Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Eesti lipu päeva tähistamine Viljandis 2010. aasta 4. juunil. Foto: Viljandi maavalitsus

Laupäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik huvilised.

Kell 8 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse peab lühikese päevakohase sõnavõtu. Pärast seda tantsivad Maie Roosimaa rühma rahvatantsijad kaks tantsu.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul. See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 127 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

Laupäeval, 4. juunil toimub Rõuges priitahtlike pritsimeeste 10. foorum. Peale selle toimub Rõuges nii samal kui ka järgmisel päeval hulk priitahtlike pritsimeeste korraldatud üritusi.

Kell 10 Rõuge koolimajas algaval foorumil arutatakse vabatahtlike rolli päästeteenuse planeerimisel (räägivad sisejulgeolelu asekantsler – Võrumaa mees Erkki Koort, Päästeametist Kuno Tammearu), saab näha uut ja vana tuletõrjetehnikat, parimale priitahtlikule annab Vabariigi President üle rändauhinna. Esimest korda võistlevad priitahtlikud pritsimehed kutsemeisterlikkuses ja õhtu lõpeb simmaniga, mis peetakse koos kohaliku rahvaga.

 

Laupäev, 4. juuni

Foorum Rõuge põhikoolis, Haanja mnt 14

9.00 – 10.00 Saabumine

10.00 – 10.45 Avakõned

Foorumi avab Päästeameti peadirektor Kalev Timberg

Videotervitus siseminister Ken-Marti Vaherilt

Rõuge Priitahtlike Pritsimeeste tervitus, Kalvi Kõva

Loe edasi: Rõuges peetakse 10. priitahtlike pritsimeeste foorumit

HÖÖÖ kutsub

Kaader filmist "Inimese mõõt"

10. juunil kell 19-22 toimub Haanja rahvamajas HÖÖÖ ehk Haani Ökofilmide ÖÖ. Vaadatakse kolme filmi ja aetakse juttu maailma asjadest.

Linastusele tulevad:
“Kavand eluks. Permakultuur: Toidumetsa talu lugu” (Austraalia)
“Dirt! The Movie” (USA)
“Inimese mõõt” (Eesti) 

Kohal dokfilmi „Inimese mõõt“ loojad Kaie Kotov ja Marianne Ostrat! Võta miskit maitsvat ühisele lauale, ka pilli ja lauluhääle võib ühes võtta!

Osalemine tasuta. Korralduse toetuseks saab panustada annetuse korras kohapeal.

Loe lähemalt:
http://www.facebook.com/pages/H%C3%96%C3%96%C3%96-Haani-%C3%96kofilmide-%C3%96%C3%96/212014992172039?sk=info

Põltsamaal tähistati paraadiga lastekaitsepäeva

Lastekaitsepäeva sündmuste juhid Orav, Pipi ja Jänes. Foto: Johannes Haav

Põltsamaal tähistati lastekaitsepäeva  linna atraktiivseid ja kultuuriloolisi paiku läbiva väikelaste paraadiga, milles kõndivad lapsed hoidsid käes õhupalle, trumme ja pasunaid. Kõige väiksemad paraadilised marssisid lapsevankrites.

Peakorraldaja,  Põltsamaa emadeklubi liikme Annika Kallasmaa sõnul sai väikelaste paraad  teoks eesmärgiga tõestada, et Põltsamaa on väike armas linn, kus lastega peredel hea elada, võimalus tunda hoolitsevat suhtumist ja osaleda erinevates põnevates ettevõtmistes.  Paraadile kogunenud üle 150 kuni seitsme aastase lapse nende emad-isad ning lasteaedade Tõruke ja Mari õpetajad saatis Lossi tänavalt linnavalitsuse eest tervituskõnega teele linnapea Jaan Aiaots. Millegi tähtsa toimumisest andis märku ka politseiauto sireen. Iga laps hoidis käes õhupalli, mille olid täis puhunud Põltsamaa ühisgümnaasiumi 4. a ja 4. c klassi õpilased.

Rongkäigus kõnniti üle Põltsamaa jõe ehitatud n-n Kohtumaja silla, läbiti Allika ja Kesk tänav, Selveri kaubanduskeskuse juures asuv ringtee, Tartu maantee suur ringtee, Pajusi maantee, Lille tänav  ja lõpuks jõuti Veski tänavasse, kus siseneti lastekaitsepäeva tähistama  Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskusesse Juventus.

