Laupäeval, 2. aprillil kell 19 avatakse Põlva maakonnas Ruusa kultuurimajas meeste šõutantsu festival.
Esinevad Põlva maakonna meestekollektiivid, Meeksi Mehed Tartumaalt ning tantsurühm Lender Saaremaalt.
Naljakuule kohase estraadikavaga astuvad üles Vana-Koiola mutikesed.
Tantsumuusikat teevad Krall&Kurvits (ansamblist Pasadena).
Info ja kohtade broneerimine tel 517 6288.
1. aprillil algusega kell 13 toimub Türi kultuurimajas tulbipäev.
Tulbipäeval näeb näitust: eksponeeritud on ligi 50 tulbisorti. Müüakse lõiketulpe. Tulpide hingeelust räägivad tulbikasvatajad ja kollektsionäärid. Avatud on nõustamisnurk.
Töötubades saab tulpe viltida ja klaasvitraaži teha, tulbikaarte meisterdada. Avatud on kunstitööde näitusmüük. On võimalik lasta end koos lemmiktulpidega pildistada.
Sissepääs tulbipäevale on tasuta.
Rohkem infot: www.kevadpealinn.tyri.ee
Eesti Genealoogia Seltsi Saaremaa osakond korraldab 2. aprillil Valjala kihelkonna päeva. Huvilisi oodatakse kella 11-15 Kuressaare päevakeskuse II korruse saali (Tolli 9).
Esinevad Ester Vaiksaar, Bruno Pao, Mihkel Koppel, Arvi Truu. Tutvustatakse ka Valjala-teemalisi trükiseid.
Valjala kihelkonna uurijad saavad eksponeerida oma sugupuid ja uurimusi.
2.-3. aprillil toimub Mooste kunsti ja sotsiaalpraktika keskuses (MoKS) Hannes Heyne heli-workshop „Mängides helimaastikel”. Tegemist on MoKSi helitöötubade sarja avalöögiga.
Osalejail on võimalus proovida, kuidas kõlavad eri rahvaste pillid, katsetada helitekitamist isetehtud instrumentidega ning proovida kätt lihtsamate muusikariistade ehitamises. Hannes toob töötuppa kaasa omavalmistatud pille ja instrumente. Sarvepillid, veetrummid, erinevad flöödid, lüürad, kumisevad kausid, psalteerium, didgeridoo ja teised pillid on MoKSis avastamiseks ja mängimiseks.
„Kõikidel füüsilistel objektidel on heliomadused. Nendest helide väljavõlumine on omaette muinasjutt, mida iga tähelepanelik ja kuulata oskaja võib õppida,” ütles MoKSi koordinaator Evelyn Müürsepp.
Töötuppa on oodatud täiskasvanud ja noored alates 14. eluaastast, õpetajad, muusikud, insenerid, teadlased, terapeudid, sotsiaaltöötajad – ühesõnaga kõik, kes tahavad avastada erinevaid heli tekitamise võimalusi.
Töötoa juhataja Hannes Heyne on pärit Dresdenist Saksamaalt. 1993. aastast alates on ta arendanud meetodeid meeltehariduses, muusikaökoloogias ja muusikalises improvisatsioonis.
Töötoas osalemiseks on vaja eelregistreeruda e-posti aadressil siiri@moks.ee või telefoni 5330 6679.
Töötuba on ingliskeelne (eestikeelse tõlgiga).
Rohkem infot: www.moks.ee
Pühapäeval, 3. aprillil kutsub Pokumaa uus juht Urmas Roht kella 10 ajal Pokukotta vestlusele Urvaste valla inimesi, kes tahaksid Pokumaal töötada püsivamalt või aeg-ajalt kaasa lüüa ajal, mil rahvast liigub rohkem.
Kõige rohkem on oodatud inimesed, kes on töötanud lastega, kasuks tulevad teadmised looduse vallas. Aga võivad tulla ka need, kellel vastavad kogemused vähesed. Lisaks ootab Pokumaa lisajõudu nädalavahetuse ürituste korraldamiseks, ka noori, kes oskavad ja tahavad tegeleda lastega.
