turism

Kolm kaunist avastamata aaret on rahvusvahelise žürii hinnangul Vihula valla mõisad

Eelmisel nädalal tehti Tallinnas Rotermanni kvartalis toimuval avalikul finaalüritusel kokkuvõtteid konkursist „Eestimaa avastamata aarded – turism ja taastatud ajaloolised paigad“. Rahvusvahelise žürii hinnangul on avastamata aareteks tänavu kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula).
EAS-i turismiarenduskeskuse korraldatud „Eesti avastamata aarete“ konkursi finaali pääsesid taastatud ajalooliste turismisihtkohtadena Hiiumaa tuletornid (Kõpu, Ristna ja Tahkuna), kolm kaunist Vihula valla mõisa (Palmse, Sagadi ja Vihula) ning Olustvere mõis.
Just need kolm sihtkohta said turismi- ja kultuuriväärtuste ekspertidest koosnevalt žüriilt pärast kõigi sihtkohtade külastamist kõrgeimad hinnangud testitavatele toodetele ja teenustele.

Allikas: puhkaeestis.ee

Kevadpühal, 1. mail 2011 avatakse Rõuges Võrumaa turismihooaeg ning Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum

Huvilios oodatakse Ööbikuoru parklasse kella 10.45-ks. Rõuge Ööbikuoru keskuse hoones saab näha ja osta piirkonna käsitöörahva poolt valmistatud käsitöötooteid. Kella 11-ks suundutakse Ööbikuoru laululava juurde, kus saab nautida omakultuuri ning avatakse Võru maavanema Andres Kõivu ja Rõuge vallavanema Tiit Tootsi osavõtul maakonna suvine turismihooaeg. Samas saadetakse koos Rõuge hokimeeskonnaga teele Rõuge rattamaratoni avatud raja sõitjad.
Pärast hooaja avamist laululaval suundutakse üheskoos jalutades üle muistse Linnamäe Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseumi avama. Lühiretkel muuseumi juurde võib ette tulla veel mõndagi…
Muuseumis demonstreeritakse, kuidas omal ajal hoones elektrit tehti ja vee jõul erinevaid metallitööpinke käitati. Uudistada saab ka Rõuge ajalooga seonduvat väljapanekut.

Hüdrotöökoda-muuseumi ajaloo ja ekspositsiooni kohta uuri lisa veebilehelt www.rougemuuseum.ee.
Muuseumi renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu Fondi piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meede.

Korraldavad Rõuge vald ja MTÜ Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum. Kaasa aitas Võrumaa Turismiliit.

Foto: www.rougemuuseum.ee

Võrumaal koolitatakse giide

Võrumaa Kutsehariduskeskus kutsub 25. aprillil kõiki, kellel eeloleval suvel tuleb Võrumaal turistidele teed juhatada, tasuta koolitusele, mis toimub Kubija hotell-loodusspaas.

Oodatud on ettevõtjad, majutusettevõtete teenindajad, toitlustus-ja kaubandusettevõte teenindajad, tanklate ja müügipunktide, pankade, postkontorite jne teenindajad, samuti aktiivpuhkuse pakkujad, giidid ja lihtsalt huvilised.

Koolituse ajakava:
9.30 – 10.00 Tere tulemast kohv ja tutvumine Kubija hotell-loodusspaaga
10.00 – 12.00 Võrumaa Muuseumi direktor, giid Siiri Toomik: Ettevalmistatud reisiteekonnad Võrumaal. Soovitusi teekondade planeerimiseks ja oma külastajate nõustamiseks. Reisivõrud http://www.visitvoru.ee/?id=59
12.00 – 12.30 Paus vestluseks ja värskenduseks
12.30 -13.30 Siiri Toomik jätkab: Reisivõrude põnevamad paigad
13.30 – 14.00 Võrumaa Turismiinfokeskuse infokonsultant Margita Kipasto: 2011. aasta suve põnevamad tegevused ja sündmused.

Koolitus on tasuta. Tore, kui teatate oma tulekust ette e-kirjaga Eda.Veeroja@gmail.com

Emumäel saab nüüd matkata

Eelmisel aastal piirkondlike aktiivsemate inimeste ja MTÜde poolt asutatud Emumäe Arenduskeskus on sellel aastal alustamas Põhja-Eesti kõrgeimal mäel erinevate matka- ja vabaaja tegevustega. Matkad korraldatakse selleks, et tutvustada Emumäe piirkonda – loodusväärtusi, ajalugu, kultuurilugu ning maalilisi vaateid Lääne- Virumaa maastikele.

Emumäele korraldatakse nii ratta- kui jalgsimatku nii looduse- kui ajaloohuvilistele, väiksematele või suurtele sõpruskondadele ja kooliklassidele. Tegemist ei ole spordiüritusega, pigem vastupidi, kutsuvad korraldajad nautima kohalikku loodust. Ehkki matkarajad on küll kaardil ja looduses märgitud, ei mõõdeta nende läbimiseks kulunud aega. Korraldajate jaoks pole oluline mitte raja läbimise kiirus vaid hoopis teekonnal kogutud positiivsete emotsioonide hulk. Teel tehakse lühemaid ja pikemaid peatusi, kohtutakse piirkonna külades elavate huvitavate inimestega, kuulatakse asjatundjate pajatusi paikkonna loodusväärtustest, külade ajaloost, Simuna kihelkonna kultuuriloost ning veedetakse üheskoos mõnusalt aega.

MTÜ Emumäe Arenduskeskus
telefon 522 0833, emumagi@gmail.com
http://emumagi.onepagefree.com

Läänemaa turismiteavet näeb varsti kogu maailm nutitelefonidest

MTÜ Läänemaa Turism osaleb rahvusvahelises suurprojektis, mille tulemusel valmib septembris nutitelefonides kasutatav Läänemaad ja Lääne-Eestit tutvustav virtuaalbrošüür. Loe edasi siit: www.laanlane.ee

SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

SA Lõuna-Eesti Turism on riigi sihtasutus, mis tegeleb Lõuna-Eesti maakondade turismialase tegevuse koordineerimise ja Lõuna-Eesti regiooni tutvustamisega välisturgudel, ootab oma kollektiiviga liituma juhatuse liiget.

Tööülesanded:

SA tegevuse juhtimine, finantsplaneerimine ja aruandlus;
Projektide algatamine ja elluviimine;
Koostöö koordineerimine partnerorganisatsioonidega (Lõuna-Eesti 6 maakonda, EAS, teised turismiga tegelevad organisatsioonid);
Välisturunduse planeerimine ja elluviimine koostöös meeskonnaga;
Regiooni turismialase arendustegevuse planeerimine.

Loe edasi: SA Lõuna-Eesti Turism otsib juhti

Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest

Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.

Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.

Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.

Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

13.–17. aprillini on Lõuna-Eestis külas Hollandi Ida-Groningeni piirkonna väiketootjad ja turismiettevõtjad. Lõunakeskuse Taluturu juures pakutakse hollandi toite, Maamessil tutvustatakse oma piirkonda ning Eesti-Hollandi ühisseminaridel jagatakse kogemusi ja õpitakse teiste edulugudest.

Ida-Groningen on piirkond Hollandi kirdeosas. Sarnaselt Lõuna-Eestile on tegemist pealinnast eemal asuva alaga, kus olulisteks tegevusvaldkondadeks on põllumajandus, väiketootmine ja turismindus. Piirkondade keskused Groningen ja Tartu on olnud tähtsad kaubanduslinnad juba Hansa Liidu ajal.

Hollandi nädal toimub Lõuna-Eesti Leader tegevusgruppide koostöös (Tartumaa Arendusselts, Põlvamaa Partnerluskogu, Valgamaa Partnerluskogu, Piiriveere Liider, Võrumaa Partnerluskogu). Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on senine üksteiselt õppimine ja kogemuste vahetamine olnud igati kasulik. Näiteks lähiajal on Hollandisse sealse ettevõtja juurde sparglikasvatust õppima minemas Lõuna-Eesti väikeettevõtja, kes tahab hakata seda köögivilja Eestis kasvatama. Loe edasi: Hollandlased tutvustavad Lõuna-Eestis oma kultuuri

Uma tego, lugu, mekk ja tegijä 2010

Võrumaa Turismiliit kuulutas välja oma 2010.aasta auhinnad:

UMA TEGO, stiilseim turismiettevõtte kujundus, uus turismisündmus, teenus, suveniir, trükis jne, – eelmisel aastal uue
turismiatraktsioonina turule tulnud Liikluslinn.

UMA LUGU – aasta vahvaima turismiloo auhind läks Suhka turismitalu suitsusauna loole.
Auhinna UMA MEKK ehk aasta maitsvaim söök /jook turismiettevõttes võitis Veski külalistemaja koduleib, mida on võimalik igal külalisel Antslas Veski pubist kaasa osta.
UMA TEGIJÄ – selgitati välja Võrumaa Turismiliidu liikmete hulgast, kes on silma paistnud tegevustega eelmisel aastal ja aasta tegijaks sai Aivo
Värton, Liikluslinna ja Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremees. Tema viimane aktiivne ettevõtmine oli lumehotelli ja –sauna tegemine.

Fotol: tänavused auhinnasaajad Rene Tarend, Veski külalistemaja peremees; Aivo Värton, Nõiariigi ja Liikluslinna peremees; Merike Raiste-Prutt, Suhka turismitalu perenaine

Peipsimaa koolitab giide

Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.

Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja köögist.

Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist. Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?

Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.

Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).

Turistide köitmiseks sai raha seitse suurprojekti

EASi juhatus otsustas eraldada regionaaltoetust seitsme külastuskeskkonda arendava projekti tarvis mahus 16,7 miljonit eurot. Toetust küsiti 128 ettevõtmise jaoks mahus 173,9 miljonit eurot, seega ületasid taotlused vooru mahtu kümnekordselt.

EASi juhatus otsustas rahastada Lottemaa teemapargi, Kiviõli seiklusturismikeskuse, Audru ringraja, Rakvere linnuse, Narva-Jõesuu rannaala, Kärdla sadama ja Sõrve tuletornilinnaku väljaarendamise projekti.

„Meie toetusskeem on üles ehitatud nii, et suuremad võimalused võita olid nendel taotlustel, mis toovad Eestisse ja konkreetsesse piirkonda rohkem uusi külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Tähtis on ka see, et turistide raha jääks piirkonda ning looks uut jõukust ja töökohti,” ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meedet rahastab Euroopa regionaalarengu fond.

Ida- Virumaa pakub ainulaadset ravi särtsupuuduse vastu

Täna, homme ja ülehomme Tourestil Ida-Viru boksis kampaania “Siit saab särtsu” raames on kõigil võimalus saada särtsuspetsialistidelt hinnang oma tervislikule seisundile, energiatasemele ja puhkuseks sobilikkusele.

Vastavalt saadud diagnoosile ehk sellele, kas turgutust vajab keha, vaim või adrenaliinitase, kirjutatakse välja retsept parimaks puhkuseks. Kiire energiasüsti saab kätte ka otsekohe erinevate tegevuste kaudu: energiatootmine, ajurünnak, kiiruse ja mälu testimine. Samuti on võimalik tekitada pilvi, et nendega oma unistused taevasse saata.

Ida-Viru spetsialistid valivad ravimeetodi kolme eheda elamuse energia toote hulgast:

Ravitoode (E1) “Energiapomm” sobib siis, kui turgutust vajab keha. Lahenduseks on spaapuhkus, matkamine looduses või mõni muu terviseteenus.

Ravitoode (E2) “Püha müristus” on mõeldud neile, kel vaim vajab vaheldust. Abiks on elamused kultuurist, ajaloost ja traditsioonidest.

Ravitoode (E3) “Välk ja pauk” on hea rohi rutiini vastu. Üllatavat efekti pakuvad Ida-Viru ainulaadsed kohad ja üritused – motofestival, kaevanduspark, tehismaastikud, põlevkivimuuseum.

Ootame teid särtsuspetsialistide konsultatsioonile, et koos kokku panna teie
isiklik särtuspakett.

Kohtumiseni Tourestil Ida-Virumaa boksis!

Sigrid Karon, Ida-Viru ettevõtluskeskuse turismivaldkonna projektijuht

EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

vanaait — Vana ait Tsolgo külas Võrumaal

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus avab täna konkursi „Eesti avastamata aarded 2011. Turism ja taastatud ajaloolised paigad”. Konkursile saab kandidaate esitada 28. veebruarini, võitja selgub 12. mail. Euroopa Komisjoni algatatud projektis osaleb Eesti neljandat aastat. Sel aastal leiavad tunnustamist sihtkohad, kus on taastatud ja muudetud turismiatraktsiooniks kohalikul ajalool põhinevaid vaatamisväärsusi, mille algseks loomise eesmärgiks ei olnud turism, kuid on taastamise abil saanud nüüdseks kohaliku kogukonna liitjaks ja turismiettevõtluse keskmeks,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse turismi tootearenduse juht Marje Braunbrück. „Konkursist on oodatud osa võtma objekte esindavad piirkondlikud turismiühendused ja kohalikud omavalitsused, kes soovivad tõmmata tähelepanu oma hästi välja töötatud turismitoodetele,” lisas Braunbrück.

Konkursile esitatavad ajaloolised vaatamisväärsused võivad olla nii kultuuri- kui militaarobjektid, tööstus- või tehnikamälestised, endised pommivarjendid, vanglahooned, majakad, linnused vm ajaloolised objektid, mis pakuvad nüüd läbimõeldud elamust näiteks kontserdipaiga või muuseumina. Loe edasi: EAS kutsub ajaloolisi vaatamisväärsusi turismikonkursile

Lõuna-Eestis plaanitakse luua toidutee

Lüübnitsa sibulalaat — Väljapanek Lüübnitsa sibulalaadal.

Järgmisel nädalal koguneb Lõuna-Eesti toidutee väljatöötamise töögrupp, millega on võimalus ühineda taludel, maaturismi-ettevõtetel, restoranidel, kohvikutel, kõrtsidel ja köökidel jt huvilistel. Eelduseks on huvi alustada ja tegeleda kohaliku või mahetoidu pakkumisega. Jagatakse teiste maade kogemusi ja praktilisi nõuandeid mahetoidu pakkumisega alustamiseks.

Tavaliselt vajab inimene nälja kustutamiseks ju üpris lihtsat toitu. Samas üldistades paikkonna inimeste sesoonseid toiduvajadusi
ja -väärtusi saame toidukultuuri, mida suhtluses teiste riikidega käsitletakse juba osana rahva identiteedist.

Globaliseeruvas maailmas süveneb linnainimeste ja toiduturistide huvi eheda kohaliku maatoidu ja teiste maade gastronoomia vastu. Toiduturismiga tegelejatel aitab see selgemat eristuda, oluline on sealjuures hea turundus läbi Toidutee, mis on erinevate toiduelamuste pakkujate ühine turundusvorm.

Esimene kokkusaamine on 11. jaanuaril Seedri Puhketalus, teine 25. jaanuaril Hämsa kõrtsis. Mõlemad algusega kell 10.30. Huviliste registreerimine hiljemalt kolm päeva enne toimumist e-posti aadressil mahepm@gmail.com või tel 56620955.

Suure Munamäe vaatetorni külastajate arv väheneb

Suure Munamäe vaatetornis käis 2010. aastal 32 500 külastajat. Juba kolm aastat järjest on vaatetorni külastajate arv vähenenud. Võrreldes aastaga 2009 käis lõppenud aastal Suure Munamäe vaatetornis külastajaid 20% vähem.

Viimaste aastate külastuste tippaastaks saab lugeda aastat 2007, kus Suure Munamäe vaatetorni külastas 55 000 külastajat. Haanja vald prognoosib 2011. aastaks, et külastajate arv jääb 2010. aasta tasemele.

Allikas: Haanja vallavalitsus

Pöide valda tahetakse atraktiivsemaks teha

Pöide kiriku torni kavandatakse muuseumi, kus saab tutvustada Pöide kiriku ja koguduse ajalugu, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Pöide vald, EELK Pöide Maarja kogudus ja EELK konsistooriumi tahavad lähiaastatel taotleda abiraha, et renoveerida ja arendada Pöide kirikut.

Peale selle soovib Pöide vald koostöös kohalike turismiettevõtete ja käsitöölistega kirikukompleksi juures paiknevast vankrikuurist välja arendada hoone, kus asuksid i-punkt ja tualetid ning müüdaks kohalikku käsitööd.

EELK Pöide Maarja koguduse prioriteet on pastoraadihoone katuse vahetus ja siseruumide remontimine.

Pöide vald tahab üldse turismi hoogustada. Selleks soovitakse tammilt mahasõidul vasakule jäävasse parklasse Saaremaa kaardi kõrvale paigaldada välikaart Pöide valla vaatamisväärsustega.

Koostöös Saaremaa turismiettevõtetega soovitakse välja töötada turismimarsruudid, mis hõlmavad Pöide kirikut ja teisi Pöide valla huviväärsusi.

Piusal tunnustati Põlvamaa paremaid turisminduses ja jagati tiitleid

Läinud nädalal Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja aasta parimad turismitegijad ja jagati tiitleid.

Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar. Katerin saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali. Samuti on ta olnud peamine eestvedaja Räpina hotelli osalemises EASi kvaliteedijuhtimise programmis. Ära märgiti selles kategoorias veel Kiudoski restorani peakokk Kristofer Solnik ning Jaan ja Elna Koort klubist Aal.

Aasta turundustegu tiitliga pärjati Värska Sanatoorium. Värska Sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö – nii näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburg-Värska. Samuti on andnud tulemusi Värska Sanatooriumi ja MTÜ Setomaa Turism tegevus seoses viisaküsimustega – viisataotlemine on kiirenenud ja lihtsustunud. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud. Äramärkimist turundusteo kategoorias leidsid veel OÜ Matkajuht, Anu Jõesaare ja Lauri Kulpsoo raamat „Taluperenaiste hoidised“ ning koolitaja Ena Drenkhan.

Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti Maanteemuuseumi uus ekspositsioon Teeaeg. Välialade avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu (ligi 30 000), uued atraktsioonid loovad lisaväärtust kogu piirkonnale. Nominentide hulgas olid ka Mooste Viinavabrikusse rajatud Eesti Fototurismi Keskus, Räpina hotell ja Saatse Seto muuseum.

Aasta roheline tegu oli komisjoni hinnanguna Eesti Looduse Põlvamaa erinumber. Koostöös Põlva maavalitsusega juunis ilmunud Eesti Looduse Põlvamaa erinumber tutvustas põhjalikult maakonna väärt loodusmaastikke ja suurepäraseid inimesi. Lisaks tunnustati Pesa hotelli Päikeseterrassil tänavu avatud Linnu restorani, Põlvamaa ökofestivali ja loodusgiidi ning elupõlist metsameest Ain Erikut.

Allikas: polvamaa.ee

Tunnustati Põlva maakonna parimaid turismitegijaid

Eile, 7. detsembril Piusa külastuskeskuses toimunud Põlvamaa turismiettevõtjate ümarlaual kuulutati välja ka aasta parimad turismitegijad, teatab Põlvamaa infoportaal.   

Aasta turundusteo tiitliga pärjati tänavu Värska sanatoorium. Värska sanatooriumi initsiatiivil on saavutatud Venemaaga märkimisväärne koostöö, näiteks avati 2010. aastal bussiliin marsruudil Peterburi-Värska. 2010. aastal on Vene turistide osakaal Põlvamaal suurenenud enam kui 100% ning selles on kahtlemata oluline roll ka Värska sanatooriumil.

  Aasta atraktiivseimaks uustulnukaks valiti tänavu Eesti maanteemuuseumi uus ekspositsioon „Teeaeg”. Kultuuriline tegevus, kontserdid ja etendused on muutnud maanteemuuseumi atraktiivseks külastuspaigaks.

Kategoorias „Aasta roheline tegu” sai komisjoni kõrgeima hinnangu Eesti Looduse Põlvamaa erinumber.

 Aasta turismitöötaja tiitli pälvis tänavu Räpina hotelli peaadministraator Katerin Rämmar, kes saavutas Euroopa turismi- ja hotellikoolide rahvusvahelistel kutsevõistlustel pronksmedali.

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

SA Põlvamaa Arenduskeskus kuulutab välja konkursi lõppeva aasta parimate turismitegijate väljaselgitamiseks, kandidaate saab konkursile esitada igaüks.

Põlvamaa Arenduskeskuse turismiarendusjuhi Ulla-Maia Timmo sõnul on konkursi eesmärgiks tunnustada Põlvamaal edukalt tegutsevaid turismiettevõtteid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Parimate selgitamine toimub tänavu neljas kategoorias:

“Aasta turundustegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal Põlvamaale või oma piirkonnale positiivset tähelepanu toonud sündmust või tegusid laiemas mõistes. Sellesse kategooriasse võib esitada ka turismiga otseselt mitte seotud sündmusi. Hindamise aluseks on ettevõtte või isiku või teo tuntus, märgatav meediakajastus, märgatav panus Põlvamaa kui sihtkoha maine kujundamisele, uudsus, olulisus ja seotus Põlvamaaga

“Aasta atraktiivseim uustulnuk” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal esile tõusnud turismiobjekti (majutust, toitlustust, muuseumi, looduslikku vaatamisväärsust vms), üritust, paketti, marsruuti vms. Hindamise aluseks on teenuse/toote uudsus, originaalsus, toote terviklikkus, tuntus, meediakajastus, Põlvamaa väärtustamine, idee jätkusuutlikkus, lisandväärtus piirkonnale.

“Aasta roheline tegu” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal turismiga seotud keskkonnasõbralikku või -säästvat teenust või tegu. Hindamise aluseks on toote või teenuse keskkonnasõbralikkus ja -teadlikkuse tõstmine, säästlikkus ning seotus Põlvamaa – Rohelisema Elu mõttelaadiga.

“Aasta turismitöötaja” kategoorias tunnustatakse 2010. aastal silmapaistnud turismitöötajaid (teenindajaid, kokkasid, giide, juhte, jne). Hindamise aluseks on kutseoskused, positiivne kliendipoolne tagasiside, osalemised konkurssidel, enesetäiendamine jne. Loe edasi: Paku kandidaate Põlvamaa parima turismitegija konkursile

Turundusplaan tõi Rakverele maakonna turismisõbralikuma linna tiitli

Rakvere linn pälvis Lääne-Virumaa 2010. aasta turismisõbralikuma omavalitsuse tiitli tänu turundusplaanile, mis koostati Rakvere turismiinfokeskuse tegevuse ja funktsioonide väljatöötamiseks ning turunduse suunamiseks. See kajastab eelkõige uue turismi katusorganisatsiooni – Rakvere Turismiarenduskeskuse(TAK) – loomise tegevusplaani. TAKi põhiülesanne on tegeleda piirkonna turismi arendamise ja mainekujundusega, mitte pelgalt turismiinfo kogumise ja vahendamisega.

Allikas: rakvere.ee

Võrtsjärv on üks Euroopa veeturismi tippsihtkohti

Brüsselis peetud 2010. aasta Euroopa veeturismi tippsihtkoha valimise auhinnatseremoonial nimetati üheks veeturismi tippsihtkohaks Võrtsjärv