juuli 2013 Archives

Tamula järve ääres peetakse romantikafestivali

Laupäeval, 6. juulil 2013 kell 19.00 toimub Võrus Tamula rannas skulptuuri “Elujõud” jalamil romantikafestival “Elujõud”.

Esinevad uute laulude konkursi finalistid. Eelvoorust pääses finaali osalema 15 laulukirjutajat üle Eesti. Kontserdil esinevad Kait Tamra, pereansambel “Vennad”, Alise Joste (Läti), Anu ja Triinu Taul ning Alen Veziko. Vahepaladeks luuleline Contra ja ohtralt kunsti.

Piletid hinnaga 7 € ja 5 € eelmüügis Võru Kandle kassas, Piletilevis ja tund enne algust kohapeal.
Sooduspilet kehtib lastele kuni 16 aastat ning pensionäridele.

Allikas: SA Võru Kannel, www.vorukannel.ee

Loo ja Maasikmetsa duell Fuji Rakke Rattamaratonil

Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Samsung Estonian Cup neljas etapp toimub sel pühapäeval. Kollases liidrisärgis läheb rajale Alges Maasikmets, võistluse peafavoriit on aga Eesti ainus maastikurattaproff, UCI-reitingus 21. positsioonil asuv Martin Loo, kes tuleb Rakke rajale kaitsma eelmise aasta võitu.

Fuji Rakke Rattamaratoni stardiprotokolli on kantud 1635 osalejat. Põhidistantsi pikkus on 59 kilomeetrit, kuid võrreldes möödunud aastaga on rajal rohkelt muudatusi. Rakke Rattamaratoni peakorraldaja Enno Eilo sõnul on muudetud alguskilomeetreid, välja on jäänud näiteks pikk asfalditõus Emumäe kõrval, ning rajal on uus lõpuosa. “Viimasel viiel kilomeetril Rakke Linnamäel ootab sõitjaid kolm korralikku tõusu, mis lõppkohtade jagunemisel mängivad kindlasti olulist rolli,” prognoosib võistluse rajameister ja peakorraldaja Enno Eilo.

Premium7 vahefiniš asub raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus, kuid ratturid lähenevad Pandivere kõrgustiku tippu Emumäele nüüd teiselt küljelt. “Senine järsk tõus Emumäele, millest osalejad ratas käekõrval üles jalutasid, on nüüd rajatrassist väljas,” kinnitab Eilo, mis tema sõnul ei tähenda, et rada oleks tervikuna muutunud kergemaks. “Pigem vastupidi,” lisab Rakke maratoni korraldaja. Loe edasi: Loo ja Maasikmetsa duell Fuji Rakke Rattamaratonil

Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima

Esmaspäeval, 8. juulil algab Kohilas Tohisoo mõisapargis kolmeteistkümnes laste mängulaager “Mäng on väikese inimese töö”.

Seekord mängivad 170 üle Eesti laagrisse kogunenud 6-12 aastast last tsirkust, ning laagripäevade lõpus, 11. juuli õhtul avab uksed maailmakuulus “Tsirkus AH-MIS-SIIS!”.

Kolmteist aastat tagasi, ühenduse Raplamaa Noored eestvõttel 50 lapsega alustanud mängulaager on tänaseks kasvanud 170 laagrilapsega tervet Eestit hõlmavaks suurprojektiks. Pooled laagrilapsed on pärit Kohila vallast, lisaks aga 30 last Raplast, 40 last Tallinnast, Tartust ja mujalt Eestist ning mõned lapsed koguni Soomest ja Hollandist.

Lastelaagri peakorraldaja ja ideoloog, Kohila valla kultuurinõunikAnneliis Kõiv toonitab, et Tohisool toimuvat lastelaagrit eristab teiste omasuguste hulgast kolm iseloomulikku tunnust: laager toimib nagu liikuv mänguväljak, kuhu kõik on mängima oodatud; siin ei võistelda võidu peale ja siit ei leia ühtki kooliõpetajat lapsi juhendamas. Laagrinädala lõpuks valmib alati suurejooneline näitemäng, millest võtavad kõik laagrilised, nii lapsed kui nende noored juhendajad ja grupijuhid, seekord siis kokku 230 mängurõõmust pakatavat inimest. Loe edasi: Mängulaagris hakatakse tsirkust mängima

Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

1973. aastal asutatud Seto leelokoor “Sõsarõ”. Foto: leelokoor.ee

Tänavuse pärimuskultuuri auhinna stipendiumid saavad Tallinna setu leelokoor “Sõsarõ” ja pärimuskultuuri õpetaja ja edendaja Terje Puistaja.

Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu arendus- ja koolitusjuhi Ene Lukka-Jegikjani sõnul oli tänavusele pärimuskultuuri auhinnale esitatud erakordselt palju kandidaate, kes kõik teevad väga tubli tööd pärimuskultuuri valdkonnas. “On väga rõõmustav, et institutsioonid ja omavalitsused märkavad ja tunnustavad neid inimesi, kes tõesti püüavad hoida meie oma ehedat kultuuri,” kiitis Ene Lukka-Jegikjan.

,,Sõsarõ” on Tallinna setode koor, mis on järjekindlalt tegutsenud juba 40 aastat. Koor ühendab enda pealinna lauluhuvilisi seto naisi ehk laulusõsaraid. Koor on aastaid kaasa aidanud rahvusliku folklooripärandi hoidmisele – seto laulu, kultuuri ja kombestiku tutvustamisele elaval kujul ja kirjasõnas. Koori esimesed eestvedajad olid Igor Tõnurist ja Vaike Sarv, täna on koori eestvedaja Setomaalt pärit muuseumitöötaja-etnoloog Elvi Nassar.

Terje Puistaja on aastaid tegelenud pärimuse järjepidevuse hoidmise ja edasiandmisega. Ta on viinud läbi rahvakalendri ja sellega seotud pärimuse õpetust: kursusi, õpitube ja ettekandeid nii lastele kui täiskasvanutele üle Eestimaa ja kaugemalgi, olles nõnda väärikas pärimuskultuuri kandja. Loe edasi: Selgusid pärimuskultuuri auhinna laureaadid

Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Terje Paalits Siimu-Jaani talu õuel. Foto: Johannes Haav

Pühapäeval, 7. juulil etendub Vägaris asuva Siimu-Jaani talu õuel näitemäng „Mees minevikuga, mida esitab Seasaare Näitemänguselts Viljandist“.

Siimu-Jaani talu perenaise Terje Paalitsa sõnul toimub näidendi “Mees minevikuga ” tegevus väikeses provintsilinnas, milles heal järjel abielupaari tütar tuleb pealinnast koju koos kavaleriga, kes pole aga meelepärane tulevasele äiale.

“Siit hakkab järgnema pöörane virr-varr, mida vürtsitavad veel naabriproua Minni oma tütardega, perekonnasõber kapten Sang, isegi krahvi tiitliga mees tuleb mängu, lisaks veel kuulus operetiprimadonna.

Loo “Mees minevikuga on lustmänguks seadnud ja lavastanud Margus Vaher Ugalast . Mämgivad harrastusnäitlejad Valdeko Jaanson, Reet Raudsepp, Kesrti Sillaots, Ene Maaten, Voldemar Nikolajev, Kersti Kobi, Agu Lall, Romet Koser, Marika Poolakese, Jaanus Kukk/Marek Nõmm, Anne Mikson, Annika Kiis, Mari Lember, Ane Purgas. ” Loe edasi: Siimu-Jaani talu õuele tuleb “Mees minevikuga “

Võru linn ja Kuperjanovi pataljon kinnitasid häid suhteid

Võru linnapea Jüri Kaver tegi neljapäeval visiidi Kuperjanovi jalaväepataljoni, et koos uue pataljoniülema Hando Tõeverega heita pilk senisele koostööle ja vahetada mõtteid uute võimaluste üle.

“Kaitseväe kohalolek on Võru linna jaoks väga oluline ning pean loomulikuks, et kohaliku omavalitsuse ja pataljoni juht kohtuvad ning arutavad, mis on tehtud, kuidas saaks üksteist aidata ning milliseid uusi koostöövorme on võimalik rakendada,” lausus Kaver. Kaitsevägi ja tsiviilelu puutuvad linnapea sõnul Võrus igapäevaselt kokku, kuid mõlemad pooled on õppinud teineteise vajadusi mõistma ning üksteisega arvestama. “See on märk küpsest ühiskonnast,” lisas Kaver.

4. juunil pataljoni juhtimise üle võtnud Hando Tõevere sõnul käib pataljoni igapäevaelu küll ülejäänud Võru linnast eraldatult, mis aga ei tähenda, et Taara linnak oleks tsiviilisikule täiesti “keelatud ala”. Näiteks 4. augustil toimub pataljoni territooriumil laulusaate “Lauluga maale” avalik salvestus, kuhu isikut tõendava dokumendi alusel pääsevad kõik huvilised. Kuperjanovi pataljoni taasloomise aastapäeva puhul on kavas läbi viia jalutuskäik Võru linnas.

Jüri Kaveri sõnul pakub Võru end ka tuleval aastal välja linnana, kus kaitsevägi saab soovi korral läbi viia linnalahingu õppuse. Tänavu aprillis toimunud Võru linnalahing kulges tõrgeteta ning vastukaja oli positiivne.

Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Juba täna avavad kaksteist Postitee ettevõtet alates keskpäevast taas oma uksed peredele ning muidu lustlikele reisiseltskondadele.

Eesti kõige kaunimaks teeks hinnatud vanal Tartu-Võru maanteel ehk ajaloolisel Postiteel on alati huvitav seigelda, kuid sel päeval pakuvad kohalikud ettevõtjad ja talud erilisi elamusi just selleks päevaks avatud peopaikades. Külastaja tunneb need ära tee äärde paigutatud ja valge linaga kaetud laudade järgi.

“Et armastus käib ikka kõhu kaudu, pakutakse ka pea kõigis “postijaamades” suupisteid pererahvale meelepärases võtmes,” muigas MTÜ Postitee juhatuse liige Reeli Kork. Lühikese ajaga Põlvamaa üheks parema renomeega külakohvikuks tõusnud Pizza Olive pakub särtsakaid pitsasid ning Kopli taluköök külluslikku kreeka kööki. Tammetalu pagar toob välja oma parimad küpsised, soolasemaid suutäisi saab maitsta Varbuse muusikamõisa ja Metsarestorani (lusti)tuuril. Põlva talupoe tütarlapsed seavad oma saiaahjud üles otse talurahvamuuseumi põlluveerde ning Ihamaru meemajas pakutakse mett meelele ja keelele.

Terve päev tee peal käiva peo juurde kuuluvad ka labürindiretked ja romantikahetked, võimalus uidata matkaradadel ning lustlikud mängud Metsa-Lukatsi talus. Huvitavat ja õpetlikku saab kõrva taha panna Kass Korsaari lennukoolis Ridalis ning tutvudes teed mööda toodud uuendustega maanteemuuseumis. Loe edasi: Postiteel pillerkaaritavad erinevad maitsed

Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Tänavuse konkursi “Eesti kaunis kodu 2013” Viljandimaa laureaadid on Diana ja Joel Purga ühepereelamu Vastemõisa külas, Suure-Jaani Kondase pargi puhkeala, Reet Paju kodu Penuja külas ja KÜ Oru 1, Abja –Paluoja linnas.

Viljandimaa 2013.a. maakondlikule konkursile „Kaunis kodu 2013“ esitati 8 kohaliku omavalitsuse poolt kokku 19 nominenti. Viljandi maavalitsuse arenguosakonna spetsialisti, komisjoni esimehe Jane Lumiste sõnul esitati eelmisel aastal küll enam, 28 nominenti, kuid praegust aastat iseloomustas tema sõnul see-eest väga tugev konkurss. „Maakondlikud laureaadid valis komisjon lõpuks hääletamise teel, sest kauneid koduaedasid, mida oleks tahtnud üleriigiliselt tunnustada oli palju. Üha rohkem on hakatud oma kodu eest hoolitsema ja taas suuri lillepeenraid rajama. Komisjon vaatab kohapeal terviklikku ruumi mõju, haljastust, heakorda ja väikevorme,“ selgitas Lumiste. „Koduaedadest raamatu tarvis tehtud fotod ei suuda edasi anda seda vaadet ja tervikut, mis tegelikult kohapeal olles ilmneb.“

„Tänavu jäi rohkem meelde veel Kadri ja Madis Õmbluse kodu Mustla alevikus, Aavo Leidiku pere kodu Leemeti külas ja Marko Puki pere kodu Peetrimõisa külas. Mõisaküla linn näiteks esitas konkursile ka 78 aastase vanaproua aia, mida proua üksi hooldab. Sellised hetked teevad südame eriti soojaks,“ tunnistas Lumiste. Loe edasi: Viljandimaa kaunimad kodud on valitud

Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon (IOF) kinnitas 2014. aasta suusaorienteerumise juunioride MMi, noorte EMi ja seenioride MMi toimumispaigaks Eesti.

Suusaorienteerumise ühisstart. Foto: OK Põlva Kobras

Võistlused toimuvad 18.-23. veebruarini 2014. aastal Põlvas. Võisteldakse sprindi-, lühi- ja tavarajavõistluses ning teatesõidus. Võistluspaikadeks on Mammaste suusaradade maastik ja Hatiku/Kadaja metsamaastik.

Esmalt pidid nimetatud võistlused toimuma Venemaal Leningradi oblastis. Omavahelise jagelemise tõttu muutsid venelased vähem kui aasta enne võistlust meelt ning soovisid viia võistluse Uuralitesse, Tseljabinski regiooni. Sellega IOF nõus ei olnud (liiga kaugel Euroopast, suured tranpordikulud) ja hakkas uut korraldajt otsima. Siis tegigi IOF ettepaneku, et korraldusõigust võiks taotleda Eesti. Eesti Orienteerumisliit koostöös OK Põlva Kobrasega nõustus korraldama suusaorienteerumise tiitlivõistlusi.

Orienteerumisklubi PÕLVA KOBRAS on üks vabariigi suuremaid, aktiivsemaid ja tulemuslikumaid klubisid, mis loodi 25 aastat tagasi. Momendil on klubil 166 liiget. Klubi on viinud läbi erineva tähtsusega orienteerumisvõistlusi, alates maakonna tasemest kuni Eesti meistrivõistlusteni nii talvel kui suvel. Suurimateks üritusteks on olnud seni Rahvusvahelise Koolispordiliidu maailmameistrivõistluste korraldamine 1995, juunioride orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2003, Euromeetingu korraldamine 2005 ja Üliõpilaste orienteerumisjooksu maailmameistrivõistluste korraldamine 2008 aastal. Loe edasi: Põlva korraldab taas maailmameistrivõistlusi

Põltsamaal saab laulda koos Gerli Padariga ja sõita Piilupardi-rongiga

Laupäeval 6. juulil toimuva Põltsamaa Linna- ja Lossipäeva raames saab Põltsamaa lossihoovis teoks muusikasündmus Ühislaulmine 2013.

Sel päeval on Põltsamaal avatud ka mitmed õuekohvikud ja esmakordselt saab selles linnas sõita Piilupardi rongiga.

Ühislaulmise peakorraldaja Põltsamaa Kultuurikeskuse direktori Irja Targama sõnul laulavad Ühislaulmisel koorid ja ansamblid, kokku paarsada lauljat üle Jõgevamaa “Laule lauldakse Põltsamaa Linnaorkestri saatel, dirigentideks Urmas Mägi ja Merle Nisu, kes on valinud ka repertuaari. Lauldakse kolmes grupis – eesti- ja välismaa päritolu ning rahvalikke laule. Eestlauljaks on muusik Gerli Padar, ” ütles Targama „Jõgevamaa Laulupidu sel aastal ei toimu, seega otsisime kooridele väljundit. Laulud on tuntud, mistõttu ei vaja need eraldi ettevalmistust ja kodus sõnade õppimist.“ lisas ta.

Laupäeval sõidab Põltsamaal esmakordselt ka vedurist ja vagunist koosnev Piilupardi-rong, mis võtab reisjaid peale lossihoovi parklast ja sõidutab roosiaeda. “Rong, mida juhib Piilupart sõidutab reisjaid Põltsamaa roosiaeda. Teepeal peatutakse aga ka suvekohvikutes, mida linnapäevadel avatakse seitsmeteistkümnes Põltsamaa õues, ” ütles Targama, kelle sõnul sõidab rong niikaua kui jätkub reisjaid.

“Plaanitsen rongisõitu proovima minna koos linnavolikogu esimees Margi Einaga,” ütles Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots. “Piilupardi-rong sobib meie linna üsna hästi, sest Põltsamaa jõel elav ka rohkesti parte. Teise Maailmasõja eelses Eestis – kolmekümendatel aastatel kavatseti aga Põltsamaale ehtne raudtee ehitada. Paraku jäi majanduslikel põhjustel ettevõtmine pooleli,” ütles omavalitsusjuht.

Põltsamaa Linna ja Lossipäeva korraldab Põltsamaa Kultuurikeskus ja sündmust toetavad Eesti Kultuurkapital, Jõgevamaa Omavalitsuste Liit ja Rahvakultuuri Keskus.

Jaan Lukas

Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

2012. aasta vissid. Foto: Eesti Põllumajandusmuuseum.

Täna asub Eesti Põllumajandusmuuseumis toimuval konkursil “Viss 2013” võistlustulle 124 lehma, kelle seast valitakse välja kauneimad eesti punast ja eesti holsteini tõugu lehmad.

“Juba 24. korda toimuval konkursil on tähtis roll Eesti tõuloomakasvatuse propageerimises,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild. “Eesti aretushuvilistele loomakasvatajatele on see konkurss juba aastaid väga oluline kogemuste vahetamise koht.”

Koostöös Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistuga toimuvale lehmade iludusvõistlusele on 74 eesti holsteini ja 49 eesti punast tõugu lehma välja pannud 28 põllumajandusettevõtet. Suurima osalevate lehmade arvuga on esindatud Tartu Agro AS, Aravete Agro OÜ ja Sadala Piim OÜ. Kohtunikud on Körösi Zsolt (Ungari) ning Mats Eriksson (Rootsi).

Konkursipäeva avab põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Võitjad selguvad orienteeruvalt 15.30-16.00.

Samal ajal toimub ka Ülenurme mõisa- ja talupäev, kus kõigil külalistel on võimalik külastada Eesti Põllumajandusmuuseumi näitusi ning osaleda temaatilistes töötubades. Mõisa- ja talupäeval leiavad tegevust igas vanuses külastajad. Lastele toimuvad mängud ning võimalus sõita hobusega. Maarahva laadal pakutakse eestimaiseid toidu- ja käsitöö kaupu. Loe edasi: Täna selgub Eesti kauneim Viss 2013

Taarka Pärimusteatri lavastus “Leelo otsib setot …”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” esietendub 6. juulil kell 19.00 Obinitsa vanas kool-kirikus.

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse.

Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks.

Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Piletid hinnaga 3 eurot müügil pool tundi enne etendust kohapeal.

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, tel 5688 4999

Tane Mahuta väelaulude kontsertrännak

Seekord on erakordne võimalus osa saada Tane Mahuta esimesest täiskoosseisulisest kontserdist Sännas. Tegu on väelaulude kontserdiga, mis tähendab, et täiselamuse saamiseks on väga soojalt soovitatav kaasa laulda ja ehk isegi kaasa tantsida.

Tane Mahuta lugu:

Aasta tagasi sügisel kogunes improvisatsiooniliseks muusikaõhtuks kokku sõpruskond eesti muusikud, et laulda ja jagada omale hingelähedasi rütme, mantraid ja väelaule. Nende hulgas ka juhuslikult Eestis viibinud Soome trummar-kõrilaulja Kosmo Taunonpoika.

Õhtu maagiast vaimustunud noored andsid peagi ekspromtkontserdi Matkamajas ja armusid väelaulude haldjalikku muusikasse niivõrd, et sündis ansambel Tane Mahuta (elupuu maoori k), kes esitab skandinaavia ja keldi väelaule, vihmametsade hingerännakute laule, india badžaane ja aafrika pärimuslikke kaanoneid. Juba Augustis kajasid Tane Mahuta laulud Viru Folgi täiskuukontserdil, millest meenutuseks ka vägevad videosalvestused.Enamus laule on sadu või tuhandeid aastaid vanad ning Tane Mahuta urbanfolgilikus muusikas on segatud türgi ja araabia rütme, keldi palveid, regilaulu ja isegi beatboxi, mida muusikud esitavad koos lauldes kitarril, tšellol, torupillil, džembel, šhamaanitrummil, flöödil ja haruldasematel instrumentidel nagu kalimba, ocariin, keskaegne trompet.

Väelaulude ansambel Tane Mahuta koguneb kokku vaid korra aastas, sest osa ansamblist elab välisriikides ja teine osa rändab suure osa aastast ringi üle maailma.

Kõrilaulja Kosmo tuleb kohale Põhja-Soomest. Laulja-kundalini joogaõpetaja Kadri Rinaldo tuleb Hollandist. Tšellist Joosep Kõrvits saabus äsja Austraaliast. Laulja Jane Kruus ja kitarrist Tom Valsberg saabusid hiljuti Indiast. Puhkpillimängija Polina Tšerkassova on reisinud sel aastal Aafrikas ja Türgis.

Kuula Tane Mahuta hingestatud väelaule siit: www.tanemahuta.ee

Kontsert toimub 10. juulil 19:00 Sänna Kultuurimõisas, Võrumaal

Pilet piletilevi eelmüügist 5.- ja kohapeal 5.-

Väelaulude kontserdi toimumist toetab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Euroopa Noored jagas projektidele üle 775 000 euro

Selle aasta teises taotlusvoorus said toetust 64 Eesti noorteprojekti. Programmi toel saavad noored hääletada kohalikel valimistel ning Eestisse tuleb 24 noort välismaalast vabatahtlikuna tegutsema.

Selle aasta teises taotlusvoorus toetati 20 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Viljandi linnaraamatukogu noored lugejad lähevad oktoobris Tšehhi, et koos Poola, Leedu ja kohalike noortega arutada, kuidas oma riikides vabadus saavutati. Selleks uuritakse nõukogudeaja elu-olu esivanematelt, vahetatakse kohtumisel mõtteid erinevuste ja sarnasuste üle ja valmistatakse ette esitlused, mida hiljem eakaaslastele ja ka vanematele tutvustatakse.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 15 projekti. Narva noortekeskus korraldab 11-13aastastele noortele ligi aasta vältava igakuise programmi, mille käigus arendatakse nende ettevõtlikkust, loovust ja propageeritakse tervislikke eluviise. Noored osalevad suvelaagris, matkal, spordi- ja tervisepäeval, kohtuvad meremeeste klubiga ja õpivad ise üritusi korraldama. Oskused rakendatakse praktikasse ka ise väljamõeldud üritusi ellu viies.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati Eesti Noorteühenduste Liidu projekti, mis võimaldab 13-17aastastel noortel sügisel toimuvatel kohalikel valimistel osaleda ehk varivalida. Noorte eelistused avalikustatakse peale omavalitsuste valimistulemuste selgumist. Projekti käigus korraldatakse ka noortele simulatsioonimänge, viiakse läbi diskussioone ja avatakse veebileht, kus võrreldakse erakondade valimislubadusi noortele.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 24 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Gruusiast, Armeeniast ja Türgist, kes asuvad tööle üle Eesti paiknevates noortekeskustes, lasteaedades, MTÜdes ning sotsiaalvaldkonna asutustes. Eestist läheb kaks noort vabatahtlikku tööd tegema Venemaale ja Gruusiasse.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu viis koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Noortevahetuse Arengu Ühingu EstYES eestvedamisel toimub novembris venekeelne seminar Eesti, Soome, Armeenia, Läti, Saksamaa, Gruusia, Ukraina ja Venemaa projektitegijatele, kus tutvustatakse üksteisele seniseid kogemusi projektide ellu viimisel ning planeeritakse uusi.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kaheksat projekti. Näiteks korraldab Jõgeva noortekeskus augustis kolme-päevase seminari, millega arendatakse kohalike noorte võimalusi linnaelus kaasa rääkimiseks – kohtutakse linnaametnikega, osaletakse volikogu simulatsioonimängus, ideest teostuseni töötoas jmt.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist. Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused ja noortegrupid.

Eraldatud toetustega saab tutvuda http://euroopa.noored.ee/files/2013-YL-veebi.pdf

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober 2013.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

Rõuge Veepidu ja Paadiralli toimub 6. juulil 2013

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist.

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Samuti oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00, registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Päev lõppeb piduliku autasustamisega kell 20.00.

Kogu päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Õhtune tantsupidu algab kell 21.00, kui lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND.

Pilet Piletilevi eelmüügist 5. juulini 8 eurot. Pilet lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot.

Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot ning lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot. Kuni 7-aastastele lastele on sissepääs tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee.

Lisainfo: Karel Saarna, tel 5560 3989 ja Hektor Glear Vene, tel 5257 976

Turvalisuse huvides suletakse ajutiselt Taevaskoja matkaraja trepp

Seoses Taevaskojas Emalätte juures toimunud varinguga sulgeb RMK külastajate turvalisuse huvides alates tänasest ajutiselt Taevaskoja matkaraja lõigu Emalätte juurest ülesmineva trepi osas.

Juuni lõpus Taevaskoja piirkonda tabanud tugev äikesetorm murdis Emalätte kohalt kaks väga võimsat puud, mille tulemusel tekkinud lihe põhjustas Emalätte koopa sissevarisemise. Matkaraja lõigu sulgemise põhjuseks on kaldapealsel varisemata osal avastatud praod, mis võivad tugeva vihma ja tuule puhul soodustada uue varingu teket.

RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja Tarmo Denksi kinnitusel käidi koos Keskkonnaameti ning Maavalla Koja esindajatega Taevaskojas kohapeal olukorda hindamas ja edasisi tegevusi planeerimas. “Jõudsime ühisele otsusele, et Emalätet välja ei hakka kaevama, vaid laseme loodusel omasoodu toimetada,” selgitas Denks ja lisas, et praeguseks on allikas ennast liivast läbi murdnud ning voolab kenasti jõkke.

“Keskkonnaamet tellib geoloogiaeksperdilt tekkinud prao ja sellest tuleneva võimaliku varinguohu kohta arvamuse ning kuni olukorra selgumiseni on rajalõik külastajatele suletud,” märkis Denks ja lisas, et praegu on oluline Emalätte juures toimuvat pidevalt jälgida.

Emalätte koobas asub Väikeses Taevaskojas Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal. Koopast väljavoolav vesi on üsna jahe, puhas, hea maitsega. Veel usutakse olevat raviv toime.

RMK on metsaseadusega moodustatud riigitulundusasutus, mille põhiülesanne on riigimetsa säästlik ja efektiivne majandamine. RMK kasvatab metsauuendusmaterjali, korraldab metsatöid, viib läbi praktilisi looduskaitsetöid ja tegeleb metsa ja puidu müügiga. Lisaks loob RMK looduses liikumise ja metsapuhkuse võimalusi puhkealadel, viies Eesti rahvuspargis ning ligi 40 muul kaitsealal ja kujundab loodusteadlikkust. RMK majandada on 38% Eesti metsadest.

Lisainfo: Tarmo Denks, RMK loodushoiuosakonna Lõuna-Eesti piirkonna juhataja, tel 5184 294, tarmo.denks@rmk.ee, www.rmk.ee

Jõgeva alevikus alustas tööd taimekasvatusinsituut

Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli "Sordis " Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel — Pidulik tseremoonia Jõgeva alevikus- rahvakeeli “Sordis ” Eesti Taimekasvatuse Insituudi esimesel tööpäeval. Foto: Reine Koppel

Esmaspäeval alustas Jõgeva alevikus tööd Eesti Taimekasvatuse Insituut, mis on Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja Sakus paiknenud Eesti Maaviljeluse Insituudi liitumisel loodud põllumajandusteadusasutus.

Senise Jõgeva Sordiaretuse Insituudi ja nüüdse Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel märkis, et uus teadusasutus otsustati luua Eesti vabariigi valitsuse otsusega. “Jõgeva alevikus paiknevad Eesti Taimekasvatuse Insituudi keskus ja siin jätkatakse traditsiooniliste tegevustega. Eesti Maaviljeluse Insituudis tehtud töösuundadega jätkatakse praegu Sakus, kuid tulevikus võidakse mõni nendest tegevusharudest ka Jõgevamaale üle tuua.

Koppel märkis, et loodetavasti tekivad Jõgevamaa sordiaretajatel ja teistelgi teadustöötajatel Eesti Taimekasvatuse Insituudi koosseisus igapäevatööks veelgi mitmekülgsemad ja laiaulatuslikumad võimalused ning ka paremad tingimused tööpindade kasutamiseks.

“Mõnedki infrastruktuurid vajavad kaasajastamist. Näiteks praegune laborihoone on jäänud kitsaks teraviljade ja heintaimede katsematerjali töötlemiseks. Loodame, et perioodiks 2014-2020 planeeritakse Jõgeva alevikus asuva teaduskompleksi arendamiseks senisest enam raha,” ütles Eesti Taimekasvatuse Insituudi direktor.

Eesti Taimekasvatuse Insituudi tegevusvaldkonadeks ja üksusteks on agrotehnoloogia, sordiaretus, taimekaitse- ja taimebiotehnoloogia geenipank, seemnekeskus, arendus-ja haldusosakond ning juhtkond.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et Eesti Taimekasvatuse Insituudi tööle hakkamine võimaldab luua suuremate isikkoosseisudega uurimisgruppe ja tõsta võimekust teadustöö tegemisel.

Jaan Lukas

38. Eesti linnade suvemängud võitis Türi

29.-30.juunini Haapsalus toimunud 38. Eesti linnade suvemängudel võitis esikoha Türi linn, kes edestas üldarvestuses teiseks tulnud võõrustajat 8 punktiga. Kolmanda koha saavutas Rakvere.

Parimad suurte linnade arvestuses (üle 10000 elaniku)

1. Haapsalu (210 p)
2. Rakvere (205 p)
3. Jõhvi (196 p)

Parimad väikeste linnade arvestuses (kuni 10000 elanikku)
1. Türi (218 p)
2. Paide (198 p)
3. Elva (195 p)

Spordialade võitjad:
jahilaskmine – Keila
jalgrattakross – Elva
juhtide võistlus – Alar Näärme
kergejõustik – Rakvere
mälumäng – Türi
orienteerumine – Põlva
petank – Haapsalu
tennis – Haapsalu
naiste võrkpall – Keila
meeste võrkpall – Türi

38. Eesti linnade suvemängudest võttis osa 22 linna ligi 700 sportlasega.

Tulemused www.joud.ee

38. Eesti linnade suvemängud korraldaja oli Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Haapsalu linnavalitsuse, Haapsalu linna spordibaaside ja Lääne maakonna spordiliiduga Läänela.

Teraviljatööstuse toodang I kvartalis kasvas

2013. aasta esimese kolme kuuga tootsid teravilja töötlevad Eesti ettevõtted 46 miljoni euro eest teraviljatooteid, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Ligi viiendik toodangust eksporditi.

“Võrreldes aasta varasemaga võis tänavu esimeses kvartalis täheldada mõningast nõudluse kasvu siseturul. Eksport aga kahanes mõnevõrra, sest oluliste majanduspartnerite Soome ja Rootsi majandus on jahtumas,” ütles ministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Statistikaameti (SA) kiirstatistika järgi toodeti tänavu I kvartalis teraviljasaadusi 71 000 tonni, mis on aasta varasemast 2,3% võrra rohkem. Toodangust ligi poole (43%) moodustas segasööt, sellele järgnesid teraviljajahu (31%), pagaritooted (24%), valikpagaritooted (1,2%) ja tangained (0,8%).

Võrreldes aasta varasemaga suurenes tänavu I kvartalis tangainete (+63,9%), rukkijahu (+10,7%) ja segasööda (+5,1%) tootmine, vähenes valikpagaritoodete (-24,7%), pagaritoodete (-1,9%) ning nisujahu (-1,2%) tootmine.

Teraviljasektor tootis tänavu esimese kolme kuuga ligi 46 miljoni euro väärtuses teraviljatooteid, mis on 14,4% toiduainetööstuse ja 2,1% töötleva tööstuse kogutoodangust. 19% teraviljasektori toodangust eksporditi.

Eestist veeti tänavu esimese kolme kuuga välja 41 600 tonni teravilja, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvutatuna teraks) – 14 600 tonni. Teraviljasektoris oli ekspordi osakaal toodangus kõige suurem jahu ja tangainete tootmises (ligi 45%).

Eestisse imporditi teravilja 26 000 tonni, millele lisandusid teraviljatooted (ümberarvestatuna teraks) – 58 700 tonni. Olulisemad importöörid olid Läti, Leedu, Ukraina, Soome.

SA andmeil tegutses tänavu I kvartalis teravilja töötlevas sektoris 138 ettevõtet, neist enim (105) oli pagaritoodete tootjad.

Loe lähemalt teravilja töötleva tööstuse 2013. aasta I kvartali ülevaatest: http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TOIDUAINETOOSTUS/2013/teraviljatoostus-ylevaade-2013-01.pd

VTA: toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv mullu vähenes

Veterinaar- ja Toiduamet kontrollis mullu toidu käitlemisega tegelevaid ettevõtteid 12 986 korral. Võrreldes aasta varasemaga vähenes toidukäitlejatele tehtud ettekirjutuste arv 5% võrra.

“Eestis toiduga tegelevad ettevõtjad on reeglina hästi kursis kehtivate nõuetega ja suuri probleeme nende täitmisel pole,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Tema sõnul olid 2012. aastal toidukäitlejatele tehtud ettekirjutused põhiliselt seotud ruumide ja seadmete mittevastavuse, toidu märgistuse ning üldiste hügieeninõuetega.

Kokku tegi VTA 2012. aastal toidukäitlemisega seotud ettevõtetesse 12 986 plaanilist, erakorralist ja järelkontrolli. Selle tulemusel tehti kokku 25 005 ettekirjutust, mis on aasta varasemaga võrreldes 5% võrra vähem.

Ametliku kontrolli korras, sh riiklike seireprogrammide raames võeti toitu käitlevatest ettevõtetest 6288 proovi, millest nõuetele mittevastavaks osutus 3,4%.

Kokku laekus ametile mullu 740 vihjet, millest enamik puudutas toidu käitlemist ja loomatervishoidu ning -kaitset. Varasemast rohkem oli toidumärgistuse, toidu kohta esitatud teabe või tarbija eksitamisega seotud vihjeid. “Viimaste aastate jooksul on vihjete arv kasvanud, ilmselt on see seotud inimeste parema informeeritusega,” selgitas Pärtel.

2012. aastal oli VTA järelevalve all 12 220 toidu käitlemisega tegelevat ettevõtet, millest suurim osa (kokku 9816) on jaekaubandusettevõtted (sh toitlustus).

Festival tuli öösel Võrru kollaste labajalavalsi sammudega

Täna öösel tekkisid Võru linna kahele tänavale kollased jalajäljed. Ühed viivad linna keskväljakult randa, teised Võru kultuurikeskusesse Kannel.Tegu ei ole tavaliste jalajälgedega, vaid kollaste labajalavalsisammu imiteerivatega.

Sel moel astus linna 11. juulil algav XIX Võru Folkloorifestival “Teljed”.

“Tahtsime varakult näidata, et festival on juba kohal,” ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. “Pealegi tegime sel moel väikese ninanipsu kurikaelale, kes päevade kaupa festivalireklaame tulpadelt maha kisub”.

Kollased jalajäljed näitavad esmakordselt festivalile tulijale suuna kätte, kuidas kesklinnast minna teistesse festivalipaikadesse – Kandle aeda ja Tamula järve äärde.

Labajalavalsi jälgi mööda minnes saab kulgeja aga tee lõpus juba ka tantsu selgeks.

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15.juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja -muusikut nii Eestist kui üle maailma.

Lisaks eesti rahvatantsijatele ja -muusikutele osalevad festivalil esinejad Prantsusmaalt Bretagne´ist, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Eesti noored siirdusid ülemaailmsele kutsehariduse olümpiale

29. juunil sõitsid kümme vaprat noort meistrit Eestit esindama ülemaailmsetele kutsevõistlustele WorldSkills 2013. Võistlused, kus sel aastal osalevad 53 riiki üle tuhande õppuriga,

toimuvad 2.–7. juulil Saksamaal Leipzigis.

Üleilmsetel kutsemeistrivõistlustel panevad end proovile noored meistrid erinevatest ametikoolidest üle Eesti. Võistlustulle astuvad kaheksa eriala kutseõppurid: oma oskusi näitavad trükkal, mehhatroonikud, maastikuehitajad, florist, mööblitisler, plaatija, ehitusviimistleja ja infotehnoloog.

Tallinna Polütehnikumis infotehnoloogiat õppinud Madis Männik ütles enne lennukile minemist, et ta tunneb, nagu sõidaks olümpiale. Männik on viimased kolm kuud pühendanud kogu oma vaba aja WorldSkillsiks valmistumisele. Tänaseks on infotehnoloogi treeningud lõppenud ja ta ootab võistlust. Männik on WorldSkillsil endale sihiks seadnud kuldse medali. Ükskõik, kas ta unistus täitub või mitte, on kutsemeistrivõistlused siiski heaks hüppelauaks tulevikku, tõdes Männik.

Tänavu toimub WorldSkills 42. korda, Eestile on need neljandad ülemaailmsed kutsevõistlused. Noorte treeninguid ja osavõttu üleilmsetel võistlustel korraldab SA Innove. WorldSkills toimub iga kahe aasta tagant ning on noortele üheks tähtsaimaks kutseoskuste testimise ja näitamise proovikiviks. Võistlused kestavad mitu päeva ning igal võistlusalal hindavad kohtunikud nii tehnilist sooritust, meeskonnatööd kui ka suhtlemist ja oskust projektidega töötada.

Lisainfo WorldSkillsi kohta: http://www.worldskillsleipzig2013.com/en/

Saku vallavalitsus ootab Kanama küla elanike arvamusi

MTÜ Saue küla soovib ennistada Kanama küla kohanime Saue külaks, et taastada küla ajalooline nimi.

„Saue külal on pikk ajalugu, küla on seda nime kandnud ja ajaloolistes dokumentides ka ära märgitud juba 1548. aastast. 1976. aastal tegi okupatsioonirežiim meelevaldse otsuse ja andis Saue külale Kanama küla nime,” kirjutab MTÜ oma Saku vallavalitsusele esitatud taotluses. Esimest korda pöörduti selle sooviga Saku valla poole 2006. aastal.

Saku vallavalitsus soovib nüüd välja selgitada küla elanike ja külas kinnistuid omavate isikute arvamuse küla nime muutmise osas – Kas soovite, et küla tänane nimi Kanama muudetakse ja küla hakkab kandma nime Saue? Vastuseid ootame hiljemalt 15. juuliks 2013 kas saku@sakuvald.ee või Saku vallavalitsusse. Vastus tuleks kindlasti ka allkirjastada, et vajadusel vastaja tuvastada.

Pärandiralli toob juulis publiku ette Virumaa kultuuripärandi kirevuse

Pärandiralli väljasõidud juulikuus kutsuvad kultuuripärandi-huvilisi tutvuma vastuolulise Virumaaga. Laupäeval, 6. juulil leiab aset pärandiralli kaksiketapp, kus sündmused toimuvad paralleelselt nii Avinurmes kui Karepal. Juuli pärandiralli sõitudele tõmbab joone alla 13. juulil Mäetaguse mõisapäeval toimuv etapp.

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepp sõnul on juuli Ida- ja Lääne-Virumaa pärandiralli päevad eriti kireva kavaga: “Näiteks Avinurmes ei saa loomulikult mööda sellest, kuidas puidutöö on läbi põlvkondade olnud osa ühe kogukonna elulaadist – aga samas on päevakavas põnevat arheoloogiast huvitatutele, ülevaade piirkonna arhitektuuri ja pärandkultuuri värvikamatest näidetest ja kõige tipuks heidame pilgu veel Eesti toidumaastikele. Pärandiralli ongi väga eriline ettevõtmine sellepärast, et iga sihtpunkti kultuuripärandit vaatame tervikuna – uurime koos esinejate ja publikuga läbi paiga kultuuripärandi erinevad tahud, olgu selleks siis vaimne või materiaalne pärand.”

Laastukorvi- ja tünnimeistrite kodukohas Avinurmes tuleb jutuks kõik traditsioonilise puidutööga seonduv; pärandiaasta saadikutest on Avinurme rallil kohal Eesti Kulinaaria Instituudi asutaja, tulihingeline Eesti söögi- ning köögikultuuri ajaloo uurija Dimitri Demjanov, kes räägib Eesti toidumaastikest.

Karepal, Kalame talumuuseumis, kunstnik Richard Sagritsa sünnikodus tehakse pärandipäeval juttu vanade majade hooldamisest ja neile uue näo andmisest. Kohapeal on sel teemal nõu andmas teadurid Eesti Vabaõhumuuseumist Joosep Metslang ja Kadi Karine ning Muinsuskaitseametist Merle Kinks. Kalame kaluritalu koos oma ainulaadse silmuköögiga on
ideaalne paik mõtisklemaks rannarahva toidupärandi üle ning kuulata Ülle Juki uurimust rannarahva toidust.

Kõige värskem info sündmuste kohta Facebookis:
https://www.facebook.com/kultuuriparandiaasta/events

Pärandiralli on läbi kultuuripärandi aasta toimuv sündmustesari. Lähemalt Pärandiralli kohta: www.parandiaasta.ee/ralli.

Kuu: juuli 2013