Aksel Lõbu

Neljapäeval selgub Eesti parim noortalunik

Neljapäeval, 23. mail algusega kell 10.00 toimub Järvamaal, Säreveres noortalunike kümnevõistlus, kus selgitatakse kolmeteistkümnendat korda välja Eesti parim noortalunik.

“Võistlus tuleb vaatemänguline, sest me paneme oma noortalunikud proovile nii kaasaegsetel kui ajaloolistel aladel,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Osalejatelt eeldame head ettevalmistust ja võistlusnärvi, et oma oskusi teiste noortalunikega võrrelda ja panna end proovile võistlussituatsioonis.”

“Noortaluniku amet on iga aastaga järjest mitmekesisem, mis eeldab väga erinevaid teadmisi majandamisest, erinevate masinate ja seadmete ning arvuti kasutamisest.” ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. “Noortaluniku edukuse pant on tema erialased oskused, alles seejärel saavad tulla toetused ja kõik muu.”

Parima noortaluniku tiitlit asub püüdlema üle 30 võistleja kutseõppeasutustest, Eesti Maaülikoolist ning kuni 40-aastaste noortalunike seast. Võistelda tuleb kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Lisaks Eesti parimale noortalunikule selgitatakse välja ka edukaim “perenaine” ja edukaim “peremees” ehk eraldi arvestatakse ka nais- ja meesvõistlejaid. Individuaalne paremusjärjestus saadakse punktide summeerimisel, viigi korral annab eelise erinevatel aladel saavutatud kõrgemate kohtade arv.

Lisainfo: jkhk.ee

Noortaluniku kutsevõistlust korraldab Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastavad Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Noored ehte- ja sepakunstitudengid eksponeerivad oma töid

Ruta Petronyte Ruta Petronyte Objekt “Patt” (puit, nailonsokid) 2012. Foto: Triin Kukk

“Alla 50 000 ei tee ma midagi!”

2.juunil avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis näituse ‘’Alla 50 000 ei tee ma midagi!’’. Näitusel on esitatud Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengite läbilõige õpingute jooksul tehtud töödest. Noored ehtekunstnikud mõtisklevad selle üle, mis läbi ja mis hetkel muutuvad nende teosed väärtuslikuks. Oma loomingus on nad kalliks pidanud ka igapäevaseid materjale. Looma on neid tõuganud usk oma ideede jõusse. Hind selgub hiljem.Eksponeeritud on kontseptuaalne ehe ja sepis. Tööd varieeruvad nii oma suuruses kui ka materjalis – puidust metallini, plastikust luuni.

Skulpturaalsete kompositsioonidega astuvad üles Siim Kuusemäe, Liis Tamm ja Hanna Laur, oma ehteid näitavad Kairin Koovit, Ruta Petronyte, Anneli Oppar, Triin Pukk, Maria Kadarpik, Darja Popolitova.

Ehte- ja sepakunsti eriala tudengite lõpunäitus on avatud: 6.- 19.juunini kell 10 – 18 Tallinna Ülikooli Astra maja aatriumis, Narva mnt 2.

Helen Kristi Loo Kaelaehe “Kroon nr.1” (kahemehesae saeleht, hõbe 999) 2012. Foto: Triin Kukk

TÄHELEPANU! SIHITAKSE!
Suvehaku Tallinnas on palju värsket ehet ja sepist: 22.mail avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti eriala tudengid Teatris NO99 ehtenäituse “SIHT THIS”. Kas nad saavad pihta sellele, mida sihtisid?
Juba ammustest aegadest on teada, et eesmärgi kinnipüüdmiseks on parimad vahendid kujutlusvõime ja motivatsioon. Veel peetakse kasulikuks töötada välja tugev kontseptsioon, mis tegevat sihtimise kergemaks. Just neid põhimõtteid on järginud EKA ehte- ja sepakunsti eriala II kursuse tudengid Elis Ilves, Getter Ziugand, Helen Kristi Loo, Triin Kukk, Hannes Tõnuri ja Miikael Danieljants. Noored sihtisid ja tulistasid, igaüks hoolikalt valitud eesmärgi suunas. Kes millele pihta sai, näeb kohapeal.

Ehtenäitus “SIHT THIS” on avatud 27.– 31.maini kell 12–16 ja 3.– 7. juunini kell 12–18 Teatris NO99, Sakala 3, Tallinn.

Lisainfo: facebook.com/events/507014512693579

Miikael Danieljants Pross “Vaikuses” (portselan, mäekristall, hõbe 925) 2012. Foto: Triin Kukk

Võru Maavalitsus koos partneritega Venemaalt ja Lätist edendab ettevõtlust

Õnnelikud projektipartnerid avakonverentsil Madonas 08.05.2013

7.-8. mail viibis Madonas (Läti) Võru Maavalitsuse delegatsioon, et koos partneritega Venemaalt ja Lätist lükata käima kolme riigi ühisprojekt “Piirialade sotsiaalmajandusliku arengu edendamine ja ettevõtluse toetamine”, inglise keeles lühidalt “Foster SME”. Venemaalt osaleb projektis Pihkva oblasti ettevõtjate toetusfond ja Lätist Madona omavalitsus. Projekti kaasrahastab Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm.

Projekti peaeesmärk on ettevõtluseks soodsa keskkonna loomine piirialadel. Eesti pool näeb projektis suurt võimalust tõsta meie piirkonna väike- ja keskmiste ettevõtete ekspordivõimekust ning luua eeltingimusi investeeringuteks. Võrumaa ettevõtjatel on programmi vahenditega võimalus külastada kohalikke ja rahvusvahelisi messe Peterburis, Riias ja Tallinnas. Kavas on koostada elektrooniline teatmik, mis jagab informatsiooni, kuidas siseneda naaberriikide turule, samuti antakse välja Võrumaad kui potentsiaalset investeerimiskeskkonda tutvustav brošüür. Projekti kõige mahukamaks tööks on arendustegevuseks vajaliku tehnilise dokumentatsiooni välja töötamine Võrumaa kuues omavalitsuses asuva kaheksa tööstusala jaoks.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Ene Valgemae, Tinatin Gagua, Inga Jljavadze & Margus Ojaots

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses olid kaks nädalat stažeerimas kahte kutseõpetajat Gruusiast, Kobuleti kolledžist. Kobuleti kutseõppeasutuse kokanduseriala õpetajad Inga Jljavadze ja Tinatin Gagua viibisid Jõhvis SA Innove projekti „Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse arengule II“ raames. Eesmärgiks oli praktiliste kogemuste omandamine ning erialaste ja metoodiliste teadmiste täiendamine.

Kahe nädala jooksul tutvusid külalised Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koka ja pagar-kondiitri erialade õppekavadega, õppematerjalidega, praktika korraldusega ning erinevate õppemeetoditega erialatundides. Samuti tutvustasid Gruusia õpetajad oma kooli ja õppimisvõimalusi.

„Gruusia õpetajatele avaldas positiivset muljet meie toitlustuse ja majutuse valdkonnas välja antud õppematerjalide suur valik ja hea õppimistingimused,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse teenindusõppe valdkonna juht Ene Valgemäe. „Gruusia õpetajad külastasid erinevaid ainetunde ja osalesid nii kokkade kui pagarite ja kondiitrite praktikal. Nad olid positiivselt üllatunud, kui avatud ja sõbralikud olid meie õpilased,” lisas Valgemäe.

Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus aitab Gruusiat

Kohilas on taas tulemas suur emade-põnnide paraad

Reedel, 11. mail tähistab Kohila vald emadepäeva kell 11 algava traditsioonilise põnnide paraadiga alevi keskväljaku parklast. Põnnipere moodustavad möödunud aastatel sündinud kõige pisemad vallakodanikud. Et enamik rongkäigulisi istub veel vankrites, on sel päeval “roolis” emad.

Möödunud aastal sündis Kohilas 80 last. Paraadile oodatakse poolteistsada ema-ja vanaema. “Põnnide paraad on hea emadepäeva-meeleolu looja ja saab teoks juba kaheksandat korda. Sel päeval mõtleme rohkem neile emadele, kelle lapsed on veel nii väikesed, et nad ise oma emmedele lilli kinkida ei oska,” ütleb ettevõtmise algataja ja peakorraldaja, Kohila valla kultuurinõunik Anneliis Kõiv.

Lustilises rongkäigus liigutakse lasteparki, kus lapsi tervitavad Kohila vallavolikogu esimees Margus Miller ja vallavanem Heiki Hepner. Kuna Põnnide paraad toob vallakeskusse palju igas vanuses lapsi ja muidu lustijaid, on vallavalitsus mõelnud ka neile – igaüks saab suu magusaks ja pihku rõõmsavärvilise õhupalli.

Väikese kontserdi, mille annavad Hobitoa suured ja väikesed lauljad Astrid Õigemeele ja Maris Reinumäe juhendamisel, järel saavad eelmisel aastal sündinud pisikesed vallakodanikud kingiks Ülle Kulli autoritöö, klaasvitraaži Kohila Põnn. Paraadi järel kuulutatakse välja ka Kohila aasta ema tiitli saaja. Mitme kandidaadi hulgast valiti Kohila aasta emaks 2012 Salutaguse pärmitehase tegevjuht, nelja lapse ema Tiina Valk. Põnnide paraadile osalema on oodatud kõik emad, kel lapsed veel vankrisõidueas. Kaasa elama ja emadepäeva tähistama on oodatud kõik huvilised. Pärast kontserti pakutakse pidupäeva puhul kooki ja puuvilja.

Haanja taluturg

Alates tänasest hakkab igal reedel kell 16.00-18.00 Haanja rahvamaja ees toimuma taluturg. Jooksev info on valla kodulehel haanja.ee/taluturg ja Facebookis facebook.com/HaanjaTaluturg.

Täna oli turul müügil:

* kurgi-, tomati-, paprika-, arbuusi- ja melonitaimed

* kitsejuust

* leib, sai, karask

* ploomi- ja vaarikaistikud, püsililled

* kaltsuvaibad

* India jooksupardi, pärlkana ja kääbuskochinikana munad (sobivad kana alla hauduma panemiseks) ja muud põnevat.

Külaliikumine on Kuhjaveresse elujõudu andnud

Homme, 11. mail tähistakse külaliikumise viieteistkümnendat aastapäeva Viljandimaal Suure-Jaani vallas asuvas Kuhjavere külas, kus korraldakse üle-eestilist külateatrite festivali ning arendatakse ühistegevust.

Külaliikumise aastapäevapidustustel avatakse külaplatsil asuv kiviplaat tekstiga “Eestimaa aasta küla 2007”, sest samal aastal pälvis Kuhjavere sellise tunnustuse Eesti Külaliikumiselt Kodukant. “Peokülalisi kostitame ennekõike meie taludes valmistatud toitudega. Passaia talu perenaine Mare Lemming pakub oma küpsetatud “Ergma saia”. Pagaritoode on nime saanud selle järgi, et esmakordselt tegi Mare seda Riigikogu esimehe Ene Ergma vastuvõtmiseks meie külas,” rääkis Mittetulundusühing Kuhjavere Külaseltsi juhatuse esimees Urve Mukk. “Ehk tasuks välja uurida ka, mis on meie teatrifestivali alalise patrooni, professor Kalju Komissarovi lemmikroog ja hakata pidupäevadeks ka tema nimelist suupistet välja mõtlema,” arutles ta.

“Külaliikumine sai Kuhjaveres alguse 1998 aastal, kui meie kandi üheksa talupidajat kokku kutsusime. Aasta hiljem moodustasime külaseltsi. Nii paranesid suhtlemisvõimalused ja tugevnes ühtekuulustunne,” ütles Urve Mukk. “Tegus Külaliikumine on andnud kohalikele elanikele optimismi ja tegutsemistahet ning loodetavasti aidanud kaasa sellele, et rahvaarv püsib meil stabiilne, põllud on haritud ja talupidajad teevad omavahel koostööd põllumajandustootmise korraldamisel. Külas on erinevate oskustega inimesi, mistõttu on võimalik vastastiku abistamise korras saada ka juuksuri, kosmeetiku, õmbleja ja mitmesuguste meistrimeeste teenust,” ütles külavanem Romeo Mukk. “Meie tippsündmuseks on ikka igasuvine külateatrifestival, kuhu tänavu on registreerunud iseäranis palju teatritruppe,” lisas Urve Mukk.

Jaan Lukas

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Eesti parimad noored aednikud õpivad Räpinas

Kaidi Kask ja Leegi Põder ehitamas putukahotelli. Foto: SA Innove

Eile, 9. mail toimus Räpina Aianduskoolis vabariiklik kutsevõistlus Noor Aednik 2013, kus oma oskused panid proovile Eesti ja Läti parimad noored aednikud. Eesti parim noor aednik on aianduse eriala õpilane Kaidi Kask ja talle järgnes maastikuehitust õppiv Leegi Põder. Mõlemad neiud on Räpina Aianduskooli kasvandikud. Üldarvestuses oli parim Läti Bulduri Aianduskoolist Anna Karlsone.

„Võistluspäev oli edukas, oleme rõõmsad, et Räpina Aianduskooli õpilased näitasid oma teadmiste ja oskuste kõrget taset,” ütles Noor Aednik korraldaja Signe Zubsmann, lisades, et võistlusülesanded olid intensiivsed, kus eksimist võistlejad endale lubada ei saanud ja päeva lõpuks selgusidki väga tihedas konkurentsis osavaimad. „Eesti parimad noored aednikud, Kaidi Kask ja Leegi Põder paistsid eriti silma taimede tundmises ladina keeles,” rääkis võistluse korraldaja.

Esikolmikut premeeris Eesti Aiandusliit aianduspoe kinkekaartidega ja Räpina Aianduskool kinkis tublimatele noortele erialast kirjandust. Eesti Nooraednike Liidu poolt õnnitles võitjaid meenetega Reet Palusalu. Võistlus koosnes neljast osast. Võisteldi taimede tundmises, kus võistlejal tuli ära tunda taimed ladina keeles. Lisaks näidati teadmisi istutusala mahamärkimises, konteineristutuses ja väetuses. Meeskonnatöö oskused pandi proovile „putukahotelli” ehitusel. Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 10 võistlejat Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolist ja Lätist Bulduri Aianduskoolist.

Noor Aednik 2013 pildigaleriiga saab tutvuda siin.

Võistlus korraldati koostöös Sihtasutusega Innove, Eesti Aiandusliiduga ja Põllumajandusministeeriumiga. Ürituse korraldamisel kasutatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondi toetust.

Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

Esimene Sääsepirina Alguse Kontsert toimub 1. juunil Mardu talu niidul Soomaal. Kontserdil esinevad kitarrist ja helilooja Argo Vals, Helsingis elav Soomaa juurtega folk-poppi viljelev Ramo Teder ehk Pastacas, jazzi taustaga Ajavares ning pärimusmuusika duo Kulno Malva ja Tõnis Kirsipu.

“Kontserdiga, mis loodetavasti saab iga-aastaseks traditsiooniks, soovime looduse kõrval esile tõsta Soomaal elavaid ja siin igapäevaselt omi asju ajavaid inimesi,” sõnas kontserdi üks korraldaja ja Mardu stuudio eestvedaja Rait Parts. “Suurte ujutuste kõrval kipuvad viimased tihti tahaplaanile jääma, ometi jagub Soomaal tegevusi ja sisu ka väljapool suurvett. Üks külakorda käiv vabaõhukontsert suure suvise sääsepirina eel aitab seda sisu ehk avada ja tasakaalu parandada.”

Sääsepirina Alguse Kontserdiks pannakse Mardu talu niidule püsti väike lava, tehakse mõned lõkked ning nauditakse head muusikat. Enne ja pärast kontserti on huvilistel võimalik avastada Soomaad kanuuretkel või varahommikusel rabamatkal, ümbruskonnas jagub ööbimisvõimalusi erinevale maitsele. Tulenevalt asukohast rahvuspargis on kontserdist osasaajate hulk piiratud, mistõttu on soovitav pilet ära osta eelmüügist.

Loe edasi: Suvi ja sääsepirin saab alguse Soomaalt – sedapuhku kontserdiga

SA Rakvere Teatrimaja juhiks saab Velvo Väli

Eile kogunenud SA Rakvere Teatrimaja nõukogu andis nõukogu esimehele volituse alustada läbirääkimisi eelmisel aastal parimaks meesnäitlejaks tunnistatud Velvo Väliga ja pakkuda talle uut rolli teatrijuhi ametis. Velvo Väli asub teatrit juhtima alates 1. juunist, seni täidab neid kohustusi teatri senine juht Joonas Tartu.

Velvo Väli on sündinud 1. aprillil 1974. aastal Kuressaares. Ta on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi Lavakunstikateedri 17. lennu. Peale seda, 1996. aastal asus tööle Rakvere Teatrisse, kus ta on töötanud tänase päevani.
Ta on 1996. aastast Eesti Näitlejate Liidu juhatuse liige ja 2006. aastast aseesimees.
Teda on tunnustatud mitmete erialaste preemiatega – Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2013. Teda on tunnustatud veel Rakvere Teatri kolleegipreemiate, publikupreemia ning loomenõukogu preemiaga. SA Rakvere Teater nõukogusse kuuluvad Ain Suurkaev, Indrek Saar, Hillar Sein, Lia Liin, Peeter Raudsepp.

Metsapealinn kutsub sünnipäevale

Eesti metsapealinnade traditsioon on saanud kümne aastaseks. Tänavune metsapealinn Elva tähistab seda homse ülelinnalise peoga. Tegevust jätkub terveks päevaks. Päeva lõpetab suurejooneline vabaõhuetendus tulemängude, tõrvikute ja muusikaga.

9.00 – avatakse metsapealinna laat Kultuurikeskus Sinilind parklas ja Kesk tänaval. Laadal pakutakse kõikvõimalikke puittooteid ning muud kodumaist laadakraami. Lisaks toimub ka istikute ja taimede müük.

9.30 – Elva sünnipäeva ja metsapealinna sünnipäeva tähistamine Pikk tn.1. Rõõmsaid lugusid mängib puhkpilliorkester, asjaosalised tervitavad sünnipäevalisi ja puhkpilliorkestri saatel liigutakse rongkäiguga kultuurikeskus Sinilind välilaval toimuvale kontserdile.

10.00 – 14.00 – Elva kultuurikollektiivide kontsert välilaval. Esinevad lauluansamblid, solistid, tantsijad. Oodata on ka külalisi.

10.00 – puuskulptuuride valmistamine ning puukujurite võistlus. Üle Eesti on kohale kutsutud meie parimad kujurid, et üheskoos oma oskused proovile panna. Näha saab väga osavat saekasutust ja kunstniku lustakat mõttelendu. Lisaks saab osaleda teemakohastes õpitubades ning tutvuda uue metsatehnikaga. Võistlused toimuvad Kultuurikeskus Sinilind juures ja Arbi järve ääres.

11.00 – lõbusõidud Arbi järvel viikingilaevaga TURM.

12.00 – traditsiooniline kellatornijooks Raekoja ja Arbi järve ümbruses. Sportlik ja meelelahutuslik jooks, kus saavad osaleda nii noored kui vanad, väiksed kui suured. Registreerimine kohapeal ja kindlasti ei puudu ka auhinnad.

12.30 – Eesti raievõistluste 2013-2014. aasta ja raiemaailmameistrivõistluste sponsorlepingu allkirjastamine välilaval kultuurikeskus Sinilind juures.

13.00-15.00 – ainulaadse vineerist Käbi skulptuuri valmistamine ja töötoad. Skulptuuri autorid on Tartu Kõrgemast Kunstikoolist ja nende juhendaja Anne Rudanovski. Käbi saavad ehitada üheskoos kõik linlased ja
teised metsapealinna sünnipäevalised. Mida rohkem ehitajaid, seda suurem käbi. Suur vineerist käbi, mida saab kasutada ka paviljonina, jääb linnaskulptuurina linnavalitsuse ja kultuurikeskus Sinilind vahelisele haljasalale üheks Elva sümboliks.

19.00–22.30 – Väikeste Lõõtspillide Ühingu kontsert Elva lauluväljakul

22.30-23.15 – Metsarahva õnn ja õnnetus – lugulaul metsarahvast, kes elas õnnelikult ja vabalt looduses ning nautis elu, kuid siis tulid mured, hädad, kurjamid ja pahad jõud-otsitakse lahendusi, võideldakse ja koos võidetakse pahalane kurjus tänu metsarahva tarkusele ning metsajõule.

Lisainfo: www.metsaselts.ee

Viimasel aprillipäeval sai Meremäe vallast korras ja värviline vald

Aprillikuu viimasel päeval toimus Meremäe valla suuremates külade korrastus-talgutööd. Peale riisumise ja koristamise värviti ning tehti kauniks kaks bussijaama ja koolimaja. Valla heakorrapäeval osalesid kõik koolilapsed ja õpetajad, vallatöötajad, palju aktiivseid külaelanikke ning teisi silmailu ja heakorda tähtsaks pidavaid inimesi.

Korrastati koolimaja, staadioni, skatepargi, noortekeskuse, vallamaja ümbrus ning riisutud sai Meremäe ja Obinitsa peatänavad. Eelmisel aastal värvilise mustri saanud Meremäe bussipaviljoni värskendustöid ja Kalatsova bussiootepaviljoni uue mustrilise kuue andsid värvide ja juhendamisega AkzoNobel ES Sadolin AS . Samuti tehti koolimaja eeskoda suurtemate õpilaste kaasabil rõõmsavärviliseks E. Urmi juhendamisel.

8.-11.maini toimuval Meieselts Meroosi korraldataval Roosifestivalil LandArt tegevuse raames toimus koolis juba neljapäeval maakunstipäev, kus valmisid erinevad tööd. Nüüd on Meremäe kooli õuel elektripostide vahel ämblikuvõrk ämblikega, sissesõidutee ääres istepakud, mis on kaunistatud puust lillede ja kooli nimega, kollane puuaed sai täis maitsekaid pilte. Murul paistab silma hulk punaseid lepatriinusid ning poiste tehtud pajuvitstest seto suitsuonn. Maad ja kunsti on igale maitsele. Isetegemise võimalus on eeloleval nädalal olemas ning 11. mail tasub kindlasti vaatama ja kätt proovima tulla kõikidel.

