Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.
2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.
Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.
BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.
Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.
“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”
Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.
Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee
Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.
Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.
Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.
Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.
Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.
Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.
Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400 eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16-aastastele noortele välja pandud 200 eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.
Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”
Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest!
Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aulas.
Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale.
Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.
Võistluse eeskiri jm lisateavet!
Võistluse lehekülg!
Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist!
Andres Heinapuu
Maavalla koja kirjutaja
Eesti Rahvaluule Arhiiv algatab kultuuripärandi aasta puhul lastemängude kogumise võistluse ning esitleb lastemängude veebiväljaannet, mis annab ülevaate 1935. aasta populaarsemast mänguvaramust. Võistlusest räägitakse lähemalt ning veebiväljaannet esitletakse homme, 26. septembril kell 16 Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumis toimuval Akadeemilise Rahvaluule Seltsi pidulikul õhtul.
Kogumisvõistluse koordinaatori, mängu-uurija Astrid Tuisu sõnul muutub mängutraditsioon kiiresti ning see on tihedalt seotud konkreetsete mängijate ja ajastuga. “Seetõttu on oluline ühelt poolt fikseerida praegune seis erinevate põlvkondade mängu-teadmises ja mäletamises, teisalt propageerida vanade ja unustatud mängude uuskasutust,” selgitas Tuisk.
Lastemängude kogumisvõistlus ei ole sel korral suunatud ainult lastele: eriti teretulnud on mängukirjeldused täiskasvanutelt ja noortelt, kel kõige tegusam mänguaeg seljataga. Oodatakse nii meenutusi oma lapsepõlve mänguvõimalustest, -paikadest ja -seltskondadest kui ka mängukirjeldusi ja -õpetusi. Kogumisvõistlus kestab kultuuripärandi aasta lõpuni ning töid saab esitada Eesti Rahvaluule Arhiivi uue kogumismooduli Kratt kaudu.
Lisaks lastemängude kogumisvõistlusele esitletakse sündmusel veebiväljaannet “1001 lastemängu aastast 1935”, mille on koostanud Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe. Väljaande aluseks on 1934.-1935. aastal korraldatud kogumisvõistlus, mille käigus jõudis arhiivi üle 15 000 mängukirjelduse. Kogumikku on valitud tekste üle kogu Eesti. Väljaanne annab ülevaate omaaegsest populaarsest mänguvaramust ning pakub rõõmsat äratundmist paljude mängude püsivuse osas.
Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.
„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.
Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.
Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.
Ida-Virumaal Alutaguse Puhke- ja Spordikeskuses toimunud 45. metsanduse kutsevõistluste üldvõitjaks osutus RMK Pärnumaa võistkond. Kutsevõistlustest võttis osa üle kahe ja poolesaja metsamehe üle Eesti.
Terve päeva kestnud kutsevõistlustel võeti omavahel mõõtu kaheksal alal – metsakasvataja mitmevõistlus, noorendike hooldaja mitmevõistlus, metsameistrite mitmevõistlus, stendivõistlus, mälumäng (kuni kolmeliikmeline võistkond), forvarderi juhtide võistlus, harvestrijuhtide võistlus ja autojuhtide võistlus. Metsandusorganisatsioonidest oli kõige
suurema meeskondade arvuga (15 võistkonda, igast maakonnast üks) esindatud Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK võistkonnad moodustasid ka esikolmiku – esimene Pärnumaa, teine Ida-Virumaa ja kolmas Põlvamaa esindus.
RMK Pärnumaa võistkonda juhtinud RMK Pärnumaa metsaülem Heiki Ärm rääkis, et võidu taga oli stabiilne esinemine, mitte esikolmikutes figureerimine. „See oli meile endalegi kokkuvõttes üllatus, et tulemus nii hea oli,“ ütles Ärm. Ta lisas, et võistlusteks spetsiaaltreeningut ei tehtud, ikka igapäevane kogemus ja koolitus on see, mis võidu tõi.
Metsakasvatajate mitmevõistluse võitis Are Orion RMK Põlvamaa võistkonnast, temale järgnesid Tarvi Nurk ( Järvamaa RMK ) ja Tauno Piho (Tartumaa RMK). Autojuhtide võistluse parimad olid Margus Pärs (Artiston), Tarmo Ojaste (Artiston) ja Raoul Kosemäe (Võrumaa RMK). Parimad harvesterijuhid olid Janek Hirs (Ehel), Kalju Alliksaar (Järvamaa RMK), Janek Sule ( Ida-Virumaa RMK). Forvarderijuhtide mitmevõistluse võitsid Hando Leichter (Artiston), Ahto Sulavee (Vardi), ja
Marko Saar (Artiston). Noorendike hooldajate mitmevõistluse võitsid Olev Nõmme ( RMK Ida-Virumaa), Andres Lind (RMK Valgamaa), Alar Jõgimaa (RMK Ida-Virumaa).
Metsameistrite võistluse võitsid Jüri Maal (RMK Pärnumaa), Jüri Luha (RMK Harjumaa), Koit Ütt ( RMK Läänemaa)
Metsanduse kutsevõistlusi korraldasid Eesti Metsaselts ja Eesti Metsateenijate Ühing.
Sel nädalavahetusel Tartus toimuva VIII Emajõe festivali alateema on „Elu veel“. Võidu ja Kaarsilla vahelisel festivalialal peetakse mitmeid võistlusi, imetletakse erinevaid Emajõel liikuvaid aluseid, püütakse kala ja kuulatakse head muusikat.
Emajõe paremkaldal toimuv festival püüab tuua elu veele ja näidata, kui palju erinevaid võimalusi on tegevusteks jõel. „Üsna sageli ei märka Tartu inimene oma igapäevaaskeldustes kodulinna läbivat kaunist Emajõge. Meie soov on tuua jõge tartlastele lähemale ja näidata, milliseid võimalusi Emajõgi meile pakub,“ selgitas Emajõe festivali projektijuht Aile Parmsoo.
Festivali avab juba neljandat aastat toimuv Emajõe Karikas avaveeujumises, eelregistreerimine e-mailile: info@ujumine.ee. Võistlusele järgneb Laululahing, kuhu oodatakse laulusõpru kaasa laulma koos Estraadiraadio ja perekond Mõtsmehega tuntud jõe- ja merelaule. Festivali ajaks sildub kahe silla vahelisele alale praam, kus on avatud kohvik. Kaldapealsel esinevad ansamblid Estraadiraadio ja Zorbas. Õhtuhämaruses kell 21.15 toimub traditsiooniline päikeseloojangu paraad, kus saab imetleda Tartu väärikaid rauast laevu. Reedese festivaliõhtu lõpetab öökino „Siin me oleme“. Loe edasi: Emajõe festival toob elu veele
Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.
Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.
Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.
«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ
Sel reedel algab Eesti motoajaloo esimene 24 tunni kestvussõit Maidla Le Mans – seda võistlust sõidetakse Riga sääreväristajatel ehk punnvõrridel. Ajalooline kestvussõit toimub Ida-Virumaal, Maidla mõisa ümbruses tehtud rajal. Start antakse reedel, 26. juulil kell 18 ja finišilipp langeb 24 tunni pärast, laupäeval kell 18.
Võistluse võidab võistkond, kes suudab 24 tunni jooksul läbida enim ringe. Võistkonda võib kuuluda 2-4 liiget, võistluse jooksul võib võrrile teostada remonti ja sõitjat vahetada. Võistlusraja pikkus on u 1 km ning koosneb 2/3 ulatuses asflatkattest nint 1/3 pehmemast kattest. Ürituse peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul võib eelnevale kogemusele tuginedes arvestada, et kõvemad meeskonnad läbivad selle aja jooksul u 800 ringi, mille peale peaks kuluma u 25 liitrit kütusesegu.
Punnvõrride kestvussõite peetakse Eestis juba 2010. aastast, mil toimus esimene 3 tunni kestvussõit Lääne-Virumaal Levalas. Siis osales 13 ekipaaži. Järgmisel kestvussõidul 2011. aastal osales juba 40 ekipaaži.
Maidla Le Mansi peakorraldaja Allan Lukkeni sõnul oli mõni päev enne üritust registreerunuid 46 ekipaaži.
Üritus on erakordne, sellest tulevad osa võtma ka TopGeari Baltikumi ajakirjanikud ning TV3 meeskond.
Üritus on pealtvaatajaile tasuta. Laupäeval, 27. juulil toimub Maidlas ka Maidla valla päev, kus astuvad üles muusikud, ning leiab tegevust nii suurematele kui pisematele pereliikmetele. Kõik pealtvaatajad on oodatud.
24.-28. juulini toimuvad Järvamaal, Nurmsi lennuväljal ja mujalgi Paide valla aladel motovarjude rahvusvahelised võistlused Baltic Open Paramotoring Championship 2013 (BOPC). BOPC korraldatakse igal aastal ühiselt Balti riikide paraplaaniklubide poolt, selle toimumispaik roteerub riigist riiki. Seekordsele võistlusele tuleb 22 välispilooti, mis on suurim arv seni Eestisse sellistele võistlustele saabunutest. Lisaks veel Eesti piloodid, kuid maksimaalne osalejate arv ongi piiratud 30-ga, et tagada sellise spordiala võistluse ohutus.
Motovarjurid sooritavad erinevaid ülesandeid, mille seas on nii pikad navigatsioonilennud kui keerukad ja atraktiivsed manöövrid madalatel kõrgustel ja vahepeal jalgadega maapindagi puudutades. Võistlusülesandeid sooritatakse neljapäeva hommikust laupäeva õhtuni ning pealtvaatajad on samuti oodatud.
Kõige atraktiivsemad kohapealsed lennud püütakse korraldada reede õhtul kell 18. Eeldatavasti laupäeva õhtuks on plaanitud kõigi võistlejate ja kohtunike ühine mootoritega lend marsruudil Nurmsi-Mäo-Paide-Nurmsi, millest võtab osa kuni 40 pilooti, mis on seni suurim arv Eestis korraga õhus olnud motovarjureid üldse.
Kuivõrd motovarjusport on väga ilmastikutundlik ala, ja programmi võib tekkida palju muudatusi, siis pealtvaatajatel on soovitatav enne kohale tulekut helistada Eesti-poolse korraldaja, klubi Keelutsoon üldnumbrile 55 63 88 00.
Anu Puusepp
jarva.ee
Laupäeval, 20. juulil toimus sporthobuste takistussõidu võistluspäev “Vao karikas 2013”.
MTÜ Vao Ratsaklubi korraldas juba teist korda ilusa spordisündmuse. Kohale olid sõitnud paljude Eesti tallide meeskonnad oma särtsakate suksude ja rõõmsameelsete ratsanikega. Registreeritud oli üle 80 stardi.
Osalejaid küsitledes sain kuulda kiidusõnu korraldajatele, kuna võistlus oli ladus ja kulges viperusteta. Märgiti ka seda, et harjutusplatsi pind oli parem – kõvem, kui eelmisel aastal, ning võistlushobuseid oli võimalik nüüdseks valmis ehitatud talli boksidesse paigutada, kus neil oma etteastet oli mõnusam oodata.
Vestlusest mootorrattal kohale vuranud Karksi-Nuiast pärit inimestega, sain teada, et nad võtsid sõidu Lääne-Virumaale Vaosse spetsiaalselt ette, kuna on varem ratsaspordiga tegelenud ja tunnevad jätkuvalt huvi oma lemmikspordiala vastu.
Aadi Pärtel, Erni Nebel ja Harri Õnnemäe, “vana kooli” ratsapordi mehed, meenutasid, et Vaos kuuekümnendate lõpul ja seitsmekümnendate algul toimunud võistlused algasid päev enne ja lõppesid päev peale võistlusi. Lõbusa huumoriga meenutati võistlusjärgset pidu, mil Vao viinaköögi teisele korrusele, kus asus sel ajal sovhoosi söökla, sai kohaliku krutskimehe poolt hobune üles toodud. Tuli appi võtta kogu seltskonna tarkus ja kavalused, kuni hobu sealt lõpuks tervena alla tagasi sai meelitatud.
Vanast Vao tallist oli neil hästi meeles, et selle vahekäigu põrand oli alati puhta heleda saepuruga paksult kaetud. Põhjuseks oli mõisaaegne munakivisillutis, mis hobuste jalgu võinuks lõhkuda. Praegu ehivad need ajaloolised munakivid talli ees olevate kaarte tagust põrandat.
Võistlused võitis põhisõidus, 130 cm takistussõidus Kairi Dräbtsinskaja hohobusel Peron Viljandimaa RSK-st. 7-aastane täkk Peron on legendaarse Palladiumi otsene järeltulija.
120 cm parkuuri läbis puhtalt kõige kiiremini Catlin Vatsel hobusel Catwoman XS Gunnar Klettenbergi Ratsaspordiklubist GKG.
Päeva suurima skoori tegi Piret Ervald, kes tõi kodutalli 110 cm võistluse esikoha hobusel Ice de Wiqui, II koha 100 cm sõidus samal hobusel ning III koha 100 cm takistussõidus hobusel Eternal.
100 cm takistusõidu parim oli Risto Märtson Ruila Talli Ratsaklubist hobusega Sir Popey.
Vao Ratsaklubi tänab siiralt kõiki sponsoreid, toetajaid, abilisi, võistlejaid, pealtvaatajaid ja ilusat ilma.
Nagu ütles üks võistlustest osa võtnu Pärnumaa parimast ratsabaasist Seljametsa Tallidest: “Selliseid ilusaid sündmusi on Eestimaale rohkem vaja!”
Ulvi Mehiste
13.-14. juulil toimub Rakveres staadionil ja Tamsalu valla põldudel Eesti esimene rahvusvaheline teenistuskoerte kolmevõistlus (IPO) jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.
Kokku läheb medaleid ja meistritiitlit püüdma kaheksa koera ning koerajuhti. Võistlusel näitab oma oskusi neli Saksa ja kolm Belgia lambakoera ning üks Prantsuse lambakoer.
Võistlus algab laupäeval Tamsalu vallas Uudeküla koerte treeningplatsil kell 9.30. Teenistuskoerte kolmevõistlus jätkub pühapäeval kell 9.30 Rakvere staadionil.
Teenistuskoerte kolmevõistlus IPO koosneb jäljeajamisest põllul ning väga atraktiivsetest ning adrenaliini tõstvatest kuulekuse ja kaitseosadest. Kõiki koerasõpru oodatakse koerte kolmevõistlust vaatama ja võistlejatele kaasa elama. Sissepääs Rakvere staadionile on tasuta.
Samaaegselt rahvusvahelise võistlusega toimuvad ka Eesti Meistrivõistlused IPOs, kus selgitatakse välja Eesti 2013. aasta IPO meister.
Kesk-Eestis Pandivere kõrgustikul ja Rakke ümbruses sõidetud 59 kilomeetrine rattamaraton toimus suurepärastes tingimustes. Võistluse favoriit, UCI reitingutabelis 21-le positsioonile tõusnud Martin Loo proovis äraminekut distantsi esimesel kolmandikul, kuid liidergrupp püüdis Loo taas kinni. Raja 21-sel kilomeetril Emumäe tipus asunud Premium7 vahefinišis võttis võidu Caspar Austa, Alges Maasikmetsa, Erki Pütsepa ja Martin Loo ees.
Emumäele järgnenud laugemal, kuid kiirel rajaosal keegi kohe ründama ei hakanud. Esimesena otsustas kiirendada U-23 vanuseklassis sõitev Peeter Tarvis ning tema järel ka Markku Ainsalu. Kuna sarja liidrile Alges Maasikmetsale, kes jälgis eelkõige oma põhikonkurent Caspar Austat, selline stsenaarium sobis, hakkasid Tarvis ja Ainsalu jälitajatega vahet kasvatama. Martin Loo eestvedamisel hakati jooksikuid aktiivselt püüdma viimasel kümnel kilomeetril. Vahe vähenes, kuid oli kärisenud juba sedavõrd suureks, et Tarvis võttis kindla võidu. Teisena veeres üle finišijoone Ainsalu ning kolmandana Martin Loo.
„Loomulikult oli keeruline aga läks õnneks, et eest ära sain,“ rääkis Peeter Tarvis mõned minutid pärast finišit. Kiireim mees rajal kiitis muuhulgas korraldajaid rajamuudatuste eest, mis võitja sõnul tegid võistlustrassi mitmekülgsemaks ja põnevamaks. Loe edasi: Rakke Rattamaratoni võitis üllatusmees
Võistlusõst võtiq ossa ossa 9 kirotajat 14 artikliga. Teemaq, minkast kirotõdi, olliq väega mitmõsugudsõq: kultuuriluust ja -tegeläisist sugulasrahvidõ ja botaanikani.
Näütüses kirotõdi artikli Jaigi Juhanist, Oksaneni Sofist, Rosma koolist, katripääväst, Tarto Kivisillast, nõglapaiust ja väikust Tsiberi soomõ-ugri rahvast mansõst. Võistlusõlõ tull’ ka mitu väega hüvvä setokeelist ja seto kultuuri pututavat artiklit (nt Jakapäiv, Mõlapäiv). Kõiki artikliid saa nätäq ja lukõq võrokeelitsest Vikipeediäst, täpsämbähe lehe päält:
Parõmbidõ kirotajidõ/kirotuisi välläkuulutaminõ ja avvohindo kätteandminõ tulõ Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keskusõh (Lossi 3-134, Tarto) neläpäävä, 13. piimäkuu pääväl kell 18. Kõik huvilisõq ja kimmähe kõik võistlusartiklidõ kirotajaq ommaq pallõlduq ossa võtma. Avvohinnaq ommaq vällä pandnuq Kubija Hotell-Luudusspaa, andsambliq Zetod, Klapp ja Kiiora, Võro Instituut ni Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus.
Võistlusõ kõrrald’ MTÜ Wikimedia Eesti. Ligemb teedüs võistlusõ kotsilõ:
Võrokeeline Vikipeediä om luud aastagal 2005 ja parhilla om sääl päält 5100 artikli. Võro Vikipeediähe või vabalt artikliid kirotaq ja naid toimõndaq egäüts, kiä mõist võro keelen (vai ka seto, mulgi vai tarto keelen) kirotaq.
Uma ammõtlik Vikipeediä om parhilla 285 maailma keelel. Väikeisin keelin Vikipeediil om terven ilman tähtsä roll päält umakeelidse tiidmise jagamisõ ka naidõ kiili edendämisen, oppamisõn, tutvustamisõn ni laembalt maailma keele- ja kultuurikirivüse hoitmisõn. Väega pall’odõl keelil (ka võro keelel) om Vikipeediä ainugõnõ umakeeline entsüklopeediä. Pall’odõ maailma kiili jaos om taa kõgõ suurõmb vaba ja avalik umakeelidse kiräsõna läteq.
Kõrraldustoimkunna nimel
Jüvä Sullõv
6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.
Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.
Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.
Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.
Täpse päevade kava leiab siit.
Laupäeval, 8. juunil kell 12 algab Põlva rulapargis trikiratturite ja rulasõitjate ekstreemspordivõistlus “Toormoos”. Eelmisel aastal toimunud samanimeline võistlus pakkus närvikõdi nii pealtvaatajatele kui ka sportlastele endile.
Teist aastat järjest korraldab Lumelauaklubi Mässer kevadise ekstreemspordivõistluse “Toormoos”, kus kohalike rulasõitjate ja trikiratturite kõrval võistlevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu kui ka Elva noored. “Nagu paljud teised talveunest ärkajad, otsivad ka ekstreemsportlased värskust, mille tulemusena on kevadise võistluse nimeks saanud “Toormoos”,” põhjendas Lumelauaklubi Mässer esindaja ja võistluse peakorraldaja Olari Torop nimevalikut.
Loe edasi: Ekstreemsportlased teevad jälle Põlva rulapargis toormoosi?
Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.
Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.
“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”
“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”
Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.
Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.
Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.
Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.
Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»
Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.
Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.
Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.
Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.
Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.
Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev
18. mail Heimtalis toimunud kudumisvõistlusel “Käi ja Koo” osales kuus neljaliikmelist võistkonda. Võitjateks kuulutati käsitöökorüfeede võistkond koosseisus Anu Pink (Türi), Anu Kabur (Muhu), Mai Meriste (Muhu), Siiri Reimann (Haapsalu).
Auväärsele kolmandale kohale jõudsid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö eriala õpilased Viive Villems, Ulvi Sild, Riina Arva ja Marika Kull.
Võistlusele andis rahvusvahelise mõõtme ameeriklanna Mary Germaini osalemine.
Võistlust korraldas mittetulundusühing Lossi Gild, korraldamist toetasid Kultuuripärandiaasta ning Rahvakultuuri Keskus.
12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.
Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).
Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.
Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.
III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Loe edasi: Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti
25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).
Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:
Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).
2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).
5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).
10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).
Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.
Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja
Eile, 29. aprillil kogunes ligi 300 spordisõpra, et ühiselt SEB 31. Tartu Jooksumaratoni programm avatuks kuulutada. Ühistreeningul said osalejad jõudu proovida nii 16, 10 kui ka 5 km radadel. Samuti said korraldajad hea ülevaate raja olukorrast ning teadmise, millele on enne SEB 31. Tartu Jooksumaratoni põhipäeva rajahoolduses oluline tähelepanu pöörata.
SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu: “Ühistreening näitas, et rada on küll võrdlemisi hästi kuivanud, aga jooksumaratoni toimumiseks ei ole see tänasel päeval kindlasti veel valmis. Märjemaid kohti, mis on rajameistri kõrgendatud tähelepanu all, on rajal ca kolm ja need vajavad veel hakkepuidu ja kruusaga täitmist. Radadest rääkides valmistavad hetkel enam muret 11. mail toimuvate lastejooksude ja Heateo jooksu rajad, mille kulgemine sõltub Emajõest, mis hetkel veel taandumismärke ei ilmuta.”
Kuna kevadilmad on sellel aastal olnud väga heitlikud, siis valmistuvad korraldajad 12. maiks paralleelselt nii jahedaks kui väga soojaks ilmaks. Näiteks külma ilma puhul võib teeninduspunktidest leida tavapärasest enam sooju jooke, kuuma ilma puhul aga pakutakse osades teeninduspunktides veekäsnasid ning Elva jõele paigaldatakse ka veedušš, kus soovijatel on võimalik end jahutada.
SEB 31. Tartu Jooksumaraton toimub 12. mail. Võistlusdistantsi pikkuseks on 23 km, lühem distants viib osalejad 10 km pikkusele rajale.
