oktoober 2014 Archives

Mihklipäiv lambalihaga om häste muudu lännü

Egäl oinal om uma mihklipäiv: Rosenbergi Ivar ütles, et sändse, umbõs 40kilodsõ ja kooni aastadsõ oina liha om kõgõ parõmb. Foto: Harju Ülle

Mihklipäiv, tuul aol laadapidämine ja lambaliha süümine om Vanal Võromaal jäl häste muudu lännü.

«Hindä perre lavva pääle saa mihklipääväs uma lambaliha, a laada pääl möövä seokõrd tõsõ,» ütles Võromaa talopidäjide liidu juht, põllumiis ja lambakasvataja Rosenbergi Ivar, kelle kodokülän Urvastõ kihlkunnan Sulbin tulõ seo puulpäävä joba 11. kõrda mihklilaat.

Tuu paikligu söögikraami ja käsitüü laada päält om iks egä aasta lambalihha osta saanu (ku küländ varra tulla). Rosenbergi Ivar ütles, et Otõpääl ja Põlgastõn saa külh joba ammõtlikult lambit tappa laskõ, a väiku kasvataja möövä iks lambalihha kas laada pääl vai eräle küsümise pääle.

«Poodi ja restorani tahtva, et lihha olõssi kõik aig anda,» ütles Ivar, kellel om parhilla päält 200pääline lambakari, tuust 50 nuurt oinast, kelle liha kaubas lätt.

Nuu oina läävä päämidselt elosast pääst vällämaalõ. Päält 38kilodsõ ja kooni aastadsõ oina elonkaalukilost mastas kats eurot.
«Sändsest oinast saat kõgõ parõmba liha, esi süü kah säänest,» ütles Ivar. Söövä tõsõki hää meelega, tuuperäst kutsutas lambalihamüüjit ka tõisi mihklilaatu pääle.

Harju Ülle, Uma Leht

KÜSK toetab ka 2015. aastal vabaühenduste arengut

Kodanikuühiskonna Sihtkapital avab taas arenguhüppe taotlusvooru. Toetame ka 2015. aastal projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Kokku jagame ühingutele seekord kuni 420 000 eurot.

Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest, samuti oma senise tegevuse mõjust ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 12 000 eurot ning projekti ellu viia alates 1. maist 2015 kuni 16 kuu jooksul. Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi.

Projekte ootame 3. veebruariks 2015 kell 15.00. Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning järgmisest nädalast ka infopäevade ning organisatsiooni arengu kavandamise koolituste kava leiate: http://www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah15

Allikas: Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Rahvusraamatukogule kingitakse käsitsi valmistatud teos

“Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid”. Foto: Rahvusraamatukogu

Täna, 3. oktoobril kell 16 annab kultuuriminister Urve Tiidus Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis raamatukogule üle hutsuuli kultuuri tutvustava käsitsi valmistatud teose ning avatakse näitus „Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid“.

Ukraina Kultuurikeskuse poeetilise punase raamatu projekti raames valminud teos ”Unikaalsete kultuuride Noa laev. Hutsuulid” tutvustab hutsuuli luule ja illustratsioonide kaudu nende kultuuri eripära ja iseloomu.

Raamatu tegemist toetasid Ukraina Ivano-Frankivski oblasti kuberner Mykhailo Vyshyvaniuk ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium. Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo sõnas: „Meil on au olla 30 maailma raamatukogu seas, kellele see väärtuslik kingitus tehakse ning unikaalse teose säilitamine usaldatakse“.

Raamatuesitlusel avatakse ka hutsuuli kultuuri tutvustav näitus, kus eksponeeritakse rahvarõivaid ja salle. Näitus jääb Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis avatuks 10. oktoobrini.

Allikas: Rahvusraamatukogu

“Tegusa Eesti” stipendiumikonkurss otsib uut laureaati

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV) avas 1. oktoobril 3000 euro suuruse “Tegusa Eesti” stipendiumi uue taotlusvooru, kuhu oodatakse kandideerima toetust vajavaid sotsiaalseid ettevõtteid.

