Kuu: oktoober 2014

Täna selgub aasta parim noorkokk

Eelmise aasta Noorkokk võistluse võitjad

Täna, 31. oktoobril toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.

Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu sõnul tuleb tänavusel võistlusel kolme tunni jooksul valmistada pidulik roog. „Sajad inimesed vaatavad, kuidas noored kokad oma kunstiteoseid valmistavad ja taldrikule välja panevad. Hästi tehtud tööga jäädakse kindlasti silma mõnele tööandjale,” kirjeldas Visnapuu. Ta lisas, et Eesti noorte kokkade tase aina tõuseb, mida tunnistavad tippkokad nii Eestist kui välismaalt.

Noorkokk 2013 võitja Margo Paluoja ütles, et võistluselt sai ta suurepärase kogemuse ja indu edaspidiseks. „Tänu võistlusele jäin silma presidendi peakokale, kes võttis minuga ühendust ja kutsus mind presidendi vastuvõtu toitlustusmeeskonda,” lisas Paluoja.

Parima tiitlit hakkavad püüdma 12 kokanduseriala õpilast Haapsalu, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartu Kutsehariduskeskustest, Narva ja Valgamaa Kutseõppekeskustest, Kuressaare ja Rakvere Ametikoolidest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist.

Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Foodfest on Tallinna toidufestival, kus on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad. Foodfest toimub Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn).

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis uued näitused

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.

Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.

Projektist “Kunstnikud kooli” saate täpsemalt lugeda aadressil: http://www.cca.ee/uudiskiri-artiklid-kunst-ja-haridus/201-vorus-kaivad-kunstnikud-koolis

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

3.-9. novembrini on võru keele nädal

Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.

Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.

Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.

Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.

Võru keele nädalat peetakse juba üheksandat aastat.  Loe edasi: 3.-9. novembrini on võru keele nädal

Puu- ja köögiviljatööstus suurendas tootmise efektiivsust

Puu- ja köögiviljatööstus tootis tänavu esimesel poolaastal üle 27 miljoni euro väärtuses toodangut. Vähenenud välisnõudlusele vaatamata suurendas puu- ja köögiviljatööstus kuue kuu müügitulusid, lisandväärtus kasvas võrreldes möödunud aastaga 34%, selgub sektori esimese poolaasta ülevaatest.

“Tõusnud on kõrgema väärtusega toodangu osakaal, kuna nägime lisandväärtuse kiiremat tõusu võrreldes toodangu mahu kasvuga,” ütles põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.

Puu- ja köögiviljatööstustes tänavu esimesel poolaastal loodud puhas lisandväärtus oli esialgsetel andmetel 6,1 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 34%.

Puu- ja köögiviljatööstuste toodangust eksporditi tänavu esimese kuue kuuga ligi 40%, mis võrreldes mullu sama ajaga vähenes viiendiku võrra. “Seni suutis ekspordi vähenemise kompenseerida suurenenud sisenõudlus. Välisnõudluse vähenemise mõjusid nägime esimesel poolaastal peamiselt puu- ja köögiviljatööstuste investeeringutes, mis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga üle kolme korra,” selgitas Kand.

Puu- ja köögivilja töötleva tööstuse toodang moodustas 2014. aasta esimesel poolaastal 3,7% toiduainetööstuse ning 0,6% töötleva tööstuse toodangust. Sektoris tegutses esimesel poolaastal 48 ettevõtet, mis on Statistikaameti andmetel ​16 ettevõtte võrra enam kui mullu samal ajal.

 

Kuidas maakonnaplaneeringuga suunata Põlvamaa asustust?

Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu
Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid asustuse suunamise teema käsitlemise põhimõtteid. Foto: erakogu

Eile, 29. oktoobril toimus koostatava Põlvamaa maakonnaplaneeringu avalik arutelu asustuse suunamise teemal.

Põlva maakonnaplaneeringu koostamise partneri Hendrikson & KO konsultandid tutvustasid põhimõtteid, millest lähtuvalt hakatakse maakonnaplaneeringu koostamisel käsitlema asustuse suunamise teemat.

Maakonnaplaneeringus lähtutakse üleriigilise planeeringu “Eesti 2030+” eesmärkidest ja põhimõtetest. “Eesti 2030+” seab eesmärgiks kvaliteetse ja mitmekesise elukeskkonna tagamise kõikjal Eestis ja selle eesmärgi saavutamiseks sätestab kaks peamist põhimõtet: olemasoleva hajaasustusstruktuuri säilitamine ja linnaruumi kompaktsuse tõstmine. Selles valguses tuleks Põlvamaal keskenduda olemasolevate keskuste elujõulisuse ja selle kaudu ka hajaasustusaladel elamistingimuste säilitamisele.