Seal joonistasid ja kleepisid lapsed tapeedirullile teekonnal enam silma jäänud objekte ja inimesi, osalesid joonistusvõistluses „Tee loodusele heategu”, laulsid karaoket, jäädvustasid paberile käejälje, maitsesid Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilaste küpsetatud pannkooke, vaatasid fotoesitlust paraadilt ja said osa muustki põnevast ajaviitest. Tegevust juhtis Juventuse juhatuse liige Karin Tõnts. 

„Möödunud aastal panime emadeklubis kokku tähtpäevade projekti selleks, et teha midagi põnevat erinevatel tähtpäevadel,” ütles Annika Kallasmaa. “Emadeklubi liikmetele tundus, et Põltsamaal korraldatakse vähe  üritusi, millest saaks koos perega osa võtta.  Siis koostasimegi  projekti, mis sisaldas ka lastekaitsepäeva tähistamist. Idee väikelaste paraadiks ja sellele järgnevaks sündmuseks sai alguse  aktiivse emadeklubilase Kate Põderi perest. Tõsiseks kaasaaitajaks sündmusele sai ka Põltsamaa linnavalitsus ja ennekõike lastekaitsespetsialist  Jane Ott.”

Annika Kallasmaa juhtis Põltsamaal lastekaitsepäeva Pipilota Viktuaalia Rullkardiina Pipramünta Eefraimitütar Pikksukka ehk lihtsalt Pipi rollis, tema tähtsamateks assistentideks olid aga Jänes ja Orav.

Lastekaitse päeva tähistamist Põltsamaal esmakordselt teoks saanud ainulaadses vormis toetas Hasartmängumaksu nõukogu.

Jaan Lukas

Lastekaitsepäev Otepääl algas laste rongkäiguga

1.juuni, lastekaitsepäev algas Otepääl traditsioonilise laste rongkäiguga Keskväljakult Otepää kultuurikeskusesse.

Kultuurikeskuses esinesid lasteaia Pähklike ja Pühajärve põhikooli lasteaiarühma Pipi loovliikumise stuudio lapsed, toimus lasteaia Võrukael laste kontsert. Kontserdil esinesid ka Otepää noortekeskuse noored, kokkutulnud huvilisi tervitas Otepää vallavanem Andres Visnapuu.

Hiljem korraldas lasteaed Võrukael mängud ja iga laps sai rõõmsa üllatusena jäätist süüa.

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/110-lastekaitsepaev2011

Õige aeg end kirja panna Haanimaa suidsusanna nädälile

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Haanimaa on üks haruldane nurgake Eestimaal, kus ikka veel on traditsiooniline suitsusaun oma tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga inimeste igapäevaelu oluliseks osaks. Haanimaa suidsu- ehk savusanna omanikud on uhked oma saunade üle ja soovivad jagada oma saunaelamusi, uskumusi, kombeid, oskusi ja teadmisi kõigi huvilistega. Ikka selleks, et sel moel edasi kanda põliseid traditsioone.

Seetõttu ootavad Haanimaa saunaomanikud 23.-30. juulini toimuval Haanimaa suidsusanna nätalal külla pärimuse ning saunakultuuri huvilisi pereti ja sõpruskonniti.

Suitsusauna nädalal kõlab rahvamuusika Lõuna-Eesti tuntud muusikute Lauri Õunapuu, Tarmo Noormaa ja nende sõprade poolt, saab näha saunafilme, osaleda suitsusauna töötubades ja õppida ise suitsusaunas liha suitsutama.

Suitsusauna nädala kava saab juunis vaadata kodulehtedel www.savusann.ee ja www.haanja.eu

Saunapäevad on 23. ja 30. juulil. Iga Haanjamaa saun võõrustab ühte saunaseltskonda. Kahel laupäeval saab kokku saunatada 80–90 saunasõpra. Koos pererahvaga saab külaline saunaga seotud töid-toimetusi teha, sest igal suitsul uma lugu, uma tegu, uma tava ja uma mekk. Mõne sauna juurde on oodata kohalikke muusikuid koos laulmiseks (pillid kaasa!). Lihtsa tervisliku toidu saab saunaperelt. Toimeka päeva südameks on SANNAMÕNU. Puhtaks ja helgeks saab nii ihu kui ka hing.

Saunadesse saab kirja panna „kes ees see mees“ põhimõttel, kirjutades eda@mooska.eu või helistades telefonil 50 32 341, Eda Veeroja. Anna oma huvist juba täna teada!

Osalemistasu 5 € osalejalt (lapsed tasuta!) tasutakse ettemaksuna (arve alusel) nädala jooksul kindla saunahuvi kinnituseks. Sellele lisandub toiduraha, mis lepitakse juba eelnevalt saunarahvaga kokku.

Majutamine on läbirääkimisel sauna omanikega, sest sauna pakkuvad pered ei ole turismitalud. Infot ööbimisvõimaluste kohta leiab http://www.visitvoru.ee/?id=244.

Lisainfo Ivi Rausi, Haanja valla kultuuritöö juht, ivi.rausi@gmail.com, tel 5305 4164.

Kolmandad Lotmani päevad võtavad vaatluse alla linnasemiootika

Tallinna Ülikooli korraldusel toimuvad 3.–5. juunil arvult kolmandad Lotmani päevad, kus sedakorda avatakse lotmanlikku linnasemiootikat ajaloolis-kultuurilisest vaatepunktist ning ühtlasi tähistatakse teemavalikuga Tallinna valimist tänavuseks Euroopa kultuuripealinnaks.

Konverentsi eesmärgiks on paigutada lotmanlik linnasemiootika oma ajastu kontekstis võrdlevasse rahvusvahelisse perspektiivi, aga samuti vaagida võimalusi seda tänastes oludes rakendada ja arendada. Linnasemiootika puudutab ja seob erinevaid teadusvaldkondi, sh linnauuringuid, kirjandus- ja kultuuriteooriat, ajalugu, rahvaluulet ja sotsioloogiat.

Lotmani päevade üheks peakõnelejaks on maailma üks mõjukamaid kaasaegseid linnasemiootikuid – New Yorgi Riigiülikooli professor Mark Gottdiener, kes tunneb muuhulgas suurt huvi nii Lotmani semiootika kui ka Eesti linnauuringute vastu. Konverentsi teiseks peaesinejaks on Leedu päritolu
kirjandusteadlane Tomas Venclova, kes õppis aastatel 1966–1971 Juri Lotmani käe all Tartu Ülikoolis. Venclova on tuntud luuletaja, luule tõlkija ning esseistina, sh Vilniust puudutavate kirjutistega. 1977. aastal sunniti Venclova Nõukogude Liidu vastase dissidendina emigreeruma, alguses Prantsusmaale ning seejärel Ameerika Ühendriikidesse. Tänaseks on Tomas Venclovast saanud Yale’i Ülikooli professor.

Lisaks peakõnelejatele astuvad ettekannetega kolme päeva jooksul üles ka teised asjatundlikud esinejaid nii ida kui lääne poolt, samuti Eestist endast. Kõige enam on külalisi Venemaalt, mitmeid ka Horvaatiast, Itaaliast, Leedust, Lätist, Poolast, Soomest, Ukrainast ja USAst. Kõige eksootilisem
külaline on Lõuna-Koreast – Sungdo Kim, urbanistikaprofessor Seoulist. Konverentsi sisulist osa toetab TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi rahvusvahelise magistriprogrammi „Võrdlev kirjandusteadus ja kultuurisemiootika“ õpetlased eesotsas prof Mihhail Lotmani, prof Rein Raua ning lektor Piret Peikeriga.

Lotmani päevad on tasuta ning ettekanded avatud kõikidele huvilistele, eelregistreerumine pole vajalik. Konverentsi töökeelteks on vene ja inglise keel. Täpne kava (vene- ja ingliskeelne) on kättesaadav Tallinna Ülikooli kodulehelt: http://www.tlu.ee/?LangID=1&action=ShowEvents&NewsID=3834&Latest=yes

Lisainfo: Piret Peiker, TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi võrdleva kirjandusteaduse lektor, telefon: 5809 5834.

Laave karjamaale kutsutakse talgulisi appi sissesõiduteed puhastama

5. ja 6. juunil toimuvad Saaremaal Laave karjamaa sissesõidutee puhastamise talgud.

Tagute üldeesmärk on luua avar ja avatud aastaringi hooldatud sissesõidutee Laave karjamaale. Otsesed ja kaudsed kasusaajad on harrastuskalamehed, külaelanikud, loodusraja külastajad, Laimjala vald, vastavate maaüksuste omanikud.

Pühapäeval alustatakse võsa puhastusega külateelt tagasipöördega Laave karjamaale. Puhastatakse tee võsast paremalt ja vasakult poolt. Teelõigu kogupikkus on 610m.

Päevakava 5.06.2011, pühapäev:
9.50 – 10.00 päeva sissejuhatus
10.00 – 13.00 lõikame ja ladustame võsa
13.00 – 13.30 Lõuna. Supp, tee, leib, või. Muu on igamehe oma kanda.
13.30 – 16.30 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted
*Kui kõike ei jõua, tee poolgi kaasa!

Päevakava 6.06.2011, esmaspäev:
07.55 – 08.00 päeva sissejuhatus
08.00 – 16.00 lõikame ja ladustame võsa
16.00 – … Päeva lõpp, diskussioon ja kokkuvõtted

Legendid:
Laave karjamaa on veel rahvakeeli Tammelaiu, Pihlatsi, Suuresilma, Paagi mägi. Saareküla alt olevat ennemuiste laeva tee läbi käinud. Merelt olid laevad tulnud läbi Suuresilma ja Paagi mäel olid mõlemal pool seljandikul paagi kohad, kus vanasti tuli põles, et laevadele õiget teed näidata. Tornimäel oli tol ajal tuletorn. Selle sajandi alguses oli üks Rootsi laev Saareküla all maale jooksnud.

Neil olnud veel nii vanad kaardid, kus Saareküla alt veel laeva tee läbi jooksnud. Paagi mägi asub Pihlatsis. Vanarahvas räägib, et Pihlatsis asub seitsme meremehe haud. Pihlatsi külje all, Mustakivi nasvas seisab vees Suure Tõllu tõlla kivi. Kanna Sander oli näinud omal ajal, kuidas Kollist tulev tulekera läks Pihlatsi poole ja oli vajunud Paagi mäele. Paagi mäel asub kivi, millel olla mingi müstiline maine. Kui kivi kõrvale magama jääd, siis pidavat üles hüütama. Titsu Juhan oli kivi kõrvalt kaevanud, kondid olla vastu tulnud. Juhan oli kondid kiiruga tagasi matnud.
Vanasti kasvanud Tammelaiul suur tammemets. See saetud maha ja müüdud jutu järgi Soome. Sajandi algul olnud veel suured tamme kännud kadakate vahel näha.

Lisainfo: Raul Traumann, tel 5054 203, raul@str.ee või Kalev Koel, tel 5033 136, kalev.koel@katiga.ee

Kultuurikilomeetril tuleb teine maastikumäng

Maastikumängu sari jätkub sel pühapäeval ,,Kultuur kolib mere äärde” pidustuste raames. 5. juunil vahemikus kella 13-18 saab taas osaleda Kalamaja ja Pelgulinna asumites toimuval linnaruumi avastusretkel. Mängulehti ja juhiseid jagatakse kultuurikilomeetri erinevates punktides, Tallinn2011 infotelgis, ökosaarel jm üllatuskohtades.

Maastikumäng toimub Tallinna Kultuuriaasta raames koostöös SA Tallinn 2011. Korraldab Linnalabor.

Laupäeval kantakse Väike-Maarjas naisi varasemast lustlikumalt

Laupäeval, 4. juunil kell 12 peetakse Väike-Maarjas Pandivere päevade raames 14. korda Eesti esivõistlusi naisekandmises.

“Tänavu võisteldakse neljal alal: naisekandmise põhivõistluses, sprindis ja maratonis ning võistkondlikus naisekandmises. Loodame, et suurem alade valik pakub osalejatele rikkalikumaid võimalusi võistlemiseks,” rääkis Väike-Maarja vallavalitsuse spordi- ja kultuurisakonna juhataja Ilve Tobreluts.

Edasi loe Virumaa Teatajast.

Tallinna Ülikooli ajaloo instituuti asub juhtima Erki Russow

Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi nõukogu valis 30. mail instituudile direktorit. Kandidaate oli kaks – praegune direktor Magnus Ilmjärv ning arheoloogia osakonna juhataja Erki Russow. Valituks osutus Erki Russow.

Erki Russow on lõpetanud Tartu Ülikooli arheoloogia erialal (1997) ning Tartu Ülikoolis kaitsnud ka magistri- ja doktorikraadi. Erki Russowi
teadustöö uurimissuundadeks on Euroopa ajaloolise aja arheoloogia, linnaarheoloogia ning kesk- ja uusaegne esemeline kultuur. Ta on osalenud või juhatanud mitmeid arheoloogilisi kaevamisi Saksamaal (Lübeck, Dresden) ning järeldoktorina töötanud Londonis Society of Antiquaries of London kutsel Suurbritannia linnaarheoloogiaga tutvumiseks. Ta on osalenud kolmes sihtfinantseeritavas teadusteemas, praegu on ta ühe Eesti Teadusfondi grandi hoidja. Russow on kutsutud 2012. aastal Briti Akadeemia stipendiaadina külalisteadlaseks University College of Londoni arheoloogia instituuti.

Erki Russow asub Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi direktori ametisse alates augusti keskpaigast, tema eelseisev ametiaeg kestab viis aastat.

Maiki Voore

Jõhvis liduvad täna kontorirotid

Täna toimub Jõhvi kesklinnas kontorirottide jooks. Rat Race’i eesmärk on tuua kontoris istujad tänavale ja nii läbi huumoriprisma propageerida heategevust ja liikuvat elustiili.

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik võidujooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes mapp ja mobii ltelefon, jalas spordijalatsid. Palun mitte segi ajada stilettojooksuga! Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race 2002. aastast Tallinna Vanalinna Päevade avalöögina.

1Jõhvi Rat Race 2011 toimub alles teist korda ja traditsiooniliselt taas 1. juunil.

Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille osavõtutasudega toetatakse Eesti Lasterikaste Perede Liidu kaudu Ida- Virumaa vaesusriskis elavate suurperede lapsi, toetamaks piiratud võimalustega laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist.

Rat Race Jõhvi 2011 toetab Iisakus elavat kasuperet, kus viie bioloogilise lapse ema Ester Treilmann on võtnud 2006. aastal enda hõlma alla ka viis kasulast – kõik ühe pere õed ja vennad. Oma lastest on neli juba iseseisva elu peal

Heategevusliku jooksu ajakava:

  • 12:00 registreerumine
  • 12:15 soojendusharjutused
  • 13:00 start
  • 14:00 venitusharjutused
  • 14:20 autasustamine
  • 15:00 ühineme mängudefestivali “Terve elu on mäng” rongkäiguga Kontserdimaja juurde

Rootsi läinud loomapidaja jättis kassid tallu surema

Saaremaa Kaarma vallavalitsuse ja veterinaarametnike koostöös päästeti nälga suremast juba kilet, toidupakendi- ning vahtplastitükke söönud kolm kassi, kelle Rootsi kodanikust omanik oli jätnud tallu saatuse meelevalda, kirjutab tänane Meie Maa.

Kliki ja vaata suuremat pilti
Kaarma vallast Endla küla taluhoonest leitud kassid on ka kuu pärast leidmist apaatsed, kuid loomade turvakodu inimeste kinnitusel nende seisund kogu aeg paraneb. Foto: MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu

“Leidsime talust kolm kassi, nad olid arglikud ning alatoitunud,” lausus Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson. “Alguses olime saanud küll teate neljast kuni kuuest kassist, kuid kohapealt leidsime neist kolm, teised olid kas hukkunud või minema jooksnud. Igatahes avanes talus ebameeldiv vaatepilt – kassidel polnud enam süüa ja puudus ka liivakast, väljaheited olid tehtud põrandale.”

Kolme kassi päästmise operatsioon sai alguse 25. aprillil, kui Rootsist laekus kassid hüljanud naise tuttavatelt Eesti Loomakaitse Seltsi teade, et Kaarma vallas Endla küla talus on kassid jäänud omapäi, omanik oli aga sõitnud Rootsi.

Edasi loe siit.

Kunstilaenutuse teenust pakkuv ettevõte tegi eduka stardi

Tartu Loomemajanduskeskuse inkubaatorettevõte UÜ Kunstilaenutus on teinud eduka stardi oma tegevuses: kunstilaenutusega tegeleva alustava ettevõtte vahendusel võttis üks Eesti suuremaid veterinaar- ja loomakasvatustoodete hulgimüügiettevõtteid Dimela pooleks aastaks rendile kaks Tartus elava taanlasest kunstniku Per William Peterseni õlimaali. Varem on ettevõtja vahendanud kunstiteoseid ka Tartu Teaduspargi seintele.

Tartu Loomemajanduskeskuse juht Raul Oreškin rõõmustas noore ettevõtte tubli alguse üle. „Võib öelda, et tegu on lausa rahvusvahelise tehinguga − Tartus elava Taani kunstniku maalid on nüüd eksponeeritud ettevõtte ruumides, millel on kontorid nii Lätis kui ka Leedus. Eriti aga teeb rõõmu see, et Eestis üsna haruldane kunstimänedžmendi haru nagu kunstilaenutus on saanud paljutõotava alguse,“ sõnas Oreškin. „Skandinaavia maades on kunstilaenutus juba aastaid edukalt toiminud ning majanduskriisi ajal aitas Soomes kunstituru elavnemisele kaasa just kunstiteoste laenutuse võimalus, mille käibed tõusid kriisi ajal oluliselt.“

UÜ Kunstilaenutus juhi Liina Rausi sõnul on Kunstilaenutuse missioon aidata kliendil leida oma miljöösse sobivad kunstiteosed ning samas pakkuda võimalust oma igapäevast keskkonda ja õhustikku kergesti muuta. Lisaks sellele saab klient hoida ennast pidevalt kursis kõige värskema kunstiga ja leiab sel viisil üles ka oma lemmikud.

„Kuna Dimela tegevus on suunatud loomade heaolule, siis võtsin Dimelasse kaasa kolm Per William Peterseni loomadega seotud õlimaali,  kahele õnnestuski leida suurepärane koht. Selles firmas on loodud meeldiv atmosfäär, millele uued maalid on kui kirsiks tordil,“ selgitas Raus.

Tartu  Teaduspark laenutas Kunstilaenutuse vahendusel noore Tartu kunstniku Edgar Tedresaare neli maali seeriast “Mootorid”, mis lisavad ilmet Protolabi sissekäigule, ning Erki Jürise korrograafid samuti kuueks kuuks. „Teaduspark on huvitatud ka edasisest koostööst ning seda eriti just noorte kunstnike loomingu eksponeerimisel,“ lisas Liina Raus.

Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultandi Juta Kuhlbergi sõnul on kunsti laenutamine kunst omaette. “Seda äri ei saa alustada lihtsalt suure rahahunnikuga – vaja on luua ja koguda suhtekapitali.”

UÜ-l Kunstilaenutus on lepingud tehtud ning esinduslikumad portfooliod koostatud kolme kunstnikuga (Per William Petersen, Sirje Protsin Petersen ja Edgar Tedresaar), paljude kunstnikega on portfoolio kokkupanek käimas. Need on põhiliselt Tartu kunstnikud, kelle loomingut alustav ettevõtte saaks laenutamiseks pakkuda.

Lisainfo: Liina Raus, liina.raus@gmail.com ning tel 5560 7971.

Allikas: Tartu loomemajanduskeskus

USA saatkond kinkis Puka koolimajale uue katuse

Fotol Puka koolimaja veel renoveerimata katusega. Foto: register.muinas.ee

Ameerika saatkonna toetuse abil paigaldati Puka vana koolimajale uus katus. Täna, 1. juunil toimub Puka kooli ja MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuse renoveerimisprojekti pidulik lõpetamine.

Üritusel osalevad USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna ning Ameerika Ühendriikide Euroopa Väekoondise esindajad, kes organiseerisid tööde teostamist ning finantseerimist.  Töid teostas AS Merko Tartu ning projekti kogumaksumus oli 501 909 USA dollarit.

Saatkonna rahastamisel ehitati Puka vana koolimajale uus kivikatus, asendati mädanenud katusekonstruktsioonid uutega ning soojustati pööning. Samuti paigaldati uus vihmaveesüsteem.
Puka vana koolihoone on ehitatud 1937. aastal. Hoone on kahekorruseline ning kõrge kelpkatusega. Vana koolihoone on muinsuskaitse all. Hoone on kasutusel koolimajana juba aastast 1937. Lisaks Puka keskkoolile tegutseb hoones Valga maakonna ainuke kunstikool. Puka keskkoolis õpib 138 õpilast ja töötab 22 õpetajat.

Kell 11 toimub pidulik tseremoonia Puka koolis ja 13.15 Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.

Lisateavet USA saatkonna kaitsealase koostöö koordinatsiooni osakonna humanitaarabi programmide kohta leiab aadressilt: http://estonia.usembassy.gov/odc.html#human

 

USA saatkonna pressi-ja kultuuriosakond: Mairis Tuisk, tel 668 8150, tuiskm@state.gov

 

Täna sõidab Tallinnas noorte laulu- ja tantsupeo tramm

Täna kutsuvad XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” loojad kõiki sõpru ja huvilisi maa ja ilma peo motiividega kaunistatud trammi nr 4, mis sõidab liinil Tondi-Ülemiste.
Üllatustetramm alustab Ülemiste peatusest kell 11.50 ja lõpetab sealsamas kell 14.15. Trammireisijaid tervitavad suvise noortepeo loojad ja peolised laulu, tantsu ja pillimängu ning mitmete rõõmsate tervitustega meie sõpradelt ja toetajatelt.
“”Maa ja ilm” on koondanud enda kõrvale palju vahvaid toetajaid ja koostööpartnereid, kellega koostöös sündis mõte teha lastekaitsepäeval midagi lõbusat ja meeldejäävat, et kutsuda kõiki selle suve suurpeole”, ütles programmijuht Raul Talmar. “Meie soov on, et kõik reisijad, kes sel päeval meie trammi satuvad saaksid lisaks trammisõidule oma teele kaasa ka hea tuju ja võibolla, et midagi näppugi!” lisas Talmar. Trammiga sõidavad XI noorte peo kunstilised juhid ja peolised.

XI noorte laulu- ja tantsupidu “Maa ja ilm” toimub 1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul. Laulupeo kunstiline juht on Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht on Märt Agu ning XI noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar. Laulu- ja tantsupidu algavad 1. juuli õhtul ühise avamisega, mis sujuvalt jätkub tantsupeo esimese etendusega. 2. juuli õhtul annavad tantsijad oma teise etenduse ning 3. juulil toimub laulupidu, mis lõpeb laulu- ja tantsupeo ühise lõpetamisega. Nii laulu- kui ka tantsupidu toimuvad lauluväljakul. Tänavune laulu- ja tantsupidu on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks selle suve suursündmusi.

 

Kurista lasteaias tutvustakse paikkonna käsitööd

Ene Kõiv enda valmistatud kotiga. Foto: Johannes Haav
Jõgeva vallas Kurista lasteaias Karukell saab veel täna vaadata käsitöönäitust, mis tutvustab mittetulundusühingusse Airaan kuuluvate inimeste loomingut nii paikkonnast kui ka kaugemalt.

Airaani eestvedaja Aita Saksingu sõnul valmisid aasta algusest kuni emadepäevani erinevad käsitöötooted: huvitavad klaasmaalid, rõõmsavärvilised siidisallid, marmorvärvidega küünlad, heegeldatud suuremad ja väiksemad kotikesed, kootud öökulliga käpikud, säärised, randmesoojendajad, soolatainast valmistatud kujukesed, fimosavist silmiköitvad kaelakeed, viltimistehnikas sõbrapäeva südamed ja seebiümbrised ning pärlikaunistustega prossid, pärlitest kõrvarõngad, tikitud kampsunid ja seelikud, kootud ja heegeldatud näpunukud, heegeldatud suvebikiinid, lõngadest meisterdatud padjakatted, värvilistest paberitest tervituskaardid, murdmistehnikas kinkekotid jne.

„Kevadperioodil tõi uut hoogu ja veidi elevustki niinimetatud. rokokoo või flamenco lõng erinevate laiustega, mille kudumi lõpptulemus on satsisall. See kõik on tõeliselt kuninglik,” ütles Saksing. Nii saigi teoks väljapanek „Kevadet oodates“ ehk siis taanduv talv ja kosutav kevad, mida saab veel vaadata kolmapäevani. Loe edasi: Kurista lasteaias tutvustakse paikkonna käsitööd

Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Eesti Rahvapärimuse Kool kutsub osalema – võta sõber, lapsed, pere ja tule suvekooli “Rahvapärimuse Suveõu”.

Suvekool seob põlvkondi ja osalema on oodatud kõik need, kes tahavad looduskaunil metsavälul koos lastega mängida, tantsida, viltida, maalida, punuda, näitust korraldada, teha lõket, korjata krantsi- ja vihamaterjali, käia metsas seiklemas, saunas ja laulda südaööl regilaule.

Pärimuskooli neljas suvekool toimub 27.-29. juunil 2011 Tartu- ja Põlvamaa piiril, Eesti Rahvapärimuse Kooli Mängude Maal (27 km Tartust Võru poole), privaatses looduskaunis kohas. Suvekooli algus on 27. juunil 13.30, lõpetamine 29. juunil 16.00. Toimumisaja sisse jääb 24h vahvat pärimusõpet. Lühike e-kursus suvekoolist ja kokkuvõtted: 4.-11. juuli 2011. Loe edasi: Osale suvekoolis “Rahvapärimuse Suveõu”

Võrokiilne teos Hilaro juubõlikontsõrdil

Foto: Uma Leht
Pühäpäävä oll’ Võrol Kandlõ kultuurimajan segäkoori Hilaro 20. kuunlaulmisõ aastalõ pühendedü kontsõrdisar’a perämäne kontsõrt. Edimäst kõrda laulti sääl viiemeistri Kruusimäe Aare teost «Paar palvid» Kauksi Ülle sõnno pääle.

Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.

Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.

Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».

Harju Ülle, Uma Leht

Võrokõisilõ uma lipp!

Ilvese Aapo,
Räpinä miis

Perämädsel võrokõisi tsõõriklavval tull’ jälki jutus, et võrokõisil olõ õi umma lippu ja olõ õi hümni. Hümniga lätt vast viil paar Umma Pito aigu, a kül tä tulõ. Om jo parõmb, ku hümn kujonõs esi – rahvas laul tä hindä süäme perrä vällä ja tuu om pääle pito kõrraga kuulda. Lipuga omma as’a tõistmuudu.

Mille võrokõisilõ lippu vaia om? Ma looda, et säänest küsümüst tekü ei, a egäs juhus õks kõnõlõ veedükse. Kuigina hallõ om, ku võrokõisil om määnegi pido vai kokkosaaminõ vai märgotus, a masti olõ õi tõmmada midägi. Päälegi om setodõl joba illos lipp, võrokõnõ saa õi ummõtõ sitõmb olla. Kimmäle andnu uma lipp võrokõsõlõ ka hindätiidmist mano.

Lippu saanu kas vai hammõ pääle tikki vai märgi pääl rõnnan hoita. Muido saa õi inne arvo, et tõõnõ inemine võrokõnõ om, ku tä kõnõlõma nakkas. A egä kõrd julgu õi kiäki võõra inemisega kõrraga uma keelen kõnõlda. Nii või minnä tükk aigu, inne ku välläütlemise vai sõnno perrä arvo saias, et tõõnõ om kah õks samast kandist peri. Tuu tähendäs, et om vaia universaalsõt võrokõsõ märki vai tõistmuudu üldä sümbolit, ja tuu märgi otsmisõ man olnu kavval kõrraga lipp kah är tetä.

Vahejutus kõnõlõ, et üts soomõ-ugri kiili uurja Poolamaalt, Szymon Pawlas, om vällä paknu soomõ-ugri lipu mõttõ ja kavandi. Sääl om soomõ-ugri riike lipuvärvega Skandinaavia rist – tuu om heraldilinõ (heraldika – vapisüstem, kon egä märk ja värv tähendäs midägi kimmäst – UL) termin ja näütüses Seto lipul kah – ja tuu rist om köüdetü katsakannaga.

Katsakand om heraldilisõn keelen pükälrist, eestläse jaos Muhu mänd. Katsakand om kimmäs märk, tuud om Võromaal kah väega pall’o tarvitõt ja mul olnu õs midägi tuu vasta, ku tä võrokõisi lipu pääle kah jõudnu. Loe edasi: Võrokõisilõ uma lipp!