Loe edasi: Viimasel aprillipäeval sai Meremäe vallast korras ja värviline vald

Võrumaal stardib maakonna noorsootöö arengu- ja koostöö projekt

Esmaspäeval, 6.mail Rõuge Avatud Noortekeskuses toimuva ühiskoolitusega noorte osalus- ja kuuluvuskogemuse teemadel saab alguse Võrumaa maakonna noorsootöö ühisprojekt “Võrumaa noorteliidri töövihik”.

Noorsootöö roll ühiskonnas on kujundada tänasest noorest ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Noorsootöö keskmes ei ole seda tööd tegev noorsootöötaja, vaid noor ise ja teda ümbritsev maailm. Maapiirkonnas tegutsedes ollakse kogenud, et noorsootöös toimuv on ebaühtlane ja noorsootöös pakutav ei ole maakonna noortele võrdselt kättesaadav. Ühisprojekti eesmärk on ühtlustada maakonna noorsootöö kvaliteeti, spetsialistide pädevusi, oskusi toetada noorte huvisid ja omaalgatuslikke tegevusi.

2013.aasta jooksul toimuvatel koolitustel, aruteludel, õppekäikudel osalevad Võrumaa noortepoliitika kujundajad, noorsootöötajad ja noored ise. Projekti tulemusena valmib noorsootöö tegijate ja osalejate õppematerjal, mis tugineb kohalikule omapärale, vajadustele, kogemuspraktikale. Koolitused toimuvad koostöös Kodukandi Koolituskeskusega.

Projekti koordineerivad Võrumaa Omavalitsuste Liit ja Võru maakonna noorsootöö nõukoda. Projekt viiakse ellu LEADER programmi toel läbi MTÜ Võrumaa Partnerluskogu strateegia noorte meetme.

Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

Homme, 4. mail tuleb tõeliselt päikseline talgupäev kõikjal üle Eesti. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1496 talgut, kuhu on registreerunud juba üle 17 800 talgulise ja osalejaid tuleb pidevalt juurde. Ettevalmistused tegusa talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik viimasel hetkel osaleda otsustavad inimesed saavad end samuti kirja panna talguveebis või homme lihtsalt talgutele tulles. Vabariigi President osaleb tänavu Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel Kanadas.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgupäev tõotab tulla mullusest päikselisem ja hoogsam. “Hea meel on selle üle, et maikuu esimesest laupäevast on kujunemas hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine “teeme ära” päev. Tänavu on kavas rohkem talguid kui eelmisel aastal ja talguliste eelnev kirjapanek on läinud samuti suurema hooga. Enam pole muud kui munavõileib ja morsijook endale homseks kaasa pakkida ning sammud sobivale talgule seada!”

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves osaleb tänavu koos Kanada eestlaste kogukonnaga Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel, kuna talgupäev sattus Kanada riigivisiidi ajale. Jõekääru lastelaager Kanadas rajati pärast II maailmasõda talgukorras ja see on pakkunud juba 60 aasta jooksul võimalust lastele nii Põhja-Ameerikast kui Eestist tulla suviti kokku eesti keele ja kultuuri meelsesse suvekodusse. Tänavusel talgupäeval on kavas parandada laagri hooneid ning korrastada väljakuid ja ühisalasid. Jõekääru talgutest Kanadas võtab osa ligi 70 inimest. Teeme Ära talgupäeva raames välismaal toimuvatest talgutest korraldatakse homme lisaks Kanadale talgud ka Soomes.

Loe edasi: Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

Sellel aastal on ELF-i talgute fookuses niidurüdi

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute niidurüdi aasta. Ühe Eesti ohustatuma linnuliigi, niidurüdi kaitsele pühendatud teema-aasta algas väljasõiduga Pärnumaale, kus seltskond loodushuvilisi läks rüdiretkele seda üliharuldast lindu otsima. Lisaks rüdiretkedele keskendutakse ELF-i talgute niidurüdi aastal inimeste looduskaitseteadmiste täiendamisele ning kutsutakse appi vabatahtlikke, et talgutööde käigus niidurüdi elutingimusi parandada.

“Niidurüdi seisund on väga kriitiline. Tema Läänemere-äärse asurkonna säilimise üks võti on Lääne-Eesti rannaniitude hoidmine ja jätkuv taastamine,” räägib ELF-i talgukorraldaja Siim Kuresoo. “Seda, kas pesitsevaid rüdisid ka veerandsaja aasta pärast Eesti randadel leidub, näitab aeg, kuid praegu pole kindlasti põhjust seda aja kulgemist käed rüpes oodata. Niidurüdi iga õnnestunud pesitsemine on suure tähtsusega ja talgulised annavad omaltpoolt sellel aastal mitmel rüditalgul parima, et neid tähtsaid sündmusi tihedamalt oleks,” toob Kuresoo välja ELF-i talgute niidurüdi aasta ühe eesmärgi.

Rüdid on perekond pisikesi väledaid kurvitsalisi, kes on levinud üle maailma. Tänavu keskenduvad ELF-i talgud niidurüdile ( Calidris alpina schinzii), kes on rüdide kirju seltskonna ainuke pesitsejast esindaja Eestis. Niidurüdi on levinud Läänemere rannikul, Briti saartel ja Islandil. Tema saatus Läänemere ääres ja Briti saartel viimasel aastasajal pole kiita – mõlema piirkonna kunagisest asurkonnast on järel ainult riismed. Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine. Siinkandi niidurüdide olulisemad pesitsuspaigad asuvad aga just Eestis ja Taanis. Ehkki rannaniite on viimasel aastakümnel usinasti taastama asutud, ei ole rüdide arvukus veel Eestis tõusule pöördunud. Eestis arvatakse käesoleval ajal pesitsevat vähem kui 200 rüdipaari. Need paarid on peamiselt koondunud kümmekonnale võtmealale Lääne-Eestis ja saartel.

