 toimub Raekoja platsil osalejate ja külaliste ühine pidu, pärast seda alustavad tegevust aga Europeade klubid erinevates paikades.

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toob suvisesse Tartusse kokku ligi 3000 osalejat üle kogu Euroopa. Lisaks Tartule jõuab pidu erinevatesse Eestimaa paikadesse, sest Europeadel osalevad grupid sõidavad välja Pisieuropeadedele, mis leiavad aset maakondades üle kogu Eesti. Kokku külastatakse üle 50 paiga ning kõige kaugemaks sihtkohaks on Muhumaa.

Eesti Europeade Komitee juhatuse liikme Valdo Rebase sõnul on Pisieuropeadede ehk Maapäevade eesmärgiks olla sillaks südamest südamesse: „Poolsada gruppi sõidavad erinevatesse Eestimaa paikadesse, kus neile tutvustatakse omakandi elu-olu, tehakse matku Eesti rikkalikus looduses ja korraldatakse kohtumisi kohalike elanikega,“ ütles Rebane. Ta lisas, et välisgrupid esitavad omakorda tantsu või muusikaprogrammi. Valdo Rebase sõnul on need meeldejäävad päevad ja mälestustena parimad kingid. „Jääb vaid loota, et niimoodi kasvavad välja pikemad omavahelised kontaktid ja vastastikused külaskäimised,” sõnas Rebane.

Festivali lõppkontsert „Tarantellast masurkani” on pühapäeval kell 19. Esinevad Belgia, Eesti, Saksamaa, Rootsi, Küprose, Leedu, Iirimaa, Suurbritannia (Šotimaa), Venemaa, Norra, Soome, Šveitsi, Hispaania, Taani, Läti, Türgi ja Tšehhi muusikud ja tantsijad. Lõppkontserdil annab Tartu Europeade 2012 korraldamisõiguse üle Padova (Itaalia) linnale.

Europeade ava- ja lõppkontserdid on jälgitavad reaalajas aadressil http://veeb.tv/

Europeade 2011 ja Tantsivad Tartu hansapäevad toimuvad 20.-24. juulil, mil Tartusse saabuvad rahvatantsijad, lauljad ja pillimängijad üle kogu Euroopa. Ees ootab viis päeva laulu, tantsu ja pillilugusid linna platsidel, parkides ja laululaval.

Laupäeval tähistatakse C.R. Jakobsoni 170. sünniaastapäeva

Laupäeval tähistatakse Kurgjal Carl Robert Jakobsoni 170. sünniaastapäeva konverentsiga “C. R. Jakobsoni õpetus läbi aegade“. Päev algab kell 11 mälestushetkega Jakobsoni perekonnakalmistul.

Päeva algab kell 11.00 mälestushetkega C. R. Jakobsoni perekonnakalmistul. Sellele järgneval konverentsil on kõigil võimalus kuulata ettekandeid oma alal tunnustatud inimestelt. Loodusemees Hendrik Relve räägib teemal “C. R. Jakobson ja loodus”, AJaloodoktor Ago Pajuri ettekanne kannab pealkirja “1881 /1917: rahvuslik kubermang, kõikseisuslik omavalitsus, autonoomia“, haridusfilosoof Kalle Küttis arutleb ettekandes „Harima, harida, haridus“ haridusteemade üle.

Samal päeval kell 14.45 kuulutab C. R. Jakobsoni Sihtasutus välja järjekordsed Pärnumaa parima põllumehe ning kultuuri- ja haridustöötaja laureaadid. Seda preemiat on välja antud juba alates 1989. aastast. Päeva lõpul esinevad pärimusmuusikud Pärnu Muusikakambrist.

Igaüks meist saab aidata lapse sünnile kaasa

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi eestvõtmisel käib heategevusaktsioon „Iga lapsega algab maailm uuesti“. Sellega kogutakse toetust loote tsentraalse jälgimise süsteemi soetamiseks

Fond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51 129 eurot. Helistades telefonil 900 6000 saab annetada 5 eurot ja numbril 900 6100 annetad 10 eurot. Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Lisainfo http://fond.synnitusmaja.ee/

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

rogosi veinisein — Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.

Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha, kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.

Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.

Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.

Järgmine Võrumaa kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu. 26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil. Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Viljandi folgil esineb ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning 31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio Ilmaparandaja saates.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää varemed — Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub 15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi kirjutatud näidend “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest mäele jõuda ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal Paganamaal, kui Võrumaa tantsijad ja ansambel Untsakad vääristasid legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” . 2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater, mille erinevad lavastused etendusid Kreutzwaldi muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus võeti uuesti kasutusele 17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.