võro kiil

Nahaparkminõ – paras vaiv

nahaparkimine — Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Päts tulõ Ruusalõ

Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.

«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…

Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.

Uma Leht

Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Artur Adson. Foto: Võro kiränduse kodoleht

Eelä kõlasi Sännä mõisan võrokeeline luulõ aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa 37 koolilatsõ esitüsen. Kõge inämb kittüst jagosi Pikäkannu kooli opilaisile ja oppajile.

Latsi luulõlugõmist kullõl ka hindajite kogo kuuhsaisun Vijardi Külli (Puiga Rahvamaja juhataja), Kala Urmas (Võro Instituudi keeletundaja) ja Hinrikusõ Henrik (Põlva Ütisgümnaasiumi opilanõ, tunnõt lõõdsamängja).

Kittüse jagosiva I – IV klassi vannusõrühmän nii:

I kotus – Rasmus Kärbla (Vilustõ Põhikuul, oppaja Aasa Liiv)

II kotus – Laura Hõimla, Jane Pelska, Kristjan Leonov (Pikäkannu Põhikuul,
oppaja Kadi Kronberg)

III kotus – Jos Kristian Krevald (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar)

V – IX klassi vannusõrühm:

I kotus – Koit Roots (Pikäkannu Põhikuul, oppaja Kadi Kronberg)

II kotus – Ain Mägise (Krabi Kuul, oppaja Merike Niitmets)

III kotus – Hebo Rahman (Osola Põhikuul, oppaja Merili Küppar) Loe edasi: Adsoni-võistlusõl hilgassi Pikäkannu kooli latsõ

Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Jüva Sullõv

Väiku Eesti kotsilõ saa uhkõhe ja ilosahe üteldäq: Eesti um suur maa – taa sisse mahus ummi põlitsit kiili ja hõimõ inämb ku üts. Niisama um lugu Eesti Vikipeedijidega – lisas eestikeelitsele um olõmah ka võrokeeline.

Tuu, et meil um kats umakeelist Vikipeediät, um väega loomulik asi, ku mõtõldaq, et algusõst pääle um Eestih olnuq kats umma kiräkiilt – talliina ja tarto kiil. Täämbädse päävä päämädses lõunõeesti kiräkeeles um tarto asõmal kujonuq võro kiil ja tuuperäst um ka miiq tõõnõ umakeeline Vikipeediä nimelt võrokeeline.

Tuu, et Eesti tõõnõ Vikipeediä uma nime ja sisu poolõst võrokeeline um, tähendä-äi siskiq, et tä väega kitsahe ja kinnitselt võrokeeline olõsiq. Artikliq ummaq tah külh kirotõduq võro kiräkeeleh, a lisas toolõ ummaq võro Vikipeediähe väega oodõduq ka seto, mulgi ja tarto keele mõistjidõ umah keeleh kirotõduq artikliq. Seto- ja mulgikeelitsit artikliid meil mõni jo um kah. Nii või üteldäq, et võrokeeline Vikipeediä um laembalt võttõh täämbädse päävä lõunõeesti keele entsüklopeediä, miä um mõtõld vabas pruukmisõs ja ütistüüs kõiki lõunõeesti kiili ja keelepruukõ mõistjilõ. Loe edasi: Eesti um suur maa – meil um kats umakeelist Vikipeediät

Imäkeelenätäl lõppi kontsõrdiga

18. urbõkuu õdagu hel’osi Võro kultuurimajan Kannõl õrnast rahvalauluviisist pungimürtsüni vällä – oll’ imäkeelepääväle pühendet võrokeeline koorikontsõrt.

Kontsõrdi huugu hoitsõ üllen õdagujuht ja kolmanda Uma Pido lavastaja Tagamõtsa Tarmo, üten avidi tsärre koorijuhi Otsari Silja, Tammeoro Saidi, Lindali Kalev ja tõsõ. Imäkeelepäävä ilokõnnõ pidi Mehikuurmast peri Kalla Urmas.

Fotol Põlvamaa, Haaslava ja motomiihi kuur laulman «Agraarpunki», iist ütlese dirigent Lindali Kalev ja kirämiis Contra.

Harju Ülle, Uma Leht

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet kontsõrdilõ

Tulkõ imäkeelepääväle pühendet võrokeelitsele kontsõrdilõ! Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel. Kontsõrt om kõigilõ massulda.

Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!

Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Parksepä Keskkooli latsikoori.

Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna (kae http://www.wi.ee/index.php/miasunnus/382-paromba-keeletundja-omma-teedae).

Kõrraldasõ Võro Selts VKKF ja Võro kultuurimaja Kannel. Tugõva Võro vallavalitsus, Võro liinavalitsus ja Kulka Põlva ja Võro ekspertgrupi. Loe edasi: Tulkõ imäkeelepääväle pühendet kontsõrdilõ

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

sõamehe — Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Haabsaar_Ivar — Haabsaarõ Ivar. Foto: Uma Leht

Ku maal midägi ette võtta, sis om hääs põh’as tuu, ku sul om kotus hindäst, arvas Haabsaarõ Ivar (37), kiä ehitäs Vahtsõliina lähkül Ronkusõl vanavanõmbidõ talon palkmajjo ja om eloga rahul.

Olõt esi taa palkmajatüükua üles ehitänü?
Jah, joba 11. aasta lätt. Mõtli, et midägi piät tegemä, mis hindäle huvvi pakk ja sisse kah tuu. Sai tassakõistõ tettüs, inämbüs massinist om hindä tettü. Palgitreipinke pall’o tehassõ ummi ei olõki. Nakkat kaema, kuis kõgõ ratsionaalsõmb om tetä, ja mõni asi tulõ odavamb esi tetä.

Kas oll’ rassõ tühä kotussõ päält pääle naada?
Iks oll’ rassõ edimält ostjit otsi. Sai muu tüü mant alostõdus, oll’ lihtsämb. Hindäle sai edimält tettüs väikeisi asjo: pinikuut hoovi pääle, kaosalvõ.
Hää, et kotus om uma. Siin olõ kõikaig elänü, 1939 ehitet vanavanõmbidõ maja om hindäl kõrdapiteh remondit. Alostusõs om tuu üts pluss, ku olõ-i vaia huunit osta. Tüüle kah lähkühe kävvü!
Loe edasi: Haabsaarõ Ivar: katsast tüütunnist päävän jääs iks veitüs

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo

Küttepuud võinu olla aastas ette

kyttepuu — Männisalu Arvi lõikas ja lahk esi puid – tulõ odavamb. Foto: Uma Leht

«Mul om küttepuid kõik aig tagavaras, a iks telli egä aasta mano – vanal inemisel piät kõkkõ tagavaras olõma!» muheli Parksepä naanõ Tšvalko Helju (81) uma aho segämise man. Seo tarkusõ perrä teten om tarõ kõgõ lämmi ja korsna puhta.

Helju tell hindäle joba lahudu küttepuu. «Pliidi ala pandmisõs 30 cm pikä ja ahopuu 50 cm pikä, kokko iks kümme rummi,» selet’ tä. «Virna pandmisõs palka kah viil inemise: suurõ puu omma mu jaos rassõ.» Helju om pruuvnu külh küttepuid hinna perrä telli, a hariligult küsüse kõik müüjä ütte ja samma hinda. «Nä olõssi nigu hinnan kokko lepnü,» märgot’ Helju.

Helju naabrimiis Männisalu Arvi (72) om noorõmb ja tsäpemb, timä lõikas-lahk küttepuid ja lavvasälgi iks esi. Kukki naasõga katõ pääle om puiõ ostminõ keremb, om tuu pensionääre jaos peris suur välläminek. «Ku ostminõ tulõ, sis lätt mõlõmbal iks kolmandik pensionist õkva är,» ütel’ Arvi.

Küttepuuäri lätt häste
«Krõpõmbidõ ilmuga oll’ telefon verrev. Pall’o inemise ei ihna rahha «raisada» ja uutva, kas ülepää lätt talvõl külmäs,» ütel’ Filingu Valmer (38), OÜ Filmer juhatusõ liigõ, kiä müü küttepuud päämidselt Võro liina inemiisile.

Sääne ilma perrä küttepuiõ ostminõ olõ-i Filingu Valmeri jutu perrä mõistlik. «Soovida järgmädse talvõ küttepuu iks keväjä är osta. Sis om hind kõgõ madalamb ja nii saat sügüses hindäle joba kuiva küttepuu. Kimmä kundõ, kiä mu käest joba aastit küttepuid telvä, saava tsipakõsõ hinnast alla kah. Hariligult võetas iks kümme rummi kõrraga. Ku om kipõlt vaia ja rahha olõ-i kõrraga anda, sis anna perrämassu pääle kah.» Loe edasi: Küttepuud võinu olla aastas ette

Jututarõ külaliseks homme Leo Kunnas

Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee

Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’

Minevä nätäl saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Risto Kööts Võro Kreutzwaldi kooli 11. klassist ja Laura Eiche sama kooli 8. klassist.

Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti novvembrin veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõgõ suurõmba’ punktisumma’ saanu’ opilasõ’. 11. klassist saiva’ kutsõ 20 ja 8. klassist 25 nuurt.

Olümpiaadilõ tull’ mõõtu võtma 11. klassist 14 ja 8. klassist 20 opilast. Vanõmba vannusõrühmä võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Lauri Kasak (Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 52 punktiga ja Sander Erik (Vahtsõliina gümnaasium) 51 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Elis Tiivoja (Rõugõ põhikuul) 57 punktiga ja kolmanda kotussõ Kristiina Kiidma (Vahtsõliina gümnaasium) 54 punktiga.

Tiidmiisivõigõlusõl oll’ nigu varrambagi keeleülesandit (tull’ tõlki võro keelest eesti kiilde ja vastapiten). Viil pututiva’ olümpiaadiküsümüse’ Rõugõ kihlkunda ja kiränik Kauksi Üllet, kinkal om timahavva 50. hällüpäiv.

Muu hulgan küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil alalõ jäässi. Nii põhikooliopilasõ’ ku ka gümnasisti’ löüdse’, et võro keele oppust pidänü koolin inämb olõma ku parhilla. Kõrrati ka tuud vanna tiidmist, et kiil ei häö’, ku taad pruuki’. Arvati, et võro kiilt om kõgõ parõmb oppi umilt vanavanõmbilt. „A kinkal naid ei olõ’, võisi’ esi’ arvutist otsi ja uuri võro keele kotsilõ,” kirot näütüses 11. klassi arvõstusõn tõsõ kotussõ saanu Lauri Kasak Võro Kreutzwaldi gümnaasiumist. Nimmati viil võro keelen lugõmisõ, niisamatõ võrokiilside saatidõ kullõmisõ-kaemisõ tähtsüst jm.

Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro Instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.

Kabuna Kaile

Hani omma tähtsämba ku pini

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Kandlõtegemise lust

Kannel — Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Kas külmäs kah lätt?

Pulga_Jaan — Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan. Foto: Harju Ülle

Mi kandin om ilm nii hiitlik, et ilma etteütlemisega om kerge võssu minnä. A vana luudusõmehe mõistva luudusõ märke perrä siski ütte-tõist ilma kotsilõ ette nätä.

«Olõ mitmit aastit ilma kaenu – kuigi luudus om veidükese iks sassih kah ja ei mõistaki kiäki inämb täpsele üteldä – ja arva, et seo kuu keskpaigah piässi külh tulõma kõrralik talv ja om jutiga piaaigu märdsi lõpuni vällä,» märgot’ Räpinä aianduskooli luudusõ-oppaja, jahimiis ja tsirgu-uurja Lepiski Arvi. «Märdsi algusõh tege üte väiku sulalainõ, nii nädälidse, sis lätt viil külmäle ja om jutiga nikani ku keväjäni.Väega suurt lummõ es tohtnu tulla. A näüs, ku täppi taa lätt!»

Lepiski Arvi selet’, et illast talvõ tulõkit näkk’ ette näütüses tsirkõ perrä. «Meil omma rändtsirgu är liiknuva, a Lääne-Eestih ommava hani ja luiga viil kohal. Kiivitäjit oll’ vana-aasta viil nättü. Mõtsaelänigu näivä ette, et äkilist külmä ei olõ tulõmah.»

Antsla ja Varstu kandin toimõndaja luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan ütel’, et luudusõmärke ja eläjide üllenpidämise perrä oll’ jo süküskuun selge, et varahast külmä talvõ seokõrd ei tulõ.

«Ku tulõ kipõlt külm talv, sis eläjä ruttasõ asjuga, a seo süküs om näil olnu kõgõga aigu küländ,» selet’ Pulga Jaan. Mõtsatsikol es olõ kipõt joosuao päälenakkamisõga: «Mõtsatsiga naas’ viil detsembri lõpun päivä ümbre koosõrdama,» kõnõl’ Jaan.

