aprill 2013 Archives

Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Mürgü Marje ütel, et mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku. Foto: Uma Leht

Krabi külätiatri vidäjä Mürgü Marje (37) sai õkva läbi saanul tiatrikuul kats kõrda rõõmu tunda: Hindätiidmise avvohinna ja vahtsõ tüküga «Massu massmise mass» Kagu-Eesti maatiatripääväle päsemise iist. Krabi külätiatri om joba nii kõva kaubamärk, et inne ku vahtsõ tükü sisugi teedä om, tellitäs näütemäng joba ette ütte vai tõistõ paika är.

Su egäpääväne tüü om saepurust kütmisepulgakõisi kottõ sisse pandminõ. Kas tuu tulõ näütemänge kirotamisõl kasus vai kah’os?
Tuu tulõ kasus, selle et tii füüsilist tüüd, a pää om tuu man valla. Nii mõnigi hää mõtõ tulõ siin tüü man pähä.
Vahel kuulõt tüü man kah mõnõ hää ütlemise, midä saat kohegi etendüste är tarvita.
Meil om inämb-vähämb uma külä rahvas tüü man kuun ja nä joba tiidvä, et ku koskilt midägi hääd kuuldva, sis ütlese mullõ kah.

Kuis sul tuu näütemängu luuminõ käü?
Mõnikõrd saa ütest hääst ütlemisest terve näütemäng kokku.
Üts poiss kõnõl’ meile, et timäl vanaimä vai kiäki tõnõ vanõmb inemine oll’ kõnõlnu, et nüüt saat pinssi «autumaadiga», mitte «autumaadist»… Nii sündü meil tuu ilmadukuulsa «Pinsipäiv».
Tõnõkõrd kuulõt telekast mõnt ull’ust. Poliitigu väega mõistlikku juttu ei kõnõla, a muiduki nä tegevä tuud ilmadutarga näoga. Tuu aja süäme tävves, toolõ käänät vähäkese vinti manu ja tulõ jäl tükk!

Kuis sündü vahtsõnõ massutükk?
Kuigi trehvsi ütte Riigikogu infotunni kaema ja meediäst tull’ kah nigu ussõst ja aknõst, mändsit massõ kõik tahetas tetä.
Tuudsamma riiklikku süümiskavva, midä mi sääl kah irvitämi, tuud kuulsõ raadiost. Kellelgi tull’ jäl maru tark mõtõ, muiduki matõti sinnä ilmadu raha – no lätt süä täüs, noh!
No ja sis oll’ viil aastalõpp kah käen ja tuludeklaratsiooni tegemine ussõ iin ja nii taa tükk huuga tettüs saigi – et kõik saanu arru, midä tulõ massa ja midä ei tulõ!
Nigu meile maakunna tiatripääväl üteldi, olõmi sääne sotsiaalteraapilinõ tiatri: naarami mi kõigi ütitside häti üle. Ikma pidänü, a tuu ei avita, nii et innembi ma naara joba! Loe edasi: Mürgü Marje: tükü kiruta tuust, mis õkva süäme pääl om!

Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Riigikogu võttis eile vastu kohanimeseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse, mis korrastab mitteametlike kohanimede registrisse kandmist, samuti täpsustab kohanimede määramist ja kasutamist.

„Kui tahame, et kiirabi ja postiljon jõuaksid õigesse kohta, tuleb erinevatel kaartidel tagada üheselt arusaadavad kohanimed. Seetõttu tuleb registrisse kanda ka mitteametlikud kohanimed, mida praegu kasutatakse näiteks aadressiandmetes või maakaartidel, “ selgitas vastava seaduseelnõu algatanud regionaalminister Siim Kiisler.

Seadusmuudatused võimaldavad koguda kõik need kohanimed kohanimeregistrisse ning tagada toimiv aadressiandmete süsteem, et kiirreageerijatele oleksid leitavad nii jõed, järved kui ka mäed ja järsud kaldapealsed. Samuti tagatakse, et sama kohta nimetataks erinevates registrites ühesuguse nimega ja nimekuju oleks nii kaartidel kui ka andmekogudes ühesugune. Vastu võetud seadusemuudatuse tulemusel võib registreeritud kohanimede arv regionaalministri sõnul kasvada isegi 4-5 kordseks. „Täna on registris ligikaudu 42 000 kohanime. Kui lisada kõik need kohanimed, mida laialdaselt kasutatakse, aga ametlikult justkui ei eksisteeri, kasvab see arv hinnanguliselt 200 000-ni,“ ütles Kiisler.

Seadus jõustub 2013. aasta 1. juulil. Loe edasi: Eestisse lisandub ligi 150 000 uut kohanime

Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

3. mail 2013 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses viies TEDxTallinna konverents alateemaga “Piiri peal“.

Esinejad jagavad oma visiooni piiri peal meditsiinist, kirjandusest, keskkonnast, valitsemisest, muusikast, kunstist, tulevikutrendidest, teatrist, haridusest ja muust huvitavast. Üles astuvad teiste hulgas futurist ja ettevõtja Michael Vassar, eestivene kirjanduse edendaja Igor Kotjuh, ökotsiidi vastase võitluse eestvedaja Polly Higgins, avatud andmete ja avatud valitsemise propageerija Ton Zijlstra, helilooja ja pianist Kristjan Randalu, kunstnik Okeiko, haridusuuendaja Frida Monsén, ennustusturgude ekspert Robin Hanson, teatrijuht Peeter Jalakas ja filmimees Rein Maran.

Selleks, et saada osa inspireerivatest ja piiri peal ideedest, korralda oma kogukonnas, töökollektiivis või lihtsalt sõpradega ühisvaatamine.

Mis on TEDxTallinn 2013 ühisvaatamine? Ühisvaatamine on võimalus koos sõprade, kolleegide, kooli- või organisatsioonikaaslastega ja ka inimestega erinevatest valdkondadest jälgida reaalajas TEDxTallinn 2013 otseülekannet. Selleks, et ka Sinu sõbrad, tuttavad, kaaslased ja sama kandi inimesed osa saaksid, tule meie korraldustiimi üheks ühisvaatamise eestvedajaks. Loe edasi: Tulekul viies TEDxTallinna konverents “Piiri peal”

Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. Foto: Uma Leht

Puiga kuul kõrrald’ latsilõ joba kolmõtõistkümnendät kõrda võrokiilse näütemängupäävä. Näütemängupäivä peeti 19. urbõkuul. Võrokiilsit tiatritükke oll’ tettü eläjist, koolielost, laadast ja pall’ost muust.

Püüne pääl näütsi hinnäst trupi mitmõlt puult Vanalt Võromaalt: Harglõst, Pikästkannust, Vilustõst, Mamastõst, Puigalt, Parksepäst, Kääpält, Haanist, Vahtsõliinast, Osolast ja Võrolt.

Hindamiskogo meelest tull’ kõgõ parõmbalõ vällä Kääpä põhikooli tükk «Varõsõlõ valu, harakalõ haigus – mi lats olku terve». Sepä Liidja kirotõt ja Kähri Jana vällä säet näütemäng kõnõlõs tuust, kuis kodoeläjä oppasõ pernaasõ liinast küllä sõitnu latsõlatsõ maasüüki süümä.

Näütemängupäävä hindamiskogo kitt’ ka Haani kooli Juku-nall’ust kokko säetüt tükkü. Pikäkannu kuuli kiteti Eesti riigi sündümise ao põnõva kujotamisõ ja Vahtsõliina kuuli huvitava luulõpruukmisõ iist.

Mamastõ kooli latsõ saiva kittä vannomuttõ hää mängmise iist. «Latsil tulõva kõgõ parõmbahe vällä iks katõkõnnõ, ku umavaihõl kõnõlõsõ vanõmba inemise, a ma olõ kummutanu näide arvamist ja seletänü, et võro kiil ei olõ õnnõ mutikõisi kiil,» kõnõl’ Mammastõ kooli latsi juhendaja Lepassoni Marju. Loe edasi: Puigal om joba 13. kõrda näütemängupäävä peetü

Tartu Folgiklubis esinevad Kärt Johanson ja Maarja Nuut

Kolmapäeval, 17. aprillil esinevad Tartu Folgiklubis Kärt Johanson ja Maarja Nuut. Tartu Folgikubi algab kell 19 traditsioonilise autoritunniga, mille esinejaks on seekord Kärt Johanson. Esinejat küsitleb Ants Johanson. Tartu Folgiklubi autoritunnid jõuavad ka Klassikaraadio eetrisse, saatesse Folgialbum. Kell 20.30 jätkub õhtu plaadiesitluskontserdiga: oma albumit “Soolo” esitleb noor viiuldaja Maarja Nuut.

Maarja Nuut on Virumaalt pärit viiuldaja ja laulja. Mõned aastad tagasi Viljandi Kultuuriakadeemiasse pärimusmuusikat õppima asudes võlusid teda vanade eesti külapillimeeste mängu kõla ja intensiivsus. Hetkel õpib Maarja Stockholmi Kuningliku Muusikaakadeemia magistriõppes ning uurib eesti vanemat viiulimuusikat ja tantsu. Ta tegutseb õpetajana ning on andnud kursusi nii Eestis kui välismaal. Maarja mängib ka ansamblis Knihv ning rahvusvahelises kollektiivis Ethno in Transit, neist viimasega on intensiivselt kontserte antud üle terve Euroopa aga ka Austraalias.

Tartu Folgiklubi algab kell 19 klubis Jazz (Ülikooli 20, I korrus). Pileti hind on 3 eurot, sooduspilet õppuritele ja pensionäridele 2 eurot, kuni põhikooli lõpuni tasuta, rahvarõivastiil riietuses annab lisasoodustuse piletihinnas.

Tartu Folgiklubi korraldab MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts.

Lisainfo:
Ants Johanson, tel 5057303
Maarja Nuut, tel 56606958

Keväjäne sildirõõm

Ku talon om pini, piä-i müüdäkäüjit õkva «Purõja pini» sildiga hiidütämä. Võro küle alt Meegomäelt peri polaaruurja Palo Timo oll’ Karula rahvuspargin suusamatkal, ku üte talo man jäi silmä silt «Tan eläse pini ja timä inemise».

«Seo om peris vahva pini iist hoiataja silt. Säänest torrõt olõ-i ma inne nännü ja selle jaga tuud Uma Lehega,» selet’ Timo ja saat’ meile pildikese kah.

Uursõ perrä, et pinisilt om rahvamuusigu Roose Celia Pirrupuusaarõ talo man. Celia ütel’, et sildi mõtõ om tuu, et müüdäkäüjä (vai suusataja) saasi arvu: tii lätt talohoovist läbi. «Sis inemine tiid, et taa ei olõ suvõkodu, ja om valmis, et talu man om pini kah,» ütel’ Celia.

Harju Ülle, Uma Leht

Täna toimub I Põlvamaa noormeeste tervisefoorum

Projekt Mehed Liikuma koostöös Põlva Maavalitsusega korraldab 11. aprillil esimese Põlvamaa noormeeste tervisefoorumi.

Põlva Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuva ürituse eesmärgiks on parandada Põlvamaal elavate ja õppivate noorte meeste tervise- ja liikumisteadlikkust ning aidata kaasa jätkusuutliku ühiskonna arengule.

Foorumil räägitakse laiemalt meeste tervisest, riskikäitumisest, tervislikest eluviisidest ja meeste rollist ühiskonnas: esinejatena astuvad ülesse meestearst Kristo Ausmees, suusakuulsus Jaak Mae, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse peaspetsialist Ott Tuuling, Politsei- ja Piirivalveameti vanemkomissar Rainer Rahasepp ja saatejuht Kertu Jukkum. Foorumi avab Põlva maavanem Ulla Preeden.

Lisaks on üritusel võimalik tutvuda Aide autokooli, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseliidu Põlva maleva, Maanteeameti, Eesti Kaitseväe Värbamiskeskuse ja Lõuna Päästekeskuse tegevusega.

I Põlvamaa noormeeste tervisefoorumist on osa võtmas rohkem kui 150 noormeest vanuses 15-19 eluaastat. Üritust rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.

Allikas: MTÜ ABC Arendus

Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Tänavu möödub 670 aastat Eesti vanema ajaloo ühest intrigeerivamast sündmusest, 23. aprillil 1343 alguse saanud Jüriöö ülestõusust, mille tagamaad on senini suures osas selgusetud.

1343. aasta 23. aprillil süütasid harjulased ühel künkal oleva maja, mis pidi olema ülestõusu algussignaaliks. Et Harjumaal oli jüripäeva puhul tavaks põletada lõkkeid, on võimalik, et sakslased ei taibanud kohe, et alanud on eestlaste ülestõus. Ordumeistri kaplanile Bartholomeus Hoenekele omistatud nn Liivimaa noorema riimkroonika järgi rüüstasid eestlased Padise tsistertslaste kloostri ning tapsid sealsed mungad, samuti hulgaliselt saksa soost vasalle. Tõenäoliselt hävitati Harjumaal ka peaaegu kõik selleks ajaks sinna tekkinud mõisad, mida Sulev Vahtre arvates oli 21-31 ringis. Pääsenud sakslased pagesid Paide ja Tallinna linnamüüride taha. Kuivõrd kiiresti kogu Harjumaad haaranud ülestõus täpselt toimus, on jäänud ebaselgeks, kuid tõenäoliselt haarasid eestlased maa enda kätte paari päevaga.

Olenemata sellest, et eestlaste peavägi sai maikuus orduväe käest Sõjamäel tänu ordumeistri kavalale pettusele lüüa, hoiti maapiirkondade linnuseid veel aasta lõpuni enda valduses. Pärast mardipäeva saabusid orduvägedele Preisimaalt lisajõud ja ordumeister andis sõjaväele korralduse Harjumaal kõik vanad koos noortega maha tappa, mis ka täide olevat saadetud. Viimased talve hakul orduväe kätte langenud linnused olid Varbola Jaanilinn ja Lohu Jaanilinn. Pärast seda kirjeldati Harjumaad kui “tühja ja paljast maad”. Lääne-Eesti saari suudeti eestlaste valduses hoida pea kaks aastat kuni oldi ka seal lõpuks sunnitud suuremale jõule alla vanduma ja rahu sõlmima. Loe edasi: Tuleretk tähistab Jüriöö ülestõusu 670. aastapäeva

Kagu Kabujalakõsõ tähistab 15. sünnipäeva kontserdiga

Põlvamaa noorte rahvatantsurühm Kagu Kabujalakõsõ tähistab oma 15. tegevusaastat suure kontserdiga 11. mail Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses.

1998. aastal loodud rahvatantsurühma juhendajateks on riiklikult tunnustatud koreograaf ja tantsuõpetaja Maido Saar ning noored andekad tantsujuhid Aveli Asber ja Andre Laine.

Peamiselt tantsitakse Maido Saare tantse, sest need räägivad just sellest, mis noortele tähtis – armastus, sõprus ja seiklused. Hea meelega hoitakse repertuaaris ka teiste Eesti tuntud autorite tantse ning folkloorseid tantse.

Sünnipäevakontsert kannab nime „Soojad jäljed“. „Kagu Kabujalakõsõ on sõpruskond, kes jätab endast alati maha soojad jäljed,“ räägib juhendaja Aveli Asber. „Neid jälgi on kaugemal ja lähemal, paljudel lavadel ja platsidel, südametes ja silmades. Kõige tähtsam on see, et neid jälgi tuleb aina juurde ja need jäljed ei jahtu.“

Sünnipäevakontsert toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses 11. mail kell 18. Alates kella 17-st saab kultuurikeskuse fuajees vaadata näitust Kagu Kabujalakõsõ tegevusest läbi 15 aasta. Piletid hinnaga 3 € on müügil tund enne kontserdi algust kohapeal.

Lisainfo: Kätlin Hoop, tel. 56 639 661, Kagu Kabujalakõsõ

Viljandimaa noorsootöötajad õppisid läbipõlemist ennetama

Viljandi maavalitsus korraldas maakonna noorsootöötajatele tervisealase koolituse, millel osalejad said teoreetiliste teadmiste kogumise kõrval hinnata ka praktikas oma tervislikku seisundit.

„Viljandimaa noorsootöötajatele, noortekeskuste töötajatele ja huvijuhtidele mõeldud koolituspäevade eesmärk oli jagada noortega töötavatele spetsialistidele igapäevatöös hakkama saamiseks nii psüühilise kui füüsilise tervisega seotud teadmisi,“ tutvustas Viljandi maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist ja alaealiste komisjoni sekretär Riina Tootsi.

„Maakonna noorsoovaldkonna arengu tagamisel pean oluliseks valdkonnapädevuste tõstmisele lisaks pakkuda noortega töötavatele inimestele nende koormuse juures –enamasti vastutavad nad ju mitme valdkonna eest – ka oskusi ja teadmisi ennekõike iseendaga toime tulla,“ selgitas Riina Tootsi.

2. ja 3. aprillil Võrumaal Võru-Kubijal teoks saanud koolituse läbiviijateks olid OÜ Katriitos kliiniline psühholoog ja koolitaja Triinu Niiberg-Pikksööt ning MTÜ Vireo Tervis ja Sport füsioterapeut-toitumisnõustaja ja treenerid.

Koolituse esimesel päeval räägiti tööstressi ja läbipõlemisega seotud teemadel: kuidas ennetada, märgata ja leevendada stressi ning vältida läbipõlemist iseendal ja kolleegil. Kõne all olid ka abistavate elukutsete tööstressi ja läbipõlemist soodustavad faktorid. Osalejatele jagati ühtlasi praktilisi oskusi stressi ja läbipõlemisega toimetulekuks.

Koolituse teine päev oli kavandatud tervisepäevana, mille käigus said noorsootöötajad hinnata oma tervislikku seisundit; teha läbi südame- ehk vastupidavustreeningu ning osaleda treeningu- ja toitumisalasel seminaril. Tervisliku seisundi hindamise tulemuste kohta anti kohe ka tagasisidet ja tehti nõustamist.

„Koolituse lõpuks olid noorsootöötajad saanud oma tervislikust seisundist parema ülevaate ja professionaalseid nõuandeid, kuidas kiire töötempo ja suure vastutuskoorma juures võimalikult hästi toime tulla ning nii füüsiliselt kui vaimselt terveks jääda,“ rääkis Riina Tootsi.

Teise koolituspäeva lõppu mahtus tema sõnul veel ka Võru avatud noortekeskuse külastamine. Keskuses kohtuti kohalike noorsootöö edendajatega, kes tutvustasid Võrumaa noorsootöös toimuvat.

Allikas: Viljandi maavalitsus

Viienda aastaaja veebikaamera ootab suurvett

Viienda aastaaja veebikaamera asub Karuskosel Raudna jõe kaldal.

Veebikaamerast saab jälgida viienda aastaaja veetõusu ja -langust. Pilt vaheldub 5-10 sekundiliste intervallide tagant, ühendus tuleb ekraanile läbi KÕU.

Muud ilmainfot Soomaal saab näha ilm.ee veebis, samuti kuvab veebikaamerat Looduskalender, kelle foorumis toimub ka tore arutelu.

Kaamera on töös aastaringselt alates 2010 aasta märtsist ja saanud tuhandete suurveehuviliste lemmikuks varakevadel, kui tulvaveed ujutavad Karuskose luhad üle ja Soomaast saab järv. See on viies aastaaeg.

Veebikaamera piltidest kokku seatud video vahendusel saab viiendast aastaajast Karuskosel aimu siit.

Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maailma tervisepäeva tähistamiseks korraldas Viljandi Maavalitsuse Tervisetuba 9. aprillil foorum-tänupäeva, mille käigus kuulutati ühtlasi välja Viljandimaa aasta tervisedendaja 2013, kelleks sai sellel aastal Viljandimaa lasteaedade tervisedenduse koordinaator Kersti Puusild.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse ning eelmise aastat tunnustuse saaja Viljandimaa Puuetega Inimeste nõukoja juht Urve Loit andsid Kersti Puusillale tiitli üle järjepideva tervislike eluviiside hoidmise ning propageerimise eest maakonnas.

Kersti Puusild ütles tunnustust vastu võttes, et tema eriline tänu kuulub kõikidele neile, kellega tal on õnnestunud koostööd teha. “Muidugi on minu jaoks kõige südamelähedasem tegevus koos lasteaedade- ning lastega. Terved lapsed on rõõmsad lapsed. Soovin oma panusega südamest kaasa aidata tervislike eluviiside kinnistumisele. Toetust ja õpetust selles valdkonnas püüan anda ka lapsevanematele, et tähelepanu ning hoolt laste eest hoolitsemiseks jätkuks ikka senisest enam,” tänas Puusild auhinda vastu võttes.

Viljandi maavanema tänukirja pälvis veel Viljandimaa elanike tervisesse panustanud, üle 40 aasta pedagoogina töötanud ning hilisemalt eakateühenduste kaudu pikki aastaid tegutsenud Leida Leiur.

Pühendunud tegevuse eest tervist edendavate koolide võrgustikuga pälvis tunnustuse Liivi Ilves. Loe edasi: Viljandimaa aasta tervisedendaja on Kersti Puusild

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad: Teeme Eesti korda!

Maaleht ja Nordea Pank kutsuvad kampaania “Teeme Eesti korda” raames mõtlema, mida saame oma kodukohas või kogukonnas paremaks muuta.

Ülekutse on suunatud nii eraisikutele kui ka kogukondadele, küla- ja noorteseltsidele ning sõpruskondadele, kelle ühiseks sooviks on midagi koos ära teha, korda saata. Kuna 2013 on pärandi aasta, on ka Maalehe ja Nordea Panga sooviks toetada kodukoha arengut läbi paikkonnaga seotud (kultuuri)projektide. Soovime anda tuge hea idee teokssaamisele, toetada kogukonnatunnet ning koostegemise rõõmu ja kasulikkust.

Parimad ideed ja projektid leiavad ka rahalist toetust. Kokku panevad Maaleht ja Nordea Pank selleks välja 5000 eurot.

Kampaanias osalemiseks oodatakse hiljemalt 5. maiks täidetud ankeeti, mis asub aadressil www.maaleht.ee/eestikorda.

Järvamaa Nutilaborid õpetavad lapsi tehnoloogiat valitsema

Tehnika muutis inimese maailma loojaks ja kujundajaks. Ühes Eesti vanimas maakonnas, Järvamaal, tegutseb kolm vahvat Nutilaborit, iga üks neist eri linnas ja eri suunitlusega, mis õpetab oma teadushimulistele noortele kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste võimalusi.

Kevadpealinnas Türil tegutseb informaatikaring, mida viib läbi Laine Aluoja, kes tunnistati aasta tagasi parimaks IT rakendajaks. Türi Nutilaboris, mis alustas oma tegevust 29. oktoobril 2012, on õpilastel võimalus õppida, kuidas kasutada erinevaid nutikaid vahendeid õppeöös. Uuritakse näiteid mobiili, tahvelarvutite ja erinevate appide kasutamise võimalustest. Samaaegselt õpitakse looma õppimise huvitavamaks ja mitmekesisemaks muutmise eesmärgil veebipõhiseid ja nutitelefonis kasutamiseks mõeldud õppematerjale. Nutilabori ringis tehakse tutvust programmeerimise algtõdedega, milleks kasutatakse Scratch tarkvara, mille järel püütakse ka ise lihtsamaid mänge programmeerida ja katsetatakse, et kas need samad mängud toimivad ka nutitelefonides. Pilk heidetakse ka koodide loomisele ja katsetamisele. Õpitakse erinevate rakenduste (appide), taustapiltide ja objektide loomist.

Kui pealiskaudne arvamus on, et IT on pigem poiste kui tüdrukute pärusmaa, siis Türil näeb just tüdrukutes siirast huvi ja suurt teotahet. „Tulime, sest tahame selles valdkonnas areneda. See on väga stereotüüpiline, et IT on meeste ala. Olen kohanud väga palju tüdrukuid, kes on sel alal poistest peajagu üle ja palju targemad,“ räägib Ellu, kellel tekkis huvi IT vastu tänu oma isale ja õe kihlatule, kes olevat selles valdkonnas päris taibukad.

Nutikatest noortest saad edasi lugeda siit.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Peipsiäärse ala ja vanausuliste kogukonna arengut toetavasse Peipsiveere toetusprogrammi sihtpiirkonda lisati ka Tudulinna, Iisaku ja Alajõe vald. Kolme valla lisandumisega hõlmab programm kogu Peipsi järve äärset piirkonda.

“Peipsiäärne piirkond on väga omanäoline ja Eesti inimesed on enda jaoks seda järjest rohkem avastama hakanud. Nüüd on kogu Peipsi kallas hõlmatud ühtsesse toetusprogrammi, millega riik annab omalt poolt hoogu sealsele ettevõtlusele ja turismisektorile. Peipsiveere programm elavdab majandust, mis on iga piirkonna kõige suurem väljakutse,” ütles muudatused allkirjastanud regionaalminister Siim Kiisler.

Samuti on programmist uuendusena nähtud ette rahastamine kuni 10 000 euro ulatuses selleks, et programmi piirkonna omavalitsused saaksid ühiselt kavandada Peipsiveere järgmise kümne aasta prioriteetseid arenguprojekte. Samasugune võimalus avaneb ka Setomaa arengu programmi ja väikesaarte programmi piirkonnale, samuti Vana-Võrumaale ning Mulgimaale.

Peipsiveere programmi eesmärgiks on aidata kaasa Peipsiäärse piirkonna ja vanausuliste kogukonna jätkusuutlikule arengule läbi kohapealse ettevõtluskeskkonna ja inimkapitali arendamise, piirkonna turunduse ning Peipsi järve atraktiivsuse suurendamise ja mitmekesisema kasutamise, toetudes piirkonna kultuurilis-loodusliku eripära kui spetsiifilise arengupotentsiaali rakendamisele. Programmi sihtpiirkonnaks on Tudulinna, Iisaku, Alajõe ja Lohusuu vald Ida-Viru maakonnas; Mustvee linn, Pala ja Kasepää vald Jõgeva maakonnas ning Kallaste linn, Meeksi, Vara, Võnnu, Piirissaare, Peipsiääre ja Alatskivi vald Tartu maakonnas. Loe edasi: Peipsiveere regionaalprogramm laieneb

Otepää linn sai kuus lindude pesakasti

Eelmise nädala reedel pandi Otepää linnas üles kuus lindude pesakasti.

Otepää Vallavalitsuse haljastusspetsialisti Ülle Kübarsepa teatel on kaks kasti üleval Otepää turismiinfopunkti vastas, kaks Maxima poe ja Otepää Keskväljaku vahelisel tänavalõigul ehk promenaadil ning kaks on Konsumi poe mänguväljakute juures.

“Neis paikades on olnud varem pesakastid, selleks, et elavdada promenaadi, otsustasime pesakastid taas üles panna,” selgitas Ülle Kübarsepp. “Pesakastid meisterdas Heino Kübarsepp, idee andis ja näitas vanad pesitsuskohad kätte tänavahooldaja Maela Peetsmann.”

Ilmajaam.ee andmeil tõuseb saabuval nädalalõpul õhutemperatuur ja jääb püsima plusspoolele. Õhutemperatuur võib päeval tõusta juba 3-4 kraadist rannikul 8-10 kraadini sisemaal.

“Kui juba lähiajal on oodata veidi kevadisemat ilma, siis võib loota, et peagi saabuvad Otepää pesakastidesse esimesed kevadekuulutajad,” ütles Ülle Kübarsepp.

Laupäeval saavad kokku maa ja linn

13. aprillil toimub Tallinna Tehnikaülikooli peamajas “Maale elama” mess. Tegemist on Eestis ainulaadse sündmusega, mis annab hea ülevaate maal elamise erinevatest tahkudest.

26 Lõuna-Eesti kogukonda jagavad ausat teavet oma kandi võimalustest – haridusasutustest, teenustest, seltsitegevusest, ettevõtlusvõimalustest ning vabadest elu- ja töökohtadest.

Messi saadab mõnus meelelahutus. Vabalaval astuvad teiste seas üles Contra oma poja Herbertiga ning Madonnaga koostööd teinud Värska slackline´i meister Jaan Roose. Avatud on töötoad lastele ja suurtele.

Seminaril “Miks just maale?” saab kuulata, mida arvavad maaelust Hardo, Aasmäe, Kaur Kender ja Jüri Mõis. Oma loo räägivad mitmed maale kolinud noored pered.

Kodanikualgatuse “Maale elama” eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti viivad MTÜ Partnerluse eestvedamisel ellu Setomaa Valdade Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, Valgamaa Partnerluskogu, MTÜ Kating Noored ja MTÜ Minu Otepää. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lisainfo leiab siit.

Soola pane kahvliga!

Tervise Arengu Instituut alustas taas soolateemalist teavitust, mis suunab inimesi lugema ning võrdlema toiduainete ja valmistoodete pakenditel olevat soolasisaldust, et seeläbi vähendada rahvastiku soolatarbimist.

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi sõnul tarbivad inimesed soola palju enam kui nad ise arvavad end tarbivat. Soola märkamatu ületarbimine aga kurnab keha ja võib endaga kaasa tuua kõrgvererõhutõve väljakujunemise või süvenemise ning kasvatades veelgi kurvemate tüsistuste võimalusi.

„Me saame umbes 80% soolast poest ostetud valmistoodetest, ülejäänu lisatakse toidu valmistamisel või roale söögilauas ise juurde. Just seetõttu on eriti oluline jälgida pakenditelt toodete soolasisaldust ning otsustada väiksema soolasisaldusega valikute kasuks,” lausus Pitsi. „Kui inimesed toodetel olevaid märgistusi ei loe või ei saa neist aru, siis on lihtne jätta toiduga tarbitava soola kogus tähele panemata. Nii võib üllatuslikult avastada, et palju soola võib olla ka neis toodetes, mida ei oska esmapilgul arvatagi, näiteks hommikusöögihelvestes.”

Pakenditel olev soolasisaldus võib olla märgitud kas koostisosade loetelus protsendina toote massist, toitainete nimekirjas naatriumina 100 grammi toote kohta või GDA märgistuses protsendina päevasest soovitatavast kogusest. Soolasisaldus ei ole praegu veel märgitud kõikide toitude pakenditele. See on hetkel kohustuslik vaid suurema soolasisaldusega toodete puhul ning juhul, kui pakendil on esitatud mõni toitumisalane väide, nt „vähesoolane” või „lahja” jms. Teistel juhtudel võib naatriumikogust esitada vabatahtlikult. Loe edasi: Soola pane kahvliga!

Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Tartu Ülikooli ajaloo muuseum avab 11. aprillil kell 16 põneva ja kaasahaarava näituse „Eesti jälg kosmoses – kosmose jälg Eestis“, mis Eesti tudengisatelliidi ESTCube-1 stardi eel tutvustab Eesti ja eestlaste panust erinevatesse kosmoseprojektidesse alates Eesti NSVs valmistatud kosmoseaparaatidest ning kuulsast Põltsamaa tuubitoidust tänapäeva moodsate tehniliste lahendusteni.

„Avatav näitus on interaktiivne ja mitmekesine käsitlus kõigest, mis Eestis kosmosetemaatikaga seondub. Näha, katsuda või katsetada saab nii kosmosest inspireeritud tarbekunstiesemeid ja mänguasju kui ka ehtsat eestimaist kosmosetehnikat. Lisaks räägib näitus maavälise elu otsingutest ja nende seosest Eestiga, samuti sellest, kuidas inimene kosmoses ellu jääb ja mis kasu kosmoseteadus ja -tehnika on ühiskonnale toonud. Omaette näituseosa meenutab kosmoseteemade jõudmist inimeste kodudesse filmide, kunsti ja kirjanduse kaudu,“ tutvustab näituse kuraator Viljar Valder.

Näitusesaalis on võimalik katsetada, kui palju kaalub meie mõistes 1 kg Kuul, Marsil ja Jupiteril; proovida, kui mugav on kosmonaudi magamiskott; näha, kuidas laserkiirtega Maa atmosfääri skaneeritakse, ja vaadata animatsiooni sellest, missugusena kosmoseajastu koidiku ulmekirjanikud ja teadlased meie elu 21. sajandil ette kujutasid .Näitusega kaasnes laste joonistuste võistlus „Eesti aastal 2057“,mille võidutööd samuti on näitusel enesele koha leidnud. Loe edasi: Kosmosenäitus kutsub seiklema minevikku ja tulevikku

Eroakadeemia tähistab 15. sünnipäeva näitusega Rahvusraamatukogus

Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis avatakse 9. aprillil kell 16 Euroakadeemia 15. aastapäevale pühendatud näitus, mis annab ülevaate erakõrgkooli senisest tegevusest.

Välja on pandud parimad diplomi-, bakalaureuse- ja magistritööd ning Euroakadeemia kirjastatud monograafiad, sõnastikud ja ajakirjad. Näha saab kujunduskunsti teaduskonna sisearhitektuuri- ja moedisaini üliõpilaste praktilisi töid. Lisaks fotokollaažid aastate jooksul toimunud üritustest.

Euroakadeemia rektor on professor Jüri Martin, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik. Kõrgkoolis on viis teaduskonda: rahvusvaheliste suhete, tõlke-, ärijuhtimise, keskkonnakaitse ja kujunduskunsti teaduskond. Euroakadeemial on ligi 2000 bakalauresekraadiga, rakenduskõrgharidusõppe diplomitega ja magistrikraadiga lõpetajat. Kõrgkool on Euroopa kaugõppe ja e-õppe võrgustiku (EDEN) liige, üliõpilased ja õppejõud võtavad osa Euroopa Komisjoni mobiilsusprogrammidest ERASMUS ja DoRa, partnerina osaleb kool Läänemeremaade säästva arengu ja Balti Ülikooli programmis.

Näitus jääb avatuks 30. aprillini.

Räpina loodusõhtul kuulatakse loodushelisid

Kolmapäeval, 17. aprillil algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu “Kõrvad lahti looduses” bioloogi, loodushäälte salvestaja ja loodusfotograafi Veljo Runneliga.

Loodusõhtul saadakse teada miks, millal ja kuidas linnud häält teevad. Jagatakse nippe kuidas paremini linnulaulu meelde jätta ja hääle poolest sarnaseid liike eristada. Helisalvestiste abil õpitakse tundma millised on ilusaimad, veidramad, aga ka tavalisemad linnulaulud.

Kuulajad saavad häid nõuandeid kuidas ise loodushelisid salvestada. Muusikaliseks vahepalaks helid linnumaailmast koos fotoseeriaga kaunist Eesti loodusest.

Loodusõhtul osalemine on tasuta.

Lisainfo ja registreerumine: Mari Kala, keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel. 799 0914 või 5304 7565, mari.kala@keskkonnaamet.ee

Loodusõhtu korraldab Keskkonnaamet Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel.

Tallinna noorte karjäärikeskuses õpetatakse kodulehe tegemist

Kolmapäeval, 10.aprillil, algusega kell 16.00, toimub Tallinna noorte karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) tasuta seminar algajatele “Kuidas teha lihtsat kodulehekülge?”

Kas ilma erialase hariduseta saab kodulehte teha? Millest alustada? Mis programmi kasutada jne? Vastused küsimustele saad, kui külastad seminari.

Seminar on vene keeles.

Registreerimine kuni 9.aprillini e-maili: jelena@taninfo.ee või telefoni teel 641 2271

Pääsküla noortekeskuses on avatud rulatamisest inspireeritud kunstinäitus “Siin Olen!”

Tallinnas resideeruva ungari kunstniku Attila Jágeri suurimaks kireks ja inspiratsiooniallikaks on rulatamine. Kunstniku jaoks on oluline rääkida oma lugu rulatamise vaatenurgast ning teisendada see välismaailmale mõistetavasse keelde.

Näitust on kõigil huvilistel võimalik külastada Pääsküla noortekeskuse ekstreemhallis (aadressil Rännaku pst.1).

Näitus on avatud 1.aprill-13.mai 2013, tööpäevadel kell 14.00-20.00

Taaskasutuskoja kirbuturg Moostes

27. aprillil 2013 toimub Mooste mõisa hoovil kella 10st kella 14ni suur kirbuturg, kuhu on oodatud kauplema kõik huvilised, kellel on asju, mida ise ei vaja. Kauplemine toimub autode pealt. Turul võib müüa kõike, mis koduses majapidamises leidub ja üleliigne tundub: nõud, raamatud, ehted, nipsasjad, riided, vanavara, mööbel, tehnika jms.

Osalemissoovi puhul tuleks helistada telefonil 59004814 või saata e-kiri aadressile info@taaskasutuskoda.ee ja registreeruda. Müügikoht on tagatud siiski vaid etteregistreeritud kauplejatele, teistele kauplejatele elava järjekorra alusel vabade müügikohtade olemasolul.

Osalemine maksab eraisikutele 1€ ja see sisaldab parkimiskohta Mooste mõisa hoovis, tualettruumi kasutamist ja platsi järelkoristust.

Huvilistele on kirbuturu külastamine tasuta.
Täpsema info leiab: www.taaskasutuskoda.ee/kirbuturg
Kirbuturu korraldaja MTÜ Taaskasutuskoda.

Tartus avaneb võimalus rännata ookeanisügavustesse

OCEAN SOUL RIGHT WHALE / FOTOGRAAF BRIAN SKERRY / NATIONAL GEOGRAPHIC — Foto: Brian Skerry, National Geographic

Tartu Keskkonnahariduse Keskuses avatakse 8. aprillil allveefotograafia suurmeistri Brian Skerry fotonäitus “Ookeani hing”, millega tähistatakse keskkonnahariduse keskuse 11. sünnipäeva.

Näituse külastajatel avaneb võimalus rännata koos National Geographicu allveefotograafi Brian Skerryga saladuslikesse ja üllatustest tulvil ookeanisügavustesse, mida ta on dokumenteerinud juba 20 aastat. Sukeldudes äärmuslikes oludes, Arktika jää all või röövloomi täis vetes, on Skerry pildile jäädvustanud haruldasi ja intiimseid hetki mereolenditest nende loomulikus keskkonnas.

Heade fotode tegemiseks peab fotograaf vaatlema ja tõepoolest nägema, on öelnud Bryan Skerry. “Looduse vaatlemisest ja märkamisest algabki loodusharidus,” kinnitab ka keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa.

Näituse avamisega tähistatakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse 11. sünnipäeva. Viimast aastat tähistab Tartu Keskkonnahariduse Keskus oma aastapäeva praeguses asukohas. Järgmist aastapäeva tähistatakse juba uues Loodusmajas, Tartus Lille 10.

Näitus avatakse 8. aprillil kell 16.00 Tartu Keskkonnahariduse Keskuses Kompanii 10. Avamispäeval on näitust võimalik vaadata ka õhtupoolikul kell 17-20. Näitus jääb keskuses avatuks tööpäeviti kell 10-17 kuni 29. aprillini ja on külastajatele tasuta. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 736 6120.

Täpsemalt Eesti Loodusmuuseumi ja ajakiri National Geographic Eesti näitusest loodusmuuseumi kodulehel.

Sihtasutus Tartu Keskkonnahariduse Keskus on asutatud 8. aprillil 2002. Keskus tegutseb selle nimel, et äratada ja hoida inimestes huvi looduse vastu, tõsta keskkonnateadlikkust ja suurendada vastutust looduse ees.