Autor: Aksel Lõbu

Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

KurgidPuhkusteperioodil kasutavad tööandjad sageli hooajatöötajaid, kellele tuleb samuti tagada ohutud töötingimused ning tervise säilimine. On saabunud suvine puhkusteperiood ning tööandjad on hakanud otsima hooajatöötajaid, sest see on kiire ja mugav lahendus muutuva töömahu korral töötajate arvu kohandamiseks. Hooajatöötajad on kaubanduses ja põllumajandusettevõtetes väga populaarsed.

Ka sel aastal on palju koolilõpetajaid, kes suunduvad oma esimesele töökohale või hooajatöölisena taskuraha teenima. On levinud eksiarvamus, et hooajatöötajad on tavalistest töötajatest mingis osas erinev grupp ning nendele justkui ei kehtiks kõik nõuded, õigused ja kohustused, mis kehtivad sama ettevõtte alalistele töötajatele. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töötervishoiu tööinspektori Egle Heimoneni sõnul tuleb hooajatöötajat töötervishoiu ja tööohutuse mõistes käsitleda kui uut töötajat, olenemata sellest, et töösuhe on lühiajaline.

Tööandja peab suunama tervisekontrolli iga uue töötaja (nii hooajaks võetud kooliõpilase kui ka rendiagentuuri kaudu tulnud töötaja), kelle tervist võib mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Tervisekontrolli suunamise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs ning töökeskkonna ohutegurite parameetrite mõõdistatud väärtused (müra, vibratsioon jms).

Loe edasi: Tööinspektsioon manitseb ka hooajatöötajate tervist hoidma

Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra
Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor kontserdisarja avamisel 23. mail. Foto: Eve Toomra

Rahvusraamatukogus eksponeeritakse laulu- ja tantsupidudega seotud väljaandeid alates 1869. aastast nii trükistena kui ka digitaalselt, unikaalset fotot 2009. aasta laulupeolistest, kõlapaelu ning toimub kontserdisari „Puudutusˮ.

Rahvusraamatukogu amfiteatris kestab septembrini koostöös Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusega kontserdisari „Puudutusˮ, kus astuvad üles laulupeol osalevad nais-, mees- ja segakoorid. Järgmisel kontserdil, 19. juunil esineb segakoor K.O.O.R. Kava täiendatakse raamatukogu kodulehel.

Fuajeest alguse saav ja 8. korruse muusikasaalis eksponeeritav näitus „Laulu ja tantsuga läbi aegadeˮ tutvustab üldlaulu- ja tantsupidude kirevat ajalugu albumite, käsiraamatute, brošüüride, laulikute, orkestrinootide, tantsude kirjelduste ja jooniste ning heli- ja videosalvestiste kaudu. Näitus jääb avatuks 30. augustini.

Raamatukogu fuajees näeb Endel Grensmanni ja Rainar Kurbeli teostatud unikaalset 4,8 meetri laiust ja 1,5 meetri kõrgust fotot, mis tehti XXV üldlaulupeol 5. juulil 2009. Ligikaudu 10 protsendi eestlaste jäädvustamiseks konstrueeriti kaamerasüsteem, millega saavutati 1,79-gigapiksline resolutsioon ja 216-kraadine vaade, et pea kõik lauluväljakul olevad inimesed oleksid äratuntavad.

Loe edasi: Rahvusraamatukogus saab tunda laulu- ja tantsupeo ootust

Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin
Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Homme loetakse Piibe maantee ääres ette Kalevala

170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste
170aastane Kuremaa loss. Foto: Triinu Palmiste

Homme, 7. juunil, toimub II Piibe päev. Ürituse peamiseks eesmärgiks on enne suuremate puhkuste algust tõmmata tähelepanu Piibe maanteele ehk Jägala – Aravete – Tartu maanteele, mis on alternatiivne liikumistee Tallinna ja Lõuna – Eesti vahel. Piibe maantee on tunnete tee, kus igal kilomeetril on midagi teha, tunda või nautida.

II Piibe päeva raames loetakse esmakordselt avalikult ette Soome rahvuseepos “Kalevala”. Päevaga tähistatakse 170 aasta möödumist ajast, millal Soome rahvuseepose koostaja Elias Lönnrot kõndis jala Tallinnast Tartusse. Tema päevikute põhjal on teada, et 7.juunil 1844 viibis ta Koerus.

Lugemispunktid asuvad Anija mõisas, Kõrvemaa Matka – ja suusakeskuses, Jäneda Musta Täku Tallis, Aravete Kangrumäel, Järva-Jaanis, Koeru Kultuurimajas, Lahu kooli juures, Kuremaa lossis, Jõgeva Kultuurikeskuses ja Jää-aja Keskuses. Igas lugemispunktis loetakse ette varem kokkulepitud lõigud. Kokku on lugejaid enam kui 100 inimest. Teiste hulgas on kohalikud omavalitsusjuhid, Jõgeva Jõuluvana, Soome sõprusvalla esindaja, kohalikud kultuuritegelased ja paljud teised.

Igas lugemispunktis rõõmustatakse kaasaelajaid kultuuriprogrammiga. Teatud punktides kestab programm läbi terve päeva. Nii on näiteks Anija mõisas avatud uste päev, Järva-Jaanis suur laat ja Kõrvemaa Matkakeskuses perespordipäev.

Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

fns

Igareedesel uisusõpradele mõeldud üritusel Friday Night Skate, on kujunenud välja traditsioon – iga kuu viimane sõit pühendatakse algajatele, kes soovivad õppida õiget rulluisutehnikat oma ala professionaalide käe all ning seda täiesti tasuta.

Uisutajad hakkavad Tallinnas Vabaduse Väljakule kogunema alates kella 19.30st ning uisuring läheb liikvele 20.00. Seekordne teekond viib mööda mereäärset kergliiklusteed Piritale.

Vahepauside ajal õpetavad staažikad uisutajad erinevaid nippe ja harjutusi, mida peab iga liiklev uisutaja teadma. Nende seas vaadatakse üle uisusammud, veeremine, tõusud, laskumised, pidurdamine, pööramine, äärekivide ületamine ja treppidest alla sõitmine. Seega ongi reedene skeit mõeldud neile, kes küll sõita mõistavad, kuid soovivad sellele lisaks õppida või lihvida oma rulluisutehnikat.

Loe edasi: Friday Night Skate’il saab professionaalide abiga õppida rulluisutamist

Lastekaitsepäeval korraldatakse Holstre-Pollis orienteerumismäng

PerepäevEurope Direct’i Viljandimaa teabekeskus korraldab koostöös Viljandi vallaga juba kolmandat aastat Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses lastekaitsepäeva, 1. juuni raames orienteerumismängu, mis keskendub teadmistele Euroopa Liidu teemal.

“Kui eelmistel kordadel on olnud võistlus aja ja teadmiste peale, siis sel korral paneme rõhku teadmistele ja laseme peredel rahulikult raja läbida ja proovida kätt ka uuel disc golfi rajal” rääkis mängu korraldaja Katrin Reimo. Perepäeval saab lisaks orienteerumisele ja disc golfile end proovile panna rannatennises, ergomeetritel, ronimisseinal ja ziplinil.

Kõige pisematele osalejatele on atraktsioonid Mulgi Madinalt. Natuke rahulikumat tegevust pakuvad viltimise, portselanimaali ja kandle töötoad. Kohal on Kaitseliit, Punane Rist ja Politsei- ja piirivalveamet. Osalejatele on atraktsioonid tasuta.

Paari aasta jooksul on Holstre-Polli perepäev palju poolehoidjaid kogunud, esimesel toimumisaastal osales sellel ligi 300 inimest.