Eski talo lambidõ päält oll’ nätä, et näil ei olõ tuu as’aga kipõt. «Novembri lõpun vei oina lauta ja lamba olli sis viil tävveste rahuligu,» selet’ Pulga Jaan. «Järgmäne märk om rebässide joosuaig, tuu piät jahikallendri perrä kuu ao peräst pääle nakkama. Mõni aasta nakkas poolõst jaanuarist, a minevaasta es liigu 10. veebruaril viil mitte üts kurat põllu pääl. Ku olnu uuta, et süküs tulõ varahanõ, olõssi repän poigõga rutanu.» Loe edasi: Kas külmäs kah lätt?

Telli saa näütüst vana Võromaa kindist

2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.

Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.

Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.

Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut

Võrukeelne teater Luunjas

Algas taas “Mino Võromaa” kirjatööde konkurss

Võro Instituut kuulutas vällä

25. latsi ja nuuri võrokiilside kirätöie võistlusõ

MINO VÕROMAA

Oodami juttõ, luulõtuisi, nal´ajuttõ, näütemängõ, katõkõnnit, märgotuisi, laulõ – kõiksugudsõ’ kirätüü’ omma’ oodõdu!

Timahavva saava’ latsõ’ ja noorõ’ valli’ 13 teema hulgast, hinnatas iks vannusõrühmi perrä (I-III, IV-VI, VII-IX ja X-XII klass). Teema piä-i olõma, a või olla ka jutu päälkiräs. Kiä taht, või kirota’ ka mõnõl tõsõl, süämelähküdsel teemal.

„Mino Võromaa 2012” teema’ omma’:

Lähäs küllä…
Mul om külh Võromaal hää ellä’
Võromaa om ilmanaba
Koolibussi lugu/luu’
Kuis mi mardisandin/katrisandin kävemi
Midä saa/ei saa’ osta’ raha iist
Mu edimädse’…
Ilmast om viil ütte ku tõist puudu. Ma nakka vällä löüdmä (leiutama)!
Mi ao rõiva’
Mille tetä’ sporti
Hängmise mõnu’ ja hädä’
Määne om Võromaa 25 aastaga peräst?
Mu kõgõ pikemb käümine vai rattaga sõitminõ vanna Võromaad piten

Oodami latsi ja nuuri võistlustöid ildambalt 29. radokuu (29.02.) pääväs meili pääle kaile.kabun@wi.ee.

Üts osavõtja või saata’ võistlusõlõ kuni kolm tüüd. Ku tüüd kuigi meili pääle saata’ ei saa’, või käsikirä saata’ Võro Instituuti, Tartu 48, 65609 Võro liin.

Kõgõ parõmba’ tüü’ avaldõdasõ’ sarja „Mino Võromaa” 25. latsiraamadun.

Lähembält saa võistlusõ kotsilõ küssü’ 782 8753, 525 3215 (Kaile Kabun). Kae’ ka www.wi.ee!

Tulõkil võrokõisi tsihisäädmise päiv

Triinu Ojar — Ojari Triinu. Foto: maavald.ee

Hää võrokõnõ, oodami Sinnu võrokõisi tsihisäädmise pääväle riidi, 9. joulukuul (9.12) kell 10 Võro instituudi maja (Võro, Tartu tn 48) I kõrra saali.

Päävä mõtõ om küdsänü seo aastaga joosul, ku Võro Seldsi VKKF rahvas ja tõsõ võrokõsõ omma esi kokkosaamiisil (tsõõriklaud, keeleseminär, suvõülikuul, listi-arotuskotusõ Internetin) arotanu uma asja ajamisõ tulõvikku. Arvamiisi om kokko kor’at mitmõsugumaidsi. No tundus, et naidõ ja viil vahtsidõ mõttidõ põh’a pääle saassi kokko leppi mi ütidse päätsihi ja vahtsõmba tegemiisi kava.

Tsihisäädmise päiv proomitas kõrralda niimuudu, et kõik sõnna saassi, a et arotus ülearvo pikäs ei läässi ja väega är ei väsütäsi. Tuu tähendäs tüüd ja arotamist vähämbä kambaga ja sõs ummi mõttidõ tõisilõ kõnõlõmist ja kõigi mõttidõ umavaihõl kokkopandmist. Päivä avitas vitä Asko Talu. Arotuisiga plaanimi lõpuni jouda kell 13.30. Sõs tahassi istu ütidsele tsõõri ja kõnõlda pia otsa saavast aastagast: miä ja kuis võrokõisi as’a ajamisõn edenenü om? Kell 14 panõmi lavva pääle midägi süümises ja serpämises ja arotus jakkus veidü vabamban vormin.

Kiä saa, või ütidse lavva pääle midägi üten võtta! Andkõ hindä tulõkist ildampa 7. joulukuus teedä (triinu.ojar@wi.ee)! Kõrraldasõ Võro Selts VKKF, Võro Instituut ja tugõ Võro Maavalitsus.

Triinu Ojar, Võro Seldsi VKKF juhatus, tel 533 22 153

Maainemist massa-i halvusta

Nõlvaku Kaie,
võrukõnõ

Tõnõkõrd nakkas mõnõ suurõ liina inemise jutust halvastõ kõrva ütlemine, nigu olnu kõik maamehe üttemuudu kasimalda olõmisõ ja lühkü aruga, kes viitvä aigu poodi man ollõpudõli takan.

Ku sääne ütlejä tõnõkõrd Talina ja Tartu vahelõ tettü suurõ tii päält muialõ kah käänd ja kasvai siinsaman Võrumaal ümbre kaes, sis tä peas õmõta nägemä, ku pall’u om kõrda tett, ümbre ehitet ja ka peris vahtsõid majju ehitet.

Ku ilusa omma aia, ku pall’u om nurmi villä all, ku pall’u kõrralikkõ hainamaid ja mõnõl puul ka eläjäkarju. Ja kel maad kümnide hektaridõ viisi käen ei olõ, nuu kasvatasõ maaskit, hõrakmarju, põrknõid vai muud säänest, mis süvvä sünnüs ja kõigilõ tarvilik.

A et tuust tüüst är ellä ja latsõ koolita jõvvas, peat olõma nutti õks kõvastõ rohkõmb ku mõnõl liina untsantsagul, kel egä kuu kimmäst kotsist palk uuta om.

Mul om tunnõ, et õkva maainemiisi putt kõgõ enämb ka tuu jutt eloaig opmisõst. Üts asi om tuu, ku tüü mant pääväs vai katõs tävvendüskoolitusõlõ saadõtas, sääl loengu är kullõt ja perän suurõ ja uhkõ paprõ saat, et olõt nüüt korgõmbalt koolitõt ku inne.

Hoobis tõnõ om henele selges tetä, kuis tsentneride viisi egäsugutsõid paprõid kiruta, et mõnõst fondist talueloga edesiminekis rahha saia. Esiki kardulõid ja ubinõid om lihtsämb maaha müvvä, ku tiiät, mis elläi om Interneti Mol’oraamat ehk Facebook. Loe edasi: Maainemist massa-i halvusta

Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Luisk_Ahto — Luisu Ahto ütehn latsiga. Foto: Uma Leht

Haani kooli poissõ käsitüüoppaja, Vahtsõliinast peri Ruusmäe miis Luisu Ahto (51) oppas puutüüd joba kümme aastakka õnnõ võro keelen ja paikligõl poiskõisil olõ-i seoniaoni vaia olnu tõlki appi pallõlda.

Kõnõlõtigi poiskõisiga kõgõ õnnõ võro keelen?
Joba kümme aastat om mul lubatu tuud tetä ja kiäki ei olõ kõrralõ kutsnu.

Kas poiskõsõ saava kõgõst arvo? Kas vasta kah kõnõlõsõ?
Tuust, mis tunni teemaga kokko lätt, saava kimmähe arvo. Üle ei olõ kiäki midägi küsünü. Osa kõnõlõs vasta kah.
Arva, et käsitüütunni saa võro keeleh anda, a keemiätunni ei saa: väävelhapõ tulõ määnegi hüdsihapu, midä ütski raamat ei kiroda!
Oppaja ei suta säänest mahtu är siiti. Muusigatunnih saa külh mõnõ laulu võro keeleh laulda.

Midä poiskõisiga meisterdäti?
Üts tunn om teooria ja tõnõ tunn om praktika. Tapitegemine, täpsele lõikaminõ, tüü viimistleminõ. Ku lats tunnist ossa võtt, sis tä saa suurõst pääst esi sändse tüüga toimõ, ei piä kedägi appi kutsma. Loe edasi: Luisu Ahto: olõmi eski haanimehe piipu meisterdänü

Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Ku om kimmäs tsiht ja hää lõvva, sis saa ka väikuhe valda rahha tuvva ja tüükotussit luvva, tiid Orava vallavanõmb Plakso Ülo (41). EPAn põllumajandusõ mehhanisiirmist opnu ja varramba ütessä aastat Põlva valla majandusnõvvomehe ammõtit pidänü miis om elo vana Võromaa veerevallan käümä vidänü.

Ku vallavanõmbas sait, sis tahtsõt latsiaia ja kooli staadioni kõrda saia, Piussa vahtsõ keskusõ tetä, no omma nuu as’a olõman. Kas no omma mõttõ otsan?
Laululava om viil tetä, mõisakompleks kõrda saia. Mõttit om rohkõmb ku rahha. Tahami tetä vanna sovhoosi katlamajja pritsikuuri ja hanki vahtsõmba tulõtõrjõmassina. Vana tulõtõrjõmassin ja kümme miist omma olõman, Verskah saiva oppust kah. Et tuud vaia om, tuu mõtõ sai huugu mano, ku meil viimäne suurõmb palaminõ oll’.
Seo ilma aigu olõnõs kõik tuust, kuis projektest rahha saat. Masu oll’ üttepite halv, a tõistpite andsõ võimalusõ kats suurt asja ütekõrraga odava raha iist är tetä: staadioni ja Piusa külästüskeskusõ.

A kas koolin om ka latsi, kiä staadioni pääl trenni tennü?
Om 81 last, kümmekund last käü ka naabrivaldust mi kuuli. No a meil om ka kõrralik koolimaja, võimla, staadion… Ja Oravil om ummamuudu hää vaimsus. Latsõ ja oppaja omma väega tubli. Kaitsõliiduh, luudusõ tundmisõh, perämädsel laulupidol oll’ üle poolõ kooli, seokõrd kats rühmä väläh… Keväjä kooli lõpõtanu tütärlats sai jaanuarih Eesti meistris korgushüppeh ja Balti võistlusõl tull’ kolmandas. Kats Suurmanni Vendu treenitüt korvpallipoissi omma jõudnu Eesti nuurikuundistõ.

Nii et tuu jutt om õigõ, et kõik kõvõmba sportlasõ omma maalt tulnu?
Ku kaet olümpiävõitjit, sis mitu tükkü lövväti, kiä om Talinah koolih käünü? Arva, et üte lövvät! Suurõ võitja omma kõik tulnu maakotsist, maakuulõst. Eks latsõl om maal veidemb nii halva tii valikit ku ülepää valikit, mille vahel tõmmõlda. Saa üte hää as’a pääle jäiä. A tuu sais ka inemiisi pääl. Liinan võiva treeneripalga hää olla, a ku inemine tege õnnõ palgatüüd, ei tii hingega sporditüüd, ei olõ ka tulõmust. Loe edasi: Et inemise maalõ tulnu, pidänü mõttõlaadi muutma

Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis

Mi kandin kasvatõt viinamari mass neli-viis eurot kilo ja saa-i kuigi säästüpoodi üte-katõ euro vasta, ummõhtõ omma pall’o inemise nõun marju hää maigu ja puhtusõ iist korgõt hinda masma. A nigu om ka muu söögikraamiga, om väikul talonigul rassõ ummi viinamarju suurtõ puuti müüki saia.

Meelis Värnik. Foto Uma Leht — Meelis Värnik. Foto: Uma Leht

«Piässi olõma suurõ kogussõ, et viinamarju kohegi müüki saia,» ütel’ Eesti viinamar’akasvatamisõ «esä», Räpinä aianduskooli viinamar’akasvatusõ oppaja Kivistiku Jaan. «Mi viinamarju saa osta päämidselt kasvatajidõ mant kotost, a ka mahhekaubapoodist.»

Eestin eläse õnnõ viinamarju kasvatamisõst är ütsiku talo. Võromaal om suurõmb viinamar’akasvatajidõ «punt» Kurõnurmõ kandin – Pruuli-Kaska ja Väikemetsa talo – ja Värniku Meelis sääl lähkül Liinamäel.

«Kirodi keskkooli lõputüüs äriplaani viinamar’akasvatamisõst,» tulõt’ Värniku Meelis miilde, kuna timäl viinamar’a-plaan idanõma naas’. «Koolidirektri küsse, et kas seo äriplaani saa iks teos kah tetä? Ütli, et iks, koskil viie aasta peräst, ja är tei!» 2004. aastagal saadust edimädsest saagist vei Meelis koolidirektrile kah portsu…

Loe edasi: Uma viinamari: hää, puhas ja – kallis