Erkki Peetsalu

Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Kolmapäeval, 09. novembril juhib Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier, ja Märt ei ole tavaline ajakirjanik. Enamik eestimaalasi teab Märti empaatilise moderaatori ja saatejuhina. Ta ei ole piirdunud pelgalt uudiste edastamisega vaid lisab sõnumisse ikka midagi, mis innustab kõnealuse teemaga isiklikult suhtestuma ja julgustab edasi mõtlema.

Aktiivne ja hariv suhtumine ellu andis 2009. aastal põhjuse valida Märt kõige lapsesõbralikumaks Eesti ühiskonnategelaseks. Ometi on üks väike osa sellest samast ühiskonnast Märdi suhtumisest ja tegemistest pigem häiritud. Miks? Olen mitmel korral palunud Märti modereerima avalikke haridusteemalisi arutelusid. Need arutelud on kujunenud sisukaks ja köitvaks. Ometi on paljud poliitikud ennast seal arutelus tundnud kui põrgukatlas. Märt valdab peensusteni demagoogia ning manipuleerimise kunsti, mille taha hulk poliitikuid ennast peita loodavad. Loe edasi: Kolmapäeval veab Liivakella Seminaris arutelu Märt Treier

Rogosi mõisas tähistatakse isadepäeva

Praegused ja tulevased Haanimaa isad on oodatud Haanja valla perepäevale “Kummardus meie isadele” 12. novembril kell 12.00 Rogosi mõisa. Kavas on südamlik kontsertkava lastelt ja naistelt meie praegustele ja tulevastele isadele.

Peale südamlikku osa, soovime jätkata pisikese ideekohvikuga, kus võiks olla jututeemaks meie tuleviku Haanja Kool,et teaksime kuhu edasi liikuda ning oma lastele parim haridus koduvallas anda. Samal ajal vaatavad noorimate järgi ning sisutavad laste aega Haanjamaa noored. Tulijad võiksid võimalusel tuua kaasa ka midagi meie ühisele lauale, et kerge suupistega meeli ergutada.

Täpsem info: Einike Mõttus, Haanja Kooli hoolekogu aseesimees, tel 58165201

Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Padari Ivari,
Euruupa Parlamenti valit võrokõnõ

Ma kutsu kõiki võrokõisi üles rahvaloendusõl umast võro keele mõistmisõst märku andma. Nii saami teedä naidõ inemiisi arvu, kiä kandva mi kultuuri ja kõnõlõsõ mi kiilt.

Seo aasta perämädsel pääväl lätt Eestin valla rahvaloendus. Taa rahvaloendus om esieräline, selle et edimäst kõrda saava võrokõsõ (ja seto, mulgi ja tõsõ) panda kirja uma paigapäälidse keele mõistmisõ.

Võro kiil om üts Euruupa paigapäälitsit kiili (regionaalkiili). Tuusjaos, et saanu hinnäst tõisiga võrrõlda, olnu vajja teedä keele kõnõlõjidõ nummõrd. Viil om vajja võrokõisi vai sis keele kõnõlõjidõ nummõrd nii võro as’a ajajilõ ku Eesti riigile. Selle et ku omma kultuuriprogrammi ja tsihtraha säändside kultuuri- ja keelerühmi jaos, sis pidänü olõma ka teedä, ku pall’o näid om, kellele rahha jaetas.

Nii mõnigi võrokõnõ, seto vai mulk om pruuvnu hindä võrokõsõs, setos vai mulgis olõmist vai keele kõnõlõmist kirja panda ka varrampa, a seo om olnu väega juhuslik. Mõni rahvaloendaja om tuu kirja pandnu, mõni om ütelnü, et tuud ei saa kirja panda, selle et ei olõ ette nättü. Määnestki statistikat varatsõmpi andmidõ perrä tetä ei saa.

Kats aastakka tagasi tetti Eesti mõnõn paigan proomi-rahvaloendust. Üts paik, kos tuu proomiloendus tetti, oll’ Rõugõ vald. Tull’ vällä, et kolmas jago Rõugõ valla rahvast pandsõ kirja võro keele mõistmisõ, ilma et sääl olõs määnestki eräle küsümüst kirän olnu. Tuu panti kirja tõsõ keele mõistmisõ ala. Ku olnu eräle küsümüs, sis olõs naid kirjapandjit vast hulga inämb olnu, selle et Rõugõn om võro keele mõistminõ väega hää. Loe edasi: Uma keele mõistminõ rahvaloendusõl kirja

Pokumaa ürituste kava novembris

Pokurahvas annab teada, et Pokumaal on tulemas tegus novembrikuu ja kõik huvilised – nii väikesed kui suured – jätkuvalt oodatud aktiivselt kaasa lööma.

3.-4. november – Metsa-aasta õppeprogrammid Pokumaal

I programm on mõeldud I-IV klassi õpilastele ja II programm V-IX klassi õpilastele.

I programmi kestuseks orienteeruvalt 1 tund ja 45 minutit, millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu elusloodusele ja erinevate taime- ning loomaliikide valmistumisele talveks ja teine pool Pokukojas tutvustatakse läbi E.Valteri loomingu metsaelustikku ja tegeldakse meisterdamisega. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 50 EUR.

II programmi kestuseks orienteeruvalt 2 tundi,millest esimene pool väljas loodusretkel, kus pööratakse tähelepanu metsa kui ökosüsteemi ja metsa ning inimese vaheliste suhete tundmaõppimisele ja teine pool Pokukojas, kus vaadeldakse mida puidust saab ja tutvustatakse metsa rekreatiivseid väärtusi. Optimaalne grupi suurus kuni 25 õpilast. Maksumus 60 EUR. Loe edasi: Pokumaa ürituste kava novembris

Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub huvilisi 8. novembril Tartus toimuvale Maaelufoorumile 2011 Eesti Maaülikooli peahoone aulas (Kreutzwaldi 1). Maaelufoorum 2011 korraldatakse koostöös Eesti Maaülikooliga. Foorumil toimub Eesti maaelu arengu raporti esmaesitlus ja arutelu maaelu arengu poliitika üle aastateks 2014-2020. Loe edasi: Tartus tulekul Maaelufoorum 2011

Tähtraamat oppas

Lindora laadul näüdäti edimäst kõrda tulõva aasta Võro-Seto tähtraamatut. Seokõrd om päält kallendriosa tähtraamatun peris pall’o egäsugumaidsi oppuisi.

Opatas tegemä sannaaho kerest, om vihtu tegemise oppus, kõnõldas söögikombist ja opatas sõira tegemä. Kõgõ esierälidsemb om kemmerguoppus: Tobrelutsu Peep kõnõlõs, kuis saa tetä kõrralikkõ kuivkemmergit.

Tähtraamatun om ka hulga luulõtuisi, eräle osa om pühendet tulõva-aastadsõlõ juubilaarilõ Kauksi Üllele.
Üles omma loedu ka vahtsõ umakeelidse välläandõ ja kultuurisündümise, miä omma ilmunu vai olnu simunapääväst 2010 kooni simunapääväni 2011. Tähtraamadu vaihõl om ka suur sainakallendri. 2012. aastaga Võro-Seto tähtraamatut saava huvilidsõ osta Võro instituudist.

Uma Leht

Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Põllumajandustehnika müüja Stokker Agri tutvustas neljapäeval Võrumaal Sõmerpalu Adrenalin Arenal John Deere’i uusi traktoreid ja kombaine. Silma järgi hinnates oli põllumehi tsiklimeeste paradiisi uusi rohelisi traktoreid, kombaine ja haakeriistu kaema tulnud tuhatkond.

Uued mudelid on pühendatud John Deere’i 175. sünnipäevale, mida peetakse tuleval aastal. Tutvustati uue põlvkonna 6R, 7R ja 8R seeria traktoreid, mille peamised uuendused on võimsad ökonoomsed ima AdBlue vajaduseta diiselmootorid ja uued automaatroolimise lahendused. Samuti esitleti Eestis esimest korda uuel tehnoloogial põhinevat rootorkombaini ning ilma luugita rullipressi.

Täna saavad John DeereŒi GPS seadmetega masinad kasutada tasuta juhtsignaali SF1, mis annab töö täpsuseks 30 cm ja litsentsitasuga juhtsignaali SF2, mis annab töö täpsuseks 10 cm. Tuleval aastal hakkab Stokker Agri pakkuma uut signaaliteenust kohalikest mastidest, mis tagab töö täpsuse 2 cm, nii vähenevad töö- ja ajakulu märgatavalt. Loe edasi: Tsiklimeeste paradiisis peibutati põllumehi

Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Võru Kandles toimub 12. novembril kell 19:00 Allan Vainola & Unenäopüüdjate uue albumi „Igavene Suvi“ esitluskontsert.

Allan Vainola ja Unenäopüüdjate teine album “Igavene suvi” on kokkuvõte ansambli viimaste aastate tegevusest. Helipildilt on album kirevam ja aktiivsem kui esimene, mõtisklevate palade vahelt kostab sekka positiivsemaid meeleolusid, mõnedesse lauludesse on kaasatud löökriistad, mida mängib Malcolm Lincolnist tuntud Hans Kurvits.

Uuele materjalile lisaks on akustilise puudutuse saanud Vennaskonna repertuaarist tuntud Taksosõit ja Igavest elu lõppevas öös. Laulutekstide osas on plaadil esindatud Andres Aule, Mait Vaigu, Leelo Tungla ja Peep Männili looming. Plaadile jõudnud paremik sisaldab 12 laulu ja on salvestatud ja miksitud Kaupo Kaldmäe, Rainer Jancise ning Teet Kehlmani poolt. Masterduse on teinud Eesti uuema aja multiinstrumentalist Ervin Trofimov, keda teatakse eelkõige ansambli Opium Flirt ridadest ja Minerva Pappi Soome stuudiost Finnvox, tegija, kes on masterdanud ka Värttina ning Appocalyptica plaate. Loe edasi: Allan Vainola & Unenäopüüdjad esitleb Võrus uut albumit

Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

ulla preeden — Preedeni Ulla. Foto: Uma Leht

Päält Põlva maavanõmba Preedeni Ulla (31) edimäst tüüpäivä pruuvsõ Rahmani Jan perrä uuri, mis inemine taa vahtsõnõ maavanõmb om.

Olõti geoloog, tennü siiämaalõ tiidüstüüd. Kuis nüüt äkki sääne muutus, et naksiti maavanõmbas?
Olli tiidüseh saanu tuu, midä ma tahtsõ, olli kaitsnu doktorikraadi ja otsõ vahtsit välläkutsit. Ma otsõ välläkutsit vast kül inämb tiidüseh, a tetti sääne pakminõ. Ma olli kõik aig mõtõlnu tuu pääle, et võinu inämb ummi asjo tetä Põlva maakunnah, olla sääl aktiivsõmb.

Ku häste ti tunnõti ello täämbädsen Põlva maakunnan?
Kimmäle tiiä ma inämb tuud, miä om sündünü Räpinä kandih. Mu vanõmba ja sõsara-vele omma siiämaani sääl ja küländ sakõstõ, võit pia üteldä, et ülikooli aigu egä nätäl, perämidsel aol tsipa harvõmb sai maal käütüs, kas sis abih vai niisama küläh.
Olõ hinnäst kõik aig pruuvnu uudissiga kursih hoita. Tutva kah iks kõnõlõsõ, miä sünnüs.

Midä Räpinä kant ti jaos tähendäs?
Kodo. Sääl ma olõ üles kasunu, koolin käünü. Olli sääl aktiivnõ ja nüüt, ku lää Räpinäle, om sääne hää tunnõ, teküs nostalgia. Egä kõrd om hää tunnõ. Egä kõrd om sinnä hää minnä. Seo om ka põhjus, mille ma siiämaalõ väega sakõstõ olõ sääl käünü. Loe edasi: Ku sul omma hää mälestüse, tahat kodopaika tagasi

Rõuge käsitöö rändab riigikokku

Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Rõuge Vallavalitsus korraldavad ka sel aastal Võrumaa käsitöömeistrite poolt valmistatud erinevate toodete näitus-müügi Tallinnas Riigikogu hoones 5.–7. detsembril 2011, mis toimub sel aastal juba 11. korda. Valla käsitöömeistrid saavad enda kvaliteetsed tooted Toompeale saatmiseks tuua Rõuge Ööbikuoru keskusesse. Käsitööd võetakse vastu ajavahemikul 26.-29. november kella 10.00 – 16.00 vahel. Kontaktisik Lya Veski, tel 55523366.

Rakvere linn liitus innovatiivse veebilahendusega

Rakvere Linnavalitsusel on hea meel teatada, et avasime neljapäeval, 3. novembril uue veebilehe www.rakvere.ee, mis põhineb kohalike omavalitsuste teenusportaalil KOVTP.

Linn ühines uute veebileht kujundades innovatiivse ja areneva teenusportaaliga soovist muuta Rakvere koduleht lihtsamaks, kiiremaks ning töökindlamaks. Uuel veebilehel on arvukalt võimalusi vahendada informatsiooni linna ja kodanike vahel, lisaks uudistele ja teadetele on võimalik suhelda facebookis, foorumis, gallupis, blogis.

Seotus omavalitsuse dokumendihaldusega annab kasutajale esitatud avalduse kohe õige ametniku menetluses ja kiirendab nii asjaajamist. Linn on veebi esilehele koondanud vajaminevad ja enam kasutamist leidvad blanketid ja avaldused. Veebilehele saab sisse logida ID-kaadriga ja mobiil-ID-ga.

Uus Rakvere koduleht on seotud teiste rakendustega, näiteks ühistranspordi infoportaaliga peatus.ee, turismialase infoga puhkaeestis.ee jne. Kodulehe kaardirakendus võimaldab Maa-ameti kaardirakendust kasutades hallata Rakvere linna infot ja teenuseid: näidata kaardil teesulgusid, detailplaneeringuid, soovi korral isegi jooksuradu jmt.

KOVTP lahendus on loodud eesmärgiga ühtlustada teenuste kättesaadavust omavalitsuste kodulehtedel ja pakkuda kõiki avalikke teenuseid ühes keskkonnas – seda kõigile kodanikele ühtsetel alustel ning võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt.

Hilje Pakkanen

Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi

Rosma kool — Hetk kogupere konverentsilt Rosmal möödunud kevadel. Foto: Rosma Haridusselts

MTÜ Rosma Haridusselts kutsub kolmapäeval, 2. novembril algusega kell 18 vanemate kooli kolmandasse tundi, mille peateemaks on hingedeaeg.

Tunniplaan
18.00 – 18.30 Soojendusmängud / õpetaja Külli Volmer
18.30 – 19.30 Hingedeaeg, mardisandid, laternapidu waldorfkoolis ja -lasteaias – kuidas need on seotud inimeseks kasvamisega. Milliseid hingeelamusi me hilissügisel läbi elame ja lastele pakume. Muinasjutud. Kust leiame jõudu argipäevaks. Rahust ja soojusest, tolerantsusest ja abistamisest / lasteaia õpetaja Heli Kudu
19.30 – 20.30 Laterna valmistamine – näidaku see latern teed kuni jõuluvalguse süttimiseni

Traditsioonilise vahetunni võileivad süüakse ja tee juuakse nagu koolilapsele kohane!

Vanemate kool on avatud kõigile lapsevanematele ja huvilistele, kellel on küsimusi lapse kasvamise toetamise ja waldorfpedagoogika kohta. Osalemine tasuta, panus annetuslik. Loe edasi: Rosma vanemate kool kutsub kolmandasse tundi

Teaduskabaree aitab kaamose vastu

Mittetulundusühingu TeadusTeave eestvõtmisel ning koostöös Eesti Teadusajakirjanike Seltsiga ja Teatri Puhvetiga plaanime teaduse populariseerimise ürituste sarja teadus.kabaree. See on oma olemuselt Euroopast teada-tunda teaduskohviku formaadis ettevõtmine, mis ometi on rikastatud uute elementidega.

