16 detsember 2011 Archives

Suure-Jaani Gümnaasiumi neiud algatasid heategevusprojekti

Suure-Jaani Gümnaasiumi õpilased on mitmeid aastaid jõulude ajal heategevusega tegelenud. 12. klassi neiud Ave Eerma ja Meeli Laan tulid välja algatusega korjata piparkooke ja jagada need valla sotsiaalosakonna abiga vähekindlustatud peredele. Kampaanias saavad osaleda kõik kooli õpilased, õpetajad ja töötajad. Piparkooke on praeguseks kogutud juba 20 kilogrammi ja neid tuleb kogu aeg juurde. On nii ise küpsetatud kui ostetud piparkooke. Kõige tublimad on siiani olnud 4. ja 12. klass.

Lisaks on käimas veel teisigi projekte – 7. klass korjab mänguasju, mis samuti lähevad vähekindlustatud perede lastele, 8. klassid lähevad uuel aastal Viljandi loomade varjupaika külakosti viima.

Valla sotsiaalosakonna juhataja Aave Toomsalu ütles, et koolis kogutud piparkoogid ja mänguasjad lähevad 16 vähekindlustatud pere laste kingikottidesse. Kokku saab sel moel jõulurõõmust osa 65 last. Veel lisas ta, et Suure-Jaani käsitööringi tublid naised Maive Ottase eestvedamisel olid samuti vähekindlustatud perede peale mõelnud ning 14 käsitöötegijat kudus sokke, kindaid jm – kokku üle 50 eseme. Ka need asjad lähevad nüüd jõulupakkidesse ning jõuavad jõuludeks valla vähekindlustatud peredeni.

Täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi

Eesti Vabaharidusliidu poolt elluviidav täiskasvanuhariduse programm on õppima meelitanud kümneid tuhandeid inimesi. Juba kolmandat aastat järjest on ligi 46 vabahariduslikus koolituskeskuses üle Eesti olnud võimalik osaleda Euroopa Liidu programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames õppijatele tasuta kursustel, mille eesmärgiks on arendada inimeste võtmepädevusi ja aidata neil paremini elus erinevaid rolle täita. Kolme aasta jooksul on uusi teadmisi omandanud ligi 30 000 kodanikku.

„Programm on Eesti inimese jaoks ideaalne võimalus üle pika aja tegeleda jälle õppimisega, ligi ¼ programmi raames koolitustel käinud inimestest ei ole viimase kümne aasta jooksul koolipinki sattunud. Samuti on projekti elluviimine aidanud populariseerida vabaharidust ja suurendanud inimeste hulka, kes planeerivad õppida ka edaspidi,“ ütles Vabaharidusliidu programmijuht Tiina Jääger. „Täiskasvanuharidus vabahariduslikes koolituskeskustes“ raames on alates 2008 aastast toimunud 1782 kursust ligi 30 000 õppijaga. Koolituste nimekirjas on olnud väga erinevaid kursuseid, alates käelistest tegevustest lõpetades võõrkeelte ja tööalase väljaõppega.

2010. a õppis programmi raames 8926 inimest, 15% õppinuist olid mehed. 73% õppinuist olid töötavad inimesed, sh FIE-d, 24% olid tööturul mitteaktiivsed inimesed. Töötuid (töötukassas registreeritud töötuid) oli 3% õppinuist. Koolitust on korraldatud vähemalt 46 koolituskeskuses üle Eesti. Ainult 6% õppinuist katkestas õpingud erinevatel põhjustel.

Kursused on seotud põhiliselt tööeluks vajalike võtmepädevuste arendamisega nagu emakeeleoskus, infotehnoloogiline kompetents, võõrkeelteoskus, õppimisoskus algatusvõime ja ettevõtlikkus, infotehnoloogiline-, matemaatika-, sotsiaalne- ja kodanikukompetentsus ja kultuuriteadlikkus.

Elluviidava programmi raames on kaasnevaks eesmärgks ka vabahariduslike koolituskeskuste võrgustiku muutumine jätkusuutlikumaks. Programm “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 on loodud “Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013” ja sellest lähtuva “Inimressursside arendamise rakenduskava” alusel prioriteetse suuna “Elukestev õpe” meetme “Täiskasvanuhariduse arendamine” rakendamiseks.

Programmi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Programmi elluviijaks on Eesti Vabaharidusliit (EVHL), mis on üleriigiline valitsusväline haridusele suunatud mittetulundusühinguid, kodanikeühendusi ja vabahariduslikke koolitusasutusi ühendav katusorganisatsioon. EVHL-i eesmärgiks on suunata inimesi läbi õppimise õnnelikuma elu poole.

Pakutavatest kursustest ja programmist täpsemalt saab ülevaate www.vabaharidus.ee.

Keila Aasta Jälje jätnud on selgunud

Neljapäevasel tunnustusüritusel Keila Avatud Noortekeskuses anti auhinnad „Aasta Jälg“ 2011 laureaatidele:

Aasta vabatahtlik noor: Kadri-Ann Rannamets (vasakul)
Tegus noorteorganisatsioon: Lehepoiss Keko (esindajana Mari Härma paremalt teine)
Noor algataja: Liisa Nurmela (paremal)
Töömalevlane: Martin Mannov (keskel)
Aktiivne noor: Erik Ehrbach (vasakult teine)

Loe lähemalt, miks osutusid valituks just need kandidaadid?

Keila Avatud Noortekeskus tänab kõiki kandidaate, nende esitajaid ja kõiki, kes tunnustusüritusele „Aasta Jälg” 2011 oma panuse andsid.

Žüriisse kuulusid Ago Kokser (Keila Volikogu), Tarmo Hein (Keila Korvpallikool), Jaanus Väljamäe (Keila Linnavalitsus), Tiina Sinijärv (Keila Avatud Noortekeskus) ja Kai Kulbok (Keila Kool), Hendri Lomp (noor) ja Marge-Elin Roose (Keila Kultuurikeskus).

Tänu toetajatele: Hole in One, Lõõgastuskeskus Püramiid, Ilusalong Belle, Keila Tervisekeskus.

Jahirahu Eesti metsades

Jahirahu Eesti metsades kehtib traditsiooniliselt 24.–26. detsembril. Jahirahu kuulutab Eesti Jahimeeste Selts välja pidulikul tseremoonial metsapealinnaks (2012) kandideerivas Rakveres, Teatrimäel.

Linnapea Andres Jaadla sõnul on see sümboolne, et jahirahu kuulutatakse välja just Rakveres. Andres Jaadla kinnitusel loodavad Rakvere linn ja Eesti Jahimeeste Selts tulevikus Rakvere metsapealinna perioodil teha tihedat koostööd väärtustamaks jahipidamist ja loomade kaitset metsas.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhti Tõnis Kortsu sõnul on jahimeestel suur au kuulutada sellaastane jahirahu välja linnas, kes kandideerib metsapealinnaks, sest mets ja jaht on alati ühte kuulunud.

Traditsioon sai Eestis alguse 1993. aastal. Jahirahu ajal jahimehed loomi ei küti, vaid käivad peredega metsas ja viivad loomadele süüa.

Rakvere linn otsib konkursiga metsapealinna tunnuslauset

Rakvere linn kandideerib 2012. aastal Eesti metsapealinna tiitlile. Seoses sellega kuulutab Rakvere Linnavalitsus välja tunnuslause konkursi „Rakvere metsapealinn 2012“.

Konkursi eesmärk on leida Rakvere linnale metsapealinna aastat iseloomustav ainulaadne tunnuslause, mis peaks olema lihtne, omapärane, lahe, meeldejääv ning kandma endas huvitavat ja positiivset sõnumit.

