Kuu: august 2012

Sännas on tulemas täherahva pidu

10. augustil toimub Võrumaal Sännas Kultuurimõisa juures täherahva pidu – ASTROFEST.

Päeva jooksul pakutakse tegevust kogu perele – nii suurtele kui väikestele. Ilusa ilmaga ollakse õues, vihmase ilmaga sees.

Kava:
11.30 Taevaraja esitlus, ekskursioon Taevarajal
12.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
14.00 “Starlab” Planetaariumi seanss
15.30 “Starlab” Planetaariumi seanss
17.00 astronoomia loeng, lektor Jaan Einasto
18.00 päikesevaatlus teleskoobiga
18.45 Kuuteemaliste fotode näituse avamine
19.00 – 23.00 kontsertprogramm: Joel Tammik ; Argo Vals Bänd ; Kosmofon.

Lastele kogu päeva jooksul õpitoad: planeetide meisterdamine/värvimine, näomaalingud jne. Veel saab proovida Sännas valminud futuristlikku veesõidukit Aquavelo. Maitsta saat Pitsa itaalia puukütteahjus valmistatud pitsat ja Kadri maitsvaid kooke, kohvi ja teed.

Kontserdid ja õpitoad on tasuta, kuid toimkond on annetuste eest tänulik. Astrofesti toetab: Keskkonnainvesteeringute keskus, Eesti Kultuurkapital, Rõuge vald, MTÜ Sänna Kultuurimõis, Leader programm, Eesti Astronoomia Selts, Teaduskeskus AHHAA.

Heiki Vilep pani Jõksi Jõgevamaal seiklema

Laupäeval Torma vallas peetud XIII Võtikvere raamatuküla päeval esitleti lastekirjanik Heiki Vilepi Jõgevamaa teemalist lasteraamatut  „JÕKS ja viis imelist päeva“

Lastekirjanik Heiki Vilepi kirjutatud raamatut esmaesitlesid Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja raamatu autor XIII Võtikvere raamatuküla päeval „Maa ja linna lood“ 4. augustil. Eelkõige esimese kooliastme vanustele lastele kirjutatud Jõgevamaad tutvustav raamat muudab ajaloolised sündmused, muistendid ja objektid reaalselt  toimivateks ja atraktiivseteks.

Idee Jõgevamaad tutvustava lasteraamatu kirjutamiseks  tuli 2010. aasta lõpus. “Meie maakonnas on palju põnevaid vaatamisväärsusi, legende ja ajaloolisi isikuid. Sellega seoses tekkis mõte, et sobilikul ja lastepärasel moel võiks need kokku koondada ühtseks tervikuks läbi lapsesõbralike silmade ning teha oma maakonna lastele väärtuslik kingitus. Usun, et raamatus kirjapandud lood annavad lastele teadmisi oma kodupaigast ja suunavad huvi uute tarkuste poole,“ rääkis raamatu sünniloost maavanem Viktor Svjatõšev, kes presenteeris raamatut koos Heiki Vilepiga.

Raamatu koostamise ettevalmistustöödega alustas kirjanik Heiki Vilep möödunud aasta suvel, kui rändas mööda maakonda ja tutvus kohalike vaatamisväärsustega, kogus  informatsiooni ja pildistas huvitavaid objekte.

Raamatu peategelasteks olev sõbralik ja hakkaha muinasjutuline olend  Jõks ja 7- aastased lapsed viivad lugeja ajaloolisele reisile, et kohtuda põnevate seikluse ja isikutega maakonna kõigis kolmeteistkümne omavalitsuses. Illustratsioonid on valminud koostöös Jõgeva maakonna koolidega. Õpilased  joonistasid pildid lugude juurde raamatu autori käsikirja tekstide ja pildistatud objektide põhjal.

Lasteraamatu tiraaž on 2000 ning see on mõeldud Jõgeva maakonna koolidele, lasteaedadele, raamatukogudele ja Jõgeva maakonna 1. klassi minevatele õpilastele kingituseks.

Jõgeva maakonda tutvustava lasteraamatu „JÕKS ja viis imelist päeva“ andsid välja Jõgeva Maavalitsus koostöös Jõgevamaa Omavalitsuste Liiduga. Võtikvere raamatupidu sai teoks sellest paigast võrsunud Eesti- Soome ajakirjaniku, kirjaniku ja filmitegiga Imbi Paju eestvedamisel.

Jaan Lukas

Võru Linnagaleriis saab näha kahe sõbra isikunäitusi

Alates tänasest on Võru Linnagaleriis avatud kahe Vanal Võrumaal sündinud sõbra Leonhard Lapini ja Aivar Rumvolti isikunäitused.  Näitustega tähistavad kunstnikud oma juubeleid.

Aivar Rumvolt on Võrumaa tunnustatuim keraamik, kes oma loomingu kõrvalt jõuab õpetada kümneid keraamikahuvilist. Rumvolt ise on öelnud enda kohta: «Olen midagi vahepealset – kunstkäsitööline.» Juubelinäitusel on eksponeeritud põhiliselt rakukeraamika. Selle keraamikavalmistamise tehnoloogia juured ulatuvad 16. sajandi Jaapanisse, kus teetseremoonia tarvis hakati valmistama minimalistlikke, lihtsa dekooriga teenõusid. Rumvolt on oma töödes püüdnud just järgida sama loomuliku lihtsuse põhimõtet. Osa eksponeeritud töödest on põletatud Värskas, sealse talumuuseumi puupõletusahjus. Kõik tööd on valminud sellel suvel.

Leonhard Lapini isiknäitus koosneb kahest seeriast – “Protsessid” ja “Erootilised kollaažid”. Leonhard Lapin on eesti kunstnik, arhitekt ja luuletaja. Õppinud aastatel 1966-1971 ERKI- s arhitektuuri eriala. Lapin on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Arhitektide Liidu liige.Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Lapin on olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance’ite loomisel, samuti on Lapin lavastanud etendusi. Lapinit on kutsutud väga paljudele välisnäitustele, tema töid on riiklikes- ja erakogudes üle maailma. Rahvusvahelist tähelepanu on äratanud ka tema graafika.

Näitused jäävad avatuks kuni 30. augustini ja on külastamiseks tasuta.

Füsioterapeut ootab huvilisi Viljandi järve randa treeningule

Füsioterapeut Liina Koppel ootab kõiki, kellele meeldib tervislik liikumine, Viljandi järve randa mänguväljakule.

Viljandi linnavalitsuse teatel on esimene treening kavas 8. augustil kell 17.30 ning edaspidi hakkavad juhendamisega treeningud toimuma igal kolmapäeval kahe kuu vältel. Treeningud on tasuta.

Viljandi haigla füsioterapeudi Liina Koppeli sõnul on järveäärne mänguväljak ja sealne looduslik keskkond justkui loodud mõõdukaks füüsiliseks treeninguks. “Viljandi ranna väljak on disainitud just selliselt, et seadmeid saavad kasutada nii lapsed kui täiskasvanud. Mõnusaks ajaveetmiseks pole juhendamist tarvis, küll aga on hea juhendaja abiga mõned treeningvõtted läbi teha,” lisas Koppel.

Idee rakendada laste mänguväljakuid täisealiste ja eakate füsioteraapia teenistusse sündis 2004. aastal Soomes. Firma Lappset Group OY töötas koos teadlaste ja füsioterapeutidega välja kolme generatsiooni mängu- ja tervisespordiseadmed.

Mängulisi harjutusi ja katsumusi pakkuv mänguväljak avati Viljandi järve rannas 2011. aasta lastekaitsepäeval.

Järvamaal joostakse depressiooni teavitamiseks

Foto: Wikipedia.org

11. augustil joostakse Türi linna piirilt mööda kergliiklusteed Vodjale depressiooni teavitamiseks ja depressiooniohvrite mälestamiseks.

Marsruut on 21,1 kilomeetrit ehk poolmaraton, mida osalejad võivad läbida ka jalgsi. Aleksandri poolmaratoni nime kandval üritusel on osalejatel palutud kanda musta T-särki, et väljendada depressiooni ja leina värvi.

Aleksandri poolmaratoni eesmärk on tõmmata tähelepanu depressioonile kui tõsisele ja laialt levivale haigusele. Üritusele andis nime korraldajate lähedane inimene Aleksander, kes loobus elust 1. juulil 2012. aastal. Arvatakse, et üle poolte enesetappudest on põhjustatud depressioonist. Eestis on enesetapu sooritanuid enam kui liiklusõnnetustes hukkunuid. Enesetapp on 15-29aastaste noorte suurim surmapõhjus Eestis. Ometi pole sellele teemale niivõrd tähelepanu pööratud kui liiklusohutusele, HIVle, HPVle või muudele haigustele.

Kuna tegemist on ekspromtüritusega, siis on seatud osalejate piirarvuks 50. Korraldajad loodavad, et sellest kujuneb välja traditsioon ning depressioon ja enesetapud väljuvad tabuteemade seast. Samas, et kõigil oleks rohkem aega märgata lähedast ja aidata raskematel eluperioodidel.

Lähem informatsioon ja registreerimine toimub Facebookis või pamela@pamela.ee.

SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõidud kutsuvad osalema

Juba 6. aastat järjest toimuv SEB Tartu Rulluisumaraton kutsub kokku suured ja väikesed rulluisutajad üle Eesti. Ka sel aastal oodatakse kõiki lapsi koos peredega osa võtma SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lastesõitudest.

Laupäeval, 11. augustil toimuvad Tartus Aruküla teel Salvesti logistikakeskuse juures SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni lasteüritused, mille seast leiab sobiva igaüks. Kell 14 algab Hawaii Expressi Rulluisukool, kus lapsed saavad treener Tõnis Tali käe all harjutada pidurdamist, pööramist ja muid vajalikke oskusi ning juba kell 16 algab 500 m pikkune TILLUsõit (soovitavalt eelkooliealistele). Suuremad lapsed saavad 3 km pikkust MINImaratoni sõita kell 16.30.

Lisaks toimuvad Jõgeval lastesõidud ka pühapäeval, 12. augustil algusega kell 10, kus distantsideks on 500 m ja 1,4 km.

Lasteüritustest osavõtt on kõigile tasuta. Iga väikest rulluisutajat ootavad finišis medal ja diplom ning Panasonicu lendav taldrik. Lisaks esinevad rull-iluuisutajad klubist Fox ja SEB 6. Tartu Rulluisumaratoni partneritelt loositakse välja auhindu.

Osalema on oodatud kõik lapsed! Soovituslik on eelregistreerimine alates 6. augustist internetis www.tartumaraton.ee.

Korraldajad panevad kõigile südamele turvareeglite jälgimist. Kiiver on kohustuslik! Ilma kiivrita kedagi võistlusrajale ei lubata, ka lapsi rajal rulluiskudel saatvad vanemad peavad seda kandma. Spordirõõmu ja enda ohutuse huvides tuleks võimalusel kasutada ka küünarnuki-, põlve- ja käekaitsmeid ja/või kindaid.

Selleks, et lastel oleks rajal turvaline ja lõbus olla, ei soovita Klubi Tartu Maraton alla 1-aastastele lastele lasteüritusi. Kukkumiste vältimiseks lubatakse võistluskoridori 1 lapsevanem lapse kohta.

Ehitushuvilised on oodatud seminarile “Rohelisem elu 2012”

Ökofestival „Rohelisem elu 2012“ kutsub seminarile ROHELISE ENERGIA MAJA 16. augustil 2012 algusega kell 11 Põlvas, Põlva kultuurikeskuse salongis (Kesk 15).

Kodu omanike ja ehitajate üheks oluliseks teemaks on kujunenud energiasääst. Nii räägitakse üha valjemalt passiivmajast, madalenergiamajast, liginullenergia-majast ja energiatõhusast majast.

Millised uudsed nõuded, projekteerimis- ja ehitusvõtted ning tehnoloogilised lahendused peituvad nende uute mõistete taga? Kas ja kuidas Eestis uusi energiatõhususe nõudeid rakendatakse? On meil selleks arhitekte ja insenere ning kõige tähtsam – tellijaid? Kas madal energiatarve ja küttekulud on tegelikkuses saavutatavad või tuleb selle eest tegelikult hiigelsuuri ehitusarveid tasuda? Kuidas maja oma energiatootmisega hakkama saab ning kas päike on parem kui tuul? Kuidas küttekulude pealt kokku hoida ja samas mitte külmetada? Kui kõik praod on suletud, siis kuidas peame me muutma oma elamise viise ja harjumusi?

Neile ja paljudele teistele rohelise energia majaga seotud küsimustele saab vastuse seminari ettekannete põhjal.

Lisaks on osalejatel võimalus külastada ja kogeda, kuidas kerkib üks liginullenergia-maja ning milliseid arhitektuurilisi, tehnoloogilisi ja ehituslikke võtteid selle maja ehitamise juures kasutatakse.

Täpsem info!

Roman Baskini uuslavastused kolivad Lõuna-Eestisse

12. juulil esietendunud Roman Baskini selle suve esimene uudislavastus musikaalne komöödia „Suveunistused“ kolib Alatskivi lossi, kus seda etendust saab näha sel suvel veel vaid viimased 8 korda.

„Suveunistused“ on Alan Ayckbourni perekonnalugu, mis tegeleb igikestva teema – armastuse otsingutega.

11.-20. augustil Alatskivi lossis.

Mängivad: Nele-Liis Vaiksoo, Veikko Täär, Tõnu Kilgas, Ülle Kaljuste, Kleer Maibaum, Jane Kruus, Villu Kangur jt.

Lugu räägib keskeakriisis vaevlevast raamatuillustraatorist, kes kujundab väikeses suvemajakeses lasteraamatut Koletis ja Kaunitar. Ühel kaunil suveõhtul juhtub midagi ootamatut – tema taiesed elustuvad! Vähe sellest! Selgub ka, et siinse reaalsusega suudavad muinasjututegelased suhelda vaid lauldes! Õhtu arenedes hakkab ilmnema, et laulmine teeb imet; avab ja rikastab meie argireaalsuses loksuvate „ tõsimeelsete“ tegelaste umbekasvanud tundeelu.

Keskaja päevad Padise kloostris

Keskaja päevad Padise kloostris 18.-19. augustil 2012

Kavas:

18. augustil
Kell 14 – vokaalansambel “Kiivad armastajad” madrigalikava. Lavastaja Kristjan Üksküla. Pilet 5 €/2 €.
Kell 16 – ekskursioon arheoloog Villu Kadaka juhendamisel.

19. augustil
Kell 5 – palverännak Padise kloostri juurest Harju-Madise kirikusse.
Kell 12 – jumalateenistus kirikus.
Kell 14 – ekskursioon arheoloog Villu Kadaka juhendamisel.

Lisaks:
– keskaja turg,
– laste mänguplats,
– ajastutruu toit ja märjuke,
– keskaegsete käsitöötehnikate meistrikojad,
– näitus “Keskaja sild Padise ja Vantaa vahel”.

Lisainfo: www.padiseklooster.ee

Suvelõpulaager Uhti Avatud Ateljees

27. august – 1. september toimub Tartumaal Uhti Avatud Ateljees suvelõpulaager “Õpipoiste päevad”.

Õpime meistritelt

  • tulise raua taltsutamist (sepatöö õpitoad)
  • savi saladusi (keraamika õpitoad)
  • nahaga nikerdamist (naha õpitoad)
  • toidukunsti keerukusi (toiduvalmistamise õpitoad)

Aitame kaasa MTÜ Õnnemaa ning Ülenurme Pere- ja noortekeskuse suvelõpu suursündmuse “Tartumaa noortepäev – Vahupidu” õnnestumisele ning tutvume Ülenurme noortekeskuse tegevustega. Saame osa Tartu tarkusepäeva tegemistest.
Loomulikult ei puudu laagris ka üllatus!
Ööbime ajaloolises kõrtsihoones mattidel; magamiskotid, mugavad riided ja hea tuju on vaja endal kaasa võtta!

Laagrisse ootame särasilmseid poisse ja tüdrukuid vanuses 10-16. Laagri osalemistasu on 100 eur.
Laagrisse registreerimiseks palun saata kirjaga kaasas olev registreerimisleht aadressile margit@infokratt.ee

Lisainfo: Margit Reinkubjas, tel +372 522 6248, e-post margit@infokratt.ee

Laagrit korraldab Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts koostöös Uhti Avatud Ateljeega ning Ülenurme Pere- ja noortekeskusega.
Laagrit toetab Hasartmängumaksu Nõukogu ja Kultuurkapital.

MOKSis on tulemas omaalgatuste sümpoosion

I sümpoosion „Käsi mis sind toidab“ – ”The Hand that Feeds You”
25. augustil 2012 Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskuses MOKS

Kakskümmend aastat Eesti iseseisvust on õpetanud ühiskonnale selgeks neoliberaalse kapitalismi toimemehhanismid ja retoorika. Eesti inimesed on palju kordi kuulnud, et ”tasuta lõunaid ei ole” ja ”raha ei tule seina seest”, aga samuti on eelmisel kümnendil riigiaparaadis kasutusele võetud uus avalik haldus (new public management) koos võtmesõnadega meetmed, efektiivsus, mõõdetavus jne voolinud üldist käsitlust riigist, majandusest ja kultuurist.

Milline on sel neoliberaalsel foonil olustik ja toimimiskeskkond keskustest kaugemal olevatele omaalgatuslike kunsti-, kultuuripraktikatele, nende probleemid ning võimalused?

Missugune on omaalgatuslike kultuuri- ja kunstipraktikate sotsiaal-majanduslik mõju kogukondadele (majanduslik mõju leidis hiljuti kinnitust konjunktuuri instituudi uuringus)?

Sümpoosioni teemaks on Eesti kultuuripoliitika regionaalne mõõde võrguajastul, urbaniseeruvas maailmas, kus geograafiline asukoht kaotab järjest enam tähtsust. Kuidas kirjeldada Lõuna-Eesti kultuurielu: kas ”kõrge kvaliteediga elukeskkond ja põnev kultuurielu” või ”peavoolumeedia huviväljast eemal seisev kohaliku tähtsusega tegevus”? Kas omaalgatuslike ettevõtmiste koostöö traditsiooniliste kultuuriinstitutsioonidega on mõlemale poolele ühtviisi rikastav ja sünergiat loov?

Nende küsimuste üle arutleme Moostes Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses 25. augustil 2012 sümpoosionil, mis toob kokku praktikud, kultuuriuurijad ja kultuurielu suunajad, et viljaka arutelu käigus kaardistada omaalgatuslike ettevõtmiste vajadused ja probleemid ning leida neile lahendusi.

Loe edasi: MOKSis on tulemas omaalgatuste sümpoosion

Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Järvamaa muuseum.

Järvamaal on juba üheksa aastat traditsioon korraldada ”Muinastulede öö” tähistamiseks erinevaid retki teemaga seotud paikadesse: muuseumiaastal väikemuuseumidesse, lugemisaastal kirjanduslikesse paikadesse, mõisatesse, külaväljakutele jne. Tänavu, 25. augustil toimuval muinastulede öö 10. reisil, võtame ette teekonna Järvamaal asuvatesse filmivõttepaikadesse rõhutamaks seda, et just 2012. aasta on Eesti filmi100. aasta. Loe edasi: Algas registreerimine Järvamaa 10. muinastulede öö reisile

Kultuuripärandi aasta ideid oodatakse augusti lõpuni

Kultuuriministeerium ootab augusti lõpuni ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning 2012. detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks.

Oodatud on ettepanekud pärandiaastat tähistavate sündmuste korraldamiseks Eestimaa eri paigus. Korraldajad võivad esitada ka ideid, mille elluviimiseks otsitakse koostööpartnereid, samuti rahalist tuge vajavaid ettevõtmisi. Toetust vajavate projektide seas eelistatakse avalikkust, eriti noori kaasavaid kultuuripärandit tutvustavaid ja mõtestavaid ettevõtmisi. Toetatavad projektid valib välja töögrupp, kuhu kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad. Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid ootab koordinaator Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata märksõnaga „Kultuuripärandi aasta“ Kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Riin Alatalu,

kultuuripärandi aasta koordinaator

 

Haapsalu promenaadil kogunevad kohalikud akordionistid ja lõõtspillimängijad

Täna, 4. augustil toimub Haapsalu promenaadil akordioni ja lõõtsapäev ”Rannalõõts”.