Täna algas “Vereta jaht” kormoranidele

Sel nädalavahetusel, 17.-18. maini toimub Hiiumaal Tahkuna jahipiirkonnas 17. loodusfotovõistlus “Vereta jaht”, kus tänavu on küttimisobjektiks kormoranid. Vereta jahi peakorraldaja Tiit Hundi sõnul osaleb selleaastasel võistlusel 35 fotograafi, kelle hulgas on nii iga-aastaseid osalejaid kui ka mõned uued tegijad. „Koguneme reede õhtul, hommikul poole viiest minnakse kohalike jahimeeste juhtimisel metsa varitsema ning lõpetame alles pimedas,“ kirjeldab Tiit Hunt jahiliste tööpäeva.

“Valisime tänavuseks jahilinnuks kormorani, kelle arvukus on viimasel ajal kõvasti kasvanud ja kes on inimestele teada pigem kui probleemne lind,“ räägib Tiit Hunt. „Kormoran on meil põlisliik, ent inimestes tekitab ta vastakaid tundeid, seetõttu proovime teda natuke paremini tundma õppida.“

Kolme päeva jooksul pildistatud loodusfotodest valib iga osaleja välja kuni kümme parimat. Nende seast selekteerib žürii omakorda välja umbes 60 huvitavamat fotot, millega saab tutvuda sügisesel fotonäitusel RMK Tallinna kontoris. Samal ajal kuulutatakse välja ka võidutööd. Hiiumaal kogunesid loodusfotograafid vereta jahile viimati 2003. aastal, siis oli saakloomaks hirv.

Loodusfotovõistlust „Vereta jahti“ korraldavad RMK ja Overall Eesti AS. Varasematel aastatel on jahiloomaks olnud kobras, metssiga, metsis, põder, hirv, ilves, metsnugis, mäger, teder, saarmas, metskurvits, metskits, ronk ja kährik.

Eesti tippsekretär tuleb Viljandimaalt

Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove
Tippsekretär 2014 võitjad, vasakult Karmen Kaevats, Margarita Kopteva, Madli Petuhhov. Foto: SA Innove

Eile, 16. mail toimus Viljandimaal Olustveres vabariiklik sekretäritöö õpilaste kutsemeistrivõistlus Tippsekretär 2014, kus parimaks osutus Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilane Margarita Kopteva. Teisele kohale tuli Tallinna Majanduskoolist Karmen Kaevats ning talle järgnes Tartu Kutsehariduskeskusest Madli Petuhhov.

“Võit tuli mulle ootamatult, läksin lihtsalt võistlema ja ennast proovile panema, kuid esikoha üle on mul hea meel,” ütles tippsekretär Margarita Kopteva. Tema sõnul läks tal kõige paremini dokumendihalduse ülesanne ning kõige raskemad olid protokolli ja etiketi küsimused. “Võistlus annab väga hea kogemuse enne kutseeksami sooritamist, tunnen ennast palju enesekindlamalt,” märkis Kopteva. “Mulle meeldib sekretäriamet, sest töö on mitmekülgne ja annab võimaluse suhelda paljude inimestega,” lisas ta.

“Osalejate endi arvates oli kõige raskem toimetulek võistluspingega, mis kohati tekitas tähelepanematust küsimuste mõistmises,” ütles võistluse žürii liige ja Eesti Juhi Abi Ühingu auliige Sirje Orvet . Ta lisas, et tänavu tuleb kiita võistlejate eesti keele oskust. “Kõige kergem näis noortele olevat avaliku esinemise ülesanne, kus ette antud tekst tuli esitada täpselt, ladusalt, kuulajaid arvestavalt ja leida seoseid sekretäritöö tänapäevaste probleemidega,” selgitas Orvet. Tema sõnul oli võistlejate ettevalmistus selliseks mõõduvõtmiseks ühtlane ja piisav ning sellest võib teha järelduse, et Eestimaa organisatsioonid saavad sekretärilaudade taha taas toreda ja kenasti toimetuleva lennu.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 22 kutseõppurit Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist ja Tallinna Majanduskoolist. Võistlejad pidid näitama oma oskusi ja teadmisi dokumendihalduses, arvutitöös, eesti keeles ning protokolli, etiketi ja kultuuri laitmatus valdamises.

 Lisainfo: www.innove.ee

Sekretäride kutsevõistlust Tippsekretär 2014 korraldas SA Innove koostöös Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Eesti Juhi Abi Ühinguga. SA Innove koordineerib alates 2006. aastast noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis ning abistab koostööpartnereid võistluste korraldamisel ja teavitustöös.

 

Võrumaa aasta emaks nimetatakse Anneli Hollas

Võrumaa Aasta Ema 2014 on Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas. Anneli Hollas on pühendanud oma elu laste kasvatamisele, huvitegevusele, hobidele ja õppimisele. Tütred õpivad hinnetele “väga hea”, käivad Võru Spordikoolis võrkpalli treeningutel – vanem tütar Eliise on Eesti Võrkpallikoondise liige, rannavõrkpalli meister 2013, õpib I kursusel Tartu Ülikoolis arstiteadust, nooremad tütred Heleene, Greete ja Anett kuuluvad Eesti noorte võrkpalli koondisesse, Salme-Adeele käib ka juba Spordikoolis võrkpalli treeningutel, poeg Hendrik käib Sõmerpalu lasteaias.

Anneli on aastate jooksul igakülgselt aidanud Sõmerpalu lasteaeda: õmmelnud lasteaia lastele kostüüme esinemisteks, rikastanud lasteaia toidulauda oma aia puu- ja köögiviljadega. Perekond Hollasel on väga kaunis ja puhas kodu. Kui Annelil laste kõrvalt aega jääb, teeb ta käsitööd ja õmbleb. Anneli Hollase kandidatuuri esitas Aasta Ema konkursile Sõmerpalu Vallavalitsus. Tänavu esitati Võrumaa Aasta Ema aunimetusele viis kandidaati – Laivi Org, Anneli Hollas, Sirje Kardsepp, Evi Zirk, Alla Sok.

Loe edasi: Võrumaa aasta emaks nimetatakse Anneli Hollas

Tsiistre üllatab filmifestivaliga

fuff picEsimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis – FUFF (Finno-Ugric Film Festival) toimub 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. FUFF on lühifilmifestival, mille eesmärk on tekitada huvi soome-ugri mängufilmide ja eksperimentaalfilmide vastu.

Festivalil linastuvad filmid, mille autorid on soome-ugri filmitegijad ja mis käsitlevad soome-ugri teemasid. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast – Koreast Saksamaani. Festivali võistlusprogrammis osalevad soome-ugri väikerahvaste filmid.

Festivali raames toimub ka stsenaristika õpituba lühimängufilmide režissööridele ja stsenaristidele. Õpituba juhendavad kirjanik Mart Kivastik Eestist ja režissöör Daniel Erdelyi Ungarist. Kahel festivalipäeval saab lisaks filmidele nautida pärimusmuusika kontserti.

Loe edasi: Tsiistre üllatab filmifestivaliga

Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Õisu mõis. Allikas: Õisu mõisa Facebooki lehekülg

Viljandi maavalitsus ja Muinsuskaitseamet korraldavad koostöös neljapäeval, 8. mail kell 10 Viljandimaal Õisu mõisas konverentsi “Väärikate uued võimalused”. Konverentsil käsitletakse ajalooliste väärikate hoonete säilitamist, hooldamist ning arutatakse, kas või kuidas neid uuele eluringile aidata.

Neljapäeval Õisu mõisas algava konverentsi esimese ettekande peab Eesti Kunstiakadeemia kunstiajaloolane Oliver Orro, kes räägib teemal “Ajalooline arhitektuur tarbimise ajastul ehk mõned mõtted taaskasutamisest ära kasutamiseni”. Seejärel räägib muinsuskaitseameti peainspektor Ülle Jukk sakraalhoonete interjöörist. Õisu mõisakompleksi taastamise ja arendamisega seotud arenduskonsultant Urmas Tuuleveski mõtiskleb aga oma ettekandes teemal “Unistuste Õisu”.