“Tegusa Eesti” stipendiumifond tunnustab sotsiaalselt aktiivseid algatusi juba kuuendat korda. Stipendiumit saavad taotleda ühiskonnale lisaväärtusi loovad ettevõtted, mis on tegutsenud vähemalt ühe aasta. Taotlusi võetakse vastu oktoobri lõpuni, stipendiaat kuulutatakse välja novembri keskpaigas.

“Tegusa Eesti” stipendiumi antakse välja kaks korda aastas ning käesoleva vooru avaldusi võib saata järgneva kuu jooksul kuni 31. oktoobrini. Kõikidel stipendiumist huvitatud sotsiaalsetele ettevõtetel palume ühendust võtta Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikuga aadressil stipendium@sev.ee.

Lähem info: http://sev.ee/2014/10/tegusa-eesti-stipendiumikonkurss-otsib-uut-laureaati/

Allikas: SEV

Naatas otsma neländä Uma Pido lavastajat

Uma Pido kõrraldaja nakkasõ otsma neländä pido lava pääle säädjät. Otsitas inemist, kiä tiid, kuis panda pido kõnõlõma mõtsast ja väeliisist puiõst.

Lavastaja piässi võro keelest vähämbält arvo saama, viil parõmb, ku kõnõlõs kah. Viil oodõtas timä käest lõunaeestläisi kultuuri tundmist, inemiisiga hääd läbisaamist ja mõistmist üten tüüd tetä. Lavastaja piässi mõistma vällä märki, kuis saasi pidol ütevõrra hää olla ülesastjil ja kaejil, nii et egäüts tunnõsi är, et taa om kõigi ütine pido.

Üts esieräline suuv om kah: lavastaja pidänü mõistma vällä üldä võrokeelidse sõna «pedäjämähäjauh» (vannul aigõl om põh’arahvidõ hulgan (ka mi maal) kehväl aol pedäjämähkä söögis pruugit, muu hulgan leevätahta sisse pant). Lavastaja põhitüü olõs pido pääkontsõrdi lava pääle säädmine, a oodõtas ka mõttit pido pääväprogrammi, rongikäügi ja kõgõ muuga köüdetült.

Lavastaja piässi hindäst märki andma 28. rehekuu pääväs. Kuu lõpun kuulutõdas IV Uma Pido lavastaja vällä. Pido tulõ Põlvan 28.05. 2016. Teedüst saa mano www.umapido.ee päält vai Uma Pido projektijuhi Ojari Triinu käest triinu.ojar@wi.ee vai tel 5332 2153.

Uma Leht

Avatakse Viljandi gümnaasiumi maalilaagri näitus

8. oktoobril kell 16.30 avatakse Viljandi muuseumi näitusetoas Viljandi gümnaasiumi näitus „Rohelise mitu varjundit“.

Gümnaasiumi õpilased olid 11.–15. augustil maalilaagris, kus suurem osa ajast kulus Viljandi vaadete jäädvustamisele ning ühel päeval oldi Valmieras. Viljandis alustasid õpilased maalimisharjutust lauluväljaku ümbruses, seejärel Viljandi järve ääres Kaevumäel ja I Kirsimäel. Maalilaagrite lahutamatu osa – vihm – oli kõikjal kannul ja vahepeal segas töötamist, kuid tänu õpilaste positiivsusele ja töötahtele maaliti suur hulk kauneid maale. Laagris oli õpilasi, kes olid päris esimest korda kui ka neid, kellel oli varasem kogemus. Iga päeva lõpus analüüsiti koos tehtud töid ja õppeprotsess ning kogemused edenesid hästi.

Ajapikku sai roheline endale üha rohkem varjundeid. Kui palju keegi neid leidis, on vaataja silmade kogemuse ja vaatlemise kannatlikkuse otsustada. Samale rohelisele leiti erinevaid vasteid, leiti ilma muutlikkuse kiuste, sest vahelduv pilvisus ja iga hetk algav või üle tuhisev vihmahoog ei ole kerged looduse jäädvustamise tingimused.

Näitus jääb avatuks 15. novembrini. Viljandi muuseumi näitusemaja asub aadressil Johan Laidoneri plats 10 ja on avatud teisipäevast laupäevani kell 10–17.