Püsivam töö peaks toimuma nädal tööl-nädal vaba süsteemis, sest suvised kogemused on näidanud, et muidu on inimeste töökoormus liiga suur.
Väga teretulnud oleks Puukoks sobiv habemik mees oma lastesõbraliku koeraga. Puuko peaks oskama teha puutööd ja olema napsuvaba ning lastesõber. Puukol on tulevikus Pokumaal tähtis roll, ta peaks koguaeg kohal olema, hea kui Puukosid oleks kaks, sest muidu ei saakski turismihooajal puhata.
Et uue juhi esimene eesmärk on kaasata võimalikult palju kohalikke, ongi eelisjärjekorras Urvaste ja Kanepi valla inimesed. Kanepi inimesed on vestlusele kutsutud samuti pühapäeval – kell 12.
Möödunud nädalal, 24. ja 25.märtsil 2011 olid Jõgevamaal koolitusel/õppeekskursioonil kogemusi vahetamas ja tulevikuplaane pidamas erinevate maakondade Europe Direct teabekeskuste ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduste töötajad, kes külastasid ka Euroopa Liidu programmidest laekunud rahade eest arendatud MTÜ Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskust ja Luua Metsanduskooli.
Europe Direct Jõgevamaa teabekeskuse üheks tõsisemaks kordaminekuks peeti kaasa aitamist Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisele ja aktiivset osalemist sellel sündmusel. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teabevõrkude kordinaator Doris Lebreht märkis mõttevahetusel, et Europe Directi Jõgevamaa teabekeskus andis väga olulise panuse möödunud aastal toimunud Jõgevamaa arengukonverentsi korraldamisel. „Konverentsil keskenduti euro tulekule, selle mõjule Eesti ettevõtlusele ja igapäevaelule.”
Europe Directi Saaremaa ja Hiiumaa teabekeskuse töötajale Karin Koklale jättis Jõgevamaal kõige positiivsema mulje Voorel asuva Jõgevamaa Omavalituste Aktiviseerimiskeskuse külastamine.
„Hea oli kuulda, et juba 2000. aastate algul saadi selles asutuses aru vajadusest tegeleda pikaajaliste töötute rehabilitatsiooniga. See on piisavalt raske valdkond, mille edukale toimimisele on kaasa aidanud ka omavalitsuste koostöö. Ettevõtmist toetab märkimisväärselt ka Euroopa Liit,” sõnas Kokla. Loe edasi: Jõgevamaad väisasid kahel päeval euroteavitajad igast Eestimaa paigast
Eesti Pärimusmuusika Keskus korraldab järgmisel nädalal Viljandis heategevusliku tuluõhtu, et aidata regilaulikul, rahvaluuleteadlasel, loodusmehel ja õpetajal Mikk Sarvel taastada tulekahjus hävinud raamatukogu ning fonoteeki.
Veebruaris võttis tuli Mikk Sarvelt ning tema perelt kodu ja koos sellega hindamatu väärtusega raamatu- ja plaadikogu. Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kivibergi sõnul võivad seesugused õnnetused ootamatult tabada meist igaüht ning neil puhkudel vajame sõprade, sugulaste, tuttavate ja poolehoidjate toetust rohkem, kui midagi muud.
“Seepärast otsustasimegi üheskoos Mikule appi minna. Teadmine, et sinu õnnetus läheb teistele korda ning sulle tullakse appi, on meelekindluse taastumiseks väga oluline,” sõnas ta.
Kiviberg avaldas heameelt, et kutsele kontserdil esineda vastas suur hulk tuntud ja tunnustatud lauljaid ja muusikuid. “Olen kindel, et publikul on põhjust oodata mitmekülgset ning kõrgetasemelist muusikaelamust.”
8. aprillil algusega kell 20 Viljandi Pärimusmuusika Aida suures saalis toimuval tasuta kontserdil astuvad publiku ette Tõnis Mägi, Kärt Johanson, Aleksander Sünter, Jaak Tuksam, Astrid Böning-Nõlvak, Triinu Taul, Tiinamai Keskpaik, Eike Vellend, perekond Kõivupuu, vennad Johansonid ja mitmed teised tublid lauljad ning pillimehed. Samuti saab
näha-kuulda ansamblid Triskele, Väike Hellero, Svjata Vatra ja Nikns Suns.
Publik saab raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks teha annetusi kohapeal nii enne kui pärast kontserti. Neid, kes 8. aprillil Viljandisse tulla ei saa, kutsuvad muusikud üles ettevõtmisele oma õlga alla panema, tehes annetuse Mikk Sarve pangakontole Swedbankis (konto: 1103368509, saaja: Mikk Sarv, selgitus: Abi raamatukogu ja fonoteegi taastamiseks).
Lisainfo:
www.folk.ee
Rannar Raba
Neljapäeval, 31. märtsil kogunevad maavanemad Viljandimaale, kus siinne maavalitsus annab maavalitsuste koordineerimise üle Võru kolleegidele.
Maavanematel on neljapäeval kavas alustada oma külaskäiku Suure-Jaani gümnaasiumist, kus tutvutakse erilahendusega võimlakompleksiga ning arutletakse maapiirkonna kooli eluolu üle. Edasi tehakse ringkäik Olustvere mõisakompleksis, kus tutvutakse lähemalt Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli köögiseadmete-õppeklassiga ja leivakojaga.
Viljandis on maavanematel kavas külastada aktsiaseltsi Hansa Candle ning Viljandi
maakonna päevalehe “Sakala” toimetust. Õhtul jätkub kokkusaamine Männimäe külalistemajas.
2011. aasta esimeses kvartalis on maavalitsuste tegevuste koordineerijaks olnud Viljandi maavalitsus. “Maavalitsuste koordineerimine tähendab näiteks seda, et kooskõlastamist vajavate seaduseelnõude kohta tehtavad märkused, täiendused ja täpsustused on kõigist maavalitsustest sel ajavahemikul kokku kogunud just Viljandi maavalitsus. Ning meie oleme need siis edastanud eelnõuga tegelevale asutusele,” selgitas Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Viljandi maavalitsus annab koordineerimise üle Võrule
Elistvere loomapargi metsseamamma Possa pesast oli pühapäeva hommikul kuulda hääli, mis ilmselgelt viitavad sellele, et Possa ja kult Kert on jälle järelkasvu saanud.
Rohkem põrsaid sel kevadel loomapargis ilmselt oodata pole. «Riina on veel noor, vaid aastane metssiga,» märkis Sirje Saul. «Temal ei paista sel kevadel küll põrsaid tulemas olevat.»
Külastajatel on lootust lõbusaid väikseid kärssasid näha paari nädala pärast, sest siis hakkavad põrsad agaralt oma aediku suurust maailma avastama.
Loomapargi teistel elanikel veel järelkasvu pole. Paar nädalat tagasi talveunest üles ärganud karu Karoliinal pole lootuski väiksele mõmmibeebile, sest 12-aastane Karoliina on ju vanapiiga.
Allikas: Tartu Postimees
Veel pole ohtrad lumesulaveed voolamas, kuid siit kaamerast saab piiluda, millal suurveehooaeg jälle algab:
Pärnu linnavalitsus kuulutas välja esseekonkursi “Meie homne ühine Pärnu”, millel oodatakse noori mõtlema kodulinna elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele.
Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna üldhariduse peaspetsialisti Virve Laube teatel on noorte esseekonkurss pühendatud kodulinna 760. aastapäevale. Linn ärgitab esseekonkursiga noori mõtlema oma elukeskkonna paremaks muutmise võimalustele ja innustab kaasa rääkima demokraatlikes protsessides. Loe edasi: Pärnu linnavalitsus ootab noortelt
kodulinnateemalisi esseesid
Juba kümnendat korda toimuv interaktiivne RMK metsaviktoriin on rahvusvahelisele metsa-aastale kohaselt keskendunud metsateemadele. Kõik õpetajad on teretulnud viktoriiniküsimustega tutvuma ja oma klassi kirja panema aadressil www.rmk.ee/viktoriin.
„Metsaviktoriini ümmargune tähtpäev sattus just ÜRO rahvusvahelisele metsa-aastale, seetõttu on küsimused päris palju metsa poole,“ rõõmustab viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. „Peame meeles ka Lahemaa rahvusparki, mis saab tänavu 40aastaseks,“ lisas ta.
Viktoriinist leiab nuputamist ja äratundmisrõõmu: kas tuntakse puid ja käbisid ning teatakse Lahemaa jugasid. Metsaviktoriini küsimustel on tihti rohkem kui üks vastus, sest metsas ja looduses üldse ongi asjadel enamasti mitu tahku ja lähenemisnurka.
„Metsaviktoriini eesmärk ei ole paremaid loodusetundjaid välja selgitada, vaid just vastuste otsimise käigus targemaks saada,“ täpsustab Tiina Neljandik. Selleks saab õpilane viktoriinikeskkonda korduvalt siseneda, vahepeal oma vastuseid salvestades, et siis järgmisele ülesandele lahendust otsida. Loe edasi: Interaktiivne metsaviktoriin stardib kümnendat korda
Esmaspäeva, 28 .märtsi keskpäeval võis Võrumaal Rõuge aleviku keskuses asuva Võru Tarbijate Ühistu A ja O kaupluse ees näha vahvat vaatepilti. 35 pardist koosnev suleliste seltskond oli ennast tuisust ilma trotsides sisse seadnud poe sissepääsu vahetus läheduses. Ei heidutanud linde kaupluse ette sõitvad autod ega poodi külastavad kliendid, nemad oma asukohta ei muutnud.
Teadaolevalt talvituvad inimestega harjunud pardid Rõuge poe kõrvalt mööda voolava jäävaba jõelõigu peal. Mis aga linde rahva hulka tulema sundis, selle küsimuse peale kostus vaid paar prääksatust.
Tekst ja foto: Jaanus Mark
22. märtsil Euroopa parlamendis toimunud seminar keskendus sellele, kuidas suurendada mootorratturite turvalisust ning sõidukite keskkonnasõbralikkust. Praegu kehtivad nõuded tuleb üle vaadata ning selle kohta on valmimas ka parlamendi raport.
Viimaste aastate jooksul on mootorrataste arv Euroopa teedel suurenenud 34 protsenti. Statistika põhjal on mootorrattajuhid silmitsi palju suurema tõsise õnnetuse ohuga kui teised juhid – ligi 17 protsenti õnnetustest teedel on seotud mootorrattajuhtidega, kuigi nad moodustavad vaid kaks protsenti liiklejatest.
EP siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni arutelul osalejad soovitasid õnnetuste vähendamiseks ABS pidurisüsteeme sõltuvalt mootorratta suurusest ja tüübist, mis tagaks parema juhtimisstabiilsuse ning lubaks pidurdada väiksema vahemaa tagant. Samuti soovitatakse kohustuslikku esituld, mis teeks sõiduki paremini nähtavaks ja valgustaks ka juhile teed. Arutati ka mootorrataste keskkonnasõbralikkuse küsimust ning rõhutati vajadust vähendada sõidukite kasutamisest tekkivaid heitgaase.
Siseturu- ja tarbijaõiguste komisjoni raport peaks valmima mõne nädala jooksul ning komisjoni hääletus toimub 15. juunil 2011.
Mare Haab
Kõrgessaare vald on algatanud annetuste kogumise Hiiumaal traagilises liiklusõnnetuses vanemad ja õe kaotanud Sanderi toetamiseks. Annetuse saab teha arvenumbril 221030252733, Sander Soop.
Sel nädalal toovad kutselised kalurid oma viis mõrda Saaremaa Nasva jõest välja ja sel nädalal prognoositakse ka kevadise käsiõngedega püügihooaja algust. Loodusemärgid seda näitavad.
| Sel nädalal toob Nasva kutseline kalur Tiit Kuusk koos ametivendadega Nasva jõest mõrrad püügilt välja. Mehed prognoosivad, et sel nädalal võivad õngemehed särge juba saada. Foto: Veljo Kuivjõg |
“Mina sain eelmisel nädalal kümmekond säinast juba kätte, nüüd peaks varsti särg ka massiliselt jõkke tulema. Täna öösel viis loodetuul jää siit minema. Usun, et uuel nädalal on särg jões sees, kui sooja ilma peab,” pakkus oma rikkalikele kogemustele toetudes eile välja Nasva küla kutseline kalur Tiit Kuusk.
Oktoobrikuus jõkke püügile pandud mõrrad peavad kalurid 1. aprilliks välja tooma kalade kudeperioodi alguse pärast. Tiit sai kogu talve kohta tonni jagu särge, sada kilo ahvenat, natuke haugi, säinast ja kiiska ka. Mõni tursk oli ka.
“Hea oli see, et hüljes jättis sel talvel minu mõrra rahule. Pole pahandust teinud, kuigi teda nähti ka sel talvel siin jões.” Tiit meenutas aegu ammuseid, kui Nasva jões oli 40 mõrda püüdmas ja kahe kolmandiku jõe laiuses võis püünise püügile sättida.
Nüüd on lubatud kolmandiku laiusesse panna, kaks kolmandikku peab vaba olema. “Aprillist poole maini oli vanasti jões mõrdadega püügi tippaeg. Ühe päeva rekord oli 56 tonni säinast. Nüüd saame kilodes niipalju, kui siis tonnides tuli.”
Selle kevade säinas jäi Tiit Kuusel oma pere tarbeks. Suitsutatult on ta mehe hinnangul praegusel ajal parim. Sama kümmekond säinakala on Tiit viimasel ajal igal kevadel saanud, seega pole mingit märki, et säinas hakkaks tagasi tulema. Küll aga näitavad tema hinnangul märgid, et tursakala varud on Läänemeres taastumas.
Veljo Kuivjõgi, Meie Maa
Viljandi muuseumi näitusemaja avab 1. aprillil talvise puhkuse järel uksed. Sel päeval pääseb muuseumisse tasuta. Külastajaid ootab püsiekspositsioon ning näitus “Kikerikiik”.
“Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis annab külastajatele ideid rahvarõivamustrite tõlgendamiseks. Väljapanek ühendab pilti ja heli, et luua oma tõlgendus Saaremaal asuva Valjala kihelkonna rahvarõivamustritest.
Näitus tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumite kaudu. Võimalik on näha ja kuulda erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja saab olla näitusekülastaja ise.
Väljapaneku keskmeks on kiik, mille abil külastaja saab tekitada helisid ning muuta pilte selleks, et avada enda jaoks Valjala mustri sajanditevanune kood.
Lisaks on näitusel kaks raadiot – mustriraadio ja esemeraadio, mis räägivad eesti, inglise ja vene keeles. Vanadest, kuid uut eluvaimu täis puhutud raadiotest saab endale ise kõrvaklappidesse uusi teadmisi timmida. Muidugi näeb näitusel ka pilte Valjala rahvariietest ja mustritest. Kõik see kokku moodustab omapärase keskkonna, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuri pärandiga, elitaarse kõrgkultuuri ning arvutitehnika võimalused väikelaste mängumaailmaga.
Näitus pälvis 2010. aasta Eesti muuseumide näituste festivalil kolmanda preemia.
Idee autorid Astra Mõistlik ja Henrik Esse; kuraator Astra Mõistlik.
Näitus on Viljandis avatud kuni 28. maini 2011.
Viljandi muuseumi näitusemaja on alates 1. aprillist avatud T–L kl 10–17.
Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee.
Keskkonnaameti tellimusel on AS Kobras ja Eesti Maaülikool alustanud Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamist, kaasamistegevusi korraldab OÜ Vesterra.
Tulenevalt looduskaitseseaduse § 25 koostatakse hoiualade ja kaitsealade kaitse korraldamiseks kaitsekorralduskava, milles tuuakse välja olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning kava elluviimise eelarve.
Haanja looduspargi kaitsekorralduskava koostamise raames viiakse läbi ka Kütioru, Vällamäe, Tuhkrijärve, Vaskna, Suur-Munamäe ja Jürihani sihtkaitsevööndites loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide inventeerimine.
Kaitsekorralduskava läbiviimise protsessi tutvustamiseks korraldatakse algatuskoosolekud:
8. aprillil kell 17 Võru maavalitsuse II korruse saalis,
11. aprillil kell 17 Rõuge rahvamajas
ja 12. aprillil kell 17 Haanja rahvamajas
Täiendavat infot saab keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni kaitse planeerimise spetsialistilt Jaanus Tanilsoolt (jaanus.tanilsoo@keskkonnaamet.ee, telefon 5322 9241) ja AS Kobras keskkonnaekperdilt Kadi Kukelt (kadi@kobras.ee, telefon: 730 0316)
Teisipäeval, 29. märtsil toimub Noor-Eesti Loomekeskuse restaureerimistöökojas ehete valmistamise õpituba. Ehteid võib teha savist või kividest. Kui soovitakse kujundada kivist ehet, võiks võtta kaasa auguta poolvääriskivi või merekivi. Savi on koha peal olemas. Õpitoa algus kell 18. Kestus kom tundi. Õpitoa hind 7 eurot.
Noor-Eesti Loomekeskus asub Tartus Kastani tn 38.
Lisainfo ja registreerimine: merle.ambre@mail.ee või 5625 7205.
Kuigi astronoomiliselt on kevad paar päeva juba kestnud, näitab ilmataat ikka veel oma talvist kangust. Venib see kevade tulek, kuigi loodusmärke lugedes võiks öelda vastupidi!
Soomaa rahvuspargi vapilindude – sookurgede – saabumine annab aga märku, et enam pole kaua aega jäänud silmanähtava roheluseni. Varsti-varsti on Soomaale oodata ka igakevadist suurvett, mil heinamaad kattuvad lõputu veeväljaga ja ainukeseks liiklemisvahendiks on
kanuu, millega metsaski seigeldud saab. Seda igaaastast omapärast nähtust, mida esiisad kutsusid ka rikka sugulase küllatulekuks, teab üldsus kui Soomaa viiendat aastaaega. Kui kõrge saab sel aastal veetase olema ja kas eelmise aasta veetaseme kõrgseis 493 cm saab löödud, ei oska veel ette ennustada.
Soomaa üleujutust peaks tavaliselt jaguma üheks kuni kaheks nädalaks. Nii et jääme aga põnevusega ootama, millal Soomaa omapärast nähtust oma silmaga kaema saab minna!
Märtsikuu viimasel pühapäeval, 27. märtsil toimub igakevadine linnadevaheline linnuvõistlus, mida korraldab tänavu oma 90. juubelit tähistav Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). Ürituse traditsioon ulatub aastasse 2002 kui linnakeskkonnas toimuvat linnuvaatlust hakati korraldama Haapsalus. Huvi ettevõtmise vastu on iga kevadega kasvanud ning möödunud aastal vaadeldi linde juba 16 erinevas Eestimaa linnas.
Linnuvaatlejad jälgisid eile varahommikul kuni kella üheni päeval linnalinde. Seekordsel linnadevahelisel linnuvõistlusel oli osavõtjaid enam kui 60. Kokku vaadeldi eile ennelõunal linde 14 Eestimaa linnas. Loendati 86 liigist linde, see oli 13 võrra vähem kui aasta varem. Võrreldes mullusega osutusid liiginimekirjad tavapärasest lühemaks peaaegu kõigis linnades. Sellele vaatamata kohati mitmeid kevadekuulutajaid, nagu raba-ja hallhani, kuldnokk, põldlõoke, kiivitaja ja metsvint.
Paigalindudest olid huvipakkuvamateks leidudeks laanepüü, kodukakk, kirjurähn.
Kõige enam linnuliike märgati Tallinnas, kus nähti-kuuldi 49 linnuliiki. Pealinna kõrval osutusid liigirikkaimateks Lääne-Eesti linnad – Haapsalu (48) ja Kärdla (47). Sisemaal asuvatest linnadest oli tavapäraselt pikim liiginimekiri Tartul, 41 linnuliiki.
Allikas: ornitoloogiaühing
Põlvast pärit preestriametit pidav Kati Kolk õpetab hommikuti lastele jutustamiskunsti, õhtuti vestleb ta täiskasvanutega elust, inimesest ja ühiskonnast.
Hannes Heyne Saksamaalt on kooli vana sõber, kes hommikuti tegeleb muusikaimprovisatsiooniga. Pärastlõunal juhendab ta psaltri ehitamise töögruppi. See töögrupp on kõige aja- ja töörohkem, kuid ka tulemusrikkam – iga osaline lahkub oma muusikainstrumendiga.