Loe edasi: Konverents Õisus õpetab käituma väärtuslike ehitistega

Sännas tuleb Raamatuõu jutuvestmine

12. mail kell 13 on Raamatuõu lastele ja kõigile teistele. Sänna Raamatukogu läheb õue. Teemaks on Võrumaa pärimuslood, Juhan Jaigi “Tondijutud” – puraskid, naksikesed ja teised. Juttu tuleb vestma Mikk Sarv. Raamatukogu avaneb kui koht, mis ei ole ainult raamatute hoiuruum. Raamatukogus kohtuvad paljud inimesed ja nende jutud. Jäädes meiega ning avanedes mälus taas ja taas kui oleme teel. Inimese jutumaailm – jutu vestmine ja kuulamine, sünnist surmani.

Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Eile, Maamessi esimesel päeval, 24. aprillil toimus Tartus esmakordselt metsaväljaveotraktorite ehk forvarderite juhtide võistlus – Forvarderite Kevadreiv 2014. Võistlusest võttis osa 14 masinameest, tulemused selgitati juunioride (kuni 20 eluaastat) ja vanemate võistlejate arvestuses. Võistlejate oskusi mõõdeti nii palkide tõstmise kui pakkudest torni ehitamisega. Pingelises võistluses selgusid parimad.

Täiskasvanud:

1. Hando Leichter (Artiston)
2. Riho Sepp (Luua Metsanduskool, metsamasinate instruktor)
3. Kristjan Roosvald (Iisakult)

Juuniorid:

1. Taavi Ojala (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
2. Mark Kostõgov (elu- ja töökoht Põlvamaa Värska)
3. Jüri Schneeberg (Luua Metsanduskooli õpilane)

Loe edasi: Maamessil selgusid eile parimad forvarderijuhid

Tartus arutatakse folkloristika ja etnoloogia üle

Igakevadine folkloriste, etnolooge ja nende lähierialade esindajaid koondav konverents „Noorte hääled“ toimub 23. aprillil Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti rahvaluule arhiivis ja 24. aprillil Eesti Rahva muuseumis. Konverents pakub hea võimaluse tutvuda noori kultuuriuurijaid huvitavate küsimuste ja valdkondadega.

Konverentsi kava on mitmekesine, selles kajastuvad nii ühiskonnas aktuaalsed teemad laiemalt kui ka uurijaid erialaselt või isiklikult köitnud ainestik. Ettekannetes vaadatakse refleksiivse pilguga noorteadlaste konverentside ajaloole ning üksikuurija kujunemisele, arutletakse grupiidentiteedi hoidmise ja tajumise küsimusi ning tehakse sissevaateid unenäomaailmadesse. Ka analüüsitakse kodumaale jäänute ja välismaale lahkunute vahelisi suhteid nii kaasajal kui ajaloolises perspektiivis, mõtiskletakse kultuuritraditsioonide dünaamilisuse üle ja vaadeldakse erinevate vähemuste toimimist ja hakkamasaamist enamusühiskonnas.

Viljandi Linnagaleriis avatakse kunstikooli näitus

Neljapäeval, 17. aprillil kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis Viljandi Kunstikooli õpilastööde näitus. Viljandi Kunstikool saab järgmisel aastal 10-aastaseks. Oodata on kooli kolimist algsest asukohast Männimäel Viljandi kesklinna. See tähendab muutust nii kooli sisus kui vormis. Enne neid sündmusi on aeg teha vahekokkuvõte ja vaadata üle õpilaste viimase aja looming. Näha saab nii alg- kui põhikooliealiste pilte, fotosid, keraamikat, maali, digikunsti jne. Lisaks astuvad üles ka Kunstikooli täiskasvanute vabaateljee liikmed.

Väljapanek jääb avatuks 10.maini. Viljandi Linnagalerii asub Viljandi linnaraamatukogu (Tallinna tn 11, Viljandi) kolmandal korrusel. Näitust saab külastada maja lahtioleku aegadel: E-R 10-20, L 10-16 .

