oktoober 2014 Archives

Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Jaan Lukas

Turismi- ja toitlustusettevõtja ja mõisate eest seisja Alikee Kubi on otsustanud korrastada ja restaureerida Pakaste mõisa, kuhu kavatseb rajada hotelli koos konverentsikeskuse ja omanäolise restoraniga.

Alikee Kubi on alustanud koo abilistega Pakaste mõisahoone ja selle ümbruse korrastamist. Pakaste mõis paikneb Jõgeva vallas Painkülast Puurmani viival teel. Mõisahoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja viimased elanikud pole seda kõige heaperemehelikumalt hoidnud. Tööd jätkub siin õige mitmeks aastaks.

Praeguseks on eemaldatud vundamendist ja maja lähiümbrusest parasiitpuud ja võsa, niitnud kohati rinnuni heina ja parandanud mitmest kohast katust. Palju aega ja vaeva kulub tubade puhastamisele prahist ja muust rämpsust. Lähitulevikus on plaanis hoonele uus kivikatus paigaldada. Pr. Kubi lisas, et tema visioonis tuleks mõis virsikuroosa koos pruunide aknaraamidega.

Sarnaselt talle kuuluva Puurmani vallas asuva Kursi jahilossiga kavatseb Kubi ka Pakastele rajada konverentsikeskuse koos hotelli ja restoraniga. Alikeele meeldib Pakaste mõisa logistiliselt soodne asukoht, milleks on lähedus Jõgeva linnale ning ajalooline Piibe maantee, millest Pakaste mõis jääb meeldiva kõrvalepõike kaugusele.

„Mõisakeldrisse plaanin rajada esindusliku õllerestorani. Õlut võin ka ise pruulida, Kursis olen seda tegevust juba praktiseerinud. Kõrvalhoonetesse sobivad aga hästi lisamajutustoad, saunad ja vajalikud toad erinevate tervist tugevdavate protseduuride jaoks,“ täpsustas Kubi oma plaane.

Mõisad kui kaubamärk

“Mul on suur armastus ja kirglik huvi mõisate vastu. Olen käinud paljudes Eestimaa mõisates ning jätnud igasse neist tükikese oma südamest. Valu, mida tunnen neid majesteetlikke hooneid hääbumas nähes on reaalne. Minu ümber on tekkinud grupp noori, kes mu entusiasmi jagavad ning kellega õnnestub ehk veel päästa nii mõnedki neist kompleksidest. Eestit iseloomustab väga tugev mõisakultuur. Kahjuks on aga väga paljudel mõisatel laguneda ja nende ümbrusel võssa kasvada lastud.

Loe edasi: Kursi jahilossi perenaine kavatseb Pakaste mõisa restaureerida ja kasutusele võtta

Pühapäeval toimub Harku rabas Rabajooks

Rabajooksu algatajad ja korraldajad 2003 aasta kokkusaamisel. Fotol vasakult Ants Vikerpuur, Uno Martinson, Väino Ermel, Oskar Lindt, Enno Raag, Valeri Vesselov ja Ants Jakobson.

Pühapäeval, 12. oktoobril toimub Harku raba teedel 82. Rabajooks. Rabajooks on traditsiooniline Nõmme spordiüritus, mis toimub kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Rabajooks on kõigile osavõtjatele tasuta ning üritusele on oodatud ka kepikõndijad.

Rabajooksu stardipaik on Pääskülas, Suvila ja Kalda tänava ristmiku läheduses. Raja pikkus on 6,3 km. Esimene ühisstart antakse kell 11. Järgnevad stardid on iga 5 minuti tagant kuni kella 12ni. Esimeses ühisstardis startinute vahel selgitatakse välja kolm paremat meest, naist, poissi ja tüdrukut. Esimesed 1600 lõpetanut saavad vimpli.

Rabajooksu korraldustoimkond juhib tähelepanu, et tegemist on eelkõige rahvaspordiüritusega, osalejatel tuleks võimalike vigastuste vältimiseks valida kindlasti sobiv jooksutempo. Samuti on palve kõigile koeraomanikele, et loomi rajale kaasa ei võetaks, sest see häirib teisi jooksjaid.

Üritust korraldavad Nõmme linnaosa valitsus ja Sweco Projekt AS. Toetajad on AS Jalajälg, Viking Line, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet, Fortuna Optika, Postimees, AS Ilves-Extra, Kaitseliidu Nõmme malevkond.

Rohkem infot leiab Rabajooksu koduleheküljelt www.rabajooks.ee.

Keskkonnaamet alustab Võrus loodusõhtute sarjaga

Loodusõhtud saavad toimuma üks kord kuus Võru Kultuurimajas Kannel. Esinejateks on kutsutud looduse tundjad, oma ala eksperdid, loodusfotograafid – inimesed, kes soovivad oma kogemusi ning teadmisi jagada.

Kuulama ja vaatama on oodatud kõik loodushuvilised!

Esimene loodusõhtu “PÄEVALIBLIKAD” toimub Kultuurimaja Kannel II korruse väikeses saalis teisipäeval, 14. oktoobril kell 18.00-20.00.

Külla tuleb bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes, kes näitab pilte ja räägib erinevatest Eesti päevaliblikatest. Juttu tuleb liblikate elupaikadest, elukäigust ning sellest, mis mõjutab liblikate mitmekesisust.

Loodusõhtul osalemine on tasuta!

Loodusõhtut korraldab Keskkonnaamet SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Toidupank kutsub toidukogumispäevale järgmisel nädalavahetusel

18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.

Toidukogumispäev on üle-eestiline toidupankade heategevusaktsioon, mis annab eraisikutele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid. Allpool loetletud kauplustes saab kohaliku toidupanga jaoks annetuse teha laupäeval, 18. oktoobril, kuid siin-seal on võimalik Toidupanga punaseid põlli kandvaid vabatahtlikke kohata juba ka reedel või siis hoopis pühapäeval.

Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!

Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.

Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.

Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.

Loe edasi:

KÜSK: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor 2015

Taotlusvooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs (kirjapanduna taotlusvormis):

oma ühenduse arenguvajadustest – tegevusvõimekuste erinevatest komponentidest, mis arendamist vajavad. Ühenduse eneseanalüüs peab olema põhjalik ning tulevikku vaatav, sihiks organisatsiooni põhikirjaliste eesmärkide kõige efektiivsem ja operatiivsem saavutamine
oma tegevuse mõju senisest hindamisest ning selle kommunikatsioonist.

Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Ka katusorganisatsioonid ja võrgustikud on taotlema oodatud.
NB! Ei toetata taotlejaid, kes taotlemise hetkel on ellu viimas KÜSKi toel eelmist arenguhüppe taotlusvooru (AH14) projekti.

Soovitame projekti elluviimisesse kaasata eksperte/konsultante, kes ühingut projektiperioodi jooksul nõustavad saavutamaks eesmärgiks seatud arenguhüpet ning hindamaks projekti tegelikku mõju. NB! Oleme loomas soovituslike konsultantide andmebaasi – info loodame üles panna novembriks. Kindlasti on ühingu arengu kavandamise teemal kompetentsed maakondlike arenduskeskuste konsultandid, kelle poole pöörduda nii projekti ettevalmistamisel kui ka elluviimisel. Andmebaas saab aga kajastama lisaks neile teistegi konsultantide kontakte. Sellesse baasi kandideerimiseks kuulutame konkursi välja oktoobri alguspoolel.

Loe edasi:

Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Täna mälestati Tallinna Metsakalmistul 85. sünniaastapäeva puhul Eesti invaliikumise algatajat ja eestvedajat Mihkel Aitsamit, kellest on valminud raamat pealkirjaga “Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu”. Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks.

“Mihkel Aitsam oli minu õpetaja ja ma usun, et ka paljude teiste esimene õpetaja – seda mitte koolis, vaid tutvustades puudega inimeste maailma kõigi selle murede ja rõõmudega,” ütles Riigikogu esimees Eiki Nestor . “Mihkli elutöö suurus seisnebki selles, et piltlikult öeldes tõi ta puudega inimeste elu põranda alt maa peale. Pani eelkõige oma saatusekaaslased uskuma, et saab ja peab paremini. Tõestas ühiskonnale, et ratastoolis liikuja on sama väärtuslik kui sell, kes jookseb sada meetrit kümne sekundiga.”

“Olen tänulik, et tundsin Mihkel Aitsamit 1996. aastast,” lausus sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt . “Mul on väga hea meel, et raamatuks on saanud olulise mehe mõtted ja tema elulugu. Vaatamata sellele, et juba lapsepõlvest peale oli Mihkli liikumine raskendatud, ei seganud see tal elada täisväärtuslikku elu. Anda oma panus puudega inimeste õiguste eest seismisel. Tundub, et tema elu motoks oli alati võimaluste otsimine kuidas saaks teha, mitte põhjuste otsimine, miks mitte teha. Oma tegutsemistahte ja sihikindlusega on Mihkel Aitsam kindlasti eeskujuks paljudele inimestele.” Loe edasi: Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit

Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” nõukogu annab välja järjekordse toetuse. Sel korral toetab fond 29-aastast Jõgevamaalt pärit noort naist, kes vajab käärsoolevähiga võitlemisel ravimit Erbitux (Cetuximab).

“Raske on leida õigeid sõnu kirjeldamaks, mida tähendab fondi toetus kõnealusele patsiendile ja tema lähedastele. Lapsel on ema ja emal laps. Väga noorel inimesel on trööstitus võitluses uus lootus. Olen südamest tänulik eelkõige kõikidele fondi toetajatele. Ainult tänu teile saame taas teha ühele perele hindamatu kingituse,” ütles fondi nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.

Patsient on 3-aastase poja ema, kes on võitlust vähiga pidanud seitse kuud.