Tunnuslauset peab olema võimalik kasutada Rakvere linna tutvustamiseks suulises ja kirjalikus vormis, reklaamtrükistel, üritustel ja esinemistel. Tunnuslause peaks olema esitatav ka vähemalt inglise keeles.

Auhinnatud tunnuslause kõik kasutamisõigused jäävad Rakvere Linnavalitsusele.

Kõik konkursitööd peavad olema märgistatud autori nime ja kontaktandmetega. Konkursitööd palume tähtajaks, 6. jaanuariks saata e-posti aadressil: linnavalitsus@rakvere.ee või kinnises ümbrikus saata aadressil Tallinna 5, Rakvere 44306, varustatuna märgusõnaga „Metsapealinn“ .

Konkursist võivad osa võtta nii üksikisikud kui autorite kollektiivid. Konkursi võitjat tunnustatakse.

Konkursitööde hulgast valib võidutöö välja zürii. Konkursi tulemused avalikustatakse Rakvere linna kodulehel.

Talveaja laulmised ja pillimised Rõuges

Pühapäeval kell 14 toimub Rõuge rahvamajas kontsert “Talveaja laulmised ja pillimised”. Duo Triinu Taul ja Peeter Rebane esitavad oma tehtud lugusid, mis inspireeritud ajast, mil asju ise tehti.

Kavas on ka teiste hingesugulasrahvaste laule ja kuulajatega koos tahaks küsida: “Kes kirjutas rahvamuusika?” Kontsert kestab 1,5 tundi.

Suurteos “Viljandimaa spordielu 1945-1965” sai kaante vahele

Viljandi Maavalitsuse kaasabil ning projektijuhi, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Ilmar Küti innustusel ilmus sarja “Viljandimaa spordiloost 1945-1965” teine raamat, mis on vääriline järg eelnenud raamatule ning väljakutseks järgnevale.

21. detsembril kell 14 toimub selle pidulik esitlus Viljandis, Vabaduse plats 6 IIk saalis.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul on raamat nende inimeste väärtustamiseks, kes neil aegadel Viljandimaa spordielu kujundasid, sest “sõltumata ajastust on sport toonud rõõmu paljudele inimestele, kes just sellisel moel said väljendada oma tahet ja võitlusvaimu”.

Raamatu esikaanelt leiame kolm Viljandimaalt pärit spordi suurkuju, kes on: Maaja Ranniku, Laine Erik ja Hubert Pärnakivi.

Esimene raamat Viljandimaa spordilugu kuni aastani 1944 ilmus aastal 2002. Nüüd on Viljandimaa spordiloo teine raamat, mis algselt oli plaanitud kajastama aastaid 1945-2000 sunnitud lühendama hoopis aastateni 1945-1965. “Huvitavat materjali tuli koostajatele kokku nii palju, et käsiteldavat perioodi lühendati oluliselt,” sõnas Ilmar Kütt. “See on vaid osakene sellel ajavahemikul toimunud spordisündmustest, mälestustest ning sportlastest. Tegu on põhjaliku ülevaate, kuid siiski mitte absoluutsele ajaloolisele tõele pretendeeriva materjaliga. Inimese mälu on piisavalt lühikene: see, mida arvad kindlalt teadvat, osutub fakte kontrollides hoopis teises kohas või teisel ajal toimunuks. Mõningaid mälestusi võib pidada pigem ilusateks unistusteks kui mälestusteks. Neis leiduvaid ebatäpsusi või eksimusi pole püütud õgvendada. Müüti ei saa ega võigi muuta,” usub Kütt.

“Ka praegusele spordihuvilisele peaks olema huvitav selle ajastu sportlaste motivatsioonidest ja edulugudest innustust saada. Oli ju tegemist keeruliste sõjajärgsete aastatega, mil nii mõneski mõttes elu sees hoidmine oli primaarsem, kui sporditegemine. Vaatamata kõigele siiski tehti sporti, võisteldi ning võideti”, lisas Kütt.

Raamat “Viljandimaa Spordiloost 1945-1965” kujutab endast suures osas inimeste ühisloomingut: Elmar Ardma, Hugo Rinaldi, Aita Peters, Rubo Kõverjalg, Tõnu Sõlg, Meinhard Kirm, Urve Bergman, Endel Lõks on vaid osa paljudest nimedest, kes raamatu sünniloole kaasa aitasid. Raamatu on toimetanud Enn Hallik ja Tiit Lääne.

Raamatu plaanitav kolmas osa käsitleks perioodi 1966-1992. Ilmar Küti sõnul on materjalide kogumine alanud ning kõikidel on võimalik selle kirjutamisele kaasa aidata.

Projekti peamised toetajad olid Viljandi Maavalitsus, Viljandimaa Spordiliit, EAS kohaliku omaalgatuse programm ja Eesti Kultuurkapitali Viljandi ekspertgrupp.

Virtsus toimub autoorienteerumine

Autoorienteerumine toimub Hanila ja Varbla valla üldiseks liikluseks avatud teedel. Orienteerumise tüübiks on valikorienteerumine, mis tähendab seda, et ette on antud kontrollpunktid, tee nende läbimiseks tuleb ise leida. Et punkt on läbitud, tuleb kontrollpunktist tõestuseks teha foto. Osalejatel palutakse fotoaparaat kaasa võtta. Juhul, kui fotoaparaat puudub, võtavad osalejad kontrollpunktist kaasa korraldaja jäetud eseme.

Start antakse 17. detsembril kell 10.00 Virtsus, Kajaka A ja O kaupluse parklas, sealsamas on ka finiš.

Ringi pikkus on 52,4 km juhul kui valitakse lüheim tee.
Ajakulu alates 1h 45 min. Hiljemalt peab tagasi olema 2h ja 15 min pärast, olenemata sellest, kas kõik punktid on läbitud.
Osavõtutasu on 5 € ühe võistkonna peale, võistkonnas võib olla liikmeid kuni 5. Parimale võistkonnale auhind 10 liitrit kütet.
Osalustasuga toetatakse Virtsu Kooli uute õppepinkide ostu (vaata lähemalt Virtsu Kooli veebilehelt).

Lisainfo ja registreerimine telefonil +372 505 0767, e-post: merike25@gmail.com

Valga põhikoolis avatakse jõulumaa “Talistepüha Ime”

Valga Põhikooli 7a klass muudab 20. detsembril kooli valvelaua päkapikukontoriks. Iga 15 minuti tagant võib huviliste grupp asuda Jõulumaad avastama. Selleks liitub grupiga saatja- päkapikk, kes juhatab grupi õigesse töötuppa ja liigub grupiga kuni kõik töötoad on külastatud.

Jõulumaale ringi pealetegemiseks kulub aega poolteist tundi. Töötubades ootavad Teid päkapikud- tegevusjuhendajad.

Töötoad on järgmised:

Rehetare – vanaaja laste mängude tutvustamine ja mängimine (vägikaika vedu, soola kaalumine, kukevõitlus)
Käsitöökoda – talistepühade kaunistuste valmistamine (hingelind, inglid)
Ennustamise labürint – õnne ennustavate toimingute tutvustamine ja läbi tegemine (ilma ennustamine, tuleviku ennustamine)
Muinasjututuba jõuluõlgedel – jõulujutu vestmine „Rikkad jõulud, vaesed jõulud” (mõistatuste lahendamine)
Jõulusokuga jõuluvana kontor – heade soovide kirja panemine uueks aastaks
Teetuba – piparkookide kaunistamine ja maitsmine, jõulutee joomine

Rõõmsaid üllatusi kõigile!

Rahvakultuuri koolituskeskuses alustavad õpinguid tulevased tantsujuhid

Jaanuaris alustab Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses õppust 24 tulevast rahvatantsujuhti. Need on inimesed, kellel ei ole tantsualast eriharidust, kuid tegelevad rahvatantsuga oma põhitöö kõrvalt. Rahvatantsujuhtide koolis õppida soovijad oli sel korral rekordiliselt 34 inimest üle Eesti.

