2013 Archives

Laupäeval algab Metsanädal

Metsanädala plakat. Allikas: Eesti Metsaselts

Sel laupäeval (27.04) algab Metsanädal 2013. Metsanädala sündmuste põhirõhk langeb käesoleval aastal Metsapealinna 2013 – Elvasse.

Metsanädal avatakse Elvas koos matkahooajaga, Elva Matkakeskusest saavad sel puhul alguse erinevad matkad, toimuvad töötoad ning avatakse Hendrik Relve põlispuude fotonäitus. Üritused algavad kell 10.30 hommikul.

Metsanädala sündmused jätkuvad Elvas pühapäevase hundijuttude õhtuga, uut nädalat alustatakse puidufirmade külastuspäevaga. Järgnevatel päevadel on kavas veel Elva keskkonnapäev, metsakonverents ja metsapealinna lauluvõistlus. Sündmused kulmineeruvad laupäeval, 04. mail metsapealinna kümnenda sünnipäeva tähistamisega. Päev algab juba hommikul kell 9, kui Kultuurikeskus Sinilind ümbruses avatakse metsapealinna laat. Päeva jooksul saab Elvas osa veel puukujurite võistlusest, kellatornijooksust
ning ainulaadse vineerist skulptuuri KÄBI valmimisest.

Sünnipäevapidustused lõpevad kontserdi ja etendusega Elva Lauluväljakul.

Metsanädala üritustega tahab metsapealinn Elva tõsta inimeste arusaama sellest, et metsa on Eestis igal pool. „Pargid, haljas- ja rohealad hõlmavad ligi pool Elva linna territooriumist. Igal aastal istutatakse linna juurde puid ja uuendatakse haljastust,“ rääkis Elva linnapea Toomas Järveoja. Loe edasi: Laupäeval algab Metsanädal

Homme on Haanjas Marimaa tantsutuba

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud. Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele. Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas.

43 last lugõ Sännän umakiilset luulõt

Hummõn, mahlakuu 25. pääväl algusaga kell 12 lugõ Sännä mõisan umakeelist luulõt 43 aoluulidse Võromaa last. 31 etteastõga pääväst omma’ oodõt ossa saama kõik huvilidsõ’.

14. Artur Adsoni nimelidsel võrokiilsel luulõ lugõmisõ võistlusõl astva’ üles nii latsiaialatsõ’ ku gimnasisti’. Kõgõ inämb om ülesastjit 2.-4. ja 5.-9. klassõ vannusõrühmän.

Latsi lemmikpala’ omma’ tinahavva Wimbergi luulõtus “Kodo” (võro kiilde ümbre pannu Contra), Rihhard Iheri “Vana varõsõ laul” ja Eve Leimanni “Presidendi man”. Kõiki naid esitädäs katõl kõrral. Artur Adsoni luulõtuisi loetas neläl kõrral.

Artur Adsonilõ (1889-1977) pühendet umakiilse loomingu ettekandmisõ mõtõ om edimäst suurt võrokeelist luulõtajat miilde tulõta’ ja tõisigi kiränige võrokiilset loomingut lukõ’. Edimäne luulõvõistlus oll´ Sännän 1999. aastagal Artur Adsoni 110. sünnüaastapäävä avvus.

Luulõ lugõmisõ võistlust kõrraldasõ’ Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva’ raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Ümber Vaskna järve jooksul osales rekordarv spordisõpru

22. aprillil toimus ümber Vaskna järve jooks, millest võttis osa kokku 173 jooksjat ja kepikõndijat.

Jooksu võitis meeste arvestuses Ivar Ivanov ja naiste arvestuses Silja Suija.

Alates sellest aastast kuulub ümber Vaskna järve jooks Võrumaa pikamaajooksusarja ja on selles sarjas hooaja esimene jooks.

Pikamaajooksu sarja lõpetab 19.oktoobril 29. Munamäe-Võru maastikujooks, mille start on Suure Munamäe juures.

