võro keel

“Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Täna õhtul astuvad Mari Kalkun, Tuulikki Bartosik ja Ramo Teder võrukeelsete laulude kavaga “Upa-upa, ubinakõnõ” üles Stockholmis emakeelepäeva konverentsil, mis toob kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid kogu maailmast.

Killuke tänast Võrumaad Foto Urmas Saard — Killuke tänast Võrumaad. Foto: Urmas Saard

Stockholmi kontsert on osa “Upa-upa, ubinakõnõ” kevadtuurist ja lauluvihiku esitlusest. “Upa-upa, ubinakõnõ” on laulja ja laulukirjutaja Mari Kalkuni, akordionimängija ja lugudekirjutaja Tuulikki Bartosiki, multiinstrumentalist Pastaca (Ramo Tederi) ning “Kõnõtraadi” autori Jan Rahmani koostöös sündinud võrukeelne uuslooming, mis on mõeldud lastele ja avatud meelega täiskasvanutele.

Kontsertidel esitletakse ka uut lauluvihikut, mis sisaldab plaadi laulude noote ja laulusõnade seletusi. “Sellist materjali ootasid meilt lauluõpetajad, kes soovivad oma tunde rikastada pärimusliku uusloominguga,” täpsustas Tuulikki Bartosik. “Uus lauluvihik koos eelmisel aastal ilmunud plaadiga ajendab võru keelt õppima läbi pärimusmuusika ja koosmusitseerimise”.

“Upa-Upa” muusika ja kontserdid teeb eriliseks lihtsus ja spontaansus ning tavapäratute muusikariistade kasutamine, mis innustavad kuulajat tajuma muusikat kõikjal enda ümber. Leidlikud, rahvalauludega läbipõimunud seaded, naljakad lugulood ja müstilised kõlamaailmad näitavad teed võrokeste “salakeele” juurde.

Loe edasi: “Upa-upa, ubinakõnõ” tutvustab Stockholmis võru keelt

Kontsõrtõ Võrol nii täämbä ku hummõn

Joba hummõn, 6. novvembril kell 19 laultas ja kõnõldas Võro Instituudi saalin puiõst ja mõtsast. Täämbä õdagu om Võrol Stedingu Maja saalin (Kreutzwaldi 15) kell 19 võrokeelitse latsilauluplaadi «Upa-upa ubinakõnõ» esitluskontsert (mängvä-laulva Kalkuna Mari, Bartosiki Tuulikki ja Pastacas).

Homset õdagut alostas Kalla Urmas loenguga mõtsast ja puiõst rahvalaulõn. Edesi mintäs Celia Roose osaluskontsõrdiga RegiMõtsaMäng, kon kutsutas kullõjit regilaulõ ja filmi abiga tiikunnalõ kodokandi mõtsu piten. Publikult oodõtas julgust avita luvva kontsõrdi muusikat uma lauluhelüga.

Sündmüs om osa tiikunnast, miä vii mõtsa ja väeliidsi puiõ teemalidsõlõ Umalõ Pidolõ (28. mai 2016, Põlva, Indsikurmu); niisamatõ võro keele nädälist, midä peetäs 2.-8. novvembril (kae mano http://wi.ee/voru-keele-nadal/)

Sündmüse plakatit saa kaia tast: http://www.umapido.ee/images/failid/celiaurmasplakat.pdf

Oodami kõiki kullõma ja üten laulma!

Triinu Ojar,
Uma Pido kõrraldaja

Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Trehvämine: 15 killo mustikit üte pääväga. Foto: Kuulmetsa Heli

Väega suurt saaki mõtsast timahava ei saa, a mõtsa tasus iks minnä: mõnikõrd vidä kah.

Kehväst mar’a- ja seenesaagist on meediän pall’o juttu olnu. Ma mõtli sis, et lää esi uman Urvastõ vallan mõtsa kaema. Ei saa ju nii olla, et midägi ei saa. Edimäst kõrda lätsi mõtsa luurama joba tsipakõsõ päält jaanipäivä, haardsõ kats tütärd ja imä kah üten. Mõttõn olliva kikkaseene. Sõitsõmi Ess-suuhu.

Tsipa aigu sõkmist müüdä mõtsa ja edimädse seene olli löütü. Väega tsill’ukõsõ olliva tõsõ, nigu särginöpsi. Ja nätä oll’, et mi es olõ edimädse, kes noid nöpse kaeman olli käünü. A nigu kõgõ sis, ku nakkat kodominemise mõttit veerütämä, lövvät tuu õigõ kotusõ. Terve mõtsaalunõ oll’ palosiini paksult täüs, säändse vähäldäse ja kõik puhta kah.

Veeränd tunni korjamist ja kolm pangi olli kuh’aga täüs. Mariniirse hindäle kümme purki siini, seoaastadsõ edimädse purgi. Vahepääl oll’ laulu- ja tandsupidu, päält tuud põrutimi imä ja tütridega vahtsõst mõtsa, seokõrd mustikit otsma. Tutva, kes õks egä aasta noidõ korjamisõga hindäle hää palgalisa tegevä, es olõ esiki mõtsan käünü. Ega nä vast es lää kah sinnä umma aigu raiskama.

Pangi käevangun ja kombaini kanglin, marssõmi Pokumaa kanti mõtsa, vana hää kotusõ pääle, kost egä aasta õks kor’at om. Joba edimädse varrõ, mis vasta tulliva, olli paksult marju täüs ja ku platsi pääle saimi, sis õnnõ sinet’ vasta. «Rummal jutt, et marju ei olõ. Tulõ õnnõ kotust teedä,» sai tuukõrd mõtõldus ja paari tunniga olli üten võedu anoma marju täüs kor’adu. Kotun puhasti mar’a är ja kaaldsõ üle – 15 killu mustikit, peris häste. Muiduki tahtsõva latsõ taskurahha tiini ja arvssiva, et nuu mar’a võissi maaha müvvä. Loe edasi: Võromaa mõtsun marju ja siini iks om

Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võrokõisi suur suvinõ kokkosaamisõ kotus – Kaika suvõülikuul – tulõ 8.–10. põimukuul Urvastõ kihlkunnan Osolan. Et Urvastõ kihlkunnast juusk läbi väkev Pühäjõgi, mille kotsilõ om pall’o vanno uskmiisi ja juttõ, sis tulõ taast juttu mitmõ kandi päält. Pühäjõõ viirt pite tulõ ka matk.

Kõnõldas taast kandist peri inemiisist. Muusikat saa seokõrd kullõlda väega mitund stiili: Puura Väino laulõst rahvapillimuusikani vällä. Et Urvastõ kihlkunnast om peri kõva spordisõbõr Contra, sis tüütäs timahavatsõn suvõülikoolin kihäkultuuritiidüskund. Kaika suvõülikuul om mõtõld kõigilõ, kedä huvitas uma maa, uma kiil ja uma inemise.
Nime om saanu suvõülikuul Karula kihlkunna Kaika külä perrä, kohe võrokõsõ 1989. aastagal edimäst kõrda kokko tulli.

26. Kaika Suvõülikuul Osulan 8.–10. põimukuul

Riidi, 8. põimukuu päiv

12 Võrolt keriguplatsi päält lätt buss Osulalõ.
14 suvõülikooli vallategemine koolimaja man

15 –19 loengu koolimajan, loengidõ aigu om ka latsioppus. Kiä loengit kullõlda ei taha, saava välän Contraga sporti tetä.
15–15.30 Saarõ Evar. Osula, Sõmmõrpalu ja Kärgula asustusaoluust ja kotussõnimmist.
15.30–16 Valgu Heiki. Pühä Võhandu ja timä algusõkotus aoluun ja rahva mäletämisen.
16–16.30 Valpri Valdo. Osula kandi vanarahva juttõst.
16.30–17 Saarõ Heljo tutvustas koolimajja välläpantuid näütüisi.
17–17.30 Kalla Urmas. Kuis antslamiis Kangro Pärni om Põh’a-Võromaa kiilt kirja pandnu.
17.30–18 Saarõ Heljo. Osula kooli sõprusõst Vinne sõamiihi umatsidõga 1980. aastil.
18–18.45 Valgu Jaanis. Võrumaa Eesti filmin.
19.15 Kihäkultuuri tiidüskunna edimädse päävä eksäm: õdagunõ võigõlus. Vidä Contra.
20 Vahtsidõ välläandidõ näütämine.
21 Lindmõtsa Harri plaadi tutvas tegemine. Tandsuklubi üten Osula rahvatandsjidõga. Juhatas ja oppas Lepassoni Kadri.
Loe edasi: Kaika suvõülikuul tulõ Osulan

Võromaal uuritas taloeläjide pidämist

Vanal Võromaal uuritas, kuis eläjäpidämine muutunu om. Foto: Harju Ülle

Hainakuu edimädsel nädälil (30.06.–6.07.) käävä Võromaad pite ümbre tudõngi. Nä uurva lehmi-lambidõ pidämist. Seo om Võro instituudi ja Tarto ülikooli ütine kultuuriperändi uurmisõ välätüü.

Kukki eläjit peetäs maal mugu veidemb, sis Vanal Võromaal inämb ku muial. Nii näütäse ammõtligu nimekirä ja eläjide ülelugõmine.

Üliopilaisi abiga uuritas, kuis eläjide pidämine om ao joosul muutunu. Kaias, mändsit eläjit-tsirkõ Võromaa talolautun prõlla om, mis murrõ omma eläjide pidämise man ja määnest api väiku talo tahassi saia.

Saadu tiidmise eläjide pidämise kotsilõ kirotõdas ka Eesti vaimsõ kultuuriperändüse nimekirja. Kiä taht uurmisõ man üten avita vai tiid kõnõlda mõnt hääd luku kodoeläjide kotsilõ, andkõ teedä Umalõ Lehele.

Bardone Ester, Tarto ülikooli tiidrü
Eichenbaumi Külli, Võro instituudi projektõ iistvõtja

Mõniste muuseumin saa hainakuun kaija kultuuriperändüse näütüst

1. hainakuu pääväl kell 14 tetäs Mõniste muuseumin valla näütüs “Pärandus elab!”

Näütüs tege inemiisile tutvas Eesti vaimse kultuuriperändüse nimekirja. Rahvakultuuri Keskusen kokkopantu näütüsel om vällä säetü üts jagu nimekirän olevit tiidmisi. Võromaalt om näütüsel esindet rahvameditsiini teema.

Näütüse vallategemisel kõneldas, mis om tuu nimekiri ja kuimuudu perändedü tiidmise sinnä jõudva. Pääle jututsõõri saa kullõlda ja oppi Pettai Reeda käest tiidmisi ravihainu kotsile.

Oodami huvilisi nii vallategemise manu ku ka näütüst kaema. Näütüs om valla hainakuu lõpuni, kaija saa muuseumi külastusaol.

Külli Eichenbaum

Tomatitaime läävä häste kaubas

Trolla Jaana kasvatas 30 eri sorti tomatitaimi. Harju Ülle pilt.

Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.

«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.

«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»

Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»

Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Loe edasi: Tomatitaime läävä häste kaubas

Haani keelepesä kuts mano latsi ja oppajat

Haani rahvamajahn tüütäs väiku keelepesä-rühmäkene, kohn 2–7aastadsõ latsõ saava kõrd nädälihn kassu uma keele seehn.

Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.

Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.

Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.

Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.

Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja

Võromaa muusõum ots poodisaks Tiganiku fotot

Tiganik Adam — Poodisaks Tiganiku Adam. Pilt vanast aolehest.

«Haani miis läts’ Tiganiku puuti…» om rahvas laulnu joba pia 120 aastakka. Tuu laulu seen elläv Võro liina poodiherrä Tiganiku Adam (1854–1932) oll’ umal aol väega teküs miis.

Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti. 1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.

Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.

Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä. Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.

Uma Lehe toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.

Uma Leht

Aoluu-uurmistüü võit tull’ Võromaalõ

Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».

«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.

Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.

Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».

Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.

Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.

Ruusmaa Arthur, Uma Leht

Kipõmbil om kardok joba maan

Timahava tull’ kevväi varra ja kipõmba kardokakasvataja omma joba kardoka maaha pandnu. «Panõ egä aasta õkva sis, ku nurmõ pääle saa, timahava pandsõ kats hektärri kardokat maaha 11. aprillil,» selet’ Rahuelu Priit, kiä kasvatas kardokit uma vanaimä Männi talon Marga külän Orava vallan. Kardokanurmõ om täl kokko viis hektärri.

Priit om arvada Vana Võromaa kõgõ kipõmb kardoka maahapandja, a Tartomaal näkk’ tä esi viil kipõmbit. Kardoka luut põllumiis üles võtta 11. juuni ümbre ja müvvä pääliina kokkoostjilõ. Üts mi kandi suurõmb kardokakasvataja Mulla Ants Võro vallast Tagaküläst pand’ kah nädälivaihtusõl edimädse hektäri kardokat maaha, kattõloori ala muidoki.

«18.–20. juuni paiku saa üles võtta, nigu iks,» märgot’ tä. «Minevä aasta pandsõ kardoka maaha 1. mail ja võtsõ kah samal aol üles, tuu mõni nätäl siiä-sinnä ei loe midägi. Maa piät iks lämmi olõma, inne kardok nigunii kasuma ei lää.»
Mulla Antsul om kardokanurmõ 40 hektäri ümbre.

Harju Ülle, Uma Leht

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

«Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Talvõni om viil aigu: valgõpõsk-laglõ om üten partsõga Pulga Jaani lumbi är vallutanu. Harju Ülle pilt, Uma Leht

Mi kandi ilmatarga omma talvõ ettekaemisõ man inämb-vähämb ütte miilt: süküst jakkus viil mitmõs nädälis, lumi jääs maaha joulukuu keskpaigast ja peris külmäs lätt vahtsõl aastal.

«Lumõ püsümäjäämist om luuta detsembri keskpaigas,» ütel’ Räpinä luudusõmiis Lepiski Arvi. «Jaanuari keskpaigan paistus äkiline külmäsminemine ja veebruar om tõõlinõ talvõkuu. Kuu lõpun piässi külm tsipakõsõ perrä andma, a märdsi edimäne puul tulõ kah külmäpuulnõ. Põrõhõla näütäse luudusõmärgi, et keväjät om uuta päält 20. märtsi, ku lumi nakkas sulama.»

Luudusõ- ja talomiis Pulga Jaan kutsõ ilmakaemisõ jutu pääle kaema, miä sünnüs timä elämise takan lumbin. «Neo tsirgu omma kõik siiä tulnu,» selet’ tä. «Üte kotsilõ arvati, et tuu om vast väiku laukhani («Om siski valgõpõsk-laglõ, mere veeren harilik, om nättü rändämise aigu ka Peipsi veeren, a Antsla takan om timä nägemine tõtõst väega suur asi,» tiidse tsirgutundja Kalla Urmas pilti kaiõn – H.Ü.). Koskilt tä siiä tegüsi. Tä suurt ei pelgä, tulõ muru pääle kah. Mul om tsirkõ innembi kah tulnu, mõtspardsi. A paar-kolm tükkü. Nüüt ma lugõsi, et tan om üle kümne, suurõmb jago imädse pardsi. Tsirgu omma rahuligu ja hoitva elämiisi ligi. Näil ei paistu ollõv määnestki plaani siist är minnä.»
Loe edasi: «Tulõ määne talv tulõ, külh mi taa üle elämi!»

Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Seod paraatmassind ZIS-110B saa kaia suurõtiimuusõumin. Jaanuse Einari pilt, Uma Leht

Varbusõl saa Eesti suurõtiimuusõumin kaia Eestin ainukõist 1956. aasta paraatmassinat ZIS-110B, mille väärtüses või olla puul miljonit eurot.

«Seo oll’ meistril Jaanusõ Heinol tõnõ sääne «paraadi kuning» tetä,» andsõ teedä meistri poig Jaanusõ Einari, Eesti suurõtiimuusõumi vanno asjo kõrdategijä (restauraator). «1986. aastal ehit tä üles kinnidse kerega limusiini, a seo om vallalinõ paraatfaeton.»

Massina ülesehitämises läts’ meistril aigu 12 aastakka. Jaanusõ Einari selet’, et joba juppõ otsmisõ pääle läts’ aastit aigu.
«Jupi omma saadu Rootsist, Vinnemaalt ja nii 30% om täl esi perrä tettü,» kõnõl’ Einari. Jaanusõ Heinol oll’ edimädsenä käen kinnine kere, a raami sai tä vallalidsõ massina uma.

«Niisis ehit’ki tä kinnitsest massinast vallalidsõ,» selet’ Jaanusõ Einari. «Kõik oll’ õigõ, selle et tehassõn tetti noid massinit kabriolettena kah. Olli tehassõ joonissõ, mille perrä sai puudu olõva jupi perrä tetä vai tõisi juppõ seo massina külge passita.» Loe edasi: Uhkõ massin Varbusõl kaemisõs

Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Vaheoja Indrek minevä aasta Mooste mõisakarnõvalil. Ilvesse Aapo pilt, Uma Leht

Põlvast peri Vaheoja Indrek (35) om üleüü ilmakuulsas saanu Winny Puhhi laulumiis. Umma suuvärki pruuk tä Raadio 2 hummoguprogrammih ja TV 3 saatõh «Kodumäng». A umma kodoliina ega -kiilt tä olõ-i är unõhtanu. Võro keele nädälil mulgahtas Indrek Raadio 2h umah keeleh ja oppas egä päiv umalõ seldsilidsele selges üte võrokiilse sõna.

Kiä sa olõt?
Ma olõ harilik Lõuna-Eesti inemine, kiä om tüü peräst Tal’nahe kolinu. Ega taal liinaelol ka midägi hätä olõ õi. Mu esä ütel’ vanast niimuudu, et pojal lätt häste, om liinan korgõ kotussõ pääl pasatskis.

Winny Puhh, mille ti Põlvan sõpruga teiti, sai kuulsas päält 20 aastat ullitegemist, ku Eesti Laulu finaali jõudnu lugu ilmah silmä jäi. Säält edesi tulli sis Pariisi moodunätäl, maailma kõgõ andsakambas bändis kuulutaminõ jne. Kuimuudu nuu juhtumisõ su ello muutnu omma?
Ei olõ midägi muutnu, elo lätt iks sammamuudu edesi.

Sait õkva reklaamiagõntuuri Age McCann loovjuhis. Midä sääl luuma nakkat?
Ma kirota ja tsehkendä ja tii reklaamõ.

Kuimuudu sa «Kodumängun» umma krõpõt suuvärki är pruuksõt? Kas inemise hiitü tuust är kah?
Ei olõ kiäki är hiitünü. Ma iks mõista hinnäst tagasi kah hoita, ku vaia.

Kuis latsõpõlv om sinno mõotanu?
Latsõn ma elli Põlva liinan, a egä suvi ollimi sõsaraga vanaimä man Võro liinan kah. Roitsõmi mõtsu pite ja kävemi leeväkombinaadi man Kakukesen» lämmind saia ja limonaati ostman. Õnnõlik latsõpõlv vai niimuudu.
Et perren om viil väikumb veli kah, sõs kõgõ suurõmb asi, mis ma kotost saanu olõ, om tuu, et piät tõisiga rehkendämä, et olõ-i esi ilmanaba. Esä-imä opsiva süvvä tegemä ja kraamma kah, nii et peris nälän ja kõrvuni sita seen ma elämä ei piä.
Loe edasi: Vaheoja Indrek: nuudli ja hapanu piim miildüse kõigilõ

Tänasest algab võru keele nädal

Võru instituut kutsub võru keele nädalal, 4.–8. novembrini, kõiki võrokesi nii kodus kui ka tööl rohkem oma keelt pruukima.

Ergutust saab selleks esmaspäevast neljapäevani ka Raadio 2 hommikuprogrammist „Silmad lahti”, kus saatejuht Indrek Vaheoja õpetab tuntud võrokeste abiga oma kaaslasele Madis Aesmale võru keelt. Mängitakse ka võrukeelset muusikat.

7. novembril toimub Võru lasteraamatukogus põhikooliõpilastele võru keeles ettelugemise päev „Kullõ’, ma loe sullõ!”.

Vana Võrumaa 8. ja 11. klasside õpilastele on mõeldud võru keele ja kultuuri tundmise viktoriin „Ütski tark ei sata’ taivast”. Lingid Võru instituudi kodulehel (www.wi.ee) jäävad avatuks vähemalt nädalaks.

Välja kuulutatakse ka laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde võistlus „Mino Võromaa”, mis kannab juba järjekorranumbrit 27. Nagu mullu, saab ka eelseisva võistluse võitja minna eurosaadik Ivari Padari kutsel Brüsselisse Euroopa Parlamendi eluga tutvuma.

Mitmes Vana Võrumaa koolis peetakse sel nädalal tunde võru keeles ja lasteaedade keelepesarühmi väisavad võrukeelsed külalised: kirjamees Jan Rahman, keeleteadlane Sulev Iva, looduse- ja keelemees Urmas Kalla jne.

Kaile Kabun,

Võru instituudi projektijuht

Hingejutu inne hingipäivä: ettekuulutus tõsõst ilmast

Mu kallis ämm oll’ vast juba mitu aastat Vana-Roosa kalmuaian puhanu, ku ütel hummugul ütel’ mu tõnõpuul: «Tiiät, imä käve mul üüse külän ja ütel’, et keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Vähä kõhedu tunnõ külh oll’, a mõista es midägi arvada. Järgmädsel üül pesse miis minnu üles. Esi üleni higine ja näost jumala hall. Ütel’, et tedä oll’ tahetu är tappa. Õkva nigu suur raskus olõvat tä pääle lammõnu nii, et es saa ei kätt ei jalga liiguta ja hing jäi kah kinni. Oll’ tahtnu minnu appi kutsu, a helü es tulõ vällä.

Viimätsen hädän olõvat saanu kuigi kätt nii pall’u liiguta, et ristimärk pad’a pääle tetä. Vandsõ jumalakeeli, et pääle tuud oll’ uma silmäga nännü, kuis kolm musta kujju tarõst vällä lätsi. Rassõ tunnõ oll’ kaonu ja hingämine piaaigu kõrran. Edimäne asi, miä päähä tull’, oll’gi tuu, et imä tahtsõ laskõ tedä hindä manu viiä.

Paar järgmist üüd olli rahuligu. A kolmanda päävä hummugu helisi telefon ja saimi teedä, et meheveli om väega rassõn saisun Tartu haigõmajan. Valla sotsiaaltüütäjä oll’ löüdnü tä sängü iist põrmandu päält. Mõtlimi kõrraga, et ku imä ütte poiga es saa hindä manu viiä, sõs nüüt pruuv tõist…

Õnnõs nakas’ meheveli iks paranõma. Läts’ müüdä mõni nätäl ja ütel pääväl sai miis matusõkutsõ – tädipoig oll’ koolu. Tuu oll’ külh nigu välk selgest taivast: tä oll’ kõgõ parõmban vannusõn ja tävven jõun. Viil tükk aigu ildamba hüpäs’ mu mehele päähä, et tädipoig oll’gi tuu lähkü inemine, kelle kotsilõ imä ütel’: «Keäki teist tulõ pia är mu manu.»

Antoni Annika, Tagakolga, Rõugõ khk

Edesi saa lukõ Internetist www.umaleht.ee

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Rumvoldi Aivar oppas Võrol savikunsti

Rumvoldi Aivar võtt savipotti ahost vällä. Leimanni Eve pilt, Uma Leht

11. põimukuu pääväl näütsi Rumvoldi Aivar ja Jõgi Ruti Kubijal vabakunstipääväl savikunsti tegemist. Sügüsest saava huvilidsõ kunstnigõpaari Avatud Ateljeen savikunsti, maalmist ja tsehkendämist oppi.

Meistri Rumvoldi Aivar näüdäs’ tüükota ja savikunsti tegemist, huvilidsõ saiva esi kah raku-palotamist pruuvi.
Ku opja olliva valgõ savikausi pääle vaabaga kirä tennü, pand’ meistri nuu gaasiahjo. Mulgust sai kaia, ku kausi ahon läbipaistvalõ hõõgsi.

Päält palotamist nõst’ Aivar mustaspalanu ja värvilidses lännü vaabaga kausi katlahe. Õkva pilluti sinnä pääle lehe- ja nõglaprahti, miä kuumaga palama läts’. Teki ja kaasõga jäi tulõst õnnõ suits perrä ja kaasõ all havvutõdi kaussõ viil tükk aigu, inne ku mõssu panti.

Lõpus sai nätä, määne mustakarva kirjuga kauss inneskidsest valgõst kausist om saanu. Uutmisõ aigu sai treipingi takah savianoma vuulmist pruuvi.

Avatud Ateljee säitsmes opihuuaig nakkas 26. süküskuu pääväl. Kotus om vahtsõnõ: Jüri 26. Inne tuud, 12.–13.09. omma sääl vallaliidsi ussi päävä: saa opjidõ töid kaia ja esi savitüüd pruuvi.

Leimanni Eve, Uma Leht

Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

"Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos "maaelo läbielämise kotussõ"," ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht — “Tahassi viil hulga tegosit perrit maale tuua. Teemi liinainemiisi jaos “maaelo läbielämise kotussõ”,” ütel Puusepä Katerina. Foto: Uma Leht

Misso kandi «Tule maale!» ettevõtmist vidä iist esi suvõ algusõn sinnä kolinu viie latsõ imä Puusepä Katerina (41). Talliina ja Harjumaa latsirikkidõ perri liidu juhatusõ esimehe kotussõ päält är tulnu naanõ om paikligu miiskunna abiga toonu maalõ 16 peret ja saa häste läbi ka külärahvaga (muusiän kõnõlõs Varstu juuriga Katerina tävveste vabalt võro kiilt).

Maalõ tahtjit om olnu 163, mille näist õnnõ 16 võtsõti?
Mi oodami inemiisi, kes omma esi valmis tüüd tegemä. A mõni unistas, et timä tulõ ja kõik kantas tälle ette, ilma et esi midägi tegemä piässi. Vallalõ sotsiaaltoetusõ saajit külh mano vaia olõ-i. A om proovitu külh peris pall’o. Tõnõ jago om olnu sändsit, kellel omma probleemi ja tahtva noidõ iist pakku tulla. A mi taha iks hääd kogokunda.

Kost Missomaalõ tulnu peri omma ja kon nä tüütäse?
Mitmõst Eesti nukast. Tüüd omma nä saanu vallan, Nopri talomeierin, koolin. Om ehitäjit – noil om tüüd väega pall’o, kõigil om jär’ekõrd! Om turismikõrraldaja ja ökokülä arõndaja, kes esi toimõndasõ. Paadiehitäjä tull’ kõgõ tuutmisõga. Puutüü-tegijä om ja üts viie latsõ esä om mõtsatüü pääl, ehitäs parhilla maja man, et pere saasi siiä tulla. «Tule maale!» man om mul üts abilinõ kah. Loe edasi: Puusepä Katerina: latsõ tõiva maalõ

Mõnistõ kuul täüs rahvapillihellü

Rahvapillilaagrilidsõ teivä Mõnistõ rahvamaja man pruutpaarilõ «pulmavärehtiid». Pruutpaar panti rahvamuusiga perrä tandsma – inne rahvamajja umma pulmapitto es saa. Kree Kaarli pilt, Uma Leht

Mõnistõ koolimajan peeti viietõistkümnendät Võromaa rahvapillilaagrit, kohe tull’ pilli mängmä pia sada inemist.

Rahvapille opas’ mängmä 20 oppajat nii Eestist ku vällämaalt. «Hummogidõ olli individuaaltunni ja päältlõuna sai oppi inglüse, taani ja eesti tandsõ ja muusikat,» selet’ rahvapillilaagri kõrraldaja Laube Kadri.

Eräle tetti laagrin tüüd Võromaa ja Setomaa laulõ ja pillilukõga, tuud tugõsi Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Oppi sai lõõtsa, kannõld, a ka näütüses mandoliini, basskitarri ja kontrabassi.

Viil sai laagrin oppi võro kiilt, tetä pillimehe pingi vai oppi käsitüüklassin pille meisterdämä. Timahavatsõn laagrin tetti ütitselt geto-lõõts, tuu jaos pruugiti pappi ja teipi, seen olli peris lõõdsakeele. Laagri lõppkontsõrdi edimäne lugu mängiti seo pilliga.

Laube Kadrilõ teivä laagrilidsõ 15. pillilaagri puhul jaurami: puust kaika, minkalõ andsõva helü külen kõlisiva pudõlikorgi. Jaurami helü oll’ säetü nelä duuri pääle. Laube Kadri kõnõl’, et Võromaa rahvapillilaagri om esieräline pillilaagri tõisi laagridõ siän – ütenkuun mängvä nii alostaja pillimängjä ku ka ammõdi poolõst pillimehe, kelle tüüs omgi lava pääl inemiisi rõõmusta.

Timahavadsõ laagri pilliopilasõ olli 3–60 aastakka vana, nä tulli kokko mitmõst Eesti nukast ja mõni tõsõlt puult piirigi.

Uma Leht

Laadaäri om õnnõmäng

Kas äri lätt parõmbalõ suurõ vai väiku laada pääl, kotost kavvõl vai kodo man, tuud uursõ ma Antslan Hauka laada pääl (10.–11.08.), kohe tull’ kokko ilmadu rahvas. Kauplõja olli mitund miilt.

«Mi olõmi kõgõ Hauka laadal ostman käünü. Ütskõrd võti vanaimä närdsuvaiba proovis üten ja müümine läts’ häste,» kitt’ Kanepi kihlkunnast Magari küläst Rebäse talost peri Tedre Merge (42), kiä kaubõl’ üten elokaaslasõ Rainisõ ja latsiga.

Merge vanaimä om joba päält 80 ja inämb põrmandurõivit ei kua, a uma elo joosul om tä näid nii pall’o tennü, et noidõga saa viil aastit laatu pite kävvü. Merge jutu perrä olõ-i vaiht, kon müüt: ku äri lätt, sis lätt, ja ku ei lää, sis ei lää. «A ku tiit müümistüüd süämega ja taa laatu pite käümine miildüs, sis ei kauplõ sa ilmangi kah’oga!» naard’ tä.

Kivioja Terje (44) ja Jaanus (47) Võrolt möivä tütre tettüt käsitüükosmeetikat. Näide äri oll’ timahava lännü kõgõ parõmbahe Seto Kuningriigi pääväl ja Vanemuise tiatri «Peko» etendüisil. «Sääl olliva säändse tiidjämbä inemise, kes mõistsõva hinnada ehtsät ja käsilde tettüt, mitte es kae, kost odavampa saa,» ütel’ Jaanus. «Väega pall’o olõnõs ka kõnõlõmisõst. Parhilla ei taso kittä, et taa om jo loodustoode – tuud sõnna om pall’o kur’astõ tarvitõt ja ostja muutusõ õkva vastalidsõs. Tulõ tõistõ kõnõlda,» ütel’ Jaanus. Loe edasi: Laadaäri om õnnõmäng