Rannalõõtsa eesmärgiks on kokku kutsuda kohalikke pillimehi, kes on kõrvale jäänud aktiivsest esinemisest. Selle heaks näiteks on Haapsalu akordioniorkester, kelle esimene ülesastumine toimub täna Rannalõõtsal. Orkestris on hetkel 12 liiget. Laiemale publikule näitavad ennast ka Haapsalu muusikakooli õpilased. Lisaks kohalikele mängijatele esinevad Rannalõõtsal ka mitmed professionaalsed lõõtspillimängijad ja akordionistid kaugemalt. Teiste hulgas mängib lõõtsa ka Lääne maavanem Innar Mäesalu. Ürituse eestvedajad on Anti ja Heli Nöör. 

Meeleolu mitmekesistamiseks erinevad tantsukollektiivid. Päeva juhib Tarvo Krall. Loe edasi: Haapsalu promenaadil kogunevad kohalikud akordionistid ja lõõtspillimängijad

Näitus „Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki” Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis

Maarjamäe lossi remonditööde tulemusel on maja saanud uued aknad ning seoses sellega on huvilistele taas avatud Eesti Vabariigi ajalugu tutvustav suurnäitus „Iseolemise tahe”.
Maarjamäe lossi trepistiku rekonstrueerimine ja lossi soojustustööd jõuavad lõpule septembris.
Maarjamäe lossis on kuni 12. augustini avatud ka keskaegset kõrtsikultuuri tutvustav Tartu Linnamuuseumi näitus „Poriveski kõrts”.
Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe loss (Pirita tee 56) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10-17. Suletud esmaspäeviti ja teisipäeviti.
Lähem info näituste kohta on saadaval muuseumi veebilehel www.ajaloomuuseum.ee 

Reti Meema

Mart Sander toob muusikaeliidi Paidesse

9. augustil on ainulaadne võimalus kuulata Paide Vallimäel Mart Sanderi kuulsat Bel Etage’i svingorkestrit, Hanna-Liina Võsa, Nele-Liis Vaiksood ja teisi suurepäraseid muusikuid.
Mart Sander esineb oma orkestriga tänavu Eestis vaid korra – Paide Vallimäel.
Sihtasutuse Wittenstein juhatuse liikme Ants Hiiemaa sõnul valis Mart Sander oma sünnipäevakontserdi paigaks Paide just seepärast, et ta vaimustus ordulinnusest ning seal valitsevast ajaloohõngust.

Ajakeskus Wittenstein keerab 9. augustil ajaratta 30ndatesse aastatesse ning annab võimaluse pärast kontserti ajastu hittide saatel, mida esitab Teet Tihvani bigband, jalga keerutada.

Kontsert algab kell 20.

Kaspar Tammist

Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Türi Noortekeskuses toimub 9.- 11. augustini noorte tantsulaager. Tantsulaager on mõeldud erinevate tantsustiilidega tutvumiseks, uute hobide leidmiseks. Laager on mõeldud noortele vanuses 13 kuni 18 eluaastat.  

Pole oluline kas oled enne tantsuga tegelenud või mitte –  tule proovi- siit leiad midagi huvitavat endale kindlasti! Loe edasi: Türi Noortekeskus kutsub tantsulaagrisse

Evelin Ilves ristis Eesti piirivalve uue reostustõrjelaeva

Evelin Ilves ristis Eesti Piirivalve uue lipulaeva piirivalve sõjaeelse juhi järgi Kindral Kurvitsaks. Uus multifunktsionaalne reostustõrjelaev võimaldab pääste- ja reostustõrjetöid teha ka väga rasketes ilmastikutingimustes, samuti suudab see liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas.

Korpus ehitati Lätis, laev valmis Soomes, sõitma hakkab peamiselt Eesti vetes.

Eesti Piirivalve laevadest on veel kaks presidendi abikaasade poolt ristitud. Aastast 1995 on Helle Meri laeva Pikker ristiema ja Ingrid Rüütel 2002. aastast laeva Kati ristiema.