Kodupilt.ee võrdleb omavalitsustes pakutavaid teenuseid

Praxis ja Geomedia lõid interaktiivse veebilehe www.kodupilt.ee, mis võrdleb omavalitsustes ja maakondades osutatavaid teenuseid.

“Kodupilt on mõeldud inimestele, kes tunnevad huvi oma koduomavalitsuse – valla või linna – teenuste suhtes ja soovivad neid võrrelda naabritega,” selgitas veebilehe üks autoreist Hille Hinsberg Praxisest.

Valitud on näitajaid valdkondadest nagu haridus, hoolekanne, kogukonnateenused, vaba aja veetmine, vee- ja soojamajandus ning omavalitsuse tulud ja kulud. Näitajaid saab võrrelda omavalitsusüksuste lõikes.

“Võrrelda saab näiteks, milline on kütte või vee eest küsitud hind erinevates omavalitsustes. Samuti, kui palju abivajajaid saab vastu võtta kohalik hooldushaigla ning kui palju tuleb hooldusteenuse eest maksta. Kui palju saab omavalitsus maksutulu või kui suured on investeeringud,” illustreeris veebilehe võimalusi Rivo Noorkõiv Geomediast.

Võrrelda saab kahte omavalitsust ükskõik millisest maakonnast. Samuti saab teenuste kohta ülevaate maakonna kohta keskmiselt.

Veebis esitatav info ei paku kõikide teenuste kohta ammendavaid vastuseid. Pigem on koostajate eesmärk, et inimesel tekiks omavalitsuste võrdlemise käigus küsimusi, mida arutada nii oma kodukoha elanike kui kohaliku omavalitsuse ametnike ja teenuse osutajatega. Teenuste pakkumise suutlikkus on oluline teema ka käima lükatud haldusreformi aruteludes.

Veebilehel kuvatav info on pärit erinevatest avalikest andmekogudest, mida haldavad rahandusministeerium, statistikaamet, konkurentsiamet, pensioniregister, Eesti Hariduse Infosüsteem EHIS, Vabariigi valimiskomisjon, Vee-ettevõtete Liit, spordiregister, põllumajandusministeerium ja Eesti külaliikumine Kodukant.

Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.

Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.

Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest. Loe edasi: Korteriühistud: toetus majade renoveerimiseks on hädavajalik

Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Tippsekretär 2012 kutsevõistluse klienditeeninduse rollimäng. Foto: SA Innove

Kolmapäeval, 24. aprillil toimub Tartu Kutsehariduskeskuses sekretäride kutsevõistlus „Tippsekretär 2013”, kus oma oskused ja teadmised panevad proovile sekretäritöö viimase kursuse õpilased üle Eesti.

„Sekretäride kutsevõistlus annab sõnumi, et kutseõppe tasemel on võimalik koolitada suurepäraseid sekretäritöö tegijaid,” rääkis kutsevõistluse hindamiskomisjoni esimees Riina Järve-Tammiste, lisades, et õpilaste tase tõuseb igal aastal. „Olen kutsevõistluse hindamiskomisjonis neljandat aastat ja pean tunnistama, et hindamine on raske. Piir võistlejate vahel on imeõhuke,” selgitas Järve-Tammiste.

„Sekretäride kutsevõistlused on hea proovikivi oma võimete, teadmiste ja oskuste testimiseks ning enda pingetaluvuse hindamiseks,” meenutas võistluse eelmise aasta võitja Ingra Küngas. Tema sõnul on võistlus ka hea võimalus jääda silma potentsiaalsetele tööandjatele. Loe edasi: Sekretäride päeval selgub Eesti tippsekretär

Sännas tuleb reedel väärtfilmiõhtu

26. aprillil kell 19 on Sänna Kultuurimõisas väärtfilmiõhtu, filmiks sel korral klassikaliselt südamlik ja romantiline prantsuse komöödia! “Populaarne tüdruk” (Populaire).

Filmi tegevus toimub 1950. aastate Prantsusmaa provintsis. Noor ja kaunis Rose on kihlatud linna edukaima noormehega, mis tõotab tütarlapsele õdusat ja rahulikku koduperenaise saatust. Paraku muutub kõik hetkel, mil Rose kohtab karismaatilist Louis’i. Nüüd on neil on ühine ja kindel siht vallutada maailm.

Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=x0a_35I5hcE

Osalustasu 2 eurot. Filmiõhtu toimub koostöös Kinobussiga.

Info: Sänna Kultuurimõis, tel 555 88 929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

1. juunil peetäv III Uma Pido toimus edimäst kõrda vahtsõltvalitu võrokõisi lipu all. Luulõtajal ni joosumehel Contral om pido tähistämises plaan üts umbõ tükk tetä – lipujuusk läbi katsa Vana Võromaa kihlkunna, kokko 340 kilomeetrit. Üritüs nakkas 26. mail Võrolt ni jõud lõpulõ 1. juunil, Uma Pido pääväl, Võron peetävä Keriguplatsi laadamöllü keskel.

Contra juusk päämiselt suuri teie pääl, kohe kõik omma’ oodõtu juuskjale lehvitämä. Seole lisas omma’ joosutrassi lähkün elävä’-olõva’ inemise’-küläseldsi’ lahkõlt oodõtu juuskjale söögipoolist pakma, sest süük om juuskmisõ man väegä tähtis. Nii om egäütel võimalus anda uma osa lipu Umalõ Pidolõ joudmisõl. Tavaperäst spordivõistluisi söögikõrraldust timähavva ei tetä’. Kogo toidus võinu olla’ Võromaal kasvatõt-valmistõt.

Contra joosumarsruuti saa samaaigsõlt kaia’ internetist. Vastav link pandas inne juusku üles ni Uma Pido kodolehele (www.umapido.ee), Uma Pido aoraamaduõhe (umapido.wordpress.com) ku ka Facebooki Uma Pido ja Contra konto pääle. Ka saa nende lehti päält täpsämbät teedüst joosu plaani kottalõ.

Üten või kah juuskõ, sest tempo piässi kõigilõ konte müüdä olõma ja esi saa valida paraja hulga kilomeetrid. Kes juuskmisõst pikembält taht osa võtta – terve päävä vai esiki nädäli, pallõmi Contralõ teedä anda urvaste@gmail.com vai kõlista 5283540. Loe edasi: Võrokõisi lipp juusk Contraga läbi Vana Võromaa

Nädala foto

Nädala pilt (23.04.1013)
Tere, Päike! Foto: Kylauudis.ee

Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

9. mail algusega kl 10.00 toimub Tallinnas Riigikogu konverentsisaalis Toompea lossis (Lossi plats 1a) konverents „Looduslikud pühapaigad kui rahvuslikud kaitsealad – vajadused ja võimalused 2008-2020“.

Konverentsil käsitletakse riikliku arengukava „Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine“ esimese viie tegevusaasta (2008-2012) olulisemaid tulemusi, järgmiste tegevusaastate (2013-2020) peamisi eesmärke ning nende saavutamise eeldusi.

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus, Riigikogu looduslike pühapaikade toetusrühm ja Hiite Maja Sihtasutus. Osalemiseks saab end kirja panna kuni 30.04. sellel võrgulehel: http://goo.gl/ppnDq

Konverentsi kava ja lisateave: http://www.fl.ut.ee/1182553

Aastatel 2008-2012 toimunud Kultuuriministeeriumi valdkondlik arengukava “Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine” on mõeldud ajalooliste rahvuslike kaitsealade erakorralisteks ja kiireloomulisteks päästetöödeks. Võrreldes teiste loodus- ja kultuurimälestistega on pühapaigad olnud ajalooliselt eriti ulatusliku ja püsiva surve all ning on ilmselt Eesti kõige ohustatum mälestiste rühm. Loe edasi: Mais toimub Tallinnas looduslike pühapaikade konverents

Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased

Erik Nisu ja Karl Madis Pennar esinemas kutsehariduse messil "Noor meister 2013" Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Foto: Tartu tantsuklubi — Erik Nisu ja Karl Madis Pennar esinemas kutsehariduse messil “Noor meister 2013” Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses. Foto: Tartu tantsuklubi

Tartu tantsuklubis astuvad 24. aprillil üles Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, õhtu algab kell 20.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu).

Tartu tantsuklubisse on seekord musitseerima kutsutud Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli õpilased, kelle südameis on olemas koht ka rahvamuusika jaoks. Tantsuks mängivad Erik Nisu (akordion), Gloria Kadarpik (viiul), Kaisa Kuslapuu (tinavile, torupill), Karl Madis Pennar (kitarr), Laura Kruusamäe (viiul) ja Lauri Kadalipp (cajon). Mängitakse 20. sajandi alguse küla- ja linnapidude tantsumuusikat Eestist ning võõrsilt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on oodatud tantsuklubisse lustima. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2013. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 24. aprillil, 8. mail, 22. mail, 11. septembril, 25. septembril, 9. oktoobril, 23. oktoobril, 6. novembril, 20. novembril, 4. detsembril ja 18. detsembril. Loe edasi: Tartu tantsuklubis astuvad üles Elleri kooli õpilased

Viimsis avatakse 1. mail taas turg

1. maist avab uksed Viimsi turg aadressil Kaluri tee 5. Lisaks toimuvad Kirbulaat, komisjonikauplus ja erinevad laadad. Kirbulaata peetakse igal laupäeval, komisjonikauplus on avatud iga päev ja sel nädalavahetusl on tulekul Aprillilaat, mis kestab kaks päeva.

Allikas: Viimsi Turu meeskond

Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Festivali kunstiline juht Ülle Podekrat. Foto: Rahvakultuuri Keskus

Reedel, 26.aprillil kell 17.30 alustab oma teekonda Põlva kesklinnast Moostesse võrokeste lipp.

Koos TeateTantsu tantsijatega liigub lipp 15 kilomeetrit tantsu ja muusika saatel, jõudes kell 20 Mooste Viinavabriku õuele, kus toimub XIV eesti rahvamuusikatöötluste festivali Moisekatsi Elohelü avamine.

Põlva Tantsib tantsupäeva raames tantsib end reedel Moostesse üle 200 tantsija ning koos Mooste Rahvamuusikakooli muusikutega pannakse keerlema ka selle kevade esimene Kägara.

117 Uma Pido koorilauljat ja 58 konnakoorilauljat koos festivali külalistega annavad Mooste järve ääres kontserdi loojuvale päikesele.

Põlvamaa pärandiaasta tulehoidja Tiiu Ojasaare ja piduliste rongkäigu saatel jõuab võrokeste lipp peale päikeseloojangut Mooste Folgikotta, jäädes sinna aukohale kuni festivali lõpuni. Festivali laupäevane programm kulmineerub kell 18 võistluskontserdiga, kus 18 kollektiivi 107 muusikuga asuvad omavahel mõõtu võtma rahvamuusika töötlemises. Loe edasi: Võrokeste lipp tantsib reedel Mooste folgile

Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

1. juunil Võro Kubija laulukaarõ all maaha peetäv III võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido sai hindäle plakati, mille keskmen omma’ seoaastatsõ pido juhi’ Agu Trolla ja Maive Käos.

„Seokõrdsõ Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamõtsa jutu perrä köüt III Uma Pido kokko kunagi pühäs peetü Võhandu jõgi, maa-, jõõ- ja onnõkivi’, pühälikkus ni äripäiv. Timahavvatsõ pido kavan om mitmid laulõ, mille seen om palvõ vai loits. Nä pututasõ kullõja süänd uma puhtusõ ja sügävüsegä. Ka astva pidolt läbi Laheda muti’,“ kõnõlõs Uma Pido kõrraldaja Ursula Zimmermann.

„Ilo ja elo om III Uma Pido ja Võhandu jõõ kivve ütisosa. Kuu aigu inne pito tulõ pilli- ja lauluhelü’ puhtas puhku ja köhätädä – tõnõkõrd ka kapstatünni kaia’ ja uuri, kas hää om alalõ, kas jõvvuga kivi om olõma. Kas maapõhi om alalõ?
Kimmähe om nüüd aig puhta rõiva’ kapist vällä võtta ja üle kaia’. Keväjäne Võhandu vesi om alostanu käüki Kubijalõ, III Umalõ Pidolõ!
Mehe’ – sall õkvas!
Naasõ’ – sukaq sirgõs!
Poiskõsõ’ – pilli’ hõikama!
Tütrigu’ – saia’ ahjo!“
Nii hõikas Uma Pido lavastaja Tarmo Tagamets Võrolt kõigilõ Uma Pido lauljile ja küläliisilõ.
Loe edasi: Uma Pido sai hindäle vahtsõ plakati’

Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Laasimises võtavad omavahel mõõtu Soome võistleja Klaus Oinonen ja Pärnumaa KHK esindaja Meelis Štutšnikov). Foto: Jüri Pere, Eesti Metsaselts

Läinud reedel ja laupäeval (19.-20.04) Tartus Maamessil toimunud raievõistlustel Kevadkarikas 2013 oli võidukas Valga Puud esindav ja Jonseredi saega võistlev eestlane Andres Olesk, kes edestades teise koha saanud Stihliga võistlevat soomlast Vesa Kurki vaid kolme punktiga. Kolmanda koha sai samuti Valga Puu esindaja Jonseredi mees Martin Muttik.

„Võistlus oli ülipõnev,“ rääkis Kevadkarikas 2013 peakorraldaja Mart Kelk. „Võitja selgus alles viimase ala – laasimise järel,“ lisas Kelk. Enne laasimist püsis Olesk teisel kohal, kaotades soomlasele 15 punktiga. Parim juunior oli Helvis Koort, teine Meelis Rus ning kolmas Jarro Mihkelson, kes kõik esindasid võistlustel Luua Metsanduskooli.

Peakorraldaja Mart Kelk lisas, et võistlused oli pingelised, eestlastele pakkusid konkurentsi Leedu, Läti ja Soome raiemehed, kusjuures Soome esindus oli samas kosseisus, millega võideti hiljuti maailmameistrivõistlused. Raeievõistlustel võeti omavahel mõõtu saeketivahetuses, täpsussaagimises, kombineeritud järkamises ja laasimises. Loe edasi: Raievõistlustel Kevadkarikas 2013 võidutses eestlane

Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Kõik, kellele läheb korda Viljandi kultuurielu ja kodulinna heakord on oodatud 4. mail Sakala Keskuse korraldatavale Suurele Talgupäevale. Kosutavaid talgutöid jätkub tervele perele!

Talgupäev saab alguse kell 11.00 Kaevumäel ning jätkub Sakala Keskuses nostalgilise seminariga „Kiriküüt 20“ ja mõttetalguga „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“. Suur Talgupäev on inspireeritud kunagisest Viljandi linna kunstifestivalist Kiriküüt. Festival toimus esimest korda 1993 aasta kevadel ning ka siis toimus seminar ja aktsioonid linnaruumis.

Üheksakümnendate aastate kiired protsessid ühiskonnas väljendusid aktiivses ja entusiastlikus kultuurielus. Viljandi südames asuvas kultuurimajas, nüüdses Sakala Keskuses, tehti 20 aastat tagasi algust kunstifestivaliga “Kiriküüt”, mis on samuti suure märgilise tähtsusega. Selle sündmuse olulisus Viljandi kunstielus on aga seni põhjalikumalt käsitlemata. Intensiivsetele aegadele on järgnenud ligi kümme aastat introvertsemat tegutsemist.

Tähendab see tegelikult professionaalsemat ja rikkamat hingeelu või on tegemist vaikse hääbumisega? Kuidas edasi minna? Mida saame kunagiste tegijate kogemusest õppida? Kõige tähtsam – kas Viljandi vajaks uut algust ja uut kunstifestivali?
Nende küsimuste üle arutletakse Sakala Keskuse sammassaalis kell 15.00 algaval nostalgilisel seminaril „Kiriküüt 20“ .
Seminarile järgneval „Teeme Ära Viljandi Kunstielu!“ mõttetalgul sõnastame praegused valupunktid ning kaardistame parimad arengusuunad.

Suur talgupäev saab alguse asjaliku toimetamisega lossimägedes kaevumäel. Seal koristame üheskoos talvisest prahist Viljandi ilusa vabaõhulava. Pärast talgutöid ootab Sakala Keskuse hoovis talgusupp ning avatakse Viljandi kunagist värvikat kunstifestivali „Kiriküüt“ meenutav seminar. Loe edasi: Sakala Keskus kutsub Viljandisse suurele talgupäevale

Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Kui Tartus või Pärnus, rääkimata Tallinnast on avatud juba mitmeid õdusaid omanäoliseid kohvikuid nagu Anna Edasi, Supelsaksad, või Nop, siis Põlvas on see nišš veel täitmata. Põlvas avab esimene kodukohvik uksed 27. aprillil kell 13.00.

Kaks aastat tegutsenud Põlva talupoe tütarlapsed otsutasid selle tühimiku täita ning tulemusena avatakse laupäeva lõuna paiku isevärki toidukoht. Kohvik asub talupoe ruumides ning peale meeliülendavaid saialõhnu, mis hiilivad avatud pagarikojast ka kohviku ja poe poole peale, pakutakse kergemat sooja sööki, põnevaid salateid ning igapäevaselt on valikus ka paar suppi ja praadi.

Kodukohvik on mõeldud lastega peredele, sooja lõunasööki soovivale inimesele, kohvi ja koogi nautlejale, pisematele seltskondadele. Samuti on võimalik vastavatavast kohvikust tellida toitlustust, kas ainult toitude valmistamise näol või peoteenindusena. Rääkimata tortidest, kookidest ja kringlitest.

Põlvas raudteejaama vastas asuv talupood on silma paistnud mitmete huvitavate sündmustega nagu porgandite söömise maailmarekord või kohvikule sisekujundaja otsimine, tasuks 50 aastat tasuta kohvi ja kooki. Ka kodukohvik liidetakse oma tegemistega sellesse mõnusasse melusse ning kuna erinevaid tegevusi on piisavalt rohkesti, et kõik enam talupoe nime alla ei mahu, siis toimuvad ka ristsed, kus kogu sülemile antakse uus nimi Tillu. Loe edasi: Põlvas avab uksed esimene kodukohvik Tillu

Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.

Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.

Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.

Loe edasi: Selgunud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad

Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

Maafestil Tartus peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria Instituut, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis Wend ehk ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk.

vestlusring6 Katrin Noorkõiv TÜ Taluturg juhatusest tõi välja kohaliku toidu definitsiooni: “Kohalik on toit, mis tuleb lühikese tarneahela kaudu tarbijale tema kodu-lähedaselt tootjalt või kasvatajalt, keda tarbija tunneb ja usaldab.” Lühike tarneahel ei kergita kohaliku toidu hinda, see on poetoidust niigi kallim.

Tema sõnul on kohaliku toidu olulisusest aru saanud restoranipidajad. “Nad on valmis selle asemel, et pakkuda klientidele odavast toorainest roogasid, nägema kohaliku toidu ostmiseks veidi rohkem vaeva ja see protsess on tõusujoones,” räägib Katrin Noorkõiv.

Hea võimalus tarbida kohalikku toitu on kohaliku toodangu paremaks müügikorralduseks moodustatud tulundusühistu Taluturg. See ühistu majandab kohaliku tootjate müügikohti nii Tartus kui ka Pärnus ja tal on plaan laieneda Pärnus, Narvas ning Tallinnas. Taluturg müüb vaid Eestis kasvatatut ja selle käibed on Noorkõivu kinnitusel hakanud tasapisi suurenema. Tartus on Taluturul pakkumas 200 tootjat. “Talunikud näevad oma toiduainete kvaliteeti parendades üha suuremat vaeva,” ütleb Noorkõiv.

Loe edasi: Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

Elvas toimub kevadseminar korteriühistutele

Laupäeval, 27. aprillil 2013 on Elva linnaraamatukogu kaminasaalis korteriühistute kevadseminar “Soe ja säästlik korteriühistu”.