Tanja Franke Saksamaalt raiub naisterahva kohta üllatavalt jõuliselt kivi. Tema töögrupp on olnud väga populaarne, võimalust jõudu katsuda nii tugeva materjaliga nagu on meie paekivi, ei ole just iga päev.
Loovusnädala paneb tõeliselt liikuma Soomes elav hollandlane, 30-aastase kogemusega tantsupedagoog Wim van der Kooij. Kolmapäevast reedeni tantsitab ta soovijaid rahvaste tantsude rütmides.
Täiskasvanute õhtuste töögruppide ajad ja hinnad:
*Kati Kolk, vestlusring – E-N kl 15.30-17 (tasu annetuse korras)
*Tanja Franke, kiviraiumine – E-R kl 17-19 (20 eurot + 10 eurot materjal)
*Wim van der Kooij, rahvaste tantsud – K-R kl 17-19 (20 eurot)
*Hannes Heyne, psaltri ehitamine – T-R kl 15-19 (75 eurot + 34 eurot materjal)
Lisainfo: diana.asur@rosma.edu.ee
Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.
Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.
Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.
Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.
Tallinnas Endla tänaval avati Kreutzwald Hotelli nime kandev majutusasutus, renoveeritud endine hotell Mihkli. Hotell kuulub Unique Hotels ketti, kellel Eestis on juba Citi Hotell ja von Stacelberg Hotell Tallinnas ning hotell Vihula mõisas.
Kas innustas von Stacelbergi nime kasutamine leidma analoogset nime ka renoveeritavale Mihkli hotellile? Tulemus on igatahes see, et üks väga soodsas kohas asuv heatasemeline Tallinna hotell kannab nüüd arsti, kirjaniku ja eepose autori Friedrich Reinhold Kreutzwaldi austavat nime. Lauluisa muuseumi poole pöörduti mõni aeg tagasi palvega aidata hotelli kujundamisel Kreutzwaldi puudutava teabe ja materjalidega. Esialgu võõristasime – kas Kreutzwaldi nimega mitte liiga meelevaldselt ei talitata? Ebalus möödus ja muuseum andis igakülgset abi firmale Restor, kes kujundas hotelli kreutzwaldlikuks.
Sisenedes võtavad külastajat vastu Kreutzwaldi elu ja loomingut tutvustavad tekstid mitmes keeles, teksti taustaks portreefotod. Seintel eepose tõlgete kaanepildid. Lifti sisenedes loeb külastaja hotelli poolt pakutavate teenustega koos ka read Kreutzwaldi luuletusest, mis ülistab eesti keelt. Korrustel on raamituna illustratsioonid Kreutzwaldi muinasjuttudest. Tubades reproduktsioonid G. Reindorffi ja teiste kas ajastu, või teemalt sobilike kunstnike töödest. Kogu kujundus on maitsekas ja diskreetne. Kreutzwald Restoranis on kirjaniku hotellile väga sobilikult raamaturiiulid meie ilukirjandusega.
Muuseumi poolt kinkisime mõned Kreutzwaldi muinasjuttude tõlkeraamatud. Väikese sõnavõtus sai meenutatud Kreutzwaldi käiku Tallinna tema enda kirja põhjal akadeemik Schiefnerile (1872), Kreutzwald meenutab, kuidas ta üritas 1871.a. Soome sõita, tuli Tallinna, aga tormine meri ei lase laevadel liikuda. Tallinnas püüdis ta siis kottpimedas vanalinnas leida tuttavate maju : “.. kuskil ei kübetki valgust, niisama vähe võis elavat hinge leida; kätega kobades leian siin ja seal mõne ukse, kuid ei ühtki kellanööri…“ Ja edasi: „Tallinn on raudtee mõjul kasvama hakates suurlinna jume saanud, nagu mulle tundub, rohkem suure linna varju- kui valgusekülgi omaks võtnud. Võõrastemajas elatakse üleüldiselt üsna mõnusasti, kuid kukkur saab järelvalusid tunda.“ Mingu Kreutzwaldi nime kandval võõrastemajal ikka hästi!
Siiri Toomik
Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.
Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.
Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.
Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.
Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.
Allikas: jarva.ee