Kanditaatidel tuli läbi teha katsumine kogenud tantsujuhtide silma all – osaleda treeningtunnis, valida muusika ja õpetada kodus ettevalmistatud etüüd kaaslastele. Valiku tegemine oli raske, kodutöö oli hästi tehtud ja tantsuoskus soovijatel olemas.

Juba 1953. aastal alguse saanud rahvatantsujuhtide õpetamise täiendkoolituse eesmärgiks on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal. Korraldajate suur soov on, et ei katkeks järjepidevus eesti rahvatantsumaastikul ja et iga koolitus kujuneks osalejale töiseks ja meeldivaks kokkusaamiseks meie suurepäraste õpetajatega- praktikutega.

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses on 25 aasta jooksul koolitatud erinevatel kursusel enam kui 30 000 huvilist. Siit on välja kasvanud mitmeid liikumisi ja organisatsioone – Eesti Vabaharidusliit, Eesti Genealoogia Selts, Eesti Näitejuhtide Teatritrupp, Muinasjutukool, Eesti Rahvamajade Ühing jne.

Raplamaal ilmub uus maakonnaleht

Korrapärast ilmumist on alustamas uus ainult internetis levitatav maakonnaleht Raplamaa Ühistöö. Kuna ajalehel puudub esialgu toimetuse koosseis, kes suudaks hõlmata kogu maakonda, on palve kõigile huvilistele anda oma piirkonnast infot sündmuste ja ettevõtmiste kohta, mis võiksid pakkuda huvi kogu maakonnale ja miks mitte ka veel laiemale üldsusele.

Lehe korrapärast väljaandmist alustatakse uuel aastal, kui leht hakkab ilmuma üks kord nädalas.

Lehes avaldamiseks oodatakse kõikvõimalikke kuulutusi ja reklaame, mille eest raha ei küsita. See tähendab, et reklaamide avaldamine on tasuta. Samuti on täiesti tasuta lehe lugemine.

23. detsembril ilmuvasse jõululehte oodatakse kõigi soovijate jõulutervitusi. Juba ilmunud lehti saab lugeda aadressil http://issuu.com/piirp

Haanjamaal läheb jälle 20 kõrgeima tipu vallutamiseks

Vallutamisele lähevad 20 Eesti kõrgeimat mäge, kõrgeim neist Suur Munamägi 318 meetriga ning madalaim Tsärdsomägi 278,4 meetriga. Sinna vahepeale jääb veel 18 mäge. Nende 20 mäe absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit. Kõikide mägede läbimiseks tuleb läbida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Kaasa hea tuju, termosega tee + midagi tee kõrvale. PEALAMP kindlasti kaasa, sest tagasi jõutakse pimedas. Arvestama peab umbes 6-9 tunnise ja 25 kilomeetrise matkaga looduses.

Üritus on TASUTA ja korraldajad ei planeeri midagi peale selle, et nad on ise 25. detsembril kohal ja nõus kõige ees läbi lume mägesid vallutama minema.

Kõigil kell soovi ja tahtmist on oodatud 25. detsembril 2011 kell 9:30 Haanjasse (kogunemine Haanja Puhke- ja Suusakeskuse juures), et siis täpselt kell 10:00 juba startida mägedesse.

NB! See matk on jõukohane kõigile. Kui ei usu tule ja veendu ise!

Kontakt ja info:
Hillar Irves
Ekstreempark
Tel +372 521 0800
E-post ekstreempark@gmail.com

Põlvamaal valiti parimad turismiarendajad

Eile tehti Postitee ääres tegutsevas Kopli taluköögis kokkuvõtteid lõppeva turismiaasta olulisematest märksõnadest ning jagati tunnustust tänavu enim silma paistnud Põlvamaa tegemistele-tegijatele.