Kavatsus on igal õhtul kokku viia teadlane ja praktik, kes siis õhtujuhi eestvõtmisel omavahel ja publikuga ühel kindlal teemal arutlevad. Vaidlusi ei ärgitata, ka hoidutakse võimalusel poliitikast. Lahutamatult kaasneb õhtuga muusika ning korraldatakse mõttemäng kõigile kohalolijatele.

Õhtu naelaks võiks kujuneda teaduskuplee, mille esitab mõni kujukas ja mõttealdis laulja, luuletaja või kestahes kunstnik. Kui asi laabub, saab väljanäitusele panna ka teadusfotosid ning igasuguseid kunstiteoseid, aga miks mitte vahel ka pakkuda luulelisi tekste või koguni lühinäidendeid. Samuti on see sobilik paik, kus saab tutvustada värskeid teadust populariseerivaid trükiseid, üritusi ja muud huvitavat, mis ideega seondub.

Erinevate kultuurivaldkondade seostamine teadusega on end ülihästi õigustanud teadus.ee suvekoolides Käsmus, mis sel aastal toimus seitsmendat korda.

Paik on kindel ning see on Tallinnas Teatri väljakul nr 3 asuv Teatri Puhvet, mis on tuntud muu hulgas ka Guido Kanguri eestvedamisel peetava Jazzsalongi poolest. Esialgu on plaanis korraldada teaduskabaree õhtuid kord kuus, võimalusel kuu viimasel neljapäeval.

Teaduskabaree ei ole teadusaasta ametliku kampaania osa, vaid kodanikualgatus. Külastage ka www.teadus.ee.

Margit-Mariann Koppel

Triskele jäädvustas Kodavere regilaulud plaadile

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert toimub pühapäeval, 30. oktoobril algusega kell 14.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu).

Ansambel Triskele on varem ilmunud albumitel seadnud ja esitanud rahvapäraseid koraaliteisendeid, kuid vastne plaat “Kodavere laulud” on keskendunud regilauludele.

Plaadi idee sündis tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niitra kutsus ansambli Kodavere pärimuspäevale esinema. Eesti Rahvaluule Arhiivi materjalidele toetudes koostas Triskele kava Kodavere lauludest ja loomuliku jätkuna tuli soov see materjal ka salvestada.

Heliplaadi valmimist toetasid Kultuuriministeeriumi Peipsiveere programm, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp, Liivi Muuseum ning Alatskivi vald. Albumi salvestas helistuudio Helikodu, mille eesmärgiks on eelkõige Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine (vt http://www.digifoorum.com/helikodu, kus leiduvad helinäited ja plaadi kujundus).

Lisainfo: Toivo Sõmer, telefonil 55671134 või e-posti aadressil ansambel.triskele@gmail.com
www.erm.ee

Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

5. novembril 2011 algusega 20.00 toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa aidamajas Viljandi Gypsy Jazz Collective kontsert. Huvilistel on võimalus osa saada Eeva ja Villu ning sõprade uue loomingulise kollektiivi elu esimese kontserttuuri lõppkontserdist.

Pärast kontserti toimub jämmsession, oma pillid kaasa! Üheskoos loome aidamajale uudse jazzupubiliku õhustiku, koos kontserdi ja pärastise jämmiga. Omad joogid ja suupisted võib kaasa võtta, koha peal saadaval kohvi/tee/allikavesi.

Noorte muusikute toetuseks soovitatav annetus alates 4€. Kaugemalt tulijatele soovikorral võimalus jääda öömajale pererahva külalistemajas (voodikoht 10€), vaja ette teatada! Klubiüritusel osalemiseks vajalik registreerumine.

Viljandi Gypsy Jazz Collective koosneb viiest noorest muusikust, keda ühendavad ühised kooliaastad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ning kirg mustlasjazzi vastu, olgu selleks siis stiili “isad” Django Reinhardt ja Stèphane Grappelli või tänapäeva tipptegijad Biréli Lagrène ja Frank Vignola. Nendelt suurkujudelt inspiratsiooni ammutades, sukeldudes Eesti heliloojate loomingusse ning igaühe individuaalsest muusikalisest kogemusest oleme loonud oma visiooni. Nutikad arranžeerinud, energiast pakatav esitus, kikivarvukile ajavad improvisatsioonid ja koosmängust tekkiv sünergia on see, mis panevad meid tiksuma! See muusika lihtsalt toob naeratuse näole nii meil endil kui ka kuulajatel. Loe edasi: Varbuse muusikamõis kutsub jazziõhtule

Elanikud ootavad rahvaloenduselt tegelikku rahvaarvu

Eesti elanikest 70% ootab aasta lõpus algavalt rahva ja eluruumide loenduselt vastust riigi tegeliku rahvaarvu kohta, selgub uuringufirma Faktum & Ariko oktoobris läbi viidud küsitlusest. 95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile vajalikuks.

„Eesti inimesi on riigi ja rahvaga seonduv alati sügavalt puudutanud, seetõttu peetakse rahvaloendust ka vajalikuks,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.

95% küsitletutest peavad loenduse korraldamist Eestile üldiselt vajalikuks. Küsimusele “Kui vajalik rahvaloendus Teie arvates Eestile on?” vastas 74% „vajalik” ja 21% „pigem vajalik”. Võrreldes septembris toimunud küsitlusega on nende vastajate hulk, kes peavad rahvaloendust Eestile vajalikuks ligi 10 protsendipunkti kasvanud.

Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (70% küsitletutest), elamistingimuste kohta andmete kogumist (37%) ja väljarännanute hulga väljaselgitamist (24%).

Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.

Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.

Allikas: Statistikaamet

Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Ku viil mõnõ aasta iist oll’ vanal Võromaal väega rassõ hädälidsele vapa hoolõkodokotust saia, sis no kotussit om ja hoolõkodo piät hoobis inämb tuu pääle mõtlõma, kuis sääl elämist huvitavambas tetä.

Valli Hilli (79) ja Neissaarõ Maie (73) omma elänü üte aasta Piigastõ pansionaadin. «Ma olõ kül pikält Tarton elänü, a uman latsõpõlvõn elli ma tan lähkün Karilatsil. Tuuperäst tahtsõ ka siiä hoolõkodo tulla,» jutust’ rõõmsamiilne Hilli. Kotost tull’ tä är tuuperäst, et ei kuulõ inämb häste ja nägemine om kah kehvä.
Maie ütel’, et timä lännü parõmba meelega siski kodo tagasi. «Latsõ pelgäse, et ma ei saa ütsindä toimõ,» ütel’ tä. «Ma esi kül arva, et saa peris häste ütsindä eletüs.»

Ka sotsiaaltüütäjä tiidvä, et vanainemise tahtva iks perämädse aoni uman koton ellä. Miä tuust, et hoolõkoton olõ-i vaia vaiva nätä puiõ nõstmisõ, kraammisõ ega söögikiitmisega.

«Eks iks mõtõldas, et hoolõkodo om üts hirmsa kotus. Tuud arvamist om rassõ murda,» ütel’ Põlva liina sotsiaaltüü as’atundja Paide Anu. Timä jutu perrä om ka noid, kiä esi hoolõkodokotust küsüse, a inämbüisi viiäs vana–inemine hoolõkodo kas latsi vai tohtridõ pallõmisõ pääle.

Lasva valla sotsiaalosakunna juhataja kotussõtäütjä Järvpõllu Angela ütel’, et näide valla sotsiaalmajan Kääpäl eläse päämidselt ütsigu vanainemise. Kinkal omma latsõ, püüdvä esi toimõ tulla.

