2013 Archives

Emmastes saab näha Ain Mäeotsa filmi “Deemonid”

Emmaste Avatud Noortekeskuses linastub neljapäeval, 24. jaanuaril 2013 algusega kell 18 Ain Mäeotsa film “DEEMONID”. Pilet 2 €.

Ain Mäeotsa film “Deemonid” on katse vaadata hasartmänge ja kasiinot hasartmängusõltlase vaatepunktist – läbi kolme väga erineva inimese loo. Need lood põhinevad tegelikkuses aset leidnud sündmustel ja reaalsete inimeste kogemustel. “Deemonid” on tragikoomiline lugu valedest, mida inimesed sageli endale ise räägivad. Vaata treilerit:

Režissöör Ain Mäeots, stsenaristid Ain Mäeots ja Toomas Tilk, operaator Elen Lotman, kunstnik Tiiu-Ann Pello, produtsent Anneli Ahven, peatootja Kopli Kinokompanii, kaastootja Exitfilm, osades: Tambet Tuisk, Ain Lutsepp, Ene Järvis, Evelin Võigemast, Mait Malmsten ja Eva Püssa. Film esilinastus sügis 2012.

Turvalisuse loeng Alavere rahvamajas

Teisipäeval, 22. jaanuaril 2013 algusega kell 12 toimub Harjumaal Anija vallas Alavere rahvamajas loeng “Turvalisus”, mida viivad läbi piirkonna- ja noorsoopolitseinikud. Info tel +372 523 4627.

Üritus on tasuta!

23. jaanuaril toimub õhtune suusasõit Pähklimäe terviseradadel

Kolmapäeval, 23. jaanuaril kell 18.00 toimub Pähklimäe Terviseradadel juba viiendat korda õhtune suusasõit.

Arvestust peetakse kolmel distantsil: 1.5 km, 3 km ja 6 km. Auhinnalised kohad selgitatakse välja 15. vanuserühmas. Kõige nooremasse gruppi kuuluvad alla 10- aastased poisid ja tüdrukud, kellest igaüks saab magusa auhinna. Narva õhtune suusavõistlus toimub vabatehnikas.

Eelregistreerimine on kohustuslik.

Info ja registreerimine veebilehel www.akkesport.net.

Õhtuse suusavõistluse viib läbi Narva spordiklubi Äkke koostöös Narva linnavalitsuse kultuuriosakonnaga, Eesti Kultuurikapitaliga, Narva spordikooliga „Energia“, sporditarvete kauplusega “Fishsport” ja hotelliga “Europe”.

Osalema kutsutakse kõiki soovijaid.

Tööstus peab oluliseks puidutöötlemise alase rakenduskõrgharidusõppe jätkumist

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit pöördus Riigikogu kultuurikomisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole kirjaga, milles avaldab muret puidutöötlemise alase rakenduskõrghariduse tuleviku pärast.

Riigikogu kultuurikomisjoni menetluses oleva Kutseõppeasutuse seaduse eelnõu (331 SE I) § 59 jõustamisel muutmata kujul sisuliselt lõpeb Eestis puidutöötlemise alane rakenduskõrgharidusõpe. Seonduvalt seaduseelnõuga on oht, et juba käesoleval aastal lõpeb vastuvõtt puidutöötlemise erialale täna ainukesena puidutöötlemisalast rakenduskõrgharidust andvas Võrumaa Kutsehariduskeskuses (VKHK) ja alates 2016. aastast ei sisene tööturule enam vajaliku haridusega juhtivspetsialiste.

Alates 2004. aastast on Võrumaa Kutsehariduskeskuses vastava hariduse saanud 204 spetsialisti. Vilistlasuuring näitab, et nendest 62% töötab tööstusettevõtetes ja on hästi toimetulevad.

Samuti on VKHK-s võimalik omandada rakenduskõrgharidus nii puidutöötlemise kui ka mehhatroonika erialal. Kõrge automatiseerituse tõttu on puidutööstusettevõtetes mõlema eriala spetsialistid ning nende koostöö hädavajalikud.

Regionaalsest aspektist on Lõuna-Eestis asuva puidutööstuse jaoks tähtis lähedalasuv õppebaas, sealt praktikale tulevad õppurid ning tööturule suunduvad head spetsialistid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit leiab, et rakenduskõrgharidusõppe vajalikkus puidutöötlemise erialal on ennast tõestanud ning peab jätkuma, olema vähemalt sama kvaliteetne kui täna ning kättesaadav õppidasoovijatele ka tulevikus. Liit avaldab soovi osaleda seaduseelnõu menetlemise faasis, et koostöös kultuurikomisjoni ja asjassepuutuvate ministeeriumide ning koolidega leida lahendus, mis tagaks puidutöötlemisalase rakenduskõrghariduse jätkamise ilma ajalise pausita ja hariduskvaliteeti vähendamata.

Metsa- ja puidusektoris saab tööd üle 30 000 inimese. Sektoris toodetav lisandväärtus on töötleva tööstuse suurim, ligi 400 miljonit eurot aastas. Puidupõhiste toodete eksport moodustab 1,4 miljardit eurot aastas, olles pea ainuke Eesti väliskaubandusbilansi tasakaalustaja.

Lisainfo: Ott Otsmann, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht, tel 5032 552, e-post ott.otsmann@empl.ee

Viljandi maavanem Lembit Kruuse: riigiametite regioonidesse tagasitoomine on ainuõige samm

“Eestis on ametkondade jagunemises täna tasakaal paigast ära,” kinnitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse tänasel maakonna arengustrateegia arutelul. “Riigiametite regioonidessetagasitoomineon ainuõige samm. Võib ka öelda, et nende loomulikku keskkonda tagasitoomine,” selgitas Lembit Kruuse.

“Vaatame näitena ühte põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettepanekut Rahvakultuuri keskuse toomisest Viljandisse. Rahvakultuuri keskus asub Tallinnas Lasnamäe servas ning selle praegust asukohta on raske põhjendada. Rahvakultuur ise elab aga seal, kus elab eestlus oma täies hiilguses – kindlasti Viljandimaal. Rahvakultuurikeskust on Viljandis toetamas ja juba ees ootamas Eesti Pärimusmuusika Keskus, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, teater Ugala, Viljandi Muuseum, ERM-i Heimtali Muuseum, Mulgi Kultuuri Instituut jne. Viljandi on juba praegu rahvakultuuri pealinn,” selgitas Kruuse.

“Ametite väljaviimised maakondadest ei ole ju olnud loomuliku arengu tulemus, vaid sihilik tegevus. Sama meetodit kasutades saame ja peamegi nüüd ise regionaalset arengut vastupidiselt suunama. Tänaseks ei saa olla takistuseks inimeste liikumine, sest teekond Tallinnast Viljandisse on sama pikk kui Viljandist Tallinnasse”, sõnas Kruuse.

Rakvere vabastamise laskevõistlused võitis Rakvere Eragümnaasium

Rakvere vabastamise laskesvõistlus 14.01.2013

Esmaspäeval, 14. jaanuaril toimusid PPA Rakvere jaoskonna lasketiirus Vabadussõjas Rakvere vabastamise aastapäeva tähistamiseks peetavad kolmandad laskevõistlused, kus viiskümmend koolinoort ja täiskasvanut linna ametkondadest kasutasid võimalust tutvuda laskespordiga.

Koolinoorte võistkondade seas võitis 284 silmaga 400-st võimalikust Rakvere Eragümnaasiumi 11. klassi võistkond, kes edestas vaid kahe punktiga Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda.

Võidukasse Rakvere Eragümnaasiumi võistkonda kuulusid Harri Ollin, Katrin Pent, Sten Neudorf ja Gert Linnart, Rakvere Gümnaasiumi Teletupsude võistkonda Brita Saar, Karl Anton, Andres Kert ja Janar Kukk.

Kolmandaks jäi 250 silmaga Rakvere Gümnaasiumi võistkond A-rühm koosseisus: Rainer Vidder, Uliyan Kiselev, Rivo Reisukel ja Melissa Tedrekin.

Ka mullu võitis võistluse Rakvere Eragümnaasium Rakvere Gümnaasiumi ees.

Täiskasvanute seas võitis Rakvere Politseijaoskonna võistkond 328 silmaga, jättes teiseks kaitseliidu Viru Maleva ja kolmandaks Rakvere Linnavalitsuse võistkonna.

Lasti harjutust 10 lasku õhupüssist püsti asendist 10 meetri distantsil. Aega võistluslaskudeks oli kümme minutit. Enne võistlusseeriat oli kõigil kasutada kümme proovilasku. Paremust määrati neljaliikmeliste võistkondade arvestuses.

Võistluste peakohtuniku Viru maleva kaitseliitlase Hannes Reinomägi sõnul kujunes võistlus huvitavaks ja osalistele põnevaks ning väärib traditsiooniks kujunemise au, täites edukalt püstitatud eesmärgi.