Kuna Eestis pesitsevad niidurüdid on äsja koju saabunud ning teevad ettevalmistusi pesitsemiseks, pole praegu kahtlemata õige aeg rüditalgute pidamiseks, kuna agar talgutamine segab neid kindlasti. Küll aga on paras hetk kõigil, kellel huvi selle põneva liigiga tutvust teha, rüdi tegemisi rannaniitudel ettevaatlikult uudistada, tulles rüdide heade tundjate juhendatud retkedele. Selliseid retki toimub ELF-i talgute niidurüdi aasta raames kolm ning info nende kohta on leitav aadressilt talgud.ee/rudi-aasta.

Tapa Gümnaasiumist vurab Ööjooksule neli bussitäit koolinoori

Sel aastal lustivad Ööjooksul 19 kooli. Foto: Jule Käen-Torm

Teist aastat Virumaa suurima kooliprojekti “Ööjooksu tegija” võitja Tapa Gümnaasium sõidab Virumaa suurimale suvesündmusele nelja bussiga. Täna AQVA Spa ja Hotelli vastavatud uues konverentsikeskuses toimunud koolide tunnustamisüritusel kuulutati Ööjooksu tegijaks Tapa Gümnaasium, kes suurte õppeasutuste arvestuses toob Ööjooksu radadele lustima 35% kooli õpilastest ja õpetajatest.

“Mul oli kolm bussi tellitud. Tänavu peame ilmselt neja bussiga tulema. Kõik ei mahu.” Selli sõnul pole neil koolikonkursile “Ööjooksu tegija” noorte kaasamisega mingit probleemi. “Tahetakse tulla. Ma arvan, et võib-olla oleks isegi neid veel olnud, kes oleks tahtnud tulla, aga lihtsalt jäid hiljaks.Soome reis – see on ainult boonus,” räägib Tapa Gümnaasiumi huvijuht Sirje Sell. Kooli võidu valemina tõstab ta esile Ööjooksu peakorraldaja Marko Tormi kaasamist konkursi tutvustamisel koolis ning soovitab teistelgi koolidel kutsuda Eesti Ööjooksu peakorraldaja ise õpilastega konkursist rääkima.

Eestvedaja Marko Tormil on hea meel eelkõige uute osalejate üle. “Koolikonkursi raames registreeriti sel aastal 1662 inimest, mis on üle 500 inimese rohkem, kui eelmisel aastal. Oli neli uut kooli ja kõigil olid müstilised osavõtunäitajad,” rääkis Torm. Keskmise suurusega koolide kategoorias võitis Rakvere Põhikool ja väikeste koolide kategoorias kuulutati Ööjooksu tegijaks Sõmeru Põhikool.

Lääne-Virumaal enim õpilasi liikuma motiveerivad koolid selgitatati välja kolmes kategoorias 25. märtsist kuni 19. aprillini. Eraldi kategoorias võistlesid suured, keskmise suurusega ja väikesed õppeasutused. Konkursil said osaleda Lääne-Virumaa koolide kõik õpilased alates esimesest kooliastmest kuni gümnaasiumini välja. Kaasa said lüüa ka koolide direktorid, pedagoogid ja teised koosseisulised töötajad. Ööjooks tõi eelmisel aastal Rakveres starti üle 6300 osaleja, neist üle 1100 koolikonkursi kaudu. Möödunud aasta tegijaimad koolid olid Kunda Ühisgümnaasium, Tapa Gümnaasium ja Põlula kool.

Lisainfo: www.eestimaraton.ee, Facebook: Ööjooks

Elvas avatakse metsanädalat ja matkahooaega

Just praegu avatakse Elvas metsanädal ja matkahooaeg koos Hendrik Relve põlispuude fotonäitusega. Juba traditsiooniliseks saanud matkahooaja avasündmus on sel aastal pühendunud metsa teemadele. Matkahooaja avaürituse korraldajad,

Elva Matkakeskus ja Vapramäe – Vellavere – Vitipalu SA pakuvad erinevaid matkasid nii Elva linnas kui Elva ümbruses. Päeva jooksul on võimalus osaleda kevadkompositsiooni ja OTS puutöökoja puitehete valmistamise töötubades. Lisaks jagab harivat teadmist Joosep Mattjus teemal “Linn kui loomaaed” ehk kuidas jäädvustada loodust fotole või videole.

Ühe nädala jooksul on võimalik osa saada erinevatest metsateemalistest üritustes Elvas:

28.aprillil – Hundi jutud Ilmar Rootsiga kell 17, kohvik Ameli, Kesk 19, Elva.

29.aprillil toimub ülevabariigiline orienteerumisvõistlus noortele. Info: mart.kelk@metsaselts.ee.

29.aprillil, puidufirmade külastuspäev, kus on võimalik tutvuda Elva piirkonna puidutööstustega, sellega, kuidas tekib puidule lisandväärtus ja mida selleks tegema peab.

30.aprillil – Elva keskkonnapäev: linna metsaparkide koristamine, puude istutamine, sümbolpuude tähistamine,

hakkpuiduga teeradade katmine staadioni ääres, kell 15 ühine supisöömine lauluväljakul. Info ja registreerimine Leelo Suidt +372 509 1288.