Patsiendi ütles: ” Saades teada, et vähiravifond toetab minule vajaliku ravimi ostmist valdas mind õnnetunne. Sain tagasi jõu elamiseks ning uus lootus täitis minu ning minu lähedaste hinge. See on kirjeldamatu, vaatasin oma lapsele otsa ning lihtsalt nutsin õnnetundest, et saan olla tema kõrval ning tema elust osa võtta. See on minu jaoks ülioluline, sest meil on pojaga meeletu side ja kõige raskem oleks mul temast loobuda, siis kui ta veel nii pisike on.” Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud Elu” toetab 29-aastase naise võitlust käärsoole kasvajaga

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursi võitis Statoil

Kaupmeeste Liidu poolt korraldatud konkursi Aasta Kaubandustegu 2014 võitis Statoil Fuel & Retail Eesti AS klienditeenindaja töö tähtsustamise kommunikatsiooni eest meedias.

“Statoil on viimase aasta jooksul meedias esile tõstnud klienditeenindaja töö tähtsust kaubanduses ja aidanud kaasa positiivse kuvandi järjekindlale loomisele ning kaubandussektori maine kujundamisele,” ütles Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai . “Selgelt on tähelepanu äratanud sõnavõtud teenindajast parema kuvandi loomiseks. Statoil juhtkond rõhutab tööandjate panust töötajate motivatsiooni ja arengusse, koolitusse, ettevõttesise karjääri võimalustesse. Kaubandus on hea ja huvitav koht töötamiseks ning tegemist on väga olulise ja mitmekülgse majandusvaldkonnaga.”

Aasta Kaubandustegu 2014 konkursil leidsid Marika Merilai sõnul Statoili kõrval enim mainimist Selveri iseteeninduskassade kiire areng ja Baltika Grupi veebikaubamaja andmorefashion.com lansseerimine, kui ka H&M kaupluste avamine Eestis ning Eesti päritolu mahe- ja talukaupade müügiala Talu Toidab läbilöök Rimi kauplustes.

Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Naiskodukaitse on alates 2010. aastast saatnud igal aastal paarsada isetehtud sõrmiku- ja sokipaari Afganistanis ja mujal välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele. Kuna suuremahuline Afganistani missioon on Eesti jaoks lõppenud, aga naiskodukaitsjate tahe aidata ja panustada ei ole kadunud, siis sellel aastal suuname oma energia sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse – Ukrainasse!

Naiskodukaitsjate eesmärgiks on kokku koguda võimalikult suur hulk Ukraina-Eesti värvides isetehtud villaseid sokke ja sõrmkindaid, lisada neile soojad tervitused ning saata asjad piirkonda, kus neid kõige enam vaja läheks. Kudumisprojekti kaudu saame näidata sümboolset toetust Ukraina Rahvuskaardi ridades võitlevatele meestele ning kriisipiirkonnas abivajavatele tsiviilelanikele.

MTÜ Vaba Ukraina esindaja Lauri Lemmingu sõnul on meestel külmade ilmade saabudes puudu peamiselt villastest sokkidest, aga üksused võtavad hea meelega vastu ka sõrmkindaid. „Naiskodukaitse abiga kokku kogutud sokid ja kindad saadetakse pataljonidele Aidar ja KievskajaRuss-11,“ ütles Lemming. Loe edasi: Naiskodukaitse kutsub üles kuduma sokke ja sõrmkindaid Ukraina abistamiseks

Tartu Luterlik Peetri Kool kutsub kõiki heategevuslaadale

Tartu Luterliku Peetri Kooli lõikustänupüha laat toimub eeloleval pühapäeval, 12. oktoobril kell 11.00-14.30 Peetri kooli ajaloolise koolimaja ees ja sees (Peetri 33). Sellele eelneb algusega kell 10.00 lõikustänupüha jumalateenistus Peetri kirikus.

Laadal kaubeldakse sügisandide ja käsitööga, lastele toimuvad meisterdamise töötoad, osa saab võtta õnneloosist ja kunstioksjonist ning nautida etteasteid ja hõrgutisi, mida saab osta laada kohvikust. Kogu laadakaup on Peetri kooli õpilaste, õpetajate, lastevanemate ja toetajate poolt kasvatatud, valmistatud või meisterdatud ning kogu laada tulu läheb Tartu Luterliku Peetri Kooli heaks.

Kooli direktor, Tarvo Siilaberg: „Möödunud aastal, kui laadatraditsioon alguse sai, tõi see kokku kogu meie haridusasutuse pere, samuti sõbrad ja toetajad Tartu linnast ning mujaltki. Kogutud tulu toetab meie noore haridusasutuse, taasloodud Peetri kooli kasvamist ja arenemist. Möödunud aastal kogusime heatahtlike inimeste abiga 1200 eurot, millega katsime lasteaeda voodite ja kooli klassiruumi mööbli ostmiseks tehtud kulutusi. Tänavuse laada tulu on mõeldud katma lasteaia rattaparkla rajamiseks tehtud kulutusi, toetama õpetajate ja lastevanemate koolituspäevade korraldamist ning ehk saame osta lasteaeda ka õueriiete kuivatuskapi. Kõik lõikustänupüha heategevuslaada korraldamisele ja kordaminekule kaasaitajad on meeles peetud ja ette tänatud.”