Türi maaliringi näitus jagab loomisrõõmu

Teisipäeval, 15. aprillil kell 15.00 avatakse Sakala Keskuse jalutussaalis Türi maaliringi näitus “Inspireeritud loodusest”. Loomisrõõmust pakatav maaliring toob viljandlastele vaatamiseks oma värske loomingu, mis on küpsenud erinevate joonistamis- ja maalitehnikate tundmaõppimise ning üksteiselt ja juhendajalt Malle Saarelaiult saadud nõuannete paistel. Näitust läbib punase niidina ammendamatu looduse teema. Türi Kultuurikeskuse maaliring alustas tegevust 2007. aastal. Ringis käib 13 inimest, nii tööealised kui ka pensionärid. Ringi kunstisõpru iseloomustab rõõmsameelsus, sõbralikkus ja teadmishimu. Koos on tehtud kolm suvist maalilaagrit ja arvukaid näituseid. Näitus jääb avatuks 3. maini.

Sakala Keskuse jalutussaalis saab näitust vaadata maja lahtioleku aegadel: E-L 10-19, Tallinna tn 5, Viljandi.

Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Mariliis Valkonen
Mariliis Valkonen

Tänavuse Eesti Muusika päevade preemiate laureaadid on heliloojad Mariliis Valkonen ja Tõnu Kõrvits. Preemiad anti üle eile õhtul, Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Muusika päevade lõppkontserdil.

Traditsiooniline Eesti Muusika päevade preemia antakse iga festivali raames kahele heliloojale. Tänavu olid valiku tegemisse kaasatud esmakordselt Eesti muusikaõpetajad, kes hääletasid oma lemmikute poolt kuuldud heilifailide põhjal. Nominentide valik tehti eelmisel festivalil esiettekandele tulnud meeldejäävate uudisteoste eest. Preemianominente oli kaheksa. Eesti Muusika päevade preemia rahastaja on Eesti Autorite Ühing.

Mariliis Valkonen (1981) pälvis EMPi preemia 2013. aasta festivalil esiettekandele tulnud tsükli “Lendutõus” eest segakoorile ja keelpillikvartetile. Teose esiettekandel osalesid Tartu Ülikooli Kammerkoor ja keelpillikvartett Prezioso, dirigent oli Triin Koch. Valkoneni muusika sünni juures on eriti olulisel kohal intuitiivsus, tema muusikat iseloomustavad selged rütmid, jõulised žestid, värvikas fragmentaarsus.

Tema muusikat on viimastel aastatel eriti sageli tellinud ja esitanud just koorid, ent Mariliis Valkoneni on tunnustatud ka kammermuusika eest. EMPil 2013 tulid esiettekandele ka Valkoneni naiskoorilaul “Sinu südames” (täpsemalt toimus ettekanne Kooriühinguga koostöös toimunud uue koorimuusikaga kontserdil “Koorumine”) ja ühe päeva jooksul kirjutatud klaveripala “Naeratus”. Mariliis Valkoneni koorimuusikat sai Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksvärava esituses kuulata ka tänavu Tallinn Music Weeki nüüdismuusikakavas, Eesti Muusika päevade esitluskontserdil Mustpeade majas.

Loe edasi: Selgusid Eesti Muusika Päevade preemiate laureaadid

Kevade viimasel loodusõhtul räägitakse parkidest

Kolmapäeval 16. aprillil kell 18.00 räägib parkidest nii Eestis kui ka Euroopas Sulev Nurme. Loodusõhtu toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina).

Sulev Nurme on TTÜ Tartu kolledži maastikuarhitektuuri õppetooli lektor, Eesti Maastikuarhitektide Liidu liige ning Artes Terrae OÜ juhatuse liige. Paarikümneaastase praktika jooksul on tegelenud haljastus- kujundusprojektide koostamisega ja aedade-parkide rekonstrueerimisprojektide koostamisega. Ta on raamatute “Haljasalade kujundamine”; “Parkide restaureerimine” ja “Pargiterminite seletussõnaraamat” kaasautor. Tema töödele ja tegemistele saab pilgu heita tema kodulehel.

Pargid on olnud eesti maastiku lahutamatuks osaks juba mitmeid sajandeid ning tänapäeval on park paljudele linnainimestele esimeseks kokkupuutekohaks loodusega. Kui inimeste ehitatud hooned püsivad hea hoolduse korral muutumatutena sajandeid, siis pargid on pidevas muutumises. Roheline pargiruum on inimestele tänuväärne materjal looduse kujundamiseks vastavalt meie ilumeelele, samas on ta mitmetele lindudele, loomadele, putukatele ja taimedele elupaigaks.

Üritusel osalemine on tasuta, lisainfo ja registreerumine:  tel. 799 0914 või mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

3. Tartu Parkmetsa jooksu võitis Jan Õiglane

Jooksu võitja Jan Õiglane.
Jooksu võitja Jan Õiglane.

Täna toimus Lõuna-Eesti jooksuhooaega avav Tartu Parkmetsa jooks, mis tõi vihmase ja sombuse ilmaga kohale ligi 800 jooksjat, kõndijat ja lastejooksudel osalejat. Parkmetsa jooks oli ühtlasi ka 2. Tartu Jooksusarja avaetapp.

7 km jooksudistantsi alguse osas läksid teistel eest keskmaajooksja Jan Õiglane, mitmekordne noorsoomeister Dmitri Aristov ja 1. Tartu Jooksusarja võitja Allar Lamp. Jooksu võidu võttis väikese edumaaga vändralane Jan Õiglane ajaga 21.54, millega ületas Roman Fostile kuulunud rajarekordi. Õiglasele järgnesid Aristov (22.00) ja Lamp (22.05).Naiste üldarvestuses võidutses Sparta spordiklubi esindaja Kaisa Kukk ajaga 26.04. Talle järgnesid pärnulanna Birgit Pihelgas (26.45) ja elvalanna Külli Pirksaar (27.52).

Tartu Jooksusari jätkub Suvejooksuga 20. augustil ja lõpeb 22. novemberil Novembrijooksuga. Suvejooksu raames on kõrvaldistantsina kavas ka Skechers 5 km jooks.

Jooksu tulemused leiab siit. 

Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast

umapidoEile, 19. märtsil kuulutati Põlva raamatukogus välja järgmise Uma Pido sõnum. 2016. aasta kevadel Põlvas Intsikurmus toimuva Uma Pido peasõnum on vägevad puud ja mets. Neljas Uma Pido toimub 28. mail 2016. Põlvas Intsikurmus. Väega puude mõte pärineb Tiia Allaselt ja metsateema pakkus välja Jan Rahman.

“Mitmed Võrumaa kirjamehed kasutavad oma loomingus puu kujundit kui edasikestmise garantiid – kuigi inimese elu on kiirelt kaduv, siis seda kindlam on igavene püsimine puude sees,” ütles vägevate puude teema väljapakkunud Tiia Allas. “Oleme metsa ääres elav maarahvas. Ka võrokeste lipp on valitud metsaroheline. Et mets noortele võõraks ei jääks, tuleb sellest rääkida,” põhjendas Jan Rahman oma ettepanekut.

Puude ja metsa teemat pidas Uma Pido toimkond kõige sobivamaks, sest see passib imehästi Intsikurmu metsa alla, toetab Põlva maakonna tunnuslauset “Rohelisem elu” ja mis peamine – võrokeste jaoks on mets ja väelised puud väga tähtsad. Sõnum selgitati välja talgutega, kuhu võisid kõik omi mõtteid saata. Sõnumitalguid korraldama ajendas Uma Pido tegijaid soov rääkida peol sellest, mis on võrokeste jaoks tänasel päeval oluline.

Loe edasi: Neljas Uma Pido pajatab väega puudest ja metsast