Lisaks asustuse arengu suunamisele on maakonnaplaneeringu olulisteks ülesanneteks muu hulgas maakonna ruumilise arengu põhimõtete määramine ja riiklike ning kohalike huvide tasakaalustamine. Selleks tehakse koostööd maakonna kohalike omavalitsuste, ministeeriumide ja teiste naabrusesse jäävate maavalitsustega. Lisaks on kolm Kagu-Eesti maakonda – Põlva, Võru ja Valga – sõlminud koostöökokkuleppe maakonnaplaneeringute koostamiseks. Uued maakonnaplaneeringud on koostamisel üle Eesti kõikides maakondades.

Põlvamaa maakonnplaneeringu eskiislahendus on koostamisel ja selle avalikustamine on kavas 2015. aasta alguses ning siis on kõigil huvilistel võimalus selle kohta oma arvamust avaldada.

 

Rahvusraamatukogus avati Mare Mikoffi skulptuurinäitus

M__8908
Mare Mikoff. Foto: Eesti Rahvusraamatukogu, Teet Malsroos

Näitusel eksponeeritakse läbilõiget Mare Mikoffi skulptuuriloomingust. Väljapaneku varaseim töö on valminud aastal 1984 ning hiliseimad 2013-2014. Pealkiri “Kestast välja” peegeldab tinglikult Mare Mikoffi loomingu mitmetahulisust, mängulisust ja omavahelist sidusust.

Reet Varblane on öelnud, et Mikoffi teosed lõhuvad raame ja vallutavad ruumi, haarates endasse väljapanekuvälised detailid ning astudes dialoogi põhiekspositsiooni teostega. “Klaaskupli alla vangistatud “Maria Siberimaal” (2010) on elav inimene: ajale jalgu jäänud ohvri tõlgenduses on hirmu ja segadust, aga ka sisemist murdumatust. See on kunstniku tõlgendus eksistentsiaalsest seisundist, kuid teose sügavama tähenduse loob vaataja ise,” kirjeldas Varblane üht teost.

Mare Mikoffil on Rahvusraamatukoguga tugev side, tema loodud on raamatukogu fuajees eksponeeritavad “Rotid” ning “Viitnaised” 5. korrusel, mis valmisid Tõnismäel asuva raamatukoguhoone avamiseks 1993. aastal.

Eesti Kunstnike Liidu auliige Mare Mikoff on väljapaistev skulptor ning osalenud näitustel Eestis ja välismaal 1970ndate algusest. Tema monumentaalteoseid kohtab linnapildis Tallinnas, Tartus ja mujal, näiteks Lennart Merile pühendatud teost saab näha Tallinna Lennujaamas.

Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

ntp1Laupäeval toimuv II uute naistetantsude konkurss on ühtlasi avaakordiks II Eesti Naiste Tantsupeole, mis leiab aset Jõgeval 2016. aasta 12. juunil.

Jõgeva Kultuurikeskuses 1. novembril toimuvale konkursile laekus tähtajaks 39 uut tantsu nais-, neidude- ja memmede rühmadele. Tantse hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Ilma Adamson, Ülle Feršel, Kadri Tiis, Helle-Mare Kõmmus ja Ülar Martjan. Lisaks jälgib kava ja teeb oma valikuid II Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkond.

„Konkursi eesmärk on leida uusi tantse II Eesti Naiste Tantsupeo repertuaari ja ka teisi toredaid tantse meie tantsurühmadele, “ ütles võistluste korraldaja ja naiste tantsupeo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Soovime, et II Eesti Naiste Tantsupidu annaks kõigile Eestis ja ka väljaspool Eestit tegutsevatele nais- ja neiduderühmadele taas võimaluse tunnetada seda seletamatut koostantsimise ja üheshingamise lummust.” Loe edasi: Uute tantsude konkurss juhatab sisse II Eesti Naiste Tantsupeo

Põlvamaa aasta terviseedendaja on Hille Post

25. oktoobril tunnustati maakonna tervisedendajaid ning kuulutati välja aasta tervisedendaja, kelleks pärjati Põlva spordikool haldusjuht ja Põlva Päevakeskuse võimlemisõpetaja Hille Post.