Noori kutsutakse osalema loovusfestivalil

Tänasest kuni 10. oktoobrini saavad kõik 14-20-aastased huvilised registreeruda sügisvaheajal aset leidvasse rahvusvahelisse loovuslaagrisse “C.A.M.P. – Creative Actions – Meaningful Performances”.

Laagri eesmärk on näidata õpilastele matemaatika elulisust ja olulisust mitteformaalsete meetoditega, tuues nad harjumuspärasest õpikeskkonnast välja.

Laagri vormis toimuval festivalil ühendatakse matemaatika huvialadega, millel esmapilgul rehkendamisega seost pole: muusika, foto, tants, ekstreemsport, draama, maateadus. Õpitubade tulemusena valmib 23. oktoobriks grande performance, kus antakse loominguline ülevaade loovusfestivalil toimunust. Lõpuüritus leiab aset Tartu skatehallis ning kõik huvilised on oodatud! Suhtluskeeleks on inglise keel.

Õpitubasid on oodatud kaema ka Tartu linna õpetajad, et saada inspiratsiooni ning tutvuda töötubades kasutatavate meetoditega.

Projekti valmimist on toetanud Tartu linn, Euroopa Komisjon, Erasmus+ ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Registreerida saab siit ja lisainfot leiab siit.

Rahvusraamatukogu korraldab traditsioonilise oskuskeelepäeva

Kolmapäeval, 8. oktoobril toimub Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis 9. oskuskeelepäev. Seekordse seminari ettekanded illustreerivad terminoloogiakoostööd riigi eri tasanditel.

Terminolooge, keelenõustajaid, spetsialiste ja ametnikke kaasaval oskuskeelepäeval saab kuulda riiklikust terminoloogiaprogrammist, toetusvõimalustest, kogemustest terminoloogia vallas ja uuest e-keelenõu portaalist.

Seminari korraldab Eesti Rahvusraamatukogu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel “Eestikeelse terminoloogia programmi (2013-2017)ˮ kaudu.

Rahvusraamatukogu on oskuskeelepäevi korraldanud 2006. aastast koostöös Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu terminoloogiatoimkonnaga jt. partneritega, et ärgitada aktiivset arutelu eri valdkondade oskussõnavara ja terminite korrastuse üle.

Kosel selguvad kiireimad murutraktoristid

Laupäeval, 11. oktoobril kell 13.00 toimub Kose vallas Alansi Offroad Pargis Eesti meistrivõistluste finaal murutraktorite kestvuskrossis. Kohal on nii Eesti kui ka Soome murutraktoristide paremik.

Habajal asuvas Alansi Offroad Pargis panevad oma võimed ja võistlusmasinaid proovile Eesti ja Soome parimad murutraktoristid. Võistlus toimub 500 meetri pikkusel väga tehnilisel rajal. Võisteldakse vaba- ja standardklassis ning toimub kolm 40-minutilist ühisstardist sõitu. Vabaklassis on tiitlit on kaitsmas Võtikmetsa tiim nr 18 (J. Kokkar, I. Schaffrik, A. Köönverk), kes on mitmekordsed Eesti ja Soome meistrid murutraktorite krossis. Standardklassis on tiitlit kaitsmas Põlvamaalt pärit tiim nimega Vennad (J. Raudsepp). Lisaks on võistlustules ka naiste tiim, kes on nii mõnelgi võistlusel meestele tõestanud, et neid ei tohi rajal alahinnata.

„Alansi rada on tehnika ja võimete proovikiviks igale võistlejale ning pakub häid elamusi ja põnevust nii sõitjatele kui ka pealtvaatajatele“ tutvustab rada ürituse korraldaja Ain Salupõld.

„Meie eesmärgiks on tutvustada spordiala rahvale ning tuua spordiala juurde just noori. Ootame võistlust vaatama nii tulevasi võistlejaid, motospordihuvilisi kui ka võistlusele kaasaelajaid“ kutsub võistlusele Võtimetsa tiimi eestvedaja Janek Kokkar.

Stella Netse

Eestlane Silver Mähar on Euroopa parim veebidisainer

Parim ... Foto: SA Innove — Parim veebidisainer Silver Mähar Tartust Foto: SA Innove

2.–5. oktoobrini Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeistrivõistlustel EuroSkills 2014 võitis Silver Mähar veebidisaini erialal kuldmedali, veel tõid eestlased koju pronksmedali ja viis meisterlikkuse medalit.

“Kuldmedal tähendab, et olen Euroopa parimatest parim,” ütles Silver Mähar. Ta lisas, et võidu tõi talle suur kirg eriala vastu, mis motiveeris pühenduma treeningutele. Veebidisainerite võistlusülesanne oli luua Prantsuse maiusele veebileht ja animatsioon. “Kõige raskem oli pingelises olukorras loovalt disainida,” kirjeldas Mähar. Lisaks kullale said eestlased Silver Mähar ja graafiline disainer Martin Siilak multimeedia meeskonnana pronksi.

Innove juhatuse liikme Andres Punga sõnul võib Eesti koondise tulemusega rahul olla, sest lisaks medalitele oli ka palju medalijärgseid kohti, mis tähendab, et eestlased on Euroopas igati konkurentsivõimelised. „Hea tulemus veebi- ja graafilises disainis tõestas jällegi, et Eesti on hea IT-riik,” lisas Pung.

Meisterlikkuse medalid tõid koju veebidisainer Silver Mähar, ehitusviimistleja Elsa Pärna, plaatija Taimo Avloi, restoraniteenindaja Diana Tšistjakova ja kokk Merit Martin. Meisterlikkuse medal antakse võistlejatele, kes saavad vähemalt 500 punkti ja sellega tunnustatakse nende suurepäraseid kutseoskusi.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindasid Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astusid kümne eriala kutseõppurid: trükkal, plaatija, ehitusviimistleja, graafiline disainer, kokk, restoraniteenindaja, veebidisainer, mehhatroonikud, floristid ja IT-meeskond.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlustel osales rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist ning mõõtu võeti 41 erialal. EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsevõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 erinevat medalit. Noorte treeninguid ja osavõttu rahvusvahelistel võistlustel korraldab Sihtasutus Innove.

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts — Pildil (vasakult) Mati Lepikson, Airon Oravas ja
Annaleena Vaher. Foto: Eesti Metsaselts

29. septembrist 3. oktoobrini toimus Saksamaal Eberswaldes neljas rahvusvaheline koolinoorte metsandusvõistlus Noored Euroopa Metsades. Eesti õpilased saavutasid seal suurepäraseid tulemusi – koju toodi esimene, kolmas ja neljas koht.

Noored Euroopa Metsades (YPEF) on suurim Euroopa 13.-19. aastastelekooliõpilastele mõeldud metsandusalane võistlus, osalejaid oli üheteistkümnest riigist (Austria, Tšehhi, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Portugal ja Rumeenia). Esimest korda võistluse ajaloos olid osalejad jaotatud kolmeliikmelistesse võistkondadesse, mille kõik liikmed olid pärit erinevatest riikidest. Nii said noored vahetada omavahel teadmisi oma riigi metsandusest, praktiseerida inglise keelt, õppida tundma teisi kultuure ja töötada rahvusvahelises meeskonnas.

Eestist pääses võistluse finaali Prantsuse Lütseumi võistkond Copper Owlkoosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson. Loosi tahtel võistles Annaleena koos Austria ja Läti, Airon Kreeka ja Poola ning Mati Ungari ja Saksamaa õpilastega. Üheskoos tuli näidata oma metsanduslikke teadmisi viktoriinis, lahendada metsas praktilisi ülesandeid ning teha valmis poster-ettekanne. Kõige rohkem punkte andiski poster ja selle alusel peetud ettekanne.

Võistlustulemused olid eestlaste jaoks suurepärased – võitjaks tunnistati tiim, kuhu kuulus Mati Lepikson, Airon Oravase võistkond tõusis kolmandaks ning Annaleena Vaheri tiim neljandaks. Võistkonna juhendaja, õpetaja Marje Väli oli laste tulemuste üle uhke: „Kartsin, et üksinda segavõistkondades on neil raskem, aga lapsed said väga hästi hakkama.“ Loe edasi: Eesti kooliõpilased näitasid suurepäraseid metsandusteadmisi

Sännas alustab lastele mõeldud idamaiste võitluskunstide huviring

Teisipäeval 7. oktoobril toimub Sännas Leiutajate Külakoolis 7-14. aastastele lastele mõeldud võistluskunstide huviringi esimene kogunemine. Huviringi ühe korra osalustasu on 2 eurot. Ring toimub 18. novembrini.

Võitluskunste õpetab Jaapani päritolu Havail elav ameeriklane Jigaku Ryan Nakade, kes on õppinud joogateraapiat ja idamaised ravimeetodeid Ananda kolledžis Ameerikas. Ta on sertifitseeritud jooga ja ayurveeda õpetaja ning on lõpetamas oma veeda astroloogia (sünnikaardi koostamise) õpinguid.

Üle nelja aasta on Jigaku juhendanud joogalaagreid Kalifornias, Oregonis ja Havail, olnud budistliku psühholoogia ja väelaulude õpetaja. Praegu elab Jigaku Havail ja on seal tegev jooga, väelaulude ja meditatsiooni juhendajana.

Jigaku ema on budistlik preester ja ta ise on teadlikult huvitunud vaimsetest teemadest alates oma teismeeast. Elukogemused on viinud teda silmitsi küsimustega kannatusest, eluülesandest, õnnest ja õnnestumistest.

Sellest ajast peale on ta põhjalikult õppinud ja uurinud erinevaid vaimseid traditsioone nagu jooga ja budism, sealhulgas omandanud oskusi meditatsiooni, ravimise, astroloogia, Tai Chi, võitluskunstide ja jungiaanliku psühholoogia kohta.

Jigaku viibib Sännas 2 kuud, mil ta teeb koos Leiutajate Külakooli lastega muusikat, laulmist, võitluskunste ning õpetab inglise keelt.

Võitluskunstid on suurepärane võimalus lapsel arendada keskendumisoskust ja kehalist liikumist, samas pakkudes puhast rõõmu. Õpitakse Wing Chun’i (mille on poulaarseks teinud Bruce Lee), Qi gong’i ja Tai chi’d, mis on oma olemuselt pehmemad võitluskunstid.

Osalemiseks palutakse registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929 (Kadi).

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peatatakse latikapüük

Põllumajandusminister Ivari Padar allkirjastas käskkirja, millega peatab alates teisipäevast, 7. oktoobrist kaluri kalapüügiloa alusel toimuva latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest latika lubatud aastasaak on piirkonnas ammendumas.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluri kalapüügilubade alusel on tänavu püütud vähemalt 690 tonni latikat. Piirkonna lubatud aastane väljapüük on 750 tonni. Sellega on piirkonnale lubatud aastane latikasaak ammendunud vähemalt 90% ning kalapüügiseaduse (§ 9 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Kuna latikat ei ole nakkevõrkudest võimalik elujõulisena vabastada peatas põllumajandusminister ka kalapüügi nakke- või raamvõrguga.

Kutselise kalapüügi peatamise käskkiri avaldatakse täna Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse ka Põllumajandusministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Prantsusmaal astuvad võistlustulle 14 Eesti noort meistrit

Eesti meeskond Tallinna Lennujaamas enne võistlustele sõitu. Foto: Elina Malleus

Eile, 2. oktoobril algasid Prantsusmaal Lille linnas Euroopa kutsevõistlused EuroSkills 2014. Võistlustel osalevad rohkem kui nelisada õpilast 25 riigist, Eestit esindavad 14 noort meistrit.

Eesti koondise liikme Gristel Jaanuse sõnul on rahvusvahelised võistlused hea võimalus pühenduda oma erialale ning panna oma teadmised ja oskused proovile Euroopa parimatega. „Usun, et võistluskogemus ja hea tulemus lisavad tööandjate silmis minu CV-le kaalu,” lisas Jaanus.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindavad Eestit noored meistrid eri ametikoolidest. Võistlustulle astuvad kümne eriala kutseõppurid: floristid Moonika Tohvri ja Merlin Vaher (Räpina Aianduskool), veebidisainer Silver Mähar (Tartu Kutsehariduskeskus), graafiline disainer Martin Siilak (Kuressaare Ametikool), mehhatroonikud Roland Roman Puiestik ja Johan Arus (Tallinna Tööstushariduskeskus), plaatija Taimo Avloi (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), kokk Merit Martin (Tallinna Teeninduskool), restoraniteenindaja Diana Tšistjakova (Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool), IT-meeskond Tauri Toel (Tallinna Polütehnikum), Tanel Peep (Viljandi Kutseõppekeskus), Tiina Ollemaa (IT Kolledž), ehitusviimistleja Elsa Pärna (Tallinna Ehituskool), trükkal: Gristel Jaanus (Tallinna Polütehnikum)

EuroSkills on hea võimalus noortele, kes on edukalt osalenud Eesti kutsemeistrivõistlustel. Sel aastal on Eesti võistlustest osa võtnud enam kui 450 noort ning osalejate arv on iga aastaga kasvanud. Kutsemeistrivõistlustel osalemise populaarsus kasvab ka mujal maailmas, mis on noortele kindel märk, et kutseharidus annab eeldused edukaks karjääriks. Eesti noorte meistrite ja ühtlasi kutsehariduse üldine tase on tõusnud, mida näitavad ka saavutused varasematel Euroopa kutsemeistrivõistlustel. Seni on Eesti koondis EuroSkillsist osa võtnud kolmel korral ja koju on toodud 20 eri karva medalit.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Võistlused kestavad kolm päeva ning igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Tartus alustab uus joogagrupp rasedatele

Tartus MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskuse ruumides aadressil Ropkamõisa 10 alustab esmaspäevast, 6. oktoobrist rasedate jooga grupp, mille juhendajaks on Mari Peetsalu.

Rasedus on naise keha jaoks suur koormus, kuid sobivate harjutustega saab aidata kehal lapseootusega kaasnevate muutustega paremini kohaneda. Joogatundides pööratakse tähelepanu sünnituseks ettevalmistavatele harjutustele, õpitakse teadlikult oma keha lõdvestama ning harjutatakse sünnitustegevust toetavat hingamist.

Füüsilise keha toetamisega samaväärselt oluline on emotsionaalne tugi, mida kõhubeebiga naine saab parimal viisil just teistelt naistelt, kes on hetkel samas seisus. Just seepärast on toetusgrupi töös oluline roll juturingil, kus antakse üksteisele võimalus jagada rasedusega seotud rõõme ja muresid.

Joogagruppi juhendab Mari Peetsalu, loovterapeudist kolme lapse ema, kes on pikka aega tegelenud rasedate joogaga, töötanud laste ja vanematega, samuti osalenud jooga-duula ning imetamisnõustajate koolitustel. „Rasedus ja sünnitus on kindlasti naise elu tähtsaimad verstapostid. Selleks, et see pöördeline aeg naise elus oleks nauditav ja rõõmupakkuv, saame me ise palju ära teha,“ kinnitab Mari ja julgustab kõiki huvilisi tulema joogatundi uudistama.