Laskevõistluse korraldasid koostöös Kaitseliidu Viru malev, Rakvere politseijaoskond ja Rakvere Linnavalitsus.

Eesti ja Norra korteriühistud kaardistavad koostöövõimalusi

Eesti Korteriühistute Liit võõrustas koostööprojekti raames sel nädalal Norra kolleege – külas olid Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhatajaHenning Lauridsen ning sealse liidu koolitusjuht Helle Wiberg. Lisaks kohtumistele jõuti uudistada ka mullust parimat renoveerimisprojekti,korteriühistut Liivalaia 40, mis külalistele muljet avaldas. “Tallinnas nagu Osloski, on erinevas seisukorras maju – nii neid, mis kenasti korda tehtud kui ka neid, mis hädasti renoveerimist vajaks,” tõdes Norra Korteriühistute Liidu osakonnajuhataja Henning Lauridsen.

Tema sõnul pole Norras riiklikke toetusi majade renoveerimiseks ette nähtud, kuid aastakümnete pikkune omanikuks olemine on õpetanud inimesi oma vara eest hästi hoolt kandma ja seetõttu ollakse maja heast käekäigust väga huvitatud. Norra korteriühistud pakuvad oma kogemusi energiasäästliku ja tänapäevase renoveerimise vallas kasutamiseks ka Eesti kolleegidele – kuigi energiasäästust ei räägita seal mitte majanduslikel põhjustel (energiahinnad on madalad), on teemaks keskkonnateadlikkus. “Uued hooned on mõistagi ehitatud juba energiasäästu tänapäevaseid nõudeid silmas pidades,” kõneles Lauridsen. Siiski on norrakatel ja eestlastel ka sarnaseid muresid – noori on raske ühistute tegevusse kaasata. “Kuid Eestis päris palju kasutatud võimalus õppida töö kaotuse korral korteriühistu juhiks ja kujundada sellest uus karjäär tundub päris huvitav,” hindas Helle Wiberg.

“Teineteise praktilistest kogemustest on õppida mõlema organisatsiooni liikmetel ning seetõttu on Eesti ja Norra korteriühistute katusorganisatsioonid asunud uute koostööprojektide arendamisele,” ütles Eesti korteriühistute liidu välissuhete ja projektide juht Anu Sarnet.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

26. jaanuaril toimub Tallinnas Nõmme kultuurikeskuses Baltica eelfestival, mis toob kokku üle 300 pärimuskultuurikandja Tallinnast, Harjumaalt ja kaugemaltki.
Tallinna eelfestival kannab pealkirja ”Paavlipäeva pidu pealinnas”. Korraldaja ja peo perenaise Sandra Suurkase sõnul on oodata kogu päeva kestvat pidu, kus saab näha nii eesti, seto kui ka Eestis tegutsevate vähemusrahvuste pärimust. Eelfestivalil osalevad lisaks eesti rühmadele ja pillimeestele ka tšuvaši, mordva, vene ja ukraina folklooriseltsid. Paavlipäeva pidu pealinnas tõotab tulla üks mõnus päev täis omakandi ja kaugemate nurkade folkloori, uusi tutvusi, värskeid ideid ja toredaid äratundmisi. Samuti võib ühisele lauale midagi maitsvat kaasa võtta. Loe edasi: Tallinnas toimub rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival

29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Täna Mõedakul sõidetud 29. Viru maratoni 42 km pikkuse põhidistantsi võitis liidrisärgis sõitnud Andres Kollo ajaga 1:51:36. Naiste arvestuses võidutses Kaija Vahtra.
Heitlus teisele ja kolmandale kohale oli pingeline, teisena ületas finišijoone Eeri Vahtra, kes kaotas võitjale vaid sajandikuga ning kolmandaks võitles end Siim Sellis, jäädes võitjale alla kaks sajandikku.Üldarvestuses 35. koha sai parim naine Kaija Vahtra ajaga 2:01:44.
Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 876 suustajat.
Lühemale, 25 km rajale läks esialgsetel andmetel 193 suusasportlast. Esimesena jõudis finišisse Sulev Kraam ajaga 1:13:49. Kiireim naine oli N-15 klassi arvestuses sõitnud Merilin Jürisaar, kes läbis distantsi ajaga 01:27:58. M-15 klassi parim oli Yuri Kovaljov tulemusega 01:21:59.
Loe edasi: 29. Viru Maratoni võitsid Andres Kollo ja Kaija Vahtra

