AHHAA kutsub isadepäeva meisterdamismöllule

Pühapäeval, 10. novembril kutsub Teaduskeskus AHHAA kõiki lapsi koos oma isade ja vanaisadega Tartusse AHHAA keskusesse suurele AHHAA meisterdamismöllule, kus saab ehitada asju hambaharjarobotist elektrimootorini.

„Me tahame oma isadepäeva erisündmusega saada isad kätte töölt ja lapsed virtuaalmaailmast ning panna nad koos midagi vahvat meisterdama. Kutsun kõiki isasid ja vanaisasid AHHAAsse – tulge ja nautige koos tegemise rõõmu,“ ütles AHHAA juhatuse liige Andres Juur.

Kunagi varem pole AHHAAs ühe päeva jooksul nii palju meisterdada saanud. Selleks tuleb AHHAAle appi Teadusbussi meeskond, kelle eestvedamisel on üle maja korraga üles seatud kümmekond meisterdamispunkti.

Koos isade ja vanaisadega saab muuta mündid kuldseks ning ehitada laavalampe, õhupallikitarri ja linnumaju. Lisaks kasvatame kemikaalidega vesikasvusid ning paneme vikerkaare piima sisse. Etendusi annab AHHAA teadusteater ning usinamaid peresid premeeritakse isevalmistatud limonaadiga.

Päeva juhivad ning peredele korraldavad võistlusi Rakett 69 kohtunikud Aigar Vaigu ja Juhan Koppel.

Rõuge valla aasta ettevõtja/ettevõte 2013

Rõuge vallavalitsus ootab põhjendatud ettepanekuid Rõuge valla aasta ettevõtja 2013 väljaselgitamiseks. Kandidaate võivad esitada kõik asutused, ettevõtted, organisatsioonid ja üksikisikud. Rõuge vallas tegutsev äriühing/ettevõtja peab vastama alljärgnevatele kriteeriumitele:

1. Ettevõtte tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Rõuge valla elukeskkonda ja inimeste heaolu.

2. Ettevõte on suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid.

3. Ettevõte on suurendanud Rõuge valla tuntust, muutnud valla atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele.

4. Ettevõte on aidanud kaasa valla positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Laekunud ettepanekud vaatab läbi volikogu arengukomisjon ning otsuse kinnitab vallavalitsus. Kirjalikke ettepanekuid oodatakse valla kantseleisse 25. novembriks 2013 aadressil Ööbikuoru 4 Rõuge alevik 66201 Rõuge vald või meili teelvald@rauge.ee Tiitel antakse kätte detsembris toimuval ettevõtjate ja seltside tänuüritusel.

Põlvas toimub maakonna arengukonverents

20. novembril toimub Põlva kultuuri- ja huvikeskuses maakonna arengukonverents “Tänased valikud – homse võti”, kus osalejaid kutsuvad tulevikusuundade üle kaasa mõtlema mitmed tuntud arvamusliidrid ja eksperdid, toimub Põlvamaa valdade minimess ning arutlusringid maakonna prioriteetide ja hariduse teemal.

Konverentsile registreerumine toimub 15. novembrini registreerimislehel või telefonil 799 8919; 799 8903.

Konverentsi päeva esimeses pooles räägib regionaalminister Siim-Valmar Kiisler haldusreformist. Hannes Rumm Euroopa Komisjonist arutleb Euroopa majanduse tuleviku üle ja räägib Põlvamaa võimalustest Euroopas. Kirjanik ja ettevõtja Kaur Kender küsib “Kas ja miks on vaja regionaalpoliitikat?” ning Maila Kuusik Eesti Planeerijate Ühingust arutleb maakonna planeeringu rolli üle. Loe edasi: Põlvas toimub maakonna arengukonverents

Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Oktoobrikuus Eesti Pärimusmuusika keskuses toimunud Lõikuspeoks valmis ansamblil Laudaukse kääksutajad uus siidiplaat “KOKKU”. Tegu on ansambli kolmanda plaadiga. Eelmised olid “Ühtelaulmine” (2003), “Õhtu tuleb” (2007).

Laudaukse kääksutajad ütlevad ise oma kolmanda plaadi kohta järgmist: “Meie kolmandal plaadil on kokkusaamisi päris mitu. Siin kohtume meie vanade regilauludega ja mitmes laulus kohtuvad regilaulud uute viiside ja seadetega. Me ei karda lisada uusi viise vanadele regivärssidele kui meie meelest hakkab laul paremini mõne teise viisiga kõlama. Selle plaadi lood on pärit erinevatest Eesti nurkadest ja seotud meie päritoluga. Laulmine toob meid ikka ja jälle kokku. Meid on pikemat aega paelunud Karksi rikkalik pärimus ja sellele plaadile on jõudnud mitmed Karksi laulikutelt pärit laulud. Nüüdseks oleme leidnud Karksi kanti ka oma loomingulise pesa, vana talupaiga, Päikesemäe, mida püüame koos taastada. Sellest on saanud veel üks mineviku ja oleviku kokkusaamise koht. ” Loe edasi: Laudaukse kääksutajad üllitasid pärimusmuusikaplaadi

Leiutajate Külakool kutsub alternatiivpedagoogika loenguile

Leiutajate Külakool kutsub kõiki lapsevanemaid 7. novembril kell 18.00 toimuvale alternatiivpedagoogika loengule teemal lapsed ja surm.

Kuidas aidata mõtestada lapsel elu ja surma ühiskonnas, kus elu käsitletakse sageli väga enesestmõistetavana ning surmast üle ujutatud informatsiooniväljas elatakse suuresti surma ennast eitavana? Nendel teemadel loovad Kaido ja Silva Soobik vestlusringi, toetudes Tiibeti budistlikele vaadetele, Tiibeti surnute raamatust pärinevale informatsioonile ning Tiibeti pärimusmeditsiinis edasi antud teadmistele inimese eostumisest, embrüoloogiast, energeetilisest peenanatoomiast, keha ja teadvuse suremise-lahustumise protsessist ning katsumustest pärast surma järgnevas vaheolus. Läbi surma mõtestamise elujaatavamaks muutudes aitab iga lapsevanem ka oma kallitel järeltulijatel hirmuta ja tänurõõmuga elule vastu minna.

Üritusel osalustasu 3 eurot

Ühtlasi on paika pandud ka järgmised külakooli loengud:

14. november kell 18 unistamise õpituba

22. november kell 18 loomulik sünnitus

28. november kell 18 vägivallatu suhtlemine

Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Lääne maavanem Innar Mäesalu Läänemaa esimest Aasta Isa Kalle Orumaad õnnitlemas. Foto: erakogu

Tänavu valiti esimest korda Läänemaa Aasta Isa, kelle tiitel läks Nõva valda Kalle Orumaale, kes on koos abikaasaga üles kasvatanud neli tublit ja sportlikku poega.

Lisaks sellele töötab Orumaa koos oma vanima pojaga Haapsalu komandos päästjana, on Variku külavanemana aktiivne kogukonna elu edendaja ja kuulub ka Nõva vallavolikogusse.

“Pereelust ja lastest hooliva isa olemasolu on muutumas sama haruldaseks kui mõne ohustatud linnu- või loomaliigi esinemine looduses. Seetõttu ongi vaja neid märgata ja tunnustada,” põhjendas Aasta Isa tiitli välja andmist maavanem Innar Mäesalu.

Nõva Kooli õpetaja Õnne Rüütel, kes esitas Orumaa Aasta Isa kandidaadiks, iseloomustab ettepanekus teda kui tasakaalukat, loodust armastavat, perekonda väärtustavat ning esivanemate traditsioone järgivat meest. Samuti on ettepanekus öeldud, et Kalle Orumaa on kuldsete kätega ja pole asja, mida ta remontida ei oskaks. Seda enam on sobilik Aasta Isale antav auhind, milleks on Hanila vallas asuvas Sepakojas R&L käsitööna valminud sepistatud haamer. Auhinna valmistas Raul Oberschneider.

Lisaks sai Aasta Isa kinkekaarti, mis sisaldab meresauna külastust kaheksale inimesele koos Day Spa basseini ja saunapargi külastusega Fra Mare Thalasso Spas, et perega koos veedetavat aega sisustada. Loe edasi: Läänemaa Aasta Isaks sai Kalle Orumaa

Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Riigikogu võttis täna vastu perekonnaseisutoimingute seaduse, mis muudab välismaal alaliselt elaval Eesti kodanikul Eestis abiellumise lihtsamaks.

“Perekonnaseisutoimingute seadus jõustus 2010. aastal ning antud seadusemuudatuste näol on valdavalt tegu praktikas selgunud ebatäpsuste likvideerimisega,” ütles regionaalminister Siim Kiisler. Olulisema muudatusena võimaldab tuleva aasta 1. jaanuaril jõustuv seadus alaliselt välismaal elaval Eesti kodanikul, kes ei saa elukohariigist abieluvõimet tõendavat tõendit, perekonnaseisuametis omakäeliselt kinnitada, et takistused abielu sõlmimiseks puuduvad.

Kiisleri sõnul on abieluvõime tõendamine vajalik eelkõige selle jaoks, et teha kindlaks, ega inimene ei ole välismaal juba abiellunud ja, et teises riigis sõlmitud abielu tunnustataks ka abielluja päritoluriigi poolt.

Praegu kehtiva seaduse järgi peab välismaal elav inimene juhul, kui elukohariik abieluvõime tõendit ei väljasta, abiellumisõigust taotlema kohtult. Loe edasi: Seadusemuudatus lihtsustab abiellumist

Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Täna tunnustatakse Viljandi gümnaasiumis toimuval noortefoorumil maakonna tublimaid noorsoovaldkonda panustajaid. Tunnustused antakse üle Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Viljandimaa Omavalistuste Liidu esimehe Ene Saare poolt.

Tulemused:

1. Kategooria “Enim silma paistnud noorsootöötaja” Laureaat on Vilja Volmer, Viljandi Linnaraamatukogu huvijuht

(Nominendid: Kaja Õigus, Elli Mets, Mart Saar, Kätlin Kink)

2. Kategooria “Aasta koostöö” laureaat on Viljandi Linnaraamatukogu, Viljandi Gümnaasium, ajaleht Sakala

(Nominendid: Mõisaküla Linnavalitsus ja MTÜ Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R)

3. Kategooria “Aasta tegu” laureaat on tänavakultuurifestival Viljandi BACH 2013

(Nominendid: MTÜ Tääksi Spordiklubi projekt “Jalgpallialane koolitus Põhja-Viljandimaa koolides”, Võhma Gümnaasiumi Comeniuse projekt “Folklore and Dance to Stem Bullying and Violence”, Viljandi Linnaraamatukogu projekt “Kultuurikonks”, Viljandi Gümnaasiumi dokumentaalfilmiklubi Pult, Suure-Jaani Noortekeskuse renoveerimine) Loe edasi: Selgusid Viljandimaa noorsoovaldkonna aasta 2013 tublimad

Nädala foto

Pimedal ajal maitseb kodune valguse pirukas. Foto: Kylauudis.ee — **Pimedal ajal maitseb kodune valguse pirukas.** Foto: Kylauudis.ee

Haanjas toimub kodanikuühiskonna sügiskonverents

28. novembril toimub Haanja rahvamajas traditsiooniline mittetulundusühenduste sügiskonverents. Konverentsiga alustatakse kell 11.30, kuid kogunema ja registreerima ootavad korraldajad alates kella 11-st. Päev kestab orienteeruvalt 16ni.

Seekordseks teemaks on väärtused ühendustes ja kodanikuühiskonnas. Üles astuvad Boose Selts, Sulbi Maarahva Selts, Tagaküla Laulu Mängu Selts “Kungla”, MTÜ Sibulatee. Samuti arutletakse koos päevajuht Urmo Kübara ja Peeter Vihmaga teemadel: Mis kodanikuühiskond sisuliselt on? Mis on huvitavamad trendid? Mis probleemiks? jne. Konverentsilt ei puudu ka meelelahutus ning silmapaistvamate ühenduste tunnustamine! Täpne päevakava selgub peagi.

Üritus on tasuta, kuid eeldab eelnevat registreerimist siin.

Konverentsile on oodatud ka inimesed, kes veel ei teguste mittetulundusühendustes, kuid kellele üritus huvi pakub.

Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab 7. novembril 2013 Viljandi Gümnaasiumis kell 13.00-19.00 osaluskohvikut ehk noortefoorumit. Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima maakonnas aktuaalsetel teemadel.

Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada ühiselt noori puudutavate teemade üle.

Noortefoorumil tunnustatakse ka Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2013. aastal Viljandimaal noorsoovaldkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Kohal on ka Eestis tuntud persoon Hardi Volmer, kes räägib enda elust ja nooruspõlvest ning temaga on võimalik kohapeal mõtteid vahetada.

Teemad, mis sellel aastal arutlusele tulevad:

1. Noorte töötuse vähendamine kohalikus omavalitsuses

2. Noorte omaalgatuse suurendamine kohalikus kogukonnas

3. Ennetustöö narkootiliste, psühhotroopsete ainete ning alkoholi ja tubakatoodete tarbimise vähendamiseks

4. Koolivägivalla vastu võitlemine

5. Piiratud/puudulik transport kui takistus noorte huvitegevusele

6. Noorte teadlikkus ning suhtumine seksuaalkasvatusse Loe edasi: Viljandimaa Noortekogu kutsub foorumkohvikusse ja Noorsootöö tunnustussündmusele

Võrdõigusvolinik nõustab homme Jõgeval

Võrdõigusvoliniku kantselei on alustanud esimest korda inimeste nõustamist ka maakondades. Kui seni on volinik võtnud inimesi nõustamiseks vastu vaid Tallinnas, siis sellest aastast saavad ka teiste maakondade elanikud parema võimaluse spetsialistiga silmast silma oma murest rääkida. Homme on võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Jõgeval.

HELVE LAASIK

Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Kas tarkvara uuendamisele kulutatud raha on alati õigustatud? Miks ei ole riigiasutustel ja omavalitsustel ühtset tarkvara, küsib Vormsi vallavalitsuse liige Valvi Sarapuu.

Seda lugu ajendas mind kirjutama raamatukogude tarkvara vahetus, millest on Lääne Elu paar korda kirjutanud. Enamik Läänemaa külaraamatukogusid ei olnud rahul tarkvara uuendatud variandiga ja valis hoopis teiste firmade tarkvara. Ma ei kirjuta mitte sellepärast, et mul oleks ühe või teise tarkvara eelistus. Ma isegi ei ole kumbagi programmi näinud ega tea nende tööpõhimõttest midagi.

Ma tahan kirjutada raamatukogude, valdade ja riigiasutuste toimimise üldpõhimõttest üleüldse.

Tarkvara (pidev) vahetamine ei vii lõppude lõpuks ju mitte kuhugi. Eesti riigi eesmärk on e–riigi toimimine. Tähtis on, et kui mul on vaja mingit raamatut, saaksin seda otsida maaraamatukogust, maakonna keskraamatukogust, teadusraamatukogudest, rahvusraamatukogust ja ka kogu Euroopa raamatukogudest. Elektrooniliselt. See peaks ju olema eesmärk.

Tarkvara vahetades siia–sinna tõmmeldes aga ei saa alati parimat tulemust. Need raamatukogud, kes praegu läksid üle RIKSi tarkvarale, ei näe, mis raamatut on võimalik tellida mujalt. Tundub, et aeg läks neil sammukese tagasi. Nii palju raamatukogudest.

Mind ajendas kirjutama hoopis raha. Kui suured summad on omavalitsused ja riigiasutused ära raisanud igasuguste tarkvaraprogrammide vahetamisele, kodulehtede kujundajatele ja muule sellisele. Loe edasi: Mitte ainult raamatukogude tarkvarast

Neli lavastust repertuaarist välja

Rakvere Teater etendab novembris viimast korda lastelavastust „Muumitroll ja sabatäht”, ulmeteemalist monotükki „Lilled Algernonile”, luulepõimikut „kevad ja suvi ja” ning ajaloolist detektiivilugu „Uurimise all”.

Enim mängukordi, 47, kogub muumitrollide lugu, mille viimane etendus toimub Haapsalus. “Mängukordade arv oleneb eelkõige publiku huvist,” selgitas kunstiline juht Üllar Saaremäe. “Kui huvi hakkab vähenema ja lavastusel pole lööki ka väljaspool kodulava, tulebki see välja arvata. Vahel on ka ette teada, et mõni lavastus etendub kindel arv kordi. Rahva maitse tabamine on keeruline, samas tahab teater pakkuda midagi kõikidele vaatajagruppidele, et mängukavas leiaks lastelavastusi, eesti algupärandeid, komöödiaid, klassikat ja uusdramaturgiat.”

50 mängukorda, milleni jõudis äsja „Armastus tööpostil”, hindab Saaremäe „väga kõvaks”, lavastusel „Meie, mehed” täitunud 75 korda on aga „ülihea”.

Et lage otseselt ees ei ole, näitavad alates sajandivahetusest fenomenaalset publikumenu nautinud lavastused „Täismäng” ja „Pipi Pikksukk”, mis jõudsid mõlemad 200 mängukorrani.

Võrreldes 90ndatega on keskmine lavastuse mängukordade arv tõusnud, mis näitab lisaks nutikale repertuaarivalikule ka teatrisõprade materiaalsete võimaluste paranemist.

Tõnu Lilleorg

Tartumaa Arendusselts kutsub maarahvast mõttetalgutele

15. november – 3. detsember 2013 korraldab Tartumaa Arendusselts seoses piirkonna arengustrateegia uuendamisega ümarlauad.

Ümarlaudade toimumise ajad:

Reedel, 15. novembril kell 15:00 – 17:00 Võnnu kultuurimajas (Luunja, Mäksa, Meeksi ja Võnnu piirkond)

Teisipäeval, 19. novembril kell 15:00 – 17:00 Lääne-Tartumaa Arenduskeskuse kontoris (Puhja, Nõo, Konguta ja Elva piirkond)

Esmaspäeval, 25. novembril kell 15:00 – 17:00 Laeva kultuurimajas (Alatskivi, Vara, Peipsiääre, Laeva, Tähtvere, Tartu ja Kallaste piirkond)

Teisipäeval, 3. detsembril kell 15:00 – 17:00 Kambja kooli saalis (Haaslava, Ülenurme ja Kambja piirkond)

Ootame aktiivset osavõttu! Täpsem info www.tas.ee Registreerimine: kadri@tas.ee

Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Põlvamaalt pärit, kuid praegu Kärdlas elaval Kiiri Saarel on tänavu ilmunud juba kaks raamatut – “Ruubeni liblikad: Jordan” ja “Keteriin Salaaias 2″. Veel selle aastanumbri sees näeb tema loomingu jätkuna ilmavalgust veel üks ilukirjanduslik teos – „Punamütsike 200 aastat hiljem“.

Paarisajaleheküljelise raamatu „Punamütsike kakssada aastat hiljem” kirjastab kirjastus Argo. „Kuna mu koostöö on selle kirjastuse ja kirjastuse eestvedaja Lea Adamsoniga kõige meeldivamalt sujunud,“ selgitas Kiiri Saar. „Romaan ilmub detsembris, on kõvas köites, mahult 220 lehekülge.“ Loe edasi: Kiiri Saarel ilmub tänavu juba kolmas raamat

Aasta keskkonnategu selgub avalikul hääletusel

Keskkonnaministeerium kutsub üles esitama ettepanekuid Aasta Keskkonnateo valimisel. 2013. aasta Keskkonnateoks sobib tegu, millega on oluliselt panustatud Eesti elukeskkonna paremaks muutmisesse. Sel korral selgitatakse Eesti loodust või looduse mõistmist kõige positiivsemalt mõjutanud tegu välja internetis toimuval avalikul hääletusel.
Konkursil saab osaleda kahes kategoorias:
– Aasta Keskkonnateo auhinnale saavad kandideerida kõik keskkonnakaitse, -teavituse või -teadlikkuse valdkonnas ulatuslikku mõju avaldanud projektid, üritused ja kampaaniad;
– Aasta Keskkonnasõbraliku Ettevõtte auhinnale saavad kandideerida ettevõtted kolmes alakategoorias: keskkonnajuhtimise, keskkonnasõbraliku toote ja/või teenuse pakkumise ning keskkonnasõbraliku tehnoloogilise protsessi juurutamise.
Kokku on auhinnafond ligi 40 000 eurot.
Kandideerimiseks tuleb saata ankeet ja kirjeldus Keskkonnaministeeriumi e-posti aadressile keskkonnategu@envir.ee või tavalise postiga aadressil Narva mnt 7a, 15172, märgusõna „Aasta Keskkonnategu 2013”. Konkursile võib kandideerida nii ise, kui ka soovitada sobivaid kandidaate. Viimasel puhul ei ole tarvis ankeeti täita.
Vajalikud ankeedid leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt www.envir.ee/keskkonnategu.
Keskkonnateo kategoorias on ankeetide esitamise viimaseks päevaks 4. detsember 2013 ja keskkonnasõbraliku ettevõtte kategoorias 10. jaanuar 2014. Konkursi võitjad kuulutatakse välja jaanuari lõpus.

Pille Rõivas

Otepää valla aasta isa on selgunud

Otepää Naisselts valis välja valla aasta isa 2013. Otepää valla aasta isa on Kuno Oja. Aasta isa tunnustamisüritus toimub 9.novembril Otepää Gümnaasiumis. Otepää aasta isa nimetusele laekus kolm kandidaati – Aivar Pullerits, Kuno Oja ja Arvi Anton.

Samas toimub ka traditsiooniline laste sünnikirjade üleandmine.Ajavahemikul 1.aprill-30.september sündis vallas kokku 20 last – neist 12 tüdrukut ja 8 poissi.

Aasta isa Kuno Oja on põline otepäälane, kelle peres kasvab kolm last. Ta töötab Otepää Betoonis klienditeenendajana-logistikuna. Kuno on hea suhtleja ja nii on kõik tema tööd olnud seotud inimestega suhtlemisega. Ta on töötanud politseis ja piirivalves ning panganduse ning kindlustuse valdkondades. Oma töös on ta alati abivalmis ja kohusetundlik. Isana on Kuno hooliv ja sõbralik aga ka nõudlik. Ta innustab oma lapsi tegelema erinevate huvialadega. Vabal ajal tegeleb Kuno aktiivselt spordiga – ta suusatab, rulluisutab ja sõidab rattaga. Kuno laulab ka segakooris Evevko ning kuulub selle asutajaliikmete hulka.

Monika Otrokova

Vereta Jahi meistriks tuli viiendat korda Ingmar Muusikus

Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus "Põdrad rannal". — Vereta jahi fotovõistluse meister Ilmar Muusikus “Põdrad rannal”.

Tänavusel loodusfotovõistlusel Vereta Jaht pildile püütud lindudest ja loomadest valisid korraldajad näitusele 55 fotot, mis on alates homsest kõigile fotohuvilistele näha RMK uues kontoris aadressil Toompuiestee 24. Viiendat korda valis žürii võitjaks Ingmar Muusikuse, kes püüdis kaadrisse noorte põtrade esmakohtumise.
Juba 16. korda toimunud Vereta Jaht peeti tänavu kevadel Läänemaal – Silma looduskaitsealal, Martnas, Piirsalus ja Linnamäel. Jahi käigus tehtud ja näitusele valitud loodusfotod on varustatud ka autori kirjeldusega selle sünniloost. Tasuta näitus on avatud tööpäeviti kella 9-18 ning jääb RMK majja üles 19. detsembrini. Jaanuarist liigub näitus Tartu Keskkonnahariduse Keskusesse.

Fotovõistluse Vereta Jaht võitjad ning neid auhinnanud ettevõtted-organisatsioonid:
• Ingmar Muusikus (põdrad rannal) – Vereta Jahi meister, AS Overall Eesti, ajakiri Eesti Jahimees/Eesti Jahimeeste Selts
• Ingar Muusikus (kajakad vihmas) – Silma Õpikoda, Looduse Omnibuss, ajakiri Loodusesõber
• Ollar Kallas – ajakiri Eesti Mets
• Jarek Jõepera – hotell Pesa
• Aigar Kull – ajakiri Eesti Loodus
• Tõnu Noorits – ilm.ee
• Olavi Hiiemäe – RMK, Jägermeister

Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!

Võrumaa silmapaistvate mittetulundusühenduste konkurss -Märka enda ümber häid tegijaid ja algatusi!- teeb kokkuvõtteid 28. novembril Haanja rahvamajas toimuval mittetulundusühenduste traditsioonilisel sügiskonverentsil, kus tunnustame maakonna MTÜsid, kelle tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne, silmapaistev ja teistele ühendustele eeskujuks. Seega, ootame Sinult, hea võrumaalane, arvamust ühendusest (MTÜ, SA, seltsing), kes just Sinu arvates tunnustamist vääriks. Lisa nimele ka põhjendus, et ka meil oleks ülevaade ühenduse tegemistest.

Kandidaate ootame kuni 15. novembrini e-postile margit@vaa.ee, või postiaadressile Võrumaa Arenguagentuur SA, Jüri 12, Võru.

Margit Lukka

Võrumaa Arenguagentuur

Põlvamaal maiustatakse muusikaga

Esimese muusikamaiuse pakkus Hedvig Hanson.

Põlva talupoe kaisus asuv Tillu kodukohvik täidab novembrikuu nädalalõpud hõrgutavate muusikamaiustega. Hingedekuuga sai alguse kontsertsari ,,Tilluke muusikamaius”, mis põimib ühte hea muusika, maitsva toidu ning õdusa kohvikumiljöö.

Kontsertsarja avasid 1.novembril esinenud Hedvig Hanson ja Andre Maaker. Pisike kohvik oli rahvast tulvil ning moodustas koos maheda küünlavalgusega väga hubase koosluse.

Kontsertsarja eesmärk on luua Põlva pubi- ja klubikultuuri kõrvale ka kohvikukultuur. Kuna nii talupoes, kui kohvikus on hinnatud kodumaine käsitöö, meistri originaallooming ja ise tegemine, siis elav muusika on selle kõige loomulikuks jätkuks.

Tillukese muusikamaiuse kontserdid on hurmav kokteil Eesti tippmuusikutest ja meie omakandi tegijatest. Kui kontsertsarja laulsid avatuks Hedvig ja Andre, siis järgmisel muusikmaiuse õhtul (9. novembril, laupäeval) astub üles Moostes lastele muusikat õpetanud Siim Jaanson oma kitarri saatel. Kolmandal kontserdil (15. novembril) on musitseerimas kodukohviku perenaise suur lemmik Jaan Sööt ansamblist JÄÄÄÄR.

Kuna tillukad on seda usku, et terviku moodustavad detailid, siis lisaks hingekeeli paitavale muusikale ning hubasele küünlavalgusele valmib igaks kontserdiks maitsemeeli kõditav erimenüü, kus üheks toiduks on esineja lemmikroog.

Kuigi tavapäraselt on tilluke kodukohvik avatud päevasel ajal, siis kontserdi õhtutel saab kohvikumõnusid naudelda ebatraditsioonilistel aegadel. Nimelt tehakse peale talupoe sulgemist uksed uuesti lahti kell 19, kontserdid algavad kell 20. Nõnda jääb parasjagu aega, et ennast mõnusalt sisse seada ning kõik meeled meelisklemiseks avada. Kohvik jääb avatuks südaööni, et peale kontserdi lõppu ei peaks keegi kusagile kiirustama ning oleks piisavalt aega kuuldu, nähtu ja maitstu endasse talletada. . Lisaboonusena on samal õhtul kontserdipiletiga sissepääs Põlva ööklubisse ,,Kino” tasuta.

Tänasest algab võru keele nädal

Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.

Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.

7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.

Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.

Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.

Kaile Kabun,

Võru instituudi projektijuht

Toidumessil selgusid Eesti parimad noored teenindajad

Noor Teenindaja 2013 võitjad (vasakult) Krislin Kozlov Haapsalu Kutsehariduskeskusest (II koht), Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist (I koht), Tiina Kallaste Haapsalu Kutsehariduskeskusest (III koht). Foto: Joanna Jõhvikas

1. novembril Tallinna toidumessil mõõtu võtnud noored teenindajad selgitasid endi seast parima, kelleks on Kristo Lassi Tallinna Teeninduskoolist.

Teisele ja kolmandale kohale tulid Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilased Krislin Kozik ja Tiina Kallaste.

„Võit tuli mulle üllatusena, sest päris tippu jõudmiseks on mul veel arenemisruumi küllaga,” ütles Eesti parim noor teenindaja Kristo Lassi. Praegu töötab Lassi Tallinna Teeninduskooli õpingute kõrvalt nii koka kui ka ettekandajana. „Mulle meeldib töö inimestega ja seetõttu ei tekkinud kahtlustki, kas panna ennast võistlustel proovile,” ütles ta. Noormees lisas, et järgmine aasta osaleb ta kindlasti aasta kelneri valimisel.

„Kohtunike hinnangul olid kõik noored teenindajad ennast võistlusteks hästi ette valmistanud, kuid Kristo Lassi oli parim flambeerimises, veini täpsusvalamises ja suhtlemises kliendiga,” ütles Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liidu juhatuse liige Tiiu Parm. Tema sõnul avaldas Kristo eriti muljet oma suurepärase suhtumisega töösse. „Võistluspäevad olid noorte jaoks väga pingelised, kuna ülesandeid tuli sooritada rohkem kui 20 kohtuniku ees, kes jälgisid igat sõna ja liigutust,” kirjeldas Parm.

Finaal koosnes piduliku laua katmisest ja teenindamisest. Pidulikul lauateenindusel pidid võistlejad näitama oma teadmisi ja oskusi lauakatmises, veinide tundmises ja serveerimises, flambeerimises ning juustude serveerimises. Kristo Lassi pärjati tiitliga “Noor Teenindaja 2013”.

Võistlus „Noor Teenindaja” toimub alates 2005. aastast ning võistlusest saavad osa võtta Eesti ametikoolide toitlustusalade õpilased.

Liina Liiv

Isadepäevaks valmivad maanteemuuseumis hoidised tarkuseteradest

5.-9. november on Eesti Maanteemuuseumis pühendatud isadepäevale. Lastele toimuvad eriprogrammid “TEEjuhiga muuseumis”. Nädala lõpetab fantaasiarikas kogupere etendus “Telefonilood”.

Teisipäevast reedeni toimuvates eriprogrammides otsitakse vastust küsimusele, mis on muuseum ja mida kujutab endast maanteemuuseum. Ringkäik näitusesaalis kulgeb tavapärasest erilisemal moel. “Ekspositsiooniga tutvutakse nii, et lisaks nägemisele kasutavad lapsed ka muid meeli,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Nii näiteks treenib nägemismeele väljajätmine tähelepanuvõimet, loob teadmise usalduse olulisusest ning paneb inimese aktiivselt kasutama kõiki teisi aistinguid. Programmi teises osas võetakse kogetu kokku, talletades saadud muljed väikesesse purki, mille laps koju kaasa saab. “Tarkused hoidistatakse ja neid saab laps hiljem perega jagada,” selgitas Tubin programmi mõtet, lisades, et selline metoodika on pärit Merike Miti raamatust ” Väärtuskasvatus Tarkuste Hoidise abil”.

Isadepäeva eriprogramm on suunatud eelkõige lasteaia- ja algkoolilastele. Osavõtuks on vaja eelnevalt registreeruda.

Maanteemuuseumi isadepäeva nädala lõpetab Miksteatri etendus “Telefonilood”. Fantaasiarikkad lühilood on ühtaegu lustlikud ja õpetlikud, sisaldades ivasid nii lapsele kui ka täiskasvanule. Etendused toimuvad laupäeval, 9. novembril algusega kell 12 ja 15. Vajalik on eelregistreerimine meili teel tuuli.tubin@mnt.ee või telefonil 5635 9637.
Liina Kukk

Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde

Rahvusraamatukogu näitusesaalid täituvad kunstiga – 5. novembril kell 17 avatakse Tallinna IV rahvusvaheline illustratsioonitriennaal „Pildi jõud“. Näha saab Läänemere äärsete riikide raamatuillustratsioonide paremikku, 70 kunstnikku kümnest riigist on näitusele toonud üle 250 töö.

Illustratsioonitriennaal seab eesmärgiks tutvustada Läänemere regiooni oma ala parimaid, õpetada mõistma erinevat kunstiliselt kõrgetasemelist illustratsioonikunsti. Triennaalil kohtuvad Taani, Rootsi, Norra, Venemaa (Peterburi ja Moskva), Soome, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti kunstnikud. Tallinnasse on tööd saatnud omal maal tunnustatud ja rahvusvaheliselt tuntud lasteraamatute illustraatorid.

„Tee hea kunsti juurde on pikk, seega tuleb alustada varakult. Raamatus saavad kokku kaks eri kunstiliiki – kirjandus ja kujunduskunst. Lasteraamatus liitub siia veel kolmas – illustratsioonikunst. Just pilt raamatus on see, mis toob lapse raamatu juurde ja mis paneb ta lugema,“ ütleb üks triennaali initsiaatoreid ja peamisi korraldajaid kunstnik Viive Noor.

Loe edasi: Illustratsioonitriennaal juhatab hea kunsti juurde