Joogatunnid toimuvad esmaspäeviti kell 17.30-19.00. Lisainfo e-posti aadressil mari@maailmad.ee või FBs https://www.facebook.com/providaNRK?fref=ts

Allikas: MTÜ ProVida Nõustamis-ja rehabilitatsioonikeskus

Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

Seto Külavüü Kostipäeva fotomängu parimad pildid tegid Kadri Reimann, Avely Pekka ja Merli Jürisoo.

16. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsusime osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kadri Reimanni, Avely Pekka ja Merli Jürisoo saadetud foto. Loosiõnn naeratas Enel Pungasele.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus ja need fotod saatma meilile kostipaiv@setomaa.ee. Kokku osales fotomängus 9 fotograafi 80 fotoga. Fotomängu auhinnad on välja pannud kostipäeval osalenud kohvikud.
Loe edasi: Selgusid Seto Külävüü kostipäeva fotomängu parimad

National Geographic Eesti tutvustab uut dinosauruseleidu

National Geographic Eesti oktoobrinumber tutvustab esmakordselt eesti keeles lähemalt paleontoloogide värskeimat uurimistööd – Marokost leitud dinosauruse Spinosaurus aegyptiacus säilmeid. Tegemist on kriidiajastu hiiglasega, teadaolevalt suurima lihasööjaga, kes eales maa pinnal kõndinud ja ujunud.

Teised põhiteemad värskes ajakirjas:

Uus roheline revolutsioon
Superkultuurid on abiks, ent üksnes biotehnoloogiaga toidukriisi ei lahenda.

Svanethi keskaegne eluviis
Svanethi piirkonnas Gruusia Kaukasuse mägedes püsib keskaegne eluviis endiselt au sees.

Rusuv tuumaturism
28 aastat tagasi hüljatud endise Tšornobõli tuumajaama ümbrus meelitab ligi uudistajaid.

Lisaks tuleb juttu linnuliikide väljasuremise ohust kliimamuutuste tõttu, hübriidautodest, siidist kruvidest, Uraani kuude nimedest, Alaska käsitöö päästmisest, biokütusest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne oktoobrinumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Kadrina vallas algasid veebitalgud

Kadrina vallas algasid veebitalgud, mille eesmärgiks on Kadrina valla interneti kodukülje www.kadrina.ee paremaks ja atraktiivsemaks tegemine.

Talgutele on oodatud ja ette kiidetud kõikvõimalikud ettepanekud Kadrina valla interneti kodukülje arendamiseks. Vallaveeb, valla virtuaalne visiitkaart on ju interneti teejuht meie kõigi kodupaiga juurde. Selle tähtsust ei saa alahinnata.

Riigipoolsete nõuetega vallaveebile ollakse vallamajas kursis, kuid mida soovivad Kadrina internetiküljel näha koolinoored, ettevõtjad, haridus- ja kultuuritegelased, vabakonna esindajad, eakad lugejad? Lisaks Kadrina huvilised lähemalt ja kaugemalt? Nüüd tuleks see välja öelda. Tegutseda, et just vallaveeb oleks Kadrina valla esimene ja kõige tähtsam virtuaalinfo allikas.

Veebitalgutel osalemiseks palun lahkesti vastata kolmele küsimusele:

1. Kuidas olete rahul veebiküljega www.kadrina.ee ?
Täpsustuseks: milline on üldmulje, millised aga probleemid ning millistena näeksite lahendusi?
2. Mida konkreetselt tuleks veebiküljel www.kadrina.ee muuta, et see oleks Kadrina ajakohaseks ja väärikaks virtuaalvisiitkaardiks?
Täpsustuseks: kas ja millised muudatused oleksid vajalikud veebi kujunduses, milliseid rubriike, alajaotusi lisada, millistele teistele veebikülgedele kindlasti viidata? Kas kajastada enam koduloolisi materjale? Millistesse võõrkeeltesse ja milline osa materjalidest tuleks tõlkida? Millist infot veel oleks vaja? Kui suur osakaal võiks olla fotomaterjalil?
3. Kuidas te ise saate kaasa aidata veebikülje www.kadrina.ee paremaks muutmisele?
Täpsustuseks: millisest uudiste ja sündmuste kajastamise abi oleks teil endil pakkuda, milliste sündmuste kajastamisel suudate fotopaparaadiga abistada, milliseid olulisi koduloolisi või muid materjale soovikiste anda vallaveebis teistelegi tutvumiseks? Muudki naksakad ettepanekud on teretulnud. Loe edasi: Kadrina vallas algasid veebitalgud

70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Soovere Ericut saatva kodoküläst är esä Soe Viido üten hobõsõ Lauguga, imä Liisa ja veli Karl. Pilt raamadust «Käru ja kaameraga»

1944. aasta süküskuul jätt’ uma kodo maaha ja pagõsi läände umbõs 100 000 Eesti inemist. A õnnõ ütsigu teivä pilte ja kirodi tuust pagõmistiist. Üts oll’ Räpinä kihlkunnast Kõnnu küläst Listako (Soe) talost peri Soovere (inne nime eestistämist Soeson) Eric (1916–2008).