Kaarli kirik ajas ja ruumis läbi fotosilma

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatud näitusel „Kaarli kirik. 100 aastat läbi fotosilma” saab teha väikese rännaku ajas ja ruumis ning tutvuda Tallinna Kaarli kiriku sise- ja välisvaadetega postkaartidel ning fotodel.
Vanim foto on tehtud enne 1882. aastat ning vanim postkaart pärineb aastast 1889, uusimad 21. sajandi algusest. Näitus on koostatud EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse arhiivimaterjalide põhjal, mitme foto originaal on pärit Filmiarhiivist või Ajaloomuuseumist.
Fotode ja postkaartide reprod on teinud Mati Mõttus. Fotod ja postkaardid on rühmitatud periooditi, mis annab võimaluse jälgida nii kirikuhoone kui ka seda ümbritseva linnaruumi muutumist.
Kaarli kirikule pandi nurgakivi 1862. aastal ja esimene teenistus peeti 1870. aastal.
Näitus jääb avatuks 5. veebruarini.
Kõiki näitusel olevaid raamitud reprosid saab hiljem osta Kaarli kirikust.

MES toetas kutseõppureid 102 077 euroga

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis eelmisel aastal õppetoetusi 250 maamajandusega seotud eriala õpilasele. Kokku toetati kutseõppeasutuste õppureid 102 077 euroga.
Õppetoetust saavad taotleda need noored, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialadel ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. Toetuse eesmärk on julgustada noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega.
Õppetoetuse saamiseks sõlmivad MES ja õpilane lepingu, mille järgi võtab taotleja kohustuse pärast õppeasutuse lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.
2013. aastaks saab õppetoetuse taotlusi esitada alates 20. jaanuarist.

2012. aastal maksti õppetoetust koolide lõikes järgmiselt:
Hiiumaa Ametikool – 10 õpilasele, Järvamaa Kutsehariduskeskus – 42 õpilasele, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool – 32 õpilasele, Luua Metsanduskool – 19 õpilasele, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool – 57 õpilasele, Põltsamaa Ametikool – 29 õpilasele, Pärnumaa Kutsehariduskeskus – 15 õpilasele, Räpina Aianduskool – 31 õpilasele ja 15 Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilasele.
Kristo Mäe

Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Talv on talvepealinnas täies hoos, kaitsva külmakreemi ja karupükstega on talvesõpradel siin palju tegutsemisvõimalusi.
Murdmaasuusatajatele on avatud Tehvandi 4 km kunstlumerada, mis on valgustatud kella 9ni õhtul. Suusatamiseks rahulikumas tempos sobib Tehvandi 10 km suusamatkarada.
Suusatada nii klassika- kui vabatehnikas saab valgustatud kergliiklusteel Valga maantee ääres Otepää linna piirist Munamäeni, mis teeb edasi-tagasi raja pikkuseks umbes 1,5 km.
Kääriku Spordikeskus annab teada, et kõikidel suusaradadel on lumeolud väga head, sõita saab Kekkose 14 km suusarajal, 3 ja 5 km rajal, 2,5 km pikkusel valgustatud suusarajal ja Pühajärve-Kääriku 9 km rajal, millest Sihva-Kääriku lõik on valgustatud kella 10-ni õhtul. Lastel on avatud
kelgumägi, kohapeal laenutatakse ja hooldatakse suuski, on saunavõimalus. Loe edasi: Otepää pakub võimalusi talviseks nädalavahetuseks

Kutsetunnistuse said seitse uut pärimuskultuuri spetsialisti

Äsja lõppenud pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise voor, järjekorras teine, tõi juurde seitse värsket kutseomanikku. Oma spetsialistioskusi tõendasid kutsekomisjoni ning eriala ekspertide ees pärimuskultuuris igapäevaselt tegutsevad sädeinimesed üle Eestimaa.
Erialase pühendumise eest tunnustati kutsetunnistustega sel korral väljapaistvate teadmiste ja oskustega kogukonnaelu eestvedajaid:
-Valgamaal tegutsev rahvamuusikaõpetaja ja -muusik Koidu Ahk
– pärimustantsuõpetaja, Karksi valla kultuuritegelane Anneli Arraste
– rahvamuusikauurija, -muusik ja –õpetaja, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Helen Kõmmus
– rahvalaulik ja -muusik, sõrve keele aktivist ja eestkõneleja Mari Lepik
– Pärnumaal tegutsev folklooriõpetaja ja ringijuht Grete Tammalu
– Põlvamaal elav lõõtsameister ja -õpetaja, lõõtspilli ehituse eestvedaja Heino Tartes
– Tallinnas ja Harjumaal tegutsev pärimuskultuuriõpetaja, tantsuspetsialist ja kultuurikorraldaja Mari Tomp

Külm kimbutab esimesi maratoniüritusi – FIS World Snow Day Otepääl jääb ära, ühistreening toimub

Külm on maratoniüritusi kimbutanud ka varem. Fotol 40. Tartu Maraton 2011.

Sellel pühapäeval, 20. jaanuaril 42. Tartu Maratoni programmi avama pidanud FIS World Snow Day lastesõidud jäävad külma tõttu ära.
EMHI andmetel on öösel vastu laupäeva oodata suurt külma, oluliselt soojemat ilma ei lubata ka päeva peale, mistõttu tegi Klubi Tartu Maraton otsuse jätta ära Otepää lastesõidud. Sellegipoolest toimub plaanipäraselt kell 12.00 algav 42. Tartu Maratoni ühistreening, mis on suunatud täiskasvanutele.
Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk räägib, et otsus üritus ära jätta ei sünni kunagi kergelt: „Ürituse ärajätmine on viimane õlekõrs, mida me kasutame. Oleme lubanud lastele toreda suusapäeva, kuid kuna külmakraadid ka päeva peale piisavalt ei taandu, siis oleks liigne risk ja vastutus kutsuda lapsi nii külma ilmaga suusatama. Seetõttu otsustasime lastele suunatud ürituse ära jätta.” Küll aga kutsub Kelk üles kõiki suusahuvilisi osalema ühistreeningul: klubi Tartu Maraton on Tehvandil kohal ning võtab sooja teega vastu kõik ühistreeningule saabujad, et üheskoos 42. Tartu Maratoni programm avatuks kuulutada. Loomulikult tuleb riietuda ilmale kohaselt ja tulla külma kätte ainult tervena.
42. Tartu Maratoni (17. veebruar), 42. Tartu Maratoni lastesõitude (16. veebruar) ja 2. Tartu Teatemaratoni (10. veebruar) toimumise päevadeks lubab ilmateade mõõdukaid külmakraade.
Kõiki ühistreeningule osalejaid kostitatakse sooja teega, avatud on ka Tehvandi staadionikohvik. Samuti on Tehvandi Spordikeskuses 2 euro eest kasutada kuuma dušši ja riietusruumi.
www.tartumaraton.ee lehelt leiab ka nõuanded, kuidas külma ilmaga riietuda.
Greete Kempel

Abruka laeva nimeks saab ABRO

Abruka uue laeva nimeks kinnitati ABRO. Nimekuju Abro vastab saare ajaloolisele saksakeelsele nimele. Kaarma valla poolt detsembris läbi viidud nimekonkursi kolm populaarsemat laevanime olid internetihääletuse põhjal Abro, Abruka ja Tuule. Vastavalt seadusele tegi lõpliku nimevaliku laeva omanik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Abruka 24-kohalist väikelaeva, mis valmib aprillis, ehitab Baltic Workboats.

Ilmuma hakkab Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus

2013. aasta kolmandal nädalal jõuab lugejateni uus populaarteaduslik Eesti arheoloogia aastakiri Tutulus, mis hakkab täitma üht olulist lünka Eesti kaugema ajaloo tutvustamisel. Tutulus ilmub ajakirja Horisont jaanuarinumbri tasuta kaasandena.

Tutuluse eesmärk on heita pilk Eesti arheoloogias läinud aastal toimunule. Aastakirja paberväljaanne annab esmase ülevaate mulluste välitööde tulemustest, tutvustab arheoloogiameetodeid, uudiseid, arheolooge ja nende tegemisi ning arheoloogiapärandi kaitsega seotud küsimusi. Aastakirja koostajad ja põhiautorid on Tartu ülikooli arheoloogiaüliõpilased ning see hakkab ilmuma nii pidevalt uuenevas võrguversioonis (www.tutulus.ee) kui ka kord aastas, aastavahetuse paiku, paberväljaandena. Väljaande taga on peamiselt üliõpilastest kirjutajate siiras soov suurendada huvi arheoloogia vastu; lugude toimetajadki on valdavalt tudengid ajakirjanduse ja eesti keele erialadelt. Ajakirja tegemisel on üheks taotluslikuks lähtekohaks olnud kirevus ja mitmekülgsus, samuti autorite isikupära hoidmine.

Riigikogu konverentsisaalis saab vaadata vaimupuudega inimeste fotonäitust

Riigikogu konverentsisaalis on avatud vaimupuudega inimeste fotokonkursi võidutööde näitus. Fotokonkursi „Loodusfoto 2012” korraldasid läinud suvel ajakiri Vaimupuu ja Nikon vaimupuudega inimestele. Ürituse eesmärgiks oli tuua vaimupuudega inimesed kodust välja ning panna nad nägema loodust uue nurga alt. Pildistamisel võis kasutada sõprade, sugulaste ja tegevusjuhendajate abi. Pildi juures hinnati enim emotsiooni, seepärast ei omanud tähtsust, millega foto üles võeti – kas professionaalse fotoaparaadi, „seebika”, tahvelarvuti või telefoniga.

Konkursile laekus ligi 1100 fotot üle Eesti. Näitus pandi kokku kümnest paremast fotost ja seda on varem eksponeeritud Päevakeskuses Käo ja sotsiaalministeeriumi hoones. Välja valitud piltidest valmis ka ajakirja Vaimupuu 2013. aasta kalender.

Ajakiri Vaimupuu on MTÜ Vaimupuu poolt välja antav ajakiri vaimupuudega inimestele, nende sõpradele, sugulastele ja tuttavatele. Ajakirja eesmärk on kajastada vaimupuudega inimeste elu positiivsest küljest. Ajakirjaga saab tutvuda internetis www.vaimupuu.ee ja Facebookis Vaimupuu lehel.

Fotod näituselt: http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/2013/Naitused/Vaimupuu/

Alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim”

Esmaspäeval, 21. jaanuaril alustab Tartu ülikooli talveülikool „Aeg ja vaim“. Kolmanda hooaja avab kell 16 Philosophicumi ringauditooriumis (Jakobi 2, Tartu) religioonipsühholoogia professor Tõnu Lehtsaar, rääkides ajast, vaimust ja igale ajastule omasest ajavaimust.

21. jaanuarist 10. veebruarini toimuv talveülikool pakub vaimu turgutamiseks täiendusõppe võimalusi oma ala tunnustatud õppejõudude ja pikaajalise kogemusega praktikute kursustel.

Õppijatel on võimalik veel liituda näiteks suhtlemisõpikute autori lektor Heiki Kripsi kursusega „Suhtlemisoskused”. Uue toote lansseerimisest ja tarbijakäitumisest ning neuroturundusest räägivad majandusteaduskonna õppejõud Andres Kuusik ja Kalev Kaarna kursusel „Uue tootega turule”. Kõiki neid, keda huvitab hea tervise ja une alused, oodatakse tervisehuviliste talvekooli ”Aeg iseendale”. Osalejad saavad Tartu ülikooli tunnistuse koos hinnetelehega. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Talveülikooli kursused, täpsem info ja registreerimine koolitustele ning tasuta avaloengule aadressil www.ut.ee/talveulikool.

Virge Tamme

Ukraina omavalitsusjuhid tutvusid Rakvere linna arengutega

ukraina KOV juhid rakveres 17.01.213 IMG_7277

Ukraina Tšernigovi oblasti omavalitsusjuhtide seitsmeliikmeline delegatsioon viibis 17-.18. jaanuaril Rakveres õppevisiidil, kus nad tutvusid Rakvere linna tegemistega nii energiasäästu alal kui ka arengute kavandamise ja kavandatu elluviimisega.

Linnavalitsuses toimunud seminaril tutvustasid Rakvere linnapea Toomas Varek ja abilinnapea Rainer Miltop, kuidas Rakvere linn oma arenguid planeerib ja arengutegevusi eelarvesse kavandab.

Tšernigovi omavalitsusjuhtide peamine huvi koondus Rakvere linna säästva energia kavale (SEAP) ja selle ellurakendamisele.

Rakvere oli esimene linn Eestis, kes Linnapeade Paktiga neli aastat tagasi liitus. Linnapeade Pakti liikumise laienemisest annab märku kasvõi fakt, et Ukrainaski on Linnapeade Paktiga ühinenud mitukümmend linna. Paktiga ühinemine tähendab allakirjutanule ühtlasi ka kohustust koostada energia säästukava, milles kirjeldatakse, kuidas kavatsetakse suurendada energiatõhusust ja kasutada oma territooriumil taastuvaid energiaallikaid. Aasta jooksul pärast allakirjutamist kohustuvad paktile allakirjutanud kaardistama heitkoguste põhitasemed ja esitama aasta jooksul pärast paktile allakirjutamist säästva energia tegevuskava. Rakvere linna eeltegevusi paktiga liitumisel jagas Andres Jaadla.

Energiaaudiitor Aare Vabamägi tutvustas külalistele Rakvere säästva energia kava koostamist, selle rakendamist ja energiaauditite koostamist. Külalisi huvitas kortermajade renoveerimiseks eraldatav riigi rahaline tugi ehk Kredexi toetus ning linna korteriühiste Võidu 42, Võidu 44 ning Tuleviku 10a kogemused Kredexi toetuse saamisel ja kasutamisel. Praktilise poole pealt tutvusid külalised Rakveres terviklikult renoveeritud Tuleviku 10a kortermaja tegevustega ning linna allasutustest kõige energiasäästlikuma majaga – Rakvere muusikakooliga.

Meeleavaldus lageraiete vastu koduakende all

Sel pühapäeval kell 13.00 kogunevad Kõrvemaa külade elanikud Mustjõele, et avaldada meelt koduakende alla ulatuvate metsa lageraiete vastu.

Hajaasustatud piirkonnas elavatele inimestele on jäänud mulje, et suures rahaahnuses unustab RMK viimasel ajal metsa langetates kõik muu – nii metsamajanduse head tavad kui ka kohalike elanike heaolu.

Mõistame, et lageraided on odavaim viis puidu kättesaamiseks, kuid kodudega külgnevatel aladel tuleks siiski inimeste elukeskkonna säilimiseks lageraiest loobuda ning jätta näiteks 100m laiune turvatsoon, kus kasutatakse muid raievõtteid.

Olukorras, kus RMK kinnistutel paiknevad teed on kogu piirkonnas väga halvas seisukorras ja kohati läbimatud, jääb mulje, et RMK soovib riigi vaikival nõusolekul hävitada elu metsakülades – pole inimesi, pole probleemi.

Järjekordne lageraie on plaanitud 350m ulatuses vastu ajaloolise Mustjõe kõrtsitalu piiri hoonete vahtus läheduses, küla sissesõidutee ääres. Külarahvas on korduvalt pöördunud RMK poole palvega leida mõni väiksema keskkonnamõjuga viis sellel 2,5ha suurusel alal metsa majandamiseks, kuid RMK ei arvesta kohalike elanike arvamust selles küsimuses ning lageraiest loobuda ei kavatse.

Meeleavaldus toimub Mustjõe külas Mustjõe kõrtsitalu juures kell 13.00.

Meeleavaldust toetab muuhulgas Tallinna Metsaomanike Selts.

Nõmme põhikool sai rotaritelt 1000-eurose annetuse

Nõmme-Tallinn Rotary klubi annetus Nõmme põhikoolile — Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.

Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.

Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.

Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.

Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.

Neitsijärve Loovusait kutsub taas metsakinno

Põlvamaal tegutsev Neitsijärve Loovusait kutsub laupäeval, 19. jaanuaril kell 18.00 metsakinno vaatama filmi “Eestlanna Pariisis”.

“Eestlanna Pariisis” on draama kahest eesti naisest Pariisis. Eesti väikelinnas elaval Annel avaneb võimalus asuda tööle Pariisi, hooldades seal nõudlikku väliseesti vanaprouat Fridat. Üksildase suurilmadaami ja provintsist pärit lihtsa naise suhe muutub aga keerukaks ja peatselt ootavad neid ees sündmused, mis muudavad mõlema elu igaveseks.

Ilmar Raagi kirjutatud ja lavastatud “Eestlanna Pariisis” maailmaesilinastus toimus augustis Šveitsis prestiižika 65. Locarno filmifestivali põhivõistlusprogrammis, kus film võitis oikumeenilise žürii auhinna.

Eesti väikelinnades ja Pariisis üles võetud linateose peaosades mängivad eestlanna Laine Mägi ja legendaarne prantsuse filmidiiva Jeanne Moreau, kes on tuntud François Truffaut’i, Michelangelo Antonioni, Orson Welles’i jt tipprežissööride filmidest. Lisaks teevad filmis kaasa Patrick Pineau, Ita Ever, Ago Anderson jt tuntud näitlejad.

Allikas: Neitsijärve Loovusait

Veel saab esitada kandidaate parima keeleteo auhinnale

2012. aasta parima eesti keelt väärtustava teo kandidaatide esitamisaeg lõpeb 22. jaanuaril kell 24.00.

Juhised keeleteoauhinna kandidaatide esitamiseks on haridus- ja teadusministeeriumi ning Emakeele Seltsi kodulehtedel. Esitatud kandidaatide hulgast valib Emakeele Seltsi juhatus rahvahääletuseks ning praegusele ja endistele haridus/teadusministritele valiku tegemiseks kõige paremini sobivad, konkursi statuudile vast avad teod. Haridus- ja teadusministeerium kuulutab need välja oma kodulehel ja ajalehes Postimees, samuti võimalikke teisi infokanaleid kasutades.

Möödunud aastal valisid ministrid 2011. aasta parimaks eesti keele alaseks teoks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna „Kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele“; rahvaauhinna sai Mariko Fasteri, Triin Rõõmusoksa ja Egle Vodi projekt „Võro keelepesä käivitamine ja arendamine “. Lisaks parimate keeletegude selgitamisele võimaldab kandidaatide esitamine talletada aasta jooksul eesti keele heaks tehtut.

Haridus- ja teadusministeerium ootab aktiivset järelemõtlemist ning keeleteokandidaatide esitamist.

Lähem teave: ministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge, tel 735 0136, jyri.valge@hm.ee

Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Järvamaa Turismiinfokeskuse konsultant Piret Sihver ütles Järvamaa infoportaalile, et eelmisele aastale tagasi vaadates oli draakoniaasta Järvamaa turismirahvale teguderohke ja edukas, sest maakonda tuli enneolematult mitmeid tunnustusi.

Sügisel tunnustati nii maakonnas kui ka Põhja-Eesti piirkonnas turismiettevõtjaid. Maakonna atraktiivseim turismiobjekt oli Kilplaste küla ja silmapaistvaim turismiedendaja, omakandi vedur, Vao külalistemaja juhataja Epp Säga. Põhja-Eesti hindas silmapaistvamaid mitmes kategoorias – suured ettevõtted, väikesed ettevõtted ja silmapaistvam objekt olenemata töötajate arvust. Põhja-Eesti atraktiivseim objekt aastal 2012 on ajakeskus Wittenstein ja ära märkimist leidis väikeettevõtete kategoorias ka Kilplaste küla.

Kaks auhinda puudutasid Järvamaa Turismiinfokeskust. Mais lõppenud sisedisaini konkursil sai Järvamaa Turismiinfokeskuse ruumide sisekujundus I koha. Sügisel avalikustas EAS suvel toimunud pimeostude tulemused ja turismiinfokeskuste klienditeenindustaset hinnates selgus, et Järvamaa TIK on tasemelt Eestis II koha vääriline. Kodanikeühiskonna konverentsil hüüti rahva ette aasta parim vabatahtlik, giid Tiiu Saarist. Loe edasi: Järvamaa turismirahva draakoniaasta oli teguderohke

Eesti toit 20. aastat maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil

Eile avati Berliinis maailma suurim põllumajanduse, toidutootmise ja aianduse tarbijamess Rahvusvaheline Roheline Nädal (Internationale Grüne Woche). Eesti osaleb messil 20. korda.

„Grüne Woche on põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas absoluutne tippüritus, kus osalemine on Eesti ja meie toidutootmise sektori jaoks väga oluline,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Ligi poole miljoni külastajaga messil osalemine tõstab huvi Eesti ja meie ettevõtete vastu. Juba praegu on märgata Saksamaa poolset huvi elavnemist Eesti vastu nii poliitilisel tasemel kui ka ettevõtete vahel.”

Messi raames kohtub põllumajandusminister Seeder Hollandi, Moldova, Gruusia, Aserbaidžaani, Schleswig-Holsteini Liidumaa, Uus-Meremaa ning Balti riikide ministritega.

Tähistamaks 20. korda osalemist Grüne Wochel, toimub teisipäeval, 22. jaanuaril Eesti stendil degusteerimine, kus esitletakse 20 eesti maitset.

Grüne Woche on pikkade traditsioonidega mess, mis toimub tänavu juba 78. korda. Messi kogupindala on 115 000 m² ning kümne päeva jooksul külastab seda üle 400 000 huvilist. Esindatud on ca 1630 eksponenti 67 riigist. Kohal on paljude riikide tipp-poliitikud ning kümne päeva jooksul toimub ca 300 foorumit.

Eesti on olnud Grüne Wochel esindatud oma stendiga alates 1993. aastast. Stendi korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.