Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu
Pillipeo eelproov Viimsis. Foto: erakogu

3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.

“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.

Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.

Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.

Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses.  Loe edasi: Pooltuhat rahvamuusikut hingavad ühes rütmis

Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat

Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin
Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin

Kui vahepeal oli Eesti rahvamuusikamaastikul lõõtsa- ja mandoliinimängijaid üpris vähe, siis nüüdseks on olukord muutunud – mõlemad pillid on saanud lausa nii populaarseks, et neid saab kuulda tänavusel Pillipeol eraldi liikidena.

“Lõõtsamängijaid on viimase viie aastaga tõesti palju juurde tulnud,” kinnitab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin ning lisab, et paljuski on see lõõtspillide liigijuhi Heino Tartese teene. “Vahepeal valitses suur lõõtspillide puudus, vanemad pillimeistrid lahkusid meie seast ning uusi ei tulnud asemele,” selgitab Uppin, kelle sõnul on mänguhuvilisi tegelikult alati leidunud, pigem on takistuseks olnud just pilli puudumine. Nii hakkaski Tartes seitse aastat tagasi uusi lõõtspille valmistama. Ühes sellega alustas ta Põlvas lõõtspillimängijatele mõeldud kursuste korraldamist, kust on tänaseks välja kasvanud umbes sada eri vanuses lõõtsamängijat. Põlva eeskujul on sarnased kursused ja klubid nüüd ka näiteks Tallinnas, Pärnus ja Viljandis.

Sarnaselt lõõtspillile on taas tõusuteel ka mandoliinimängijate arv. Selle pilli hiilgeaeg jääb Eestis eelmise sajandi kolmekümnendatesse aastatesse, mil seda õpetati isegi koolides ja kõikjal moodustati kohalikke mandoliiniorkestreid. Nii sulandus pill ka meie rahvamuusikasse ja sai üpris tavapäraseks pilliks ansamblite koosseisus. “Viimastel aastatel on pilli populaarsus ja mängijate arv jällegi tõusma hakanud,” teab Uppin öelda. Selle põhjuseks peab ta pilli lihtsust – olenemata soost ja vanusest on seda saatepillina üsna lihtne mängida ning erinevalt lõõtsast on pill ka kergesti kättesaadav.

Loe edasi: Pillipidu 2014 kunstiline juht on veendunud, et rahvamuusika ei ole muuseumieksponaat