Kuis Eric üten naasõ Leili ja kümnekuudsõ poja Üloga pagõsi, tuust tull’ 1999. aastal vällä raamat «Käru ja kaameraga», miä om olõman ka Võromaa muusõumin.

Nigu pall’o tõõsõki, peläs’ Eric, et ku tä kodo jääs, sis saadõtas tä Tsiberihe vai tapõtas niisama är. 1941. aasta kiudutamisõst pässi tä õnnõ selle, et käkse hinnäst. Tedä otsiti takan, a kätte es saia. Päämine põhjus oll’ tuu, et tä oll’ opnu pääliinan Tondi sõakoolin ohvitseeris. Edesi opsõ tä Tarto ülikoolin matõmaatiga- ja luudustiidüskunnan füüsikat. Sääl tull’ täl ka huvi pilditegemise vasta.

Eric naas’ kotost minemä joba hainakuu perämädsel pääväl. Timä peret olli är saatma tulnu imä Liisa ja veli Karl, vankri pääl istõ esä Viido. Päält pildiklõpsu ja hüväste jätmist es näe Eric näid inämb kunagi.

23. süküskuu pääväl 1944 jõudsõ Ericu pere Hiiumaalõ Heltermaa sadamalõ. Kai oll’ inemiisi kompsukõisi ja sõakraami täüs. Mitusada pagõjat uutsõ edesipäsemist: Orjaku-Triigi-Leisi kaudu Kurõssaardõ, kon pidi laiva uutma.

Eric es taha säänest pikkä tsõõri tetä. Tä kirot’ umma päivikuhe: «Püüdsemi uma kraami laati õkva Saksamaalõ purjetavalõ Möwele. Sadama komandandilt saimi päälelaatmisõs lua, a valvõn olnu Tarto pritsumiis kiildse laiva pääle minegi väega kur’astõ är. Perän muutu tä leplikumbas ja kelläs katõs säädsemi hinnäst Möwele sisse ja pia naksi moodorpurjõka massina pobisõma.» Loe edasi: 70 aastakka suurõst eestläisi Läände pagõmisõst

Eesti Teatri Agentuur korraldab näidendikuu

Oktoobris tähistab oma 20. tegevusaastat Eesti Teatri Agentuur, kelle eesmärgiks on ka omamaise dramaturgia tutvustamine ja koordineerimine. Juubeliüritused keskenduvadki uue eesti draama temaatikale ja koonduvad terve oktoobrikuu toimuvaks üritustesarjaks nimega “Eesti näidendi kuu”. Osa üritusi toimub ka Tartus.

7. oktoobril toimub Tartus Vanemuise väikese maja ovaalsaalis kaksiküritus, mis algab kell 17, mil publikuga kohtuvad TÜ Teatriteaduse Üliõpilaste Looži poolt korraldatud üritustesarja Teatrimosaiik raames Eesti Draamateatri dramaturg Ene Paaver ning Drakadeemia loovjuht, näitekirjanik Mihkel Seeder.

Teemadeks on dramaturgi ja lavastaja koostöö, draamateksti kirjutamise ja dramatiseerimise protsess. Ühiselt annavad nad ülevaate, millega tegelevad teatris töötavad dramaturgid, kuidas on võimalik dramaturgiks õppida ning milline on kuus aastat tegutsenud Drakadeemia mõju Eesti näitekirjandusele.

Algusega kell 19 toimub samas värske eesti näidendi, Andra Teede Estoplast avalik (lugemis)proov. Lavastusproovid Vanemuise teatris algasid 1. oktoobril ja esietendus Sadamateatris on 29. novembril.

Pealkiri märgib 1959. aastal Eestis loodud ja seoses riigikorra vahetumisega hääbunud Estoplasti nimelist suurtehast. Seal tehtud valgusteid leidus igas ENSV kodus (küllap lööb paljudel silme ette Vana Tooma-nimeline öölambike), aga ka partei- ja valitsusjuhtide kabinettides ning lausa Kremli tagatubades. Noore dramaturgi, seni luuletaja ning kriitikuna tuntud Andra Teede näidendi aluseks on toonaste töötajatega tehtud intervjuud ning arhiivimaterjalid. Ometi pole see dokumentaalnäidend tavapärases mõistes, sest autentsele materjalile on lähenetud loominguliselt, lisatud fiktiivseid seiku ja tegelasi. Saame veenduda, et kunagise üleliidulise tähtsusega tootmisettevõtte argipäev mõjub täna absurdselt ja ehmatavalt, kohati peaaegu müstiliselt. Näidend Estoplast pälvis 2013. aastal Eesti Teatri Agentuuri korraldatud näidendivõistlusel kolmanda koha.

Üritusel on kohal näidendi autor ja lavastaja Sander Pukk. Osalevad näitlejad Külliki Saldre, Marika Barabanštšikova, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Jaanika Arum, Aivar Tommingas, Andres Mähar, Karol Kuntsel, Markus Dvinjaninov ja Veiko Porkanen.

Mõlemale üritusele on sissepääs kõigile huvilistele tasuta.

Allikas: Vanemuine