«Osa lätt sotsiaalmajja õnnõ talvõs, ku ei jõvva inämb esi elämist küttä. Keväjä mindäs kodo tagasi,» ütel’ tä. «Osa lepvä ja saava arvu, et näil om hoolõkoton parõmb.» Loe edasi: Vanakõsõ tahtva iks koton ellä

Võrus tulemas kasulik koolitus

MTÜ Lahedad Naised Lahedalt ja koostööpartner SA Võrumaa Arenguagentuur kutsuvad projekti „Teadlikkuse kasvatamine ja koostöövõimekuse suurendamine avalike teenuste osutamiseks Võrumaal“ raames moodulkoolitustele.

II moodul

Kohaliku omavalitsuse koostöö MTÜ-ga avalike teenuste delegeerimisel
8.–9. november 2011 kell 10-17.15, koolitaja Urmo Kübar

MTÜ võimaluste analüüsimine avalike teenuste pakkumiseks. Millised on MTÜ olemasolevad võimalused, oskused ja teadmised ning kuidas kasutada neid teenuste pakkumiseks? Näiteid kodanikeühenduste poolt pakutavatest avalikest teenustest; kohaliku omavalitsuse valmisolek avalike teenuste delegeerimiseks; kohaliku omavalitsuse ja MTÜde koostöö vajalikkusest ning raskuskohtadest, võimalikest lahendustes. Näiteid senistest praktikatest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot.

III moodul

MTÜ võimete hindamine avalike teenuste pakkumiseks, teenuste finantsanalüüs
1.–2. detsember 2011 kell 10-17.15, koolitaja Saima Mänd

Teenuste ideed ja nende analüüs; teenuste finantsanalüüs – kuidas koostada planeeritud teenuste kohta finantsprognoose ja kuidas hinnata, milliseid teenuseid käivitada? Teenuste tasuvusarvestused; teenuste hinnakujundusest; äriplaani koostamise vajalikkusest ning protsessist; teenuste turustamisest.
Koolitusmooduli hind 5 eurot

Koolitused toimuvad Võrus, Jüri 27 Pächter House’is. Rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Info ja registreerimine: Helle Kivi, tel 54 52 1962 või lahedadlahedalt@gmail.com
Vaata ka siit.

Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

24. oktoobril toimub Tallinna Ülikoolis sügisene avatud uste päev, et aidata abiturientidel enne riigieksamite valimist oma erialavalikus selgusele jõuda.

Lisaks traditsioonilisele erialade laadale toimuvad päeva jooksul erinevad infotunnid ja ekskursioonid ülikooliga tutvumiseks. Huvipakkuvat leiavad avatud uste päevalt ka bakalaureuseõppe tudengid ja täiskasvanud õppijad – toimuvad magistriõppe, VÕTA ja TULE infotunnid.

Huvilistele on avatud erialade laat, kust leiab infot Tallinna Ülikoolis õpetatavate erialade kohta. Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskuse esindajad abistavad huvilisi eriala valikul ja tulevase karjääri planeerimisel. Teavet saab kodumaise Õpilasakadeemia ja välismaal õppimise kohta, kohal on ka Tallinna Ülikooli Üliõpilaskonna esindajad. Loe edasi: Tallinna Ülikoolis toimub sügisene avatud uste päev

Tulõ Lindora laat

Lindora laat tulõ nigu iks 28. rehekuul, timahava om tuu riidine päiv. Laatu oodõtas kauplõma innekõkkõ talosöögi ja muu talokraami müüjit, eläjide, tsirkõ ja käsitüüga kauplõjit: nimä saava kauplõmisõ kotussõ ilma massulda. Pudi-padiga kauplõja piät kotussõ iist masma.

Vanastõ tetti Lindora laadu pääl iks tuld, ku külm naas’, a no lupa-i tuud säädüs. Hinnäst lämmistä saa näütüses Orava rahvatandsjidõga üten karõldõn. Viil omma püüne pääl Loosi nal’anaasõ ja seto leelotaja.

Uma Leht

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Siberi laulik annab kontserdi Haanjas

Reedel, 21. oktoobril esineb Haanjas Siberi laulik Diorisiy, kontsert algab Haanja rahvamajas kell 19.

On tore võimalus kuulata imelist lüürilist tenorit Siberist Diorisiyt, kes esitab kitarril endaloodud romansse. Tema laulud on taevasest ja maisest armastusest, sõprusest ja inglitest… kõigest sellest, mida me igatseme ja millest aegajalt puudust tunneme. Neil on eriline võime inimese hinge kõrgemale tasandile viia ka siis, kui sõnadest täielikult aru ei saa.

Teadlikku loomingulist tegevust alustas Diorisiy 15aastasena ja tänaseks on ta välja andnud 118 albumit, ligikaudu 2000 lauluga. Rohkem teavet tema eluloo, loomingu ja tegemiste kohta leiad tema kodulehelt:
http://diorisiy1.narod.ru

Kõige paremini iseloomustavad teda tema enda kirjutatud sõnad: “Ma ei oska inimesi lõbustada, ma püüan laulda oma tunnetest, aga mitte selleks, et olla edukas või kuulda tunnustavat aplausi, vaid selleks, et kuulajad mõtiskleksid elust ja armastusest ning kasvõi veidikene meenutaksid, kuidas nad lapsepõlves naeratasid…”

Kontserditasu annetuslik (alates 2€).

Allikas: Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 253054164

Rõugelased armastavad oma kodu

Rõuge TV uuris Rõuge valla 20 aasta sünnipäeva puhul rõugelastelt, mis seostub neile oma koduvallaga ning miks on Rõuges mõnus elada. Vaata saatelõiku.

Allikas: Rõuge TV

Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

«Tsia jätsevä maaha tävveligu «miinivälä», inne latsi leeväpäivä aimi morokamarat lapjuga kokko!» pahand’ Põlva talorahvamuusõumi juht Roobi Reet muusõumi moro pääl kurja tennüide mõtsatsiko pääle.

Tuu es olõ ainumanõ pahandus, midä mõtsatsia seo kuu alostusõn Karilatsin talorahvamuusõumi man teivä. Nä aiva uppi pinke, lahksõva aida ja teivä lillipindre sõrajälgi täüs.

Nätäl aigu tasandiva muusõuminaasõ morro ja kraamsõva tsiko perrä, sis sai näil mõõt täüs. Selle et miä naisil päivä kõrda sai, tuu üüse jäl tsiko kärssnõnno ja sõrgu ette jäi.

Muusõum kaivas’ tsiko pääle keskkunnateenistüsele. Kur’atüü tõõstamisõs panti pildi kah mano. Kaibus saadõti edesi jahimiihile – nimä piät tsiko arvu kontrolli all hoitma.

Muusõumirahvas luutsõ, et päti-tsikost saa tsiapraat, a tull’ vällä, et niisama lihtsä tuu ei olõki. «Tsiko üüse tulõvalgõl laskõ ei tohe, a päivä valgõga nä jo muusõumi mano ei tulõ,» kõnõl’ Roobi Reet. «Ma mõtli vaihõpääl, et lää esi üüse tuulõveski sisse ja ku tulõva, sis panõ mõnõlõ viglaga kärssä pite!» Loe edasi: Tsia teivä talorahvamuusõumin pättüst

Sännas alustab tegevust filmiklubi

Reedel, 21. oktoobril alustab Sänna Kultuurimõisas tegevust filmiklubi “Aldebaran”. Filmiõhtuks aitab häälestada sellele eelnev astronoomialoeng ja taevavaatlus teleskoobiga.

Tähevaatlusele (http://kultuurimois.kultuuritehas.ee/astro1.html) järgnebki mängufilm “Melanhoolia” vaatamine.

“Melanhoolia” on psühholoogiline katastroofifilm, mille režissööriks skandaalne Lars von Trier (“Laineid murdes”, “Antikristus”). Filmi esilinastuse eel tänavu Cannes’is nimetas von Trier end naljatades hingelt natsiks ning deklareeris hingesugulust Adolf Hitleriga, mispeale kuulutas festival ta persona non grataks. Sellegipoolest linastati “Melanhooliat” võistlusprogrammis ning Kirsten Dunst pälvis Robert De Niro juhitud žüriilt oma osatäitmise eest parima naispeaosatäitja tunnustuse. Loe edasi: Sännas alustab tegevust filmiklubi