“Ootan igal aastal põnevusega seda aega, kui turismitegijate konkursile ettepanekud laekuma hakkavad,“ tunnistas SA Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuht Ulla-Maia Timmo. „Nagu varasematel kordadel, nii oli tänavugi ettepanekute hulgas neid, kelle esitamise suhtes olin olnud üsna kindel, aga ka tõelisi üllatusi.“

Põlvamaa Turismitegijaks 2011 valiti nelja kandidaadi seas Värska vallavalitsuse ja teatri Vanemuine ühistööna etendunud Peko lavastuse ning Maanteemuuseumi.

Sel suvel suure menuga Värskas etendunud algupärane vabaõhuetendusse oli kaasatud nii professionaalsed näitlejad kui Värska rahvakultuurikollektiivid oma eheda leelo ja rahvariietega. Populaarsed lavatükid tõid sel suvel Värskasse vaatajaid üle Eesti ja kaugemaltki.

Mullu samal konkursil Aasta uustulnuka tiitli pälvinud Maanteemuuseum ja selle 2010. aastal valminud väliala Teeaeg jätkas tänavu atraktiivsete programmide, ürituste jms tegevuste korraldamisega, mis tõi ainuüksi juulikuus muuseumisse rohkem kui 11 000 külastajat. Maanteemuuseum on olnud ka heaks partneriks piirkonna ettevõtjatele – nii näiteks on 2011. aasta suvel toimunud laadalaupäevad, kus kohalikud väike-ettevõtjad on saanud realiseerida oma toodangut.

Veel olid esitatud selles kategoorias Heidi Vihma ja fotograaf Lauri Kulpsoo retseptiraamat „Setost saarteni“ ning Räpina Hea Kodu päevad.

Ka Aasta uustulnuka kategoorias oli üles seatud neli kandidaati.
Tiitel läks tänavu augustis tegevust alustanud Kopli taluköögile. „Kopli taluköögi tegevus on heaks näiteks, kuidas nn baasteenuste (majutus, seminariruumi rent) turundamisel on üheks efektiivseks võtteks atraktiivsete koolituspäevade korraldamine,“ on öeldud kandidaadi ülesseadmisel. Samuti on Kopli taluköök suutnud esimestel tegevuskuudel käivitada (toidu)klubilise tegevuse, mis kindlustab ettevõtmisele jätkusuutlikkuse. Oma tegevuses rõhutab Kopli taluköök nii Põlvamaa ja Postitee kui ka keskkonnasõbralike ja toidukultuuri väärtuste kandmist.

Veel olid selles kategoorias esitatud Eesti Fototurismi Keskus, Vana Jüri seebikoda ning Süvahavva villavabrik-muuseum.

Aasta Rohelise Teo tunnustuse Piusa koobaste külastuskeskus. 2010. aasta lõpus avatud külastuskeskus on eeskujuks teistele turismiobjektidele oma taastuva energia kasutamisega hoone ülevalpidamisel. Lisaks võimele looduskaitse all olevaid koopaid külastajatele demonstreerida ning keskuse sobivusele keskkonda, on rajatis tähelepanuväärne säästliku energia kasutamisega poolest. Nii on hoone energiaallikaks valitud teraviljajäätmetel (kaeral) töötav 60 kw-ne katel, lisaks päikesekollektorid sooja vee saamiseks jms.

Veel olid selles kategoorias esitaud ökofestival “Rohelisem Elu”, loodusemees Ain Erik, Võhanduveere vabaõhukeskus ja Ahja Tuglase muuseumi uus väliala.

Aasta turismitöötaja kategoorias oli kandidaate kaks. Äärmiselt võrdses konkurentsis läks laureaaditiitel peamiselt veematku korraldavale Aivar Kottisele. Veel oli esitatud selles kategoorias Pesa hotelli ettekandja Kirsika Rattuse kandidatuur.

Põlvamaa turismiettevõtjate tunnustamisüritust korraldatakse alates 2002. aastast.