Elva on paistnud silma selle poolest, et siin on viimastel aastatel renoveeritud üle kümne kortermaja, millest enamus on kasutanud Kredexi 35-protsendilist toetust. Nüüd on need korteriühistud vähemalt ühe kütteperioodi läbinud renoveerituna, tunnetanud kokkuhoidu ja valmis oma kogemusi teistega jagama. Ühistujuhtide paneeldiskussiooni juhib ja ohjab EKÜL-i Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiisen.

Kogemusi Elva kortermajade renoveerimisel jagab ka Balti Vara Fassaadid, kellele enamus korteriühistuid on usaldanud kompleksse renoveerimise korraldamise. Kortermajade renoveerimise tulemuslikkust on uurinud energiaaudiitor Tõnu Jõesaar ja tutvustab neid ka seminaril.

Seminari teises pooles saame teada, mis asi on küttevalvur ja kuidas ta aitab kortermajas kütet säästa. Danfossi esindaja räägib uutest küttesüsteemide tasakaalustamise seadmetest ja lahendustest. Lisaks tehakse juttu ka parkimiskohtade tähistamisest ja muust.

Info ja registreerimine tel 5561 8960, Sirje.

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Andrus Kraht: Ohutuse tagamiseks tuleb tööd elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastada

Andrus Kraht, Elektrilevi kaitsevööndi järelevalve sektori juhataja

Koos kevade algusega hoogustuvad metsa-, ehitus- ja muud välitööd, mis toovad igal aastal kaasa ka mõjutusi elektrivõrgule. Kevadeti sagenevad juhtumid, kus kaevatakse maakaablisse, langetatakse puu liinile, sõidetakse sisse õhuliini või vigastatakse muul viisil elektrijuhtmeid.

Kooskõlastamata tööd seavad ohtu elu ning tekitavad elektrikatkestusi ja varakahju

Ka selle aasta kolme kuuga on juhtunud juba ligi 120 elektripaigaldise lõhkumist, mis on toonud kaasa elektrikatkestuse enam kui 27 000 tarbijal. Aasta lõikes keskmisena on Elektrilevi võrgus ligi kolm protsenti riketest põhjustatud liinide lõhkumisest. Kuid pahastest elektriklientidest ja tekkivast materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht tööde tegija elule ja tervisele, mida hooletu tegutsemine võib kaasa tuua. Nii sel kui ka varasematel aastatel on tekkinud kahetsusväärseid olukordi, kus liini vigastanud sõidukijuht või tööline on saanud elektrilöögi. Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida seadusepügalaid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga.

Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks kehtivad elektriliinide kaitsevööndis tegutsemisel piirangud. Kaitsevöönd on ala, mille ulatus on määratud järgmiselt: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Elektriohutusseaduse kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.

Taotle luba ka õhuliini lähedaste tööde korral

Kui kaevetööde puhul osatakse kaabli asukoha täpseks teada saamiseks ja ohu vältimiseks enamasti Elektrilevi poole pöörduda, siis sellest, et ka õhuliinide juures tegutsemine tuleb kooskõlastada, teatakse vähem.

Vajadus loa taotlemiseks kaitsevööndis tegutsemiseks tuleneb elektriohutusseadusest. Töö tuleb kooskõlastada elektripaigaldise omanikuga, kelleks välise elektrivõrgu puhul on sageli Elektrilevi. Lisaks terviseohtudele võib loata ja seega vajalike ennetusmeetmeteta töötamine kaasa tuua tsiviilmenetluse ja Tehnilise Järelvalve Ameti trahvi, samuti võimaliku ulatusliku kahju hüvitamise.

Loe edasi:

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit otsivad heategijaid

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit kuulutavad välja konkursi “Heategija”, mille eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimesi, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt.

“Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata,” selgitas Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots

Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, oodatakse esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid. Konkursi tähtaeg on 6. maija heategijaid tänatakse 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Heategijatest saab teada anda: heategija@dharma.ee