Oktoobris täitus Hillel 15. aastat Põlva Päevakeskuses tervisennetuslike ravivõimlemistundide juhendamisega alustamisest. Aastate jooksul on võimlemistund saanud eakate seas väga populaarseks ja tänaseks on ravivõimlemise tunnid lausa kolmes vahetuses kaks korda nädalas. Lisaks ravivõimlemistundide läbiviimisele on Hille on juba mitmeid aastaid aidanud läbi viia kevadist südamekõndi, üritust “Tund tervisele”, helkurkõndi ja palju teisi tervisedenduslikke spordiüritusi.

Koostöö ja toetuse eest tänas Põlvamaa tervisenõukogu Valgjärve valla sotsiaalnõunikku Riina Marranit, Laheda valla tervisekomisjoni juhti Meriliis Mandelit, Värska valla sotsiaalnõunikku Merike Teini, Veriora valla sotsiaalhoolekande spetsialisti Kaire Leikinit, Veriora valla sotsiaaltöö spetsialisti Ave Pajut, Põlva valla tervisekomisjoni liiget Taima Nurme, Kõlleste valla sotsiaalnõunikku Küllike Kaldoja ja Ahja noorsootöötajat Piret Palmi.

Igal aastal tänab Põlvamaa tervisenõukogu inimesi, kes aitavad kaasa, et terviseteemad oleksid jätkuvalt maakonnas aktuaalsed.

Allikas: polvamaa.ee

Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinna) auhind “Läänemere sõber 2014” anti täna üle kolmele Eesti silmapaistvale meremajanduse esindajale: AS-ile Green Marine, AS-ile Läätsa Kalatööstus ja Eesti Väikesadamate Liidule.

Auhinnad anti üle SEI Tallinna korraldatud säästva arengu foorumil 2014 “Meremajandus tundlikus Läänemere keskkonnas”. Foorumi pealelõunasest sessioonist võtsid osa ka Rootsi kroonprintsess Victoria ja prints Daniel.

Seekordne säästva arengu foorum oli rahvusvahelise Soome Lahe ja Eesti jaoks ka Läänemere aasta puhul pühendatud Läänemerele. Alates juulist on Eesti eesistuja nii Läänemere merekeskkonnakaitse komisjonis (HELCOM) kui ka Läänemeremaade Nõukogus. Tänasel foorumil arutleti muutuste üle Läänemeres ettevõtete seisukohalt ning koostöövõimaluste üle, kuidas saavutada Läänemere hea tervis.

“Läänemere sõber 2014” on auhind, mis tunnustab ettevõtteid, kes järgivad oma tootmises ja ärijuhtimises keskkonnahoidlikke ja ühiskondlikult vastutustundlikke põhimõtteid. Esimest korda anti auhind välja kaks aastat tagasi, säästva arengu foorumil 2012, kui parimatele ettevõtetele anti “Rohemajanduse edendaja 2012” tiitel. Loe edasi: Kolm Eesti rohemajanduse edendajat said “Läänemere sõber 2014” tiitli

Viljandi Pauluse Kirikus on rahupalvus

Täna kell 17.00 on Viljandi Pauluse kirikus rahupalvus, kuhu oodatakse kõiki, keda on puudutanud Viljandi koolitulistamine. Alates tänasest kuni pühapäevani on Viljandi Jaani kirik avatud kell 12.00-20.00 ja Viljandi Pauluse kirik kell 10.00-15.00.

Esmaspäeval Viljandis aset leidnud koolitulistamine on šokeerinud kõiki Eestimaa elanikke. Paljudes peredes on hirmu, rahutust ja ebakindlust. Kriisist väljumine ja normaalse elurütmi taastumine võtab aega. Olulisem kui juhtunus süüdlaste otsimine on leida võimalusi üksteise märkamiseks, hoolimiseks ning julguse ja lootuse jagamiseks.

Traagilistel päevadel avavad Viljandi kogudused pühakodade uksed, et soovijad võiksid tulla mõtisklema, palvetama ja hingerahu leidma. Kirikus võib eestpalve, lootuse ja armastuse märgiks süüdata palve- või mälestusküünla ja viibida mõne aja vaikuses. Soovi korral võib kõnelda vaimuliku või koguduse töötegijaga.

Kolmapäevasele rahupalvusele oodatakse kõiki, kes tahavad endas uuendada hingerahu ja lootust ning palvetada rahu pärast Viljandi kodudes, koolides ja linnas. Palvetatakse hukkunu ja tema perekonna, Paala kooli õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate ning kõigi eest, keda aset leidnud vägivald on isiklikult puudutanud. Palvusel teenivad praost Marko Tiitus, Viljandi koguduste vaimulikud, Anton Medvedjev orelil ja Marko Mägi saksofonil. Kirik on avatud vaikseks palveks ja küünalde süütamiseks.

Rasketel aegadel võime õppida ühtehoidmist ning kogeda, et inimelu on habras ja haavatav, kuid armastus, mida võime oma elu jooksul kogeda ja vastu võtta, ei hävi ilmaski. Ka kõige sügavamas pimeduses põlevad lootuse küünlad.

Otepää Naiskodukaitse kutsub üles Ukrainale sokke kuduma

Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova
Annetatud lõngad, sokid ja kindad. Foto: Monika Otrokova

Naiskodukaitse Otepää jaoskond algatas heategevuskampaania Ukraina puudustkannatavatele inimestele, mille käigus kutsuti inimesi üles annetama villast lõnga. Tänaseks on üleskutsele vastanud mitmed lahked annetajad. Nüüd ootavad Otepää naiskodukaitsjad osavate näppudega kudujaid, kes annetatud lõngast sokke ja kindaid kooksid.

Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaine Mari Mõttus mainis, et sokke-kindaid on valmis kuduma lisaks naiskodukaitsjatele ka MTÜ Karukäpp liikmed, kuid vaatamata sellele jääb veel lõnga üle. “Kutsun üles kõiki kudujaid andma oma panus Ukraina puudustkannatavate inimeste heaks ja kuduma sokke ja kindaid, kellel lõnga napib, andke julgesti teada – jagame seda meeleldi ka teiega,” rääkis Mari Mõttus. “Kootud sokid-kindad toimetatakse 10.detsembriks Naiskodukaitse kontorisse Tallinnas ning sealt saadetakse need teele Ukrainasse.”

Valminud tooteid saab tuua tööaegadel novembri viimasel nädalal Otepää Vallavalitsusse ruumi nr 218. Kellel pole võimalik valmis esemeid ise tuua, palutakse sellest teada anda Naiskodukaitse Otepää jaoskonna esinaisele Mari Mõttusele.

Leigarid põimivad pärimustantsu tänapäevaga

Leigarid
Rahvakunstiansambel Leigarid

Rahvakunstiansambel Leigarid tähistavad 45. juubelisünnipäeva uuendusliku tantsuetendusega, kus 130 rahvatantsijat viivad grupiimprovisatsiooni käigus publiku läbi pöörleva spiraali rännakule tantsijate vahele. Etenduse lavastaja on koreograaf Jaan Ulst ning muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” näitab, kuidas muutuva aja ja maailma taustal muutub ja kohaneb inimene. Varem peamiselt professionaalsete tantsijatega töötanud koreograaf-lavastaja Jaan Ulst ütleb, et laseb etenduses tantsijatel vanade pärimustantsudega sarnaselt oma tantsu ise luua. “Annan tantsijale tagasi tantsuloomisvõimu,” lubab Ulst. Kuigi lava on täis pärimustantsu, ei näe Ulsti sõnul ühtegi traditsioonilist rahvatantsunumbrit ning tavapärase tantsukontserdi asemel kogeb publik ühte kindla ideega algusest lõpuni jutustatud lugu. “Selle etenduse jaoks ei olegi oma žanri,” arvab Ulst.

Muusikalise kujunduse autor Ardo Ran Varres märgib, et muusikas on kasutatud ainesena Eesti rahvamuusikat, regilaulu, helletusi, hüüdeid, hõikeid, pillilugusid, loodushäälendeid, pilliimitatsioone. “Veetsin muljeterohkeid päevi rahvaluulearhiivis materjali kogudes,” selgitab Varres, kuidas käis inspiratsiooni ammutamas. “Valisime lavastajaga koostöös huvitavad lood välja, seejärel tegin neist töötlused, seadsin pillidele, lisasin heliribale loodushäälte salvestusi.”

[pullquote]

“Viies pööripäev”

koreograaf-lavastaja JAAN ULST
muusikaline kujundus ARDO RAN VARRES
lavastaja assistent SILLE KAPPER
Laval rahvakunstiansambel LEIGARID

[/pullquote]

Varres ütleb, et tema varasem kokkupuude folklooriga on pigem kasin ning hindab Leigarite tantsuetenduses osalemist seda põnevamaks.”Kuulates vanu salvestusi ning lugedes sadade kaupa vanade regilaulude noote ja sõnu, avanes olustikuline esivanemate maailm täis muresid ja rõõme. Minevik tuli lähemale, paljud maaeluga seotud nähtused muutusid arusaadavamaks,” kirjeldab Varres.

Tantsuetendusega oma 45. sünnipäeva tähistav rahvakunstiansambel Leigarid asutati 1969. aastal eesmärgiga tutvustada Eesti Vabaõhumuuseumi külastavatele turistidele eesti rahvatantsu ja -muusikat. Ansambli esimese kunstilise juhi, rahvatantsude koguja, uurija ja õpetaja Kristjan Toropi eestvedamisel püüti tantsida, laulda ja mängida nii, nagu eesti talurahvas vanasti. Ka täna on Leigaritele tähtis tantsimise ehedus. Leigarite koosseisus tegutsevad täiskasvanute ja laste tantsurühmad, laulurühm ja pillimehed.

Tantsuetendus “Viies pööripäev” toimub 1. novembril kell 18 Salme kultuurikeskuses. Piletid on müügil Piletilevis. Etendus kestab 1 tund ja 15 minutit.

Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Seo kivi Vahtsõliina kihlkunnan saa ka sildi pääle õigõ nime Lagjakivi. Harju Ülle pilt.
Vahtsõliina kandsist Misso poolõ om mõtsan luuduskaitsõalonõ kivimüräk «Lagjakivi», no näpuvia peräst sais sildi pääl «Lagakivi». No plaan keskkunnaammõt nii seo ku tõsõ nimevia är paranda ja luudusväärtüisi uma nime kaemisõs parõmbidõ vällä säädi.

Keskkunnaammõt ja Võro instituut nakkasõ üten tüüd tegemä, et luuduskaitsõalodsõ puu, kivi, lätte ja tõsõ luudusväärtüse saasi kaartõ ja silte pääle kirja sändse nimega, nigu rahvas näile andnu om. Vana Võromaa kotussõnimmi uurja Saarõ Evar selet’, et parhilla om ütsjago nimmist võlssi kirja pant, hulga asjo om köüdet võlss küläga ja om muidki häti.

«Hulk viku om tulnu tuust, et ammõtnigu olõ-i õigõt nimme tiidnü,» selet’ tä. «Muido omma nä iks püüdnü nimmi rahvasuust võtta.»
Eestin naati luudusväärtüisi laembalt kaitsõ ala võtma 1970. aastil. «Lagjakivi» võeti edimält kaitsõ ala nimega «Laagri rändrahn»: trehväs’ jäämä Vahtsõliina mõtskunna Laagri vahtkunna maa pääle.

Kivi peris nime sai Saarõ Evar teedä sis, ku 1990. aastil Võromaal kotussõnimmi kor’as’. Põhikaardi pääle sai sõna «lagja» kirotõt pehmendüsmärgiga (lag’a). Ammõtnik es taipa panda tuu märgi asõmõl j-tähte ja nii saigi nimi sildi pääle võlssi.

«Lepiku külän Räpinä vallan om kaitsõ all «Lepiku mänd», no puul om uma nimi tävveste olõman – Tobre petäi,» tõi Saarõ Evar näütes viil üte nime, midä piässi praavitama.
Loe edasi: Luudusväärtüisi uma nime saava silte pääle

Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
Luha Riho üten naasõ Aire, naasõ poja Uku (kural), hindä latsi Raina ja Raineriga. Harju Ülle pilt.
«Kogokund om meil väkev, a mano oodami helksä ideega peret, kiä Leevi koolimajaga midägi ette võtassi,» kutsva «Kogokunna pärli» tiitli saanu Räpinä kihlkunna Veriora valla Varõstõ külä miis Luha Riho (43) ja timä naanõ Aire (36).

«Mi kandih omma nii kinä ja tegüsä inemise, et tuu tiitli olõs võinu anda mitmõlõ tõsõlõgi,» ütli Riho ja Aire, kellele oll’ üllätüs, et küläliikmine Kodokant nä maakunnan kogokunna pärlis nimet’. «Ku meil midägi om vaia är tetä, tultas kokko ja tetäs är.»

Riho ja Aire vidävä MTÜd Võhanduveere tuun tsihin, et inemiisil olõssi uman kodokandin hää ellä. «Tahami kodokotust ilosambas ja parõmbas muuta,» ütel’ Aire. «Et olõssi häid ettevõtmiisi, latsil ja nuuril kah midägi tetä.»

Projektõ om kirotõdu nii latsi mänguplatsi ku opitarri jaos. Külä kõrdategemise talgo olli Leevil joba jupp aigu inne, ku «Teemi är!» kampaania vallalõ läts’.

Kümme aastat tegosat seldsiello
Suvõl saa MTÜl Võhanduveere kümme aastat täüs ja vidäjide mõttõ käävä joba juubõliüritüse ümbre. «Kodokandipäiv tulõ juubõlihõngolinõ,» selet’ Aire. Latsõ kõrraldasõ sääl spordivõistluisi ja plaanitas ka vahtsõt näütemängu.

Näütemängutegemine lätt Leevil suurõ huuga ülesmäke. Pundi juhendaja Mendriku Helle saa kittä tuu iist, et proovi omma häste lustligu ja kukki Helve sääd tükü kokko, saa egäüts umma rolli vabalt tävvendä. Sääne vaba mängmine ja vigurilidsõ näütemängu miildüse esieränis latsilõ ja nii omgi puul näütetrupist latsõ. Loe edasi: Kogokunna pärli kutsva tegijit mano

Lindora laadust tähtraamatut saa, a põrssit ei saa

v6roseto2015_kaasNigu joba aastit om olnu, saa Lindora laada aos (28.10.) valmis Võro-Seto tähtraamat 2015 (vahtsõ aastaga kallendri üten tähtpäivi, juttõ ja luulõtuisiga).

Ilvesse Aapo vägevä kujondusõga tähtraamatun tulõtas Kaplinski Jaan miilde võro keele uurjat Keema Hellat, kellel om tulõman 100. sünnüaastapäiv.

Rahmani Jani küsümüisile vastas vahtsõnõ Setomaa ülembsootska Laanõotsa Annela. Viil om juttu Obinitsast ku kultuuripääliinast.
Rahvaperimüse tiidjä Kõivupuu Marju kirotas hussisõnnost ja noidõga tohtõrdamisõst.

Tähtraamatun om Pulga Jaani jutt «Võrun, Võlsi tiil» ja Ilvesse Aapo «PRIA, mu arm!».

Luulõtuisi omma kirotanu timahavadsõ Adamsoni murdõluulõpreemiä võitja Säinasti Ene, Merca, Contra ja Ilvesse Aapo. Viil omma raamatun luulõviguri: vällämaalaisi luulõt om ümbre pantu võro kiilde ja Rahmani Jani luulõt vällämaa kiilde. Seod tähtraamatut saa hindäle hanki Lindora laada päält.

Muido müvväs sääl iks egäsugumast talokraami ja muud, midä majapidämisen vaia lätt. Õnnõ põrssit massa-i timahava laada pääle otsma minnä: Võromaa veterinaarkeskus om tsiakatsku oho peräst tsiko laadalõ tuumisõ kõvva är kiildnü.

Uma Leht

Ööl vastu pühapäeva läheb Eesti üle talveajale

Pühapäeval, 26. oktoobril kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Kella keeramisega ja talveajale üleminekuga jõuab Eesti tagasi vööndiaega. Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib kogu Euroopa Liidus ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.

Suveaeg algab taas märtsikuu viimasel pühapäeval kell 3 ning siis nihutatakse kellaosutid ühe tunni võrra edasi.

Üliharuldane vöötkakk kolis fotograafi õuele

MG_3687-2Fotograaf Karl Anders Vaikla Vormsi maakodu õuel asuvasse puuõõnsusesse kolis väga haruldane vöötkakupaar, kes suve jooksul kasvatas üles neli järglast.

Fotograaf Karl Anders Vaikla pildistas vöötkakku Vormsil, oma maakodu hoovis, kuhu lind oli elama asunud.

“Kahjuks oli üks poegadest pesast välja ronimisel hukka saanud, kuid alles jäänud neli poega kasvasid järjest suuremaks ja lendasid iga päevaga üha kaugemale küla peale,” lausus Vaikla, kelle sõnul lubas lind foto tegemiseks väga lähedale.

“Vöötkakk on Eestis haruldane pesitseja. Tänavu pesitses Eestis kolm paari, mullu üks paar ja enne seda oli viimane teadaolev pesitsus 1974. aastal,” ütles Eesti ornitoloogiaühingu röövlinnu töörühma liige Renno Nellis. 20. sajandil leiti kokku ainult viis pesitsusjuhtu ja esimene pesa Eestis avastati 1893. aastal.

Lauri Levo

Vormsi Kultuuriühing

Corelli Music – juubelihooaeg ja hingedeaeg isadega kaunimates mõisates

Vanamuusikaansambel Rondellus.
Vanamuusikaansambel Rondellus.

Kontserdiagentuur Corelli Music alustas äsja 10. juubeliaastat menukate kontsertidega Tartus ja Tallinnas muusikaliste tervitustega Viinist. Hooaeg jätkub arhitektuuripärlites, kontserdid „Hingedeaeg isadega” on 1. novembril Alatskivi lossis ja 2. novembril Kõltsu mõisas. Esineb tuntud vanamuusikaansambel Rondellus, mille ridades seekord astuvad koos lavale vanem ja noorem põlvkond muusikuid ehk siis peaaegu pereansambel.

Sarja „Mõisaromantika“ südamlik ja meeleolukas kava kaunimates mõisates ühendab  hingedeaja ja peatselt saabuva isadepäeva. On ju suur osa hingedest, keda novembri alguse pimedal ajal austame ja meenutame, ju meie esiisad ning põlvkondade side ühendab mõlemad tähtpäevad. Kontserdid algavad hingestatud keskaja muusikaga, mis on pühendatud erinevatele pühakutele: Neitsi Maarjale, pühale Nikolausele, pühale Barbarale jt. Pühakute mõtteid ja tegemisi saadab mingi teine valgus, pühaduse helk. Erilise suuruse ja erakordsuse eest on nad arvatud taevaste hulka, kus nad saavad hoida kaitsvat kätt ja väge oma hoolealuste üle. Renessanssmuusikast tulevad ettekandele armastuslaulud, joogilaulud ja tantsud – tolleaegsed tõelised hitid ehk tänapäevases mõttes popmuusika tervituseks kõikidele praegustele isadele.

Corelli Music

Laupäev, 1. november kell 18 Alatskivi loss, Kodavere kihelkond, Tartumaa

Pühapäev, 2. november kell 18 Kõltsu mõis, Keila kihelkond, Harjumaa

Vanamuusikaansambel Rondellus: Maria Staak – laul, rataslüüra, Johanna-Maria Jaama – fiidel, Anna-Liisa Eller – psalteerium, plokkflöödid, torupill, löökpillid, Johannes Christopher Staak – laul, rataslüüra, Robert Staak – lauto, löökpillid

Keskkonnaõiguse Keskuse juristid korraldavad tasuta infopäevi

SA Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) juristid korraldavad 2014. a sügisest kuni 2015. a kevadeni tasuta infopäevi sellest huvitatud kogukondadele, kel soov kohaliku tasandi keskkonnaküsimuste otsustamise võimalustes selgust saada ning kaasa rääkida.

KÕK plaanib korraldada üle Eesti 15 tasuta infopäeva just kogukondadele ja seltsidele. Osalema on oodatud kogukonnad, kes on kokku puutunud mõne keskkonda mõjutava plaaniga (nt prügila, tehase, suurlauda, kaevanduse, maantee, tuulikupargi rajamine vmt) ja soovivad paremini mõista, kuidas otsustusprotsessid töötavad, kelle poole vajadusel pöörduda või kuidas organiseeruda. Kohapeal anname soovi korral õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.

Praeguseks on juba paika pandud Ida-Virumaa ja Harjumaa infopäevade kohad. Need toimuvad oktoobri lõpus Ida-Virumaal, Sondas ning novembri alguses Harjumaal, Murastes. Täpsemat infot leiab KÕKi kodulehelt.

Lisainfo: www.k6k.ee

Infopäevad korraldatakse KÕKi projekti “Keskkonnaasjades osalemise võimaluste tutvustamine kohalikele kogukondadele” raames. Tegevusi rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Otepää noortekeskuse tantsutrupp peab sünnipäeva

Foto: FeelingGood

26. oktoobril algusega kell 18 peab Otepää Gümnaasiumis Otepää Avatud Noortekeskuse tantsutrupp FeelingGood oma neljandat sünnipäeva.

Tantsuklubi FeelingGood loodi 2010. aastal 26. oktoobril toonase noortekeskuse juhi Kadri Orava poolt. Kuna taolist tantsurühma polnud Otepääl varem olnud, siis tuli alustada oma kogemuste ja jõududega. Esimestes trennides oli kohal kuni 10 huvilist, tänaseks on harrastajate arv kasvanud 50-ni. 2013. aastal loodi tantsuklubile lisaks MTÜ FeelingGood. Tantsuklubis saab harrastada showtantsu ja tänavatantsu, kõrvalsuunaks on ka moderntants. Hetkel on tantsuklubi juhendajateks Alice Raidmets, Merit Nigula, Silvia Zvirgzdinš, Kadri Orav, kõige pisematega on tegelenud Kerli Toom ja Laura Sööt.

Tantsuklubil on neli rühma – täiskasvanutest koosnev esindusrühm, 8.-12. klassi võistlusrühm, 5.-8.klassi rühm DancingStars ning Sangaste noorte segarühm Troublemakers.

FeelingGood on edukalt esinenud Koolitantsul, samuti osaletakse igal aastal Tartus Kuldse Karika tantsufestivalil. Klubi on esinenud sünnipäevadel ja firmapidudel, palju on käidud esinemas nii Valga- kui ka Võrumaa erinevatel suurüritustel.

“FeelingGood on esinenud ka ekstreemsetes kohtades, nagu näiteks jää peal, lumes, asfaldil, see teeb meie tegevuse väga põnevaks,” ütles tantsuklubi üks juhendajatest Merit Nigula. “Saavutustest pean oluliseks tantsijate viimist Kuldse Karika tantsufestivalile, Sangaste tantsurühma avamist, ühtlasi ka sõprussuhete loomist Tartumaa tantsukoolide Ciara tantsukool ja RNstuudio. Lisaks oleme osalenud U23 Eesti koondise korvpallimängul tantsutüdrukutena.”

Lisainfo kodulehelt!

Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Siseministeerium avas maavalitsuste kaudu siseturvalisuse vabatahtliku tegevuse 2014. aasta toetusprogrammi, mis annab võimaluse vabatahtlikele organisatsioonidele riigieelarvest toetust küsida. Toetuse andmise eesmärk on valdkonnapõhiste vabatahtlike koostöö edendamine ja turvalisuse kasv maakondades. Näiteks võivad toetuse taotlejateks olla nii abipolitseinikke kui vabatahtlikke päästjaid ühendavad mittetulundusühendused ja ka naabrivalve tegevust edendavad mittetulundusühendused. Samuti saab toetusprogrammist abi küsida vabatahtlikku päästekomandot pidav kohalik omavalitsus, kui on sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Päästeametiga.

Toetuse abiga saab katta maakonna vabatahtlike tegevuse edendamiseks tehtavaid erinevaid kulusid. Selleks võivad olla uuringud, analüüsid, strateegiad ja tegevuskavade koostamised ning uuendamised, reageerimisvõimekuse tõstmiseks soetatav inventar ning töövahendite ja olmetingimuste parandamine.

Loe edasi: Siseturvalisusega tegelevad vabatahtlikud maakondlikud organisatsioonid saavad tegevustoetust küsida

Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.

Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.

Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.

Loe edasi: Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil

Täna asusid Eesti klaasikunstnike valmistatud fantaasiapillid teele Rootsi Põhjamaade ühele olulisemale jazzisündmusele Umea jazzifestivalile, kus 24. oktoobril esitletakse plaati “World of Glass“, mille muusika on salvestatud Tallinnas. Klaaspillidel maailvad helipilte norra impromuusika virtuoosid Terje Isungset ja Arve Henriksen.

“Klaas ja muusika üheskoos tundub taevaliku abieluna – enam hapralt helisevamaks vist minna ei saagi,” kirjutas Tanel Veenre Eesti Päevalehes detsembris 2011. “Tallinna kultuuripealinna üks lõpuakorde, kontsertetendus “Klaasimaailm”, sai just nõnda sillerdav, liites üheks terviklikuks elamuseks Norra muusikute ja Eesti klaasikunstnike nägemused.”

Suurem osa “World of Glass” plaadi materjalist on salvestatud detsembris 2011 Klassikaraadioga koostöös Tallinnas, mil Tallinn oli Euroopa kultuuripealinn ning Eesti-Norra kunsti ja muusika ühisprojekt “Klaasimaailm” kuulus kultuuripealinna lõpuprogrammi. “Klaasimaailm” on loonud loomingulise silla tänavuse Euroopa kultuuripealinna Umeaga, sest Eesti klaasikunstnike tööd jätkasid klaasikunstnikud Anna-Carin Öhgren ja Ulf Sankala, kes kujundasid kontserdiks Rootsis uusi pilliks sobivaid klaasobjekte.

Umea kõige olulisema muusikakeskuse NorrlandsOperan black box saalis muutub “Klaasimaailm” enamaks kui pillikomplekt. Üle 30 klaasist objekti moodustavad maagilise kunstilise terviku, mis lummab ka tavapärase ekspositsioonina. Instrumendid valmisid 2009.-2011. aastal Eesti Kunstiakadeemia (EKA) õppejõudude Eeva Käsperi ja Mare Saare juhendamisel ja tihedas koostöös muusikutega. Umeas avataval väljapanekul, mis tipneb kontserdiga, on pille 10 meie kunstnikult ja toonaselt EKA klaasikunsti osakonna tudengilt. Tallinna ekspositsioon on pälvinud ohtralt kiidusõnu ka rahvusvahelises meedias.

Loe edasi: Norra-Eesti eduloo “Klaasimaailma” plaati esitletakse Umea Jazzifestivalil