Tagamõtsa Elo ETVn

26. jõulukuu pääväl kell 21.25 näütäs ETV üte Võromaa taloperre tegemiisi. Tuu om plaanin olõva edimädse võrokeelidse teleseriaali «Tagamõtsa» näüdüs-osa.

Hindäette hengäs külä,
iin om mõts ja takan mõts.
Mõnõst korsnast tossu tulõ,
mõni satas maaha – müts…

Võromaal Tagamõtsa külän Tagamõtsa talon eläs perekund Tagamõts. Pereesä Tarmo om põllumiis, a päält tuu ka küläelo vidäjä. Ku koskil om määnegi hädä vai õnnõtus juhtunu, om Tarmo tuu, kiä kõrraga telefonikõnnõ saa ja appi kihutas.

Pereimä Maive ammõtis om vanno inemiisi avitaminõ. Tä om, ku piinü nimega üteldä, avahooldaja. Tuud ammõtit pidä Maive pernaasõammõdi ja latsi hoitmisõ kõrvalt. Kats-kolm kõrda nädälin sõit tä uma vahtsõ eelektriautoga api uutva vanainemise läbi, avitas kraami, tuu poodist süvvä ja ahokütmises puid tarrõ.

Viil omma perren neli last ja vanavanõmba, egälütel uma viguri ja tegemise. Ja muidogi omma Tagamõtsa ilman tähtsä külälise. Egäpääväne küläline om talon näütüses postimiis Contra, a inämbüs küläliisi tulõ iks uutmalda.

Mi ei tiiä tuud,
kiä tulõ,
ammuki viil tuud,
kiä lätt. Mõnõ as’a Tagamõtsa
targu hindä teedä jätt.

Tagamõtsa. Tõnõ joulupühä

ETVn 26.12.2011 kell 21.25
(õkva pääle «Aktuaalset kaamerat»)
Režissöör-lavastaja:
Kordemetsa Gerda
Stsenaarium: Rahmani Jan, Contra
Muusika: Ilvesse Aapo

Tugõja: ERR, «Vana Võromaa kultuuriprogramm»

Uma Leht

Tartu tantsuklubi kutsub “Lõõtspilli-Eesti” õhtule

lõõtspillitorn — Lõõtspillitorn. Foto: Triinu Nutt

Käesoleva aasta viimane Tartu tantsuklubi sündmus “Lõõtspilli-Eesti” peetakse 21. detsembril 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tartus Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Kogu õhtu on lustaka lõõtspillimängijate sõpruskonna päralt.

Eesti lõõtspillidel musitseerivad Asso Int, Henrik Hinrikus, Kadri Giannakaina Laube, Kristi Kool, Raul Roosiväli, Toomas Ojasaar ja Toomas Oks. Seekord lauldakse lorilaule juba enne südaööd. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00-24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 4. jaanuaril, 18. jaanuaril, 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril. Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Esmaspäeval, 19. detsembril teeb kultuurikajastamise foorum Luubi all teatavaks 2011. aasta noorte kriitikakonkursi võitjad.

Konkursi ideeks oli julgustada noori kirjutajaid jälgima, väärtustama ja talletama meid ümbritsevat kultuuri ja 2011. aasta sündmusi. Samas pakkus see võimaluse saada avaldatud professionaalses kultuuriperioodikas, jääda silma toimetajatele ja rajada väljavaateid tulevikuks. Konkursil oli tänavu erilise tähelepanu all erinevad multimeedia- ja žanriülesed ilmingud nagu näitusinstallatsioonid, tegevuskunst, audiogalerii, tantsuteater, portreelood, intervjuud, festivalide ülevaated jmt.

Auhindamine toimub 19. detsembril algusega kell 16 Tallinna keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8), selle käigus tunnustatakse konkursi esimese ja teise etapi võitjaid ning konkursi üldvõitjaid.