2.mail – Linnulaulu kuulamise hommik Rein Kuresooga kell 7.00. Info: sinilind.elva.ee.

2.mail – metsakonverents “Mets ja linn”, Elva linnavalitsuse saalis kell 13-16.

3.mail – laulukonkurss Elva laul, HKK Sinilind saalis kell 18. Info: sinilind.elva.ee .

4.mail sünnipäeva pidustused – Elva 75 & Metsapealinn 10, Elva linnas.

Täpsem info: matkakeskus.elva.ee

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.

Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.

Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule

Tallinna päeval toimub teatejooks “Toompea 18.45”

Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts koostöös Tallinna Kesklinna Valitsuse, Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti, Tallinna Spordi- ja Noorsooameti ning Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga korraldavad 15. mail Tallinna päeval teatejooksu “Toompea 18.45”, millega tähistatakse Eesti Kodukaitse organisatsiooni moodustamise 23. aastapäeva.

15. mail 2013 möödub 23 aastat murrangulistest sündmustest, kus Toompeale, Interrinde miitingule kogunenud ülesköetud ja raevunud miitingulised murdsid lossi sisehoovi eesmärgiga kukutada alles mõned kuud ametis olnud ja riiki iseseisvumisteele suunama hakanud valitsus. Halvema hoidsid ära tolleaegse peaminister Edgar Savisaare raadiopöördumise peale Toompeale appi rutanud tallinlased ja ümberkaudsete piirkondade elanikud, sundides märatsejad taltuma ning lossi sisehoovist ja platsilt lahkuma.

Öösel kell kolm võttis Eesti Vabariigi valitsus vastu otsuse kodu, rahu ja ühiskondliku korra ning kodanike turvalisuse tagamiseks luua organisatsioon Eesti Kodukaitse. Nende sündmuste meenutamiseks hakati alates 1993. aastast korraldama teatejooksu “Toompea 18.45”. Kahjuks katkes traditsioon peale Kodukaitse organisatsiooni tegevuse lõpetamist 1996. aastal.

2012. aastal Eesti Kodukaitse Ajaloo Seltsi poolt taaselustatud ajalooline teatejooks lülitati Tallinna p äeva kavva. Ka sel aastal, nüüdseks juba viiendat korda toimuvale jooksule oodatakse Eesti jõu- ja riigikaitsestruktuuride, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, sõpruskondade ja õppeasutuste võistkondi.

Teatejooksule registreerumine kuni 30. aprillini e-posti aadressil kodukaitse@gmail.com või Tallinna Kesklinna Valitsuses kuni 30.aprillini kell 17.00. Täiendav informatsioon ja teatejooksu juhend aadressil: www.kodukaitse.ee

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängus osales 335 kooli

Priiuse põlistumise päeva e-mälumängu võitsid üldarvestuses Marek Laagus ja Andra Mirski ning noortearvestuses Hain Luud ja K.G. Kadatski. Parimate koolide arvestuses tuli võitjaks Ilmatsalu Põhikool. Mängus osales õpilasi kokku 335 koolist üle Eesti. “Kõige rohkem rõõmu valmistabki osalenud koolide suur arv – Eesti koolide koguarvust osales mängus ligikaudu 60%. Eks mängu ettevalmistades me peamiselt kooliõpilaste peale mõtlesimegi,” jäi mälumängu patroon ja pärandiaasta saadik Ivo Linna tulemusega väga rahule. Kokku mängiti mälumängu üle 22 tuhande korra.

Üldarvestuse ja noortearvestuse võitjad saavad auhinnaks Viljandi Folgi festivalipassid, parima kooli õpilased on autasuna teretulnud osa saama Eesti Meremuuseumi Lennusadama vabalt valitud haridusprogrammist 25-le õpilasele koos lõunasöögiga. Teisele kohale tuli koolide arvestuses Ülenurme Gümnaasium, keda ootab Põlva Talurahvamuuseumi haridusprogramm ja ringkäik muuseumis koos giidiga. Kolmandale auhinnalisele kohale tulnud Häädemeeste Keskkool saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti.

Võistkondade kategoorias tuli esimesele kohale võistkond “Parimad pojad ja tütred”, nende auhinnaks on Eesti Meremuuseumi grupiprogramm “Salajane koostöö Soomega” kahekümnele inimesele. Võistkond “Vikihoolikud” saab auhinnaks RMK pärandkultuuri raamatute komplekti ja võistkonna “MTÜ Kehra Raudteejaam” Mahtra muuseumi külastuse 5-le inimesele.

Mälumängu võitjate ja auhindade terviklik nimekiri on välja toodud aadressil http://www.parandiaasta.ee/voitjad. Kõigi võitjatega võtab kultuuripärandi aasta toimkond ühendust käeosleva nädala jooksul. Kultuuripärandi aasta koostöös Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta toimkonnaga korraldas 27. märtsil hariva e-mälumängu, tähistamaks priiuse põlistumise päeva, mil taasiseseisvunud Eesti Vabariik on olnud kauem vaba kui olime maailmasõdade vahelisel perioodil 24. veebruar 1918 – 17. juuni 1940. Mälumängu kommenteeritud vastustega on võimalik tutvuda veebilehel http://www.parandiaasta.ee/vastused.

Selgus Kagu-Eesti parim teatrigrupp

Laupäeval, 13. aprillil selgus Kagu-Eesti parim teatritrupp. Põlva Kultuuri- ja Huvikeskusesse kogunes üheksa näitetruppi (viis Põlvamaalt ning kaks Valga- ja Võrumaalt) kokku ligi 100 osalejaga. Nendeks olid Kanepi Harrastusteater (kahe etendusega), Karisilla Külateater (kahe etendusega), Mooste Veskiteater, Ruusa Näitemängu Seltsing, Vastse-Kuuste Kultuurimaja näitering, Tõrva Kultuurimaja näitering, Kungla Muusikalitrupp, Tsooru Külateater ja Krabi Külateater.

