Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin
Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat