Päev: 31. mai 2011

Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Foto: www.kogukonnad.ee
Neljapäeval, 2. juunil algusega kell 16 toimub raamatu „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ tutvustus ja avalik dispuut, kus keskkonnateemade üle arutlevad sotsioloog Mikko Lagerspetz, ökoloog Mihkel Kangur, keskkonnakaitsja Mari Jüssi ja kogukondlane Toomas Trapido.

Esitlus ja arutelu toimuvad Mare hoone ruumis M-134 (Uus-Sadama 5, I korrus), neile järgneb vastuvõtt Mare aatriumis.

„Läbi aegade on olnud utoopiaid paremast elukorraldusest, mille keskmes on kogukond. Ökokogukondi võib käsitleda 21. sajandi unistusena, mis otsib lahendusi kaasaegse ühiskonna probleemidele – keskkonnaga seotud riskidele ja individualistlikust elustiilist tulenevale üksildusele,“ sõnas kogumiku toimetaja, Tallinna Ülikooli sotsioloogia professor ja Elustiilide uurimiskeskuse juhataja Airi-Alina Allaste.

„Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ näol on tegu esimese raamatuga sarjast „Elustiilid“, mille eesmärgiks on elustiile käsitlevate originaaluurimuste tutvustamine Eestis. „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“ on sotsioloogilisel uurimusel põhinev kollektiivmonograafia ökokogukondadest Eestis. Loe edasi: Ilmub raamat „Ökokogukonnad retoorikas ja praktikas“

Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Viimsis toimuvad 4.-5. juunil 2011 Harmoonikumi Ilupäevad, mis on suunatud naistele, kes on otsustanud jääda igavesti nooreks ning soovivad säilitada suurepärast väljanägemist ja head tervist igas eas.

Ilupäevade loengutes ja õpitubades jagatakse kahe päeva jooksul praktilisi teadmisi-oskusi, kuidas hoolitseda oma ilu ja tervise eest loomulikul-looduslikul moel, nii seespidiselt kui välispidiselt. Omaette lisaväärtuseks on Ilupäevadel serveeritav tervistav toit, mida osalejatel on meeldiv võimalus nautida nii kohvipausidel kui lõunalauas. Loe edasi: Harmoonikum korraldab Viimsis ilupäevad

Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.

Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.

Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.

Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest

130 aastat Võrumaa laulupidusid

Laupäeval, 4. juunil kogunevad Võrumaa lauljad, tantsijad ja pillimängijad taas Kubija vabaõhulavale 92. Võrumaa laulu- ja tantsupeole. Käesoleva aasta peo teemaks on heinaaeg.

Peoga püütakse taastada toonane heinaaeg ja näidata 130 aastast Võrumaa laulupeo traditsiooni, tema aus ja hiilguses. Lauljate kaunite häälte abiga leiavad õiged tantsusammud meie oma maakonna tantsijad ja näitavad uutmoodi ilu turnijad.

2.-3. juulil 1881 toimus Võru Saksa Seltsi juures Võrumaa I laulupidu. Siis ei teadnud veel keegi, kas see kaunis traditsioon saab jätkuda või vajub aegade hämarusse. Usku peo toimumisse näitasid üles 12 laulukoori 150 lauljaga ja 5 pasunakoori 46 mängijaga.

Jakob Hurt on öelnud: ”Eesti rahvas on igal ajal laulja rahvas olnud. Kõige vanematest aegadest saadik on eestlased oma elu kätkist hauani lauluga ehtinud. Lauldi rõõmus, lauldi kurbuses. Tegid käed tööd, astusid jalad – suu ja süda laulis. ” Need sõnad iseloomustavad ka võrumaalasi. Loe edasi: 130 aastat Võrumaa laulupidusid

Urvastõn peeti urbanipäävä laata

Pühäpäävä sai Urvastõ kandi rahvas kokko Urvastõ kerigumõisa pargin, et pitä viiendät kõrda urbanilaata. Et perämädsel aol om hulga laatu peetü, sõs olli joudnu kauplõma tulla päämidselt uma inemise. Urvastõ rahvarõivameistri Bergmanni Karille (pildi pääl) möi Urvastõ ja Karula kihlkunna prundsirõivast tettüid as’akõisi: sallõ, kruusi- ja kohvikannilämmistäjit. Nuu perämädse lätsi Karille jutu perrä kõgõ inämb kaubas.

Harju Ülle, Uma Leht

Loomakasvatajad saavad toetust

Kihnu maalammas. Foto: erakogu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 2. juunil loomakasvatustoetuste väljamaksmist. Toetusesaajaid on tänavu 5123 ning makstakse viit erinevat toetust kokku 20,9 miljonit eurot.

Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.

Ammlehma ja ute kasvatamise toetus on seotud taotlemise ajal karjas olevate loomadega. Ammlehma pidajaid on mullusega võrreldes poolesaja võrra rohkem, loomade arv on kasvanud ligi 4000. Ute kasvatamiseks toetuse saajaid on sama palju nagu 2010, aga loomi on ligi 3300 rohkem. Kokku kasvatatakse toetuse abil rohkem kui 73 000 ammlehma ja utte.

Veise, ute ja piima täiendav otsetoetus põhinevad varasematel taotlusperioodidel taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud ühikutel. Need on nn tootmisest lahtiseotud toetused: loomi ei pea praegu enam karjas alles olema, küll aga peab taotleja jätkuvalt põllumajandusega tegelema. Selliste toetuste eesmärk on motiveerida neid põllumajandussektoris jätkama ning planeerima tootmist pigem tegelikust turunõudlusest, mitte saadaolevatest toetustest lähtudes. Loe edasi: Loomakasvatajad saavad toetust

Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Foto: Uma Leht
Koolilats saa huvitava kodo-uurmistüü tetä ka ütest kotussõst tõistõ kolinust tarõst vai varivalimiisist, mitte õnnõ inemise eloluust vai kodoküläst.

«Inemisel või olla huvitav ja keerolinõ elolugu, a sama põnnõv või olla ka üte maja elolugu,» ütel’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur, ku tä kõnõl’ Võro maakunna 32. koolinuuri kodo-uurmisvõistlusõ töiest. Rändäjäst majast, hindä kodomajast, kirot’ uurmistüü Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Tohvi Anna, vallavanõmba Tohvi Rauli tütär.

Maja oll’ olnu Viitka kandin Lauri külän Lauri talon. «Ku päält sõta käve Vahtsõliina välläehitämine, sõs tuudi tühäs jäänüid majjo alõvihe ja panti üles,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Majan oll’ rajooni aigu võõrastõmaja seen, 1959. aastagast internaatkooli tarõ ja perän sai Tohvõlõ.»

Ruusmaa nimmas’, et viil üts esieräline tüü oll’ tettü ravvatüüfirmast AS Lapi MT – «Roostevaba Võru visiitkaart» (Kõlli Hardi Võro Keskliina gümnaasiumist). Loe edasi: Kodo-uurmistüü saa tetä eski rändäjäst tarõst

Täna näeb Lahemaal haruldasi filme

Täna kell 10 algab Palmse mõisas Lahemaa 40. sünnipäevale pühendatud filmipäev, kus linastuvad Lahemaal 50 aasta jooksul filmitud kaadrid. Kaadrid pärinevad Lahemaa rahvusaprgi arhiivist, ERRi arhiivist ning erakogudest.

Filmilõigud on valitud nii, et nad oleks kõnekad nii omas ajas kui tänapäeval. Paljude lõikude puhul on tegu esmaesitusega – näiteks on filmilindil kuulsad 1972. aasta Altja jaanituli ja 1974.aasta Muuksi jaanituli.

Filmilõikudel, mis pärinevad 1960ndatest ja 1970ndatest aastatest, on kohalikku eluolu, rikast loodust, rahvuspargi tegemisi ja ka nüüdseks legendiks saanud inimesi nagu kuulus Paarma Vunts, kuulus Altja laevaehitaja.

Näidatavad lõike kommenteerivad Viivi Voorand, Maie Orav, Anne Kurepalu, Saima Gordejeva ja Harald Lass.

31. mail toimuvale filmipäevale oodatakse elukutselisi filmitegijaid, Lahemaa elanikke ja lihtsalt filmi- ja ajaloohuvilisi. Filmipäevadel tänatakse ka Lahemaa rahvuspargi looduse- ja kultuurihoidjaid.

Filmipäeva ”Lahemaa rahvuspark 40” ajakava ja filmilõikude loetelu leiab Keskkonnaameti kodulehelt http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/80970/

Laupäeval tähistatakse Otepääl taas Eesti lipu päeva

Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamine Otepääl

Sel laupäeval tähistatakse Otepääl  Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäeva ja peetakse lõuna-Eesti memme-taadi suvepidu.

Otepää Maarja koguduse vaimuliku Marko Tiirmaa sõnul heisatakse tradistiooniliselt 4. juunil kell 10 koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga rahvuslipp Otepää kirikumõisas.  Kell 11 siirdutakse Otepää vanale kalmistule, kus avaldatakse austust seal puhkavatele EÜSi vilistlastest kirikuõpetajatele. Kell 16 viiakse Otepää kirikus läbi Eesti lipu õnnistamise 127. aastapäevale ja Villem Reimani 150. sünniaastale pühendatud pidulik jumalateenistus. Jutlustab EÜS-i vil! emeriitõpetaja ja -kaplan erukolonel Tõnis Nõmmik. Jumalateenistuse järel esinevad Lõuna-Eesti memme-taadi suvepeo koorid kontserdiga.

Samal päeval peetakse Otepääl ka lõuna-eesti memme-taadi suvepidu. Kell 17.30 liigub suvepeo rongkäik kiriku juurest Tehvandi suusastaadionile, kus kell 18 pidu ka algab. Valga maakonna rahvakultuurispetsialisti Eha Mandeli andmeil kohtuvad suvepeol Võru,  Põlva ja Viljandi maakonna lauljad, rahvatantsijad ja – muusikud. Kokku osaleb peol 72 rahvakultuurikollektiivi 800 taidlejaga. Suvepidu juhib Veikko Täär.