Allikas: Viljandi muuseum

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

Eile õhtul Kandles toimunud õpetajate päeva pidulikul vastuvõtul kuulutas Võru linnavalitsus välja Võru linna aasta õpetajad 2014. Aasta Õpetaja 2014 auhinna pälvis Raili Kikas, K ülli Pihlile ja Sirje Parvele omistati elutöö eest Aastate Õpetaja 2014 austav nimetus. Laureaate premeeriti nimeliste meenete ja 600-euroste reisibüroo kinkekaartidega.

Seitsmendat aastat toimunud ürituse peakangelannad teenivad oma igapäevast leiba: Raili Kikas Võru Kesklinna koolis klassiõpetajana, Külli Pihl Võru Kreutzwaldi gümnaasiumis logopeedina ja Sirje Parv Võru Kesklinna koolis saksa keele õpetajana.

Tunnustamise eesmärgiks on tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.

Pidulik vastuvõtt jätkus tšellokvarteti C-Jam kontserdi ja šampanja/suupistelauaga.

Allikas: Võru linnavalitsus

Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis Kadi Voitka

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvis noor koreograaf Kadi Voitka. Stipendium anti laureaadile üle 1. oktoobril Tallinna Ülikooli teatrisaalis, kus etendus ka Kadi Voitka tantsulavastus “Mina ja mina”.
Kadi Voitka mõjub innustavat ja julgustavalt igaühele, kel on tahet ja annet – nii on võimalik tõusta ja särada. Õpingutes ja loometöös saab kaugele jõuda ka siis, kui lapsepõlv pole möödunud mitmekesiste võimaluste keskel. Oma unustuste eriala saab õppima tulla ka Eestimaa äärealadelt ja saada sealjuures väga edukaks.
Kadi Voitka õppis koreograafiat Tallinna Ülikoolis ja lõpetas 2014. aastal.
Kadi tantsutee sai alguse Võru balletiringist, mille järel liitus ta võimlemisklubiga “Sirutus”, mis pakkus peale võimlemise veel teisigi tantsulisi väljendusviise. Kadile annab tants võimaluse rääkida lugusid, väljendada oma tundeid ja mõtteid ning viia inimesi jutskui teise maailma. Tähelepanu väärib ka Kadi väga positiivne ja aus suhtumine oma erialasse. Lisaks õpetab Kadi tantsimist erinevas vanuses tüdrukutele Tantsu- ja vabaajakeskuse dotE.
Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Krista Must

Keskkonnaamet kutsub osalema rahvusvahelisel veskipärandi seminaril

Keskkonnaamet ja MTÜ Veskivaramu korraldavad 9. ja 10. oktoobril Lahemaa veskipärandi seminari, mille eesmärgiks on väärtustada veskite kultuuri Eestis ning pöörata tähelepanu veskipärandi hoidmisele. Veskiseminaril räägitakse veskite muinsuskaitselisest väärtusest, veskite tekkest Eestis, tuulikute taastamisest ning vesiveskite taaskasutamisest. Seminaril esinevad ka Ukraina Pirogovo vabaõhumuuseumi peadirektor Dmitri Zaruba ning vanemteadur Natalia Ivantšenko, kes tutvustavad Pirogovo vabaõhumuuseumi tuulikute kollektsiooni ning räägivad lähemalt Ukraina tuulikutüüpide ajaloost ning erinevatest veskitüüpidest.

Oma kogemusi jagavad ning aruteludes osalevad MTÜ Eesti Veskivaramu juhataja ja Hellenurme veski omanik Mae Juske, Jaan Vali Muinsuskaitseametist, Enn Tarvel Ajalooinstituudist, Arvo Järvet Tartu ülikoolist ja Mihkel Koppel MTÜ-st Koppel Arhitektid.

Seminari esimesel päeval saab kuulata ettekandeid ning toimuvad teemakohased arutelud oma ala asjatundjate eestvedamisel. Teisel päeval tehakse ringsõit Lahemaa ja Lääne-Viru veskites.

Seminari päevakava ja info registreerimise kohta on leitav Keskkonnaameti kodulehelt.

Annika Remmel