Konkurss toimus Eesti Muusikaarvustaja, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäeviku ja Koreo-blogi initsiatiivil ning seda viidi läbi koostöös kultuuriväljaannetega Muusika, Teater.Muusika.Kino, Sirp ja Müürileht. Konkurssi toetavad Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi muusika osakond, Tallinna keskraamatukogu muusikaosakond, Tallinna Noorte Infokeskus (Taninfo) ning Eesti Tantsukunstnike Liit. Konkursi sponsor on Tallinna Spordi- ja Noorsooamet.

Täpsem informatsioon konkursi kodulehelt www.luubiall.ee ja Tallinna keskraamatukogu muusikaosakonna veebipäevikust aadressil www.keskraamatukogu.ee/muusika/blog
Loe edasi: Noortele kultuurikriitikutele jagatakse preemiaid

Sännas toimub laupäeval kangastelgede õpituba

Sänna Kultuurimõis annab teada, et laupäeval, 17. detsembril kell 13 toimub kangastelgede õpituba, mida juhendab Lya Veski.

Õpituba on kõigile huvilistele täitsa tasuta. Võta teelauale kaasa head-paremat. Kuna õpitoas osalejate arv on piiratud, siis palume eelnevalt registreerida: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 555 88 929. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

31. detsembril on kavas aastavahetuse-tähetants. Osalemine ainult eelnevalt registreerides. Rohkem infot aastavahetuse sündmuse kohta leiab siit.

Allikas: Sänna Kultuurimõis

Laivi vokivurin taltsutab marakratte

Vana, külakooliks ehitatud palkmaja. Siseruumides õdus valgus, kodune õhkkond, toidulõhnad, ahjusoojus. Kahe toatäie kaupa särasilmseid lapsi. Ühes nurgas villakottide keskel veereb vokiratas ja käib usin töö. Sajanditagune pilt? Ei sugugi! Tegemist on argipäevaga Põlva külje all Rosma lasteaias.

Kõikide toredate kasvatajate-õpetajate hulgast tuleb täna juttu Laivi Raamat-Boekest ehk kasvataja Laivist. Esiteks sellepärast, et on jõuluootus ning kõik soe ja kodune on eriliselt hinnas, teiseks sellepärast, et allakirjutanu sai Laivi fenomenist vahetult osa Rosma Vanemate Kooli aasta viimases tunnis.

Kõigepealt lasteaiast. Rosma lasteaed on waldorflasteaed, mille üheks põhimõtteks on, et kõige paremini kasvab laps igapäevasid vajalikke tegevusi toimetavate täiskasvanute kõrval. Eriti hea on, kui mingi toimingu loogikat saab kogeda algusest lõpuni. Nii on lasteaialapsed käinud kevaditi vaatamas Laivi lammaste vastsündinud tallesid, sobranud kättpidi pehmes lambavillas, villa kraasinud, näinud selle imelist ketramist lõngaks ning hiljem uudishimulikult uurinud, mis nende kasvatajate klõksuvate varraste vahelt ka sünnib. Villaga on muudki tehtud – näiteks vilditud mänguvaip lasteaia põrandal.

Üks on selge – kui Laivi voki välja võtab, on lastekobar seal ümber. Muidugi tahetakse ka ise imeasja proovida, aga selle peale lausub Laivi targa ja elukogenud inimesena: „Selle töö tarvis, laps, pead sa veel natuke kasvama!“ Küll aga tohivad toimekad käekesed villa puhastada ja käsikraasidega kraasida. See viimane on juba päris raske töö ning imestama paneb, kui kaua on lastel tahtmist selle kallal pusida. Laivi tähelepaneku järgi ongi vokk parim kasvatusvahend just kõige marakratimatele põngerjatele, vokk teeb kogu „kasvatustöö“, Laivil jääb üle vaid siin-seal sõnake poetada või mõni meeldetulnud lugu jutustada. Ketramine ja jutuvestmine sobivad hästi kokku! Loe edasi: Laivi vokivurin taltsutab marakratte