Lavastusi jagus igale maitsele – komöödiast draamani. Žürii otsuste tegemise ajal sai nautida Bonzo kontserti. Kõiki truppe hindas asjatundlik ja erapooletu žürii – näitlejanna Ene Järvis, Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, Tartu Kroonuaia Kooli näiteringi juhendaja, Kroonuaia Priitahtlik Näitemänguseltsi juhendaja – Katrin Luts ning Eesti Harrastusteatrite Liidu liige, teatri- ja sõnakunsti õpetaja, kõnetehnika treener ja lavastaja – Virko Annus.

Žürii üksmeelsel otsusel valiti välja parimad etteasted ja osatäitmised:
parim trupp – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”;
parim meesosatäitja – Ain Juurikas Mihkli osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naisosatäitja – Tuulike Mölder Ingridi osa eest lavastuses “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
parimad lavastaja – Siiri Põldsaar ja Reet Laanoja, lavastus “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim meeskõrvalosatäitja – Mati Oja Andrese osa eest lavastuses “Nõia tütar”, Tõrva Kultuurimaja näitering;
parim naiskõrvalosatäitja – Kaie Koser tedrekana osa eest lavastuses “Moisekatsi lugu”, Mooste Veskiteater.

Lisaks eripreemiad:
parim häälekasutus, lavakõne – Sirli Pippar Anastasia osa eest lavastuses “Anastasia”, Kungla Muusikalitrupp;
parim kostüümilahendus – Mooste Veskiteater, lavastus “Moisekatsi lugu”
aktuaalse külajandi kirjutamise ja lavastamise eest – Marje Mürk, Krabi Külateater;
julguse eest käsitleda üldinimlikke probleeme – lavastus “Peegel peeglis”, Kanepi Harrastusteater;
vaimuka tegelaskuju loomise eest lavasutuses “Massu masmise mass”, Krabi Külateater – Aare Loorits

Kagu-Eesti teatripäev sai teoks tänu headele toetajatele, kelledeks on Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp, Eesti Kultuurkapitali Valgamaa ekspertgupp, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Rahvakultuuri Keskus. Teatripäeva korraldas Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus.

“Külavanemad muutuvas ajas” koolitab külavanemaid oma kogukonna eest seisma

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas märtsis külavanematele ja külade eestvedajatele koolitusprogrammi “Külavanemad muutuvas ajas”, et sõeluda välja külaliidritele olulised teemad ning toetada nende suutlikkust oma kogukonna eest seista. Koolituste käigus kohtub osalejatega ka minister Siim Kiisler.

Senised koolitused on näidanud, et täpsemat sõnastamist vajavad külavanema põhiõigused ja kohustused. Vallalt oodatakse külade esindajate teadlikumat kaasamist arengukavade ja planeeringute aruteludesse. Räägitakse koostööst omavalitsusega küla kitsaskohtade lahendamisel ja sellega seonduvate kulude kompenseerimist, näiteks side- ja transpordikulude katteks.

Kodukandi liikumise projektijuhi Külli Vollmeri hinnangul kasvab lähiajal külaesindajate roll ja külade koostöö tähtsus, sest hoogu on saamas kohalike omavalitsuste liitumine. “Mida suurem on vald, seda enam sõltub kogukonna ja külade tugevus eestvedajatest ja koostööst vallaga. Üha rohkem võtavad kogukonnad enda kanda avalikke teenuseid, olles kasvanud abisaajast võrdväärseks partneriks omavalitsusele. Näiteks osutatakse lastehoiu-, heakorra-, hooldus- jms teenused,” sõnas Vollmer.

Esimesel kokkusaamisel käisid Ida-, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa külaliidrid välja mõtte, et külavanematel võiksid üle Eesti olla ühesugused ametimärgid. Tartu- ja Viljandimaa külade esindajate kohtumisel tekkis sellest elav arutelu. Mis saab külavanemate märkidest, mis mõnel pool loodud? Kas kaob külade omapära? Ühe võimalusena pakuti, et üle Eesti võiks olla ühtne, kuuerevääril kantav külavanema märk, paikkondlikku eripära aitab rõhutada külavanema ametiraha. Arutelud jätkuvad, sest aprillis on veel neli kokkusaamist. Juba sel reedel kohtuvad Harju-, Hiiu- ja Läänemaa külaliidrid Endla talus Harjumaal. Õppepäevi toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Lisainfo: www.kodukant.ee

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.a. asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Vääna-Viti Kodu uute peremajade ehitus on jõudnud sarikapeoni

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.

Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.

Lisainfo: www.hoolekandeteenused.ee/pages

AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.

Eesti on ametlikult marutaudivaba maa

Eile saatis Veterinaar- ja Toiduamet Rahvusvahelisele Epizootiate Büroole (Office International des Epizooties, OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas Eesti marutaudi vabaks riigiks. Vastavalt OIE reeglitele on riigil õigus kuulutada end marutaudist vabaks juhul, kui ta vastab Maismaaloomade Tervisekoodeksis kehtestatud nõuetele. Lisaks haigusest teatamise kohustuslikkusele, rangete impordinõuete ning toimivate seire- ning tõrjemeetmete olemasolule on üks põhilisi eeldusi marutaudi vaba riigi staatusesse jõudmiseks see, et riigis ei ole haigust esinenud viimase kahe aasta jooksul. Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.

Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.

Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele, suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008. aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.

Sõltumata marutaudivaba maa staatusest, jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.