Erkki Peetsalu

Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Tallinnas toimus mahejõulutoitude töötuba pr Evelin Ilvese ja Swissotel’i peakoka asetäitja Taigo Lepiku juhendamisel. Koos lasteasutuste toitlustajatega küpsetati piparkooki Ärma moodi ja porgandikooki. Eesmärgiks oli valmistada jõulutoite kodumaisest mahetoorainest, et koolides (sealhulgas koolipuhvetites) ja lasteaedades soodustada kodumaise mahetooraine kasutamist.

Jututeemaks oli ka, kuidas soodustada otseturustust tootjalt lasteasutustesse ja millised on lasteasutuste võimalused sellele kaasa aitamiseks. Evelin Ilves rääkis arutelu käigus ka välisvisiitide käigus külastatud teiste riikide lasteasutuste toitlustamisest, millest selgus, et tihti näitavad initsiatiivi üles just lasteasutused ise, kes taotlevad projektide kaudu rahastamist paljudele põnevatele tegevustele, sealhulgas talude külastamisele.

Töötuba toimus Põllumajandusministeeriumi tellimusel ja korraldamisel koostöös Tallinna Haridusameti ja Eesti Toiduravi Konsultantide Ühinguga. Loe edasi: Valmista pühadeks mahedaid jõulutoite

Tuli opereerida

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Reformierakonna tipus langetati kaks olulist otsust: Kristen Michal peab pärast pikka vastupunnimist siiski justiitsministri ametist lahkuma ja partei uueks esimeheks ei valita kedagi „noorte“ seast.

Reformierakonna esimees Andrus Ansip andis täna üsna selgelt mõista, et Michali tagasiastumine on muutunud aja küsimuseks ja vaid tund-paar hiljem leidis see ka tõestust. Asjade selline käik tekitab küsimusi. Miks alles nüüd? Miks üldse? Mida see enam aitab?

Tõenäoliselt ei olnudki veel paar kuud tagasi Michali tagasiastumine parteis arutelu teema. Olukord muutus, kui novembris avaldatud EMORi reiting näitas, et valijate toetus Reformierakonnale on ühe kuuga kukkunud kuue protsendipunkti võrra 26 protsendile. See oli alarmeeriv hoiatus, et rahastamisskandaal avaldab partei populaarsusele siiski suuremat negatiivset mõju kui ehk ennustati.

Olen üsna kindel, et Reformierakond on sügise jooksul tellinud ka ise paar arvamusküsitlust, mis ilmselt samuti kinnitavad partei reitingu langust kui ka Kristen Michali kasvanud ebapopulaarsust. Sellises olukorras tuli opereerida.

Lõikuseks valmistumine algas juba umbes nädal-poolteist tagasi, kui hakkasid ilmuma arvamusartiklid, intervjuud, partei siselistist „lekitatud“ kirjad, kus reformierakondlased oma parteid kritiseerisid, vigu tunnistasid ja kohati ka pattu kahetsesid.

Näis loogiline, et see tipneb Michali lahkumisega valitsusest, millega on Reformierakonnal võimalik kevadel puhkenud skandaalile enne jõule joon alla tõmmata.

Selle kõrval on parteis toimunud veel üks oluline muudatus. Nimelt teatas Andrus Ansip kolmapäeval, et võib tuleval suvel Reformierakonna esimeheks tagasi kandideerida, vaatamata sellele, et on lubanud järgmise valitsuse moodustamisest igal juhul kõrvale jääda.

Ansipi sõnul ei kavatse ta endiselt järgmise valitsuse kokkupanekust osa võtta, kuid erakonna esimeheks kandideerimist pole ta aga kunagi välistanud. Kus on sellisel juhul asja iva?

Kuna järgmised valimised on aastal 2015, siis on üsna loogiline, et ka aastal 2013 ja 2014 on peaministriks erakonna esimees, mitte lihtsalt üks juhatuse liige. Teiseks annab Ansip sellega erakonnale aega kujundada oma read ümber, et hinnata mantlipärijaks pürgijate sobivust.

Michal on konkurentsist ammu väljas ning ka Keit Pentus-Rosimannus on osutunud viimaste päevade valguses üsna haavatavaks. Mida kõvemini „noored“ oravad end skandaalisesse kinni mässivad, seda rohkem kapitali koguvad Urmas Paeti aktsiad.

„Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

mahetalude saade — Hetk “Mahemaa” võtetelt, Karol Kuntsel elab sisse teemasse. Foto: Ahti Tubin

Täna õhtul alustab ETV2-s kell 20.00 mahetalusid tutvustav saatesari „Mahemaa“. Neljal neljapäeval tutvustatakse Eesti mahetalusid, kust jõuab meie toidulauale puhas ja tervislik toit. Iga saate lõpus valmib ka üks roog, kus kasutatakse valdavalt oma talu toodangut. Saatejuhid on Karol Kuntsel ja Maria Soomets, saated valmisid koostöös tulundusühistuga Eesti Mahe.

Saatesarja „Mahemaa“ autor-toimetaja Aivi Parijõgi sõnul sobib see sari mitmel põhjusel väga hästi jõuluaega. „Esiteks mõtlevad siis ka kõige paadunumad linlased maalemineku peale ja küllap vaadatakse ka telerist toredaid taluperesid suurema huviga. Teiseks peaks pühade ajal olema natuke rohkem aega süvenemiseks ja nii jõuab vahvate ja rõõmsate taluperede tegemisi jälgides järele mõelda, mida see mahetoit ning mahetoidu tootmine õigupoolest tähendab ja kui palju tervisliku toidu nimel tööd tehakse. Kolmandaks on jõulud seotud ikka pidulikuma või ka rikkalikuma toidulauaga ja igas Mahemaa saates valmibki paar toredat rooga, mis mõistagi passivad hästi ka pühadelauale.“

Saatesarja konsultant oli Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Elen Peetsmann. „Saatesarja ideeks oli tutvustada mahetootmist läbi erinevate tootmissuundade ja söögitegemise. Kõige parem viis seda teha on tutvustada olemasolevaid mahetalusid ja nende tegemisi. Saate lõpus oma talu toorainest valmiv toit annab kindlasti uusi ja huvitavaid ideid söögitegemiseks. Mul on saatesarjas valminud roogadest juba oma lemmikud köögis järgi proovitud,“ rääkis Elen Peetsmann.
Loe edasi: „Mahemaa“ kutsub teleri vahendusel mahetaludesse

Viikingitekülas tulekul kogukondade teemaline infopäev

5. detsembril kell 10:30-15:30 toimub Harjumaal, Viikingite külas avalik infopäev kogukonna teemal “Mis on kogukond ja kuidas muuta oma küla või ühenduse tegevus kogukondlikumaks?”.

Sündmus on mõeldud vabaühenduste ja külakogukondade liikmetele ja eestvedajatele ning on tasuta. Infopäeva raames tutvustame teoorias ja praktikas kogukondlikku liikumist Eestis ja rahvusvaheliselt; kogukonna neli tahku (kultuuriline, sotsiaalne, ökoloogiline ja majanduslik) ja Gaia Haridusprogrammi kui kogukondliku eluviisi õppesüsteemi.

Juhendajad: Toomas Trapido, Aale-Triinu Sonn ja Ave Oit. Ajakava ja registreerumise info:
http://lilleoru.ee/?module=news&id=5493&set_design=2

Eelinfona ka, et jaanuaris toimub sama infopäev uuesti, siis tõenäoliselt nädalavahetusel ja elustiilikeskus Harmoonikumis Viimsi vallas.

Allikas: MTÜ Lilleoru, www.lilleoru.ee

Perretohtri – maa suul

Väega lahkõ ja as ‘atundja tohtri, timä käest võit nõvvu küssü eski kümne aigu õdagu, kitvä patsiendi Tervisetrendi kodolehe pääl Antsla perretohtrit Reva Kristat (53). Tuu kodolehe pääl saa egä Eesti perretohtri tüüd hinnada ja vana Võromaa perretohtriist om Krista saanu parhilla kõgõ inämb punktõ.

«No säänest üüse helistä mist iks väega pall’u ei olõ,» muhelõs Reva Krista uman päävä poolidsõ aknõga tüütarõn Antsla tervüsekesku sõn. «Ma klaari iks inämbüse as’ust päävä aigu är. Võimalusõ piät inemisele andma, a hindäle sälgä ei saa kah laskõ istu.»

Mille Krista õdagu ja nädäli vaihtusõl hindäle helistädä lupa – tä om kimmäs, et uma arst tiid iks parõmbidõ nõvvo anda ku infotelefoni-tohtri. «Nuu ei tiiä jo, mis inemine om ja mis täl hädä om.»

Krista tiid ummi ravi alotsit häste: tä om Antslan tohtritüüd tennü 1986. aastast. Juurõ omma täl kah küländ lähkül: Harglõ ja Karula kihlkunna piiri pääl Koemõtsan, kon eläs imä.

Tohtri kotsilõ või üldä, et tä om maa suul – Reva Kristalõ om külh pakutu latsitohtri tüüd Tarton, a tä lää-i suurtõ liina. Vällämaalõ ammuki mitte. «Liinaelu ei olõ mullõ, ma olõ maalats,» ütles tohtri lühküs seletüses.

Maausku tohtri
Reva Krista jutust tulõ vällä, et tä om maa- ja mõtsausku: soovitas ravialotsilõ innekõkkõ luudusõst peri ruuhi, apteegiruuhist hindas vanno ja läbiproovituid, mitte firmadõ päähämääritüid kallit vahtsit. «Ma olõ kuusõtõrvaga pall’u inemiisi avitanu. Om häste tüütänü, ku omma mädädse haava ja põlõtigu,» seletäs tohtri. «Olõ esi tuud kor’anu ja mõnõ ravialodsõ omma kah lännü otsma. Ku mõtsa läät, sis iks saat.» Loe edasi: Perretohtri – maa suul

Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Ani pere — Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt. Foto: Uma Leht

Ettevõtjapere Ani Valgjärvelt om tuud miilt, et maa ja maaelo läävä hinda, a maal toimõtulõmisõs piät inemisel olõma tark pää, uma maa ja uma ettevõtõ. Nuu perämädse piät vanõmba umilõ latsilõ andma.

«Tuu loosung om võlss: noorõ, tulkõ maalõ! Piässi olõma: vanõmba, toogõ noorõ maalõ! Ku tahat nuuri maa külge köütä, sis piät olõma vundament – nuur pere saa uma eloga maal pääle naada sis, ku vanõmba omma abis,» põrotas Ani Friedel (61), kiä pidä naasõ Üllega (56) vana Võromaa veerekese pääl Valgjärvel väikeist saekaadrit.

Perefirmat OÜ Fripuit, miä and paiklikõlõ inemiisile tüüd ja tugõ kultuuriello, om üle võtman poig Marko (29). «Mi välläkoolitõt poig esi kai, et ku tä järepidevüst edesi ei vii, sis häös mi värk siin är,» kõnõlõs Friedel, kink kats tütärd eläse muial. «Ku mul kõik latsõ är läävä, ma koolõ är ja omgi kõik!»

Ani Marko opsõ kihäkultuuri ja päält lõpõtamist võtt’ ette mõtsatüüstüse opmisõ maaülikoolin. Täl om naanõ ja kats poiga, pere eläs Krüüdnerin – Valgjärvelt kümme minotit sõita.

Et poig saasi iks elojõulidsõ firma üle võtta, tuu härgütäs vanõmbit vaiva nägemä. Opnu agronoomi teivä uma puuettevõttõ kõrraga päält kolhoosi lakjaminekit. Ani perrel om umma mõtsa 60-70 hektäri ümbre, a suurõmba jao puumatõrjaalist nä ostva kokko.

«Sortõ om meil pall’o. Ku õnnõ saematõrjaali tuuta, sis sügüse om kõrraga hädä: ehitüse saisva ja tuud kiäki ei osta,» kõnõlõs Friedel. «Hööveldämi, kuivatami, löömi esi alussit kokko ja teemi euroalussidõ tegijile saematõrjaali. Ku raha lõhn om õhun, sis käü tüü puulpäävä-pühäpäävä kah, poig vaihõpääl nurisõs tuu pääle…» Loe edasi: Ettevõtja Valgjärvelt: vanõmba, toogõ noorõ maalõ!

Kihlkunna-päkädsimaa Mõnistõn

Mõnistõ muusõum kuts latsi 6.-9. jõulukuul päkädsimaalõ, muusõumi-päkädsi kõnõlõsõ timahava vana Võromaa katsast kihlkunnast.

«Olõmi innembi tennü tutvas nii soomõugri ku naabri-rahvidõ kombiid, a umma vanna Võrumaad viil tutvustanu ei olõ,» kõnõl’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele. «Vana Võrumaa egä kihlkund om ummamuudu põnnõv. Otsimi vannu legende ja püvvämi noid läbi aoluu tutvusta.»

Tulviste Hele selet’, et Rõugõ kihlkunnan om Paganamaa ja puutüümeistri, Vahtsõliina kihlkunnan kants, Põlva kihlkund om kõva linakasvatusmaa. «Räpinä kihlkund om külgepite vasta Lämmindjärve ja tuust kandist omma kalamiihiga köüdedü as’a,» ütel’ Tulviste Hele. «Kanepi kihlkunnan om olnu kõva laulurahvas, Urvastõ kihlkunnast omma üles kirutõdu Pühäjõõ- ja pikselegendi, Karula kant om väega pall’u aastit olnu nõiduga köüdet, eläs sääl jo Kaika Laine, inne tuud olli Suri ja muu as’amehe. Lõpõtusõs tulõmi tagasi Mõnistõlõ ja Harglõ kihlkunda, noidõ legendi tulõva kõgõ otsa.»

Päkädsimaa tähendäs paari-kolmõ tunni aoluulist-mängulist aigu muusõumirahvaga. Ku Võrumaa latsõ tulõva, sis näidega kõnõldas iks võru keelen. Mõnistõ muusõum kõrraldas päkädsimaad 16. aastat.

Harju Ülle, Uma Leht

Saa oppi küläkandlõmängu

Et küläkandlõmängu elon hoita ja et mängjit mano tulnu, saava huvilidsõ vanno küläpillimiihi käe all pillimängu oppi.
Ettevõtmist kutsutas perimüsmuusiga koton oppamisõs: oppi saa kas oppaja vai opilasõ puul koton vai mõnõn muun kokko kõnõldun paigan.

Küläkandlõ-projekti vidä Eesti perimüsmuusiga keskus üten tiidüs- ja haridusministeeriümiga. Oppus om opilasõlõ ilma massulda – riik mass esi pillioppajilõ tunnõ iist. Kiä taht pillimiihi käe all küläkandlõmängu tunnõ võtta, andku hindäst teedä Soonõ Katilõ tel 5804 8426 vai kati.soon@gmail.com.

Uma Leht

Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

1. detsembrist kaob metsanduse maakondliku tugiisiku amet. Metsaomanike esmaseks kontaktüksuseks saab kohalik metsaühistu.

Erametsakeskuse kaudu metsaühistutele makstavate toetuste põhimõtted on muutunud. Alates 1. detsembrist kaob Erametsakeskuse ühistutele makstav tugiisiku toetus ehk piirkondlikke metsanduse tugiisikuid enam ei toetata. Ümberkorraldus on seotud ka üldisema sihiga, et metsaomanikke abistav tugisüsteem peab liikuma omafinantseerimise suurendamise ja riigi abi vähendamise suunas.

Metsaühistute roll metsaomanike abistamisel on aasta-aastalt suurenenud. Praegu aitavad paljud ühistud omanikke lisaks infoürituste läbiviimisele, nõustamisele ja metsatoetuste taotlemise ka metsa majandamisel vajalike tööde korraldamisel, samuti on metsaühistud usaldusväärseks partneriks puidu müügil. Reeglina on ühistuga seotud konsulent, kes metsaomanikku konkreetsetes metsaküsimustes abistab. Abi saamiseks tasub metsaomanikel ühendust võtta oma metsa asukoha järgse ühistuga. Loe edasi: Metsaomaniku esmaseks abimeheks saab ühistu

Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus andis üle auhinnad ja tänukirjad tänavustele keskkonnavaldkonna parimatele. Keskkonnateo ja –teokeste parimad on seotud laste ja noorte harimisega ning silmapaistvad ettevõtted pakuvad säästlikke ja innovatiivseid lahendusi.

Aasta Keskkonnateo tiitli ja rahalise preemia 1000 eurot pälvis MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing läbi viidud projekt “Linnuõpe loodusainete õpetajatele”. Linnuõppe projekt eristus teistest väga selgelt – see on suuremahuline ja avaldab ulatuslikku positiivset mõju meie keskkonnale. Projektis saadud teadmised toetavad õpetajaid lastele loodushariduse andmisel ja tuhanded lapsed saavad lindudest rohkem teada. Projekti saab laiendada ka teistele loodushariduse andjatele nagu lasteaedade õpetajad ja looduskeskuste juhendajad. Linnuõpet viidi läbi 27 paigas üle Eesti, kus osales kokku 389 õpetajat. Lisaks valmis ka jooniste, fotode, helifailide ja kirjeldustega õppematerjal 45 linnuliigi tundmaõppimiseks. Loe edasi: Selgusid parimad keskkonnateod, -teokesed ja ettevõtted

Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Pühapäeval annab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) üle traditsioonilised auhinnad, Lokulauad, aastase tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul. Lokulaudade üleandmine toimub pühapäeval, 2. detsembril kell 15 Salme Kultuurikeskuses Tallinnas. Tänukontsert on tasuta ning kõik on teretulnud!

Pühapäevasel tänukontserdil tänab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts sel aastal enim silma paistnud tegijaid ja annab üle kuus seltsi aastaauhinda – Lokulauad. „Me täname sel korral neid inimesi, kes on aasta jooksul enim inimesi tantsu juurde toonud ja hoidnud ning tantsurõõmu pakkunud,“ ütles ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela.

Lokulauad pälvivad III Soome-Eesti tantsupeo soomepoolne pealavastaja Petri Kauppinen ning sellele peole enim tantsijaid viinud noor tantsuõpetaja Kristiina Kapper.

Pelgulinna Gümnaasium on aidanud alates 2005. aastast ERRSil korraldada koolinoorte rahvatantsufestivale, kus osaleb pool tuhat noort tantsuhimulist üle Eesti. ERRS tänab kooli senise tõhusa koostöö eest. Tunnustus antakse üle ka Väike-Maarja gümnaasiumi tantsuõpetaja Egne Liivalaiule, kelle õpilasi oli enim VII üle-eestilisel koolinoorte rahvatantsufestivalil Pärnus. Väike-Maarja kool on ise järgmise aasta noorte rahvatantsufestivali üks korraldajaid. Loe edasi: Pühapäeval jagatakse Lokulaudu

Konkurents prügiturul pole kuhugi kadunud

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Konkurentsiameti ettepanek minna jäätmeveo korraldamisel tagasi piiranguteta vabaturule, võib teoreetiliselt olla õilis eesmärk, mis praktiliselt annab aga prügivedajatele võimaluse tarbijalt sama töö eest suurem rahasumma välja pressida.

Tuleb nõustuda, et jäätmete korraldatud äravedu ei ole Eestis käivitunud ideaalselt. Seda vaevavad lakkamatud kohtuvaidlused, mis saadavad omavalitsuste hankekonkursse, samuti võib öelda, et süsteem pole piisavalt paindlik.

Kuid selle suurim pluss on kahtlemata asjaolu, et prügi legaalne äravedu on Eestis muutunud normiks, mida see enne kohustuslikku vedu kahtlemata polnud. Omavalitsustes korraldatavate teenuse hulgiostude tulemusel on hind muutunud tarbijale tunduvalt soodsamaks, kui vabaturu tingimustes.

Kokkuvõttes on Eestis käivitunud töötav süsteem, milles esinevad tõrked on parandatavad. Miks peaks selle nüüd järsku ühes tükkis ajaloo prügikasti heitma?

Vabaturule tagasimineku suurim eestkõneleja konkurentsiameti kõrval, prügivedaja Ragn Sells väidab, et nii taastuks turul normaalne konkurents, mis oleks tarbijale pikas perspektiivis kasulik.

Esiteks tuleb täpsustada, et vaba konkurents jäätmeveos ei ole mitte kuhugi kadunud, sest erinevad jäätmevedajad konkureerivad omavalitsuste korraldatud hankekonkurssidel teinekord nii, et ninast veri väljas.

Tõsi on see, et lõpp-tarbijal pole sellisel juhul otsest valikuvõimalust, milline firma tema konteinerit tühjendab, kuid pole kuulda, et tarbija selle üle ka väga kurdaks. Tegelikult on lõpp-tarbija delegeerinud valiku tegemise omavalitsusele, nagu mitme teisegi teenuse puhul, sest mõningaid asju on mõistlik koos tellida. Näiteks talvise teehoolde tellib samuti kohalik omavalitsus, mitte ei jäta seda iga krundiomaniku otsustada, millise hooldusfirma sahk tema majaesist sõiduteed puhastab.

Kui jäätmeveo kehtivat süsteemi üldse muuta, siis võiks sinna lisada punkti, mis võimaldaks majapidamistel soovi korral tellida olmejäätmete äravedu väljaspool korraldatud jäätmevedu. See tähendab, et kui majaomanikul on põhimõtteline soov tellida prügivedu ise ja maksta selle eest rohkem raha, siis võiks see võimalus tal olla.

National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Ajakiri National Geographic uurib detsembrinumbris ühe põhiloona 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust hiidsekvoiat nimega President. Lisaks leidub aastalõpu ajakirjanumbris veel palju huvitavaid teemakäsitlusi, samuti info, et kõik tellijad saavad järgmisel aastal lisaks igakuisele ajakirjale ka kaks temaatilist erinumbrit.

Põhilugude lühitutvustus:

Paradiisilinnud leitud
Kõigi paradiisilindlaste liikide looduses pildistamisele kulus kaheksa aastat, 18 ekspeditsiooni ja enam kui 39 000 fotot.

Doggerlandi otsingul
Tuhandete aastate eest jäi Doggerland tõusuvee alla. Nüüd otsivad seda arheoloogid.

„Hundi taevas, palun aita!“
Nii palvetavad šamaanid – Mongoolia, Kesk-Aasia ja Siberi ravitsejad.

Gaza tunnelid
Tunnel on ühtaegu surmalõks, nabanöör ja 1,6 miljoni ümberpiiratud gazalase unistuste sümbol.

Hea gaas, halb gaas
Maagaasi tootmise hoogustudes pääseb rohkem gaasi atmosfääri. Mida see endaga kaasa toob?

Metsahiiglase mõõtmine
Puude otsas roniv teadlane mõõtis 3200 aasta vanust ja 75 meetri kõrgust sekvoiat.

Vaata hiidsekvoia lugu tutvustavat klippi (inglise keeles): Magnificent Giant Tree: Sequoia in a Snowstorm Loe edasi: National Geographic uurib 3200 aasta vanust hiidsekvoiat

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

koolitoit — Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA

Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Loe edasi: Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Reedel tulekul HÖÖÖ ehk Haani filmiööö

Reedel, 23. novembril 2012 kl 18.00 algab Haanja Rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani filmiööö, kus vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Kavas on:
“Armasta mind” (Prantsusmaa)
“Regilaul” (Saksamaa)
“Seenelkäik” (Eesti)

Võta hääd ja paremat ühisele lauale, ning ära unusta naabrit kaasa kutsuda!
Osalemine annetuslik, soovitavalt kuni 5 eurikut.

Toetab Lektoorium: http://lektoorium.ee/

Lähem info seekordsete filmide kohta HÖÖÖ FB lehelt, ürituse info ka siin.

Tegemist on juba kolmanda HÖÖÖ-ga, esimene toimus mullu suvel ja teine eelmise aasta lõpus.

Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

16. novembril oli Otepää Gümnaasiumis elevust rohkem kui muidu – gümnaasiumi aulat täitsid rahvariideseelikute kirevad värvid. Rahvatantsu segarühm Nuustaku pidas 25. aasta juubelit ja oli külla kutsunud kultuurikollektiivid Otepäält ning naabervallast Sangastest. Tantsisid kõik, ka segakoor Eveko.

Tantsijate pidu algas aga hoopiski puhkpillihelide saatel – Pühajärve-Rõngu Puhkpilliorkester mängis juubilarile mitu kaasahaaravat lugu. Seejärel tervitas sünnipäevalaps – segarühm Nuustaku, kõiki külalisi hoogsa tantsuga „Eesti liha ja Eesti veri“. Tantsu jätkus terveks õhtuks – sünnipäevalapsele tantsiti nii rahvatantse, kui ka teises stiilis tantse. Segakoor Eveko esitas Nuustaku segarühma auks laulu koos tantsuga, Nuustaku pikaaegne klaverisaatja Varju Teder aga mängis kannelt. Rahvamuusikud – Karupojad, esitasid aga loo, mille saatel sünnipäevalaps tantsu keerutas. Oma etteaste tegid naabridki – Sangaste segarühm Kõvverad kõdarad ja naisrühm Tanuke.

Segarühma Nuustaku tervitasid ja õnnitlesid kõik küllakutsutud kollektiivid ja laulukoori Relami esindus, Otepää vallavanem Merlin Müür, Valgamaa rahvakultuurispetsialist Eha Mandel, Valga maavalitsuse avalike suhete juht Kaja Mõts, Otepää Gümnaasiumi direktor Aivo Meema. Tänati ja tunnustati endiseid segarühma juhendajaid Eha Ojaveed, Angela Toomet ja praegust juhendajat Kaire Ojaveed. Tunnustuse pälvisid segarühma endine klaverisaatja Varju Teder ja Heivi Truu, kes seda tööd jätkab. Loe edasi: Segarühm Nuustaku tähistas juubelit

Haanimaal saab õppida piipu ja kirivööd valmistama

Sel pühapäeval, 25. novembril toimub Haanimaa pärimusõpitubade raames taas kolm õpituba: piibu meisterdamine, kirivöö valmistamine ja tantsutuba.

Kell 10.00 algab Haanja rahvamajas kirivöö õpituba, mida juhendab Ene Aedmaa. Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Kell 11.00 algab Haanja kooli tööõpetuse klassis piibu meisterdamise töötuba Olev Russi juhendamisel. Tule taastama Haanimaa traditsiooni – piibumeisterdamist! Kui on, võta kaasa oma materjali. Pane end kirja: taistouuslail@gmail.com

Kell 16.00 algab Haanja rahvamajas tantsutuba, veab esisuss Kadri Lepasson koos Anu Tauli ja Tarmo Noormaaga. Võta omad sõbrad, sussid ja pillid kaasa! Pane end kirja: ivirausi@gmail.com

Võrus etendub “Kaks tilli ja apelsin”

Võru Kandles mängitakse 27. novembril kell 19 Von Krahli Teatri etendust „Kaks tilli ja apelsin“. Fiktiivne loomeagentuur “Talent“ esitleb: aus lugu ilust, vabadusest ja loomingust, mis ei jäta külmaks, vaid jätab soojaks.

See on armas segu stand-up´ist ja teatrist, mis kätkeb endas komöödiat, tragöödiat ja tüki kolmandatki. Universumitevahelise teatrifestivali parima lavastuse nominent ja lavakujunduse eripreemia laureaat.

Lavastajad: Kait Kall ja Madis Mäeorg
Kunstnik: Kait Kall
Muusikaline kujundaja: Madis Mäeorg
Mängivad: Madis Mäeorg ja Kait Kall
Valgus/ muusika: Janno “John” Jaanus

Pileti hind 10 € ja 8 € (õpilane, tudeng, pensionär)
Eelmüük Võru Kannel kassas (tel. 7868676) ja Piletilevi müügipunktides.

Allikas: Võru Kannel

Kaubelda või võidelda?

Arved Breidaks,
lõunaeestlane

Õhus hõljub suur kogus idealismi ja ootusärevust, mis varem või hiljem kanaliseerub ja muutub millekski. Kas see miski kehtestab uued riigivalitsemise põhimõtted või on see pigem kui uue protektori saanud vana autorehv, sõltub suuresti idealistide suutlikkusest eristada oluline ebaolulisest.

Poliitilises elus muutusi nõudvad vabakonnad, seltskonnad või kildkonnad on ebamugavas positsioonis. Ühel pool on radikaalid, kes näevad ainuüksi parteidega ühe laua taha istumises reetmist ja teisel pool kokkuleplased, kelle hinnangul on muutused ühiskonnas võimalikud vaid läbi kompromisside.

Parteid teavad seda ja proovivad olukorda enda kasuks ära kasutada. Sõja võitmise nimel tuleb teinekord taanduda. Oda tuleb ohverdada, kui see viib vastasmängija lipu langemiseni.

Reformierakond tuligi välja pakkumisega, et parteide asutamiseks kehtestatud tuhande liikme kvoot võiks olla poole väiksem ning riigieelarvest võiks raha anda ka neile parteidele, kes jäävad valimiskünnise taha. Radikaal peaks selle pakkumise peale hüüdma: „See on lõks!“

Radikaalil oleks õigus, sest parteide eesmärk ongi hakata kauplema. „No kui te tuhandet liiget kokku ei saa, tehke siis 500 liikmega partei. Anname teile natuke raha ka,“ kõlab see loogika. Võim teab, et selline väikepartei ei muudaks midagi ja kui ta kasvabki suureks, siis on ta partei, nagu üks partei olema peab. Roheliste ja Res Publica erinevad saatused on paljudel hästi meeles. Loe edasi: Kaubelda või võidelda?

Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Maailma parimad jõulumehed pärast jõukatsumist Rootsis. Foto: Anti Ronk

Eesti jõulumees Aare Rebban saavutas Rootsis toimunud Jõulumeeste 2012 Talimängudel III koha. Ida-Virumaalt pärit jõulumees Aare astus poodiumile ka seitse aastat tagasi, kui talle riputati samadel võistlustel kaela kuldne medal.

Rebimine auhinnaliste kohtade pärast oli väga pingeline. Polaarjoone taga asuvasse kaevanduslinna Gällivaresse olid saabunud mitmed uued võistkonnad ning nende salanipid ja taktika olid tundmatud. Tänavune poodiumile tõusmine tähendas juba teise värvilise medali toomist Eestisse.

Esimese ülesandena tuli võistlejatel püsida mehhaanilise põhjapõdra seljas võimalikult kaua – võidu sai endale Saami jõulumees. Teiseks oli kotijooks ja soomekelguga sõitmine. Kes kiirem, see võidule lähemal. Eesti võistkonna medalisaak sellega algaski – jõuluvana Aare sai kolmanda koha. Järgmisena tuli jõulumehel ennast ümber oma jalutukepi keerutada. Kepp pidi toetuma maha ning pea (laup) pidi olema käepideme peal. Paljudele sai saatuslikuks see, et pead ei hoitud kepil. Loe edasi: Eesti jõulumees murdis taas maailma tippude sekka

Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Läänemaa naiskodukaitse — Nii valmib moos Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele. Foto: Naiskodukaitse Lääne ringkond

Naiskodukaitse koondab liikmeid, kes tunnetavad oma vastutust isamaa ja ühiskonna ees ning on vajadusel valmis kiiresti reageerima, täitmaks vabatahtlikult oma riigikaitselisi kohustusi. Naiskodukaitse Lääne ringkond aitab oma tegevuse ja hoiakutega kaasa turvalisema elukeskkonna loomisele Läänemaal.

Iga meie organisatsiooni liige suudab hädaolukorras ise hakkama saada ja ka teisi aidata. Me toetame koolituste ja vabatahtliku tegevuse kaudu isiksuse arengut ning suurendame sellega teadlikkust turvalisemast keskkonnast ka kogu maakonnas.

Mitmel “rindel” aktiivsed

Naiskodukaitse Lääne ringkonna liikmed osalevad igal aastal paljudel Lääne- ja Hiiumaal korraldatud üritustel. Oleme aidanud läbi viia põhikooli õpilastele mõeldud projekti „Kaitse end ja aita teist”, tutvustanud mitmetel perepäevadel esmaabiga seotud põhitõdesid, suurüritustel toitlustanud (Maakaitsepäev, Vabariigi aastapäev jne), heategevusürituste korraldamise ja läbiviimise juures abiks olnud. Loe edasi: Ainult koos saame luua turvalisema Läänemaa

Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Soomaa 2012 — Soomaa kaart – Soomaa piirkonna all mõistetakse Viljandi ja Pärnu maakonnas olevat Soomaa Rahvusparki koos ümbritseva mõjualaga. Kaardil hele peenike joon – valla piir; heleroheline keskmine ala – Soomaa ala; tumeroheline laiem ala – planeeringu ala.

Soomaa piirkonna teemaplaneeringu raames toimus eile, 20. novembril Viljandi- ja Pärnu maavalitsuse ning Keskkonnaameti korraldusel ettevõtluse teemapäev, mis hakkab andma uut hingamist rahvuspargile.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on jõukuse aluseks koostöö ja majanduslik tegevus. „Inimesed läbi ettevõtluse muudavadki Soomaa väärtused kättesaadavaks ja aitavad need üles leida. Piirkond on paljuski eriline, piirangutega seonduv ala, kus koostöö hõlmab suures osas koos toimimist keskkonnaga. Elamise võimalikkus erilises kohas on seotud kohapealse töökoha ja elatise teenimise võimalusega, mistõttu tulebki piirkonnas luua kokkulepitud reeglite abil võimalused ettevõtluse ja inimtegevuse arendamiseks,“ selgitas Kruuse.

Teemaplaneeringu käigus lepitakse kokku Soomaa kui piirkonna ruumilise arengu põhimõtetes ja täpsustakse tegevusalade prioriteedid. Määratakse olulisemate sotsiaalse- ja tehnilise taristu objektide asukohad. Täpsustatakse maa- ja veealade kasutamistingimused, seotakse piirkonna erinevad arengudokumendid riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja tasakaalustatud huvidega. Luuakse eeldused kohalikele ettevõtjatele majandustegevuse arendamiseks loodus- ja kultuurilise keskkonna säilitamise tingimustes. Loe edasi: Soomaa piirkond saab uue tõuke ettevõtlikkuse suunal

Tartus esietendub Urmas Lennuki lavastus „Remondimees“

Laupäeval, 24. novembril kell 19 esietendub Tartus Sadamateatris Urmas Lennuki kirjutatud, lavastatud ja kujundatud „Remondimees“. Lavastuse helikujundaja on Taavi Toom ning valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Külliki Saldre, Maria Soomets ja Tanel Jonas.

„Remondimehe“ keskmes on ema ja tütar. Nende suhted pole kõige paremad. Võib olla on asi selles, et nad elavad koos ja neil pole meest ega isa. Võib olla on aga asi ka selles, et nad lihtsalt hoolivad üksteisest väga. Armastus on mõnikord väga keeruline. Ühel päeval satub nende korterisse remondimees Nikolas, kellel on seljas inglitiivad. Miks? Ja mida Nikolas neis kahes naises muudab? Selles ongi küsimus.

„Kindlasti ei ole minu kui lavastaja ja kirjutaja sõnum ainuõige ja eksimatu, aga selles on lootust. Usku inimesesse, kes elab „kantseliitlike“ sõnade taga. Usku, et maailm ei lakka olemast, kui üks kolmekümne aastane tüdruk meest ei leia,“ ütles autor ja lavastaja Urmas Lennuk „Lavastajana võin öelda, et kolm Vanemuise näitlejat teevad head rollid. Olen näinud ja imetlen neid näitlejaid siiralt. Saab itsitada, aga saab ka nukrutseda. See on tänapäev ja tänased inimesed,“ lisas ta.

Lisainfo: www.vanemuine.ee

Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Reedel, 23. novembril toimub Eesti Maanteemuuseumis järjekorras viies teedeajaloo konverents, mille eesmärk on juhtida tähelepanu teede ajaloole kui olulisele ja mitmekülgsele ajaloovaldkonnale. Oluline on populariseerida teede ajalugu ning koondada sellega tegelevaid uurijaid ja uurimisvaldkondi.

Korrastatud teedevõrk koos kaasaegsete liikumisvõimalustega on üsna hiljutine nähtus. Veel sadakond aastat tagasi liikusid meie teedel valdavalt hobusõidukid ja tänapäevaste moodsate reisiterminaalide ülesandeid täitsid teeäärsed hobupostijaamad. Praegu Eesti Maanteemuuseumi koduks oleva Varbuse postijaama avamisest möödus sel aastal 150 aastat. “Omaaegseid Võru ja Tartu kreisilinnu ühendanud maantee äärde ehitatud postijaamakompleks oli nii hobuajastul kui ka veel 1920. aastate alguses, esimeste bussiliinide käimapanemise järel kahe linna vahel reisijate jaoks oluliseks peatus- ja puhkekohaks,” rääkis muuseumi teadur Kersti Liloson.

Praeguseks on Võru ja Tartu vaheline teekond, mille läbimiseks sada aastat tagasi võis kuluda terve päev, taandunud vaid kolmveerandtunnise auto- või bussisõidu kaugusele. Teedemajanduse ja transpordivahendite kiire areng on lühendanud vahemaid ja toonud kaugused lähemale. Varbuse hobupostijaama ajaloost ja teemeistrikeskuse kujunemisest kõnelevad muuseumi teadur Kersti Liloson ja juhataja Mairo Rääsk. Loe edasi: Maanteemuuseumis toimub teedeajaloo konverents

Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus stipendiaadiga. Foto: EHRL

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 11-le parimale hotelli- ja toitlustuse eriala õppivale noorele üle 2012. aasta stipendiumid. Stipendiumide eesmärk on väärtustada kutseharidust, innustada Eesti noori õppima teenusmajanduse erialal ning tõsta turismisektoris töötavate noorte kutsemeisterlikkust.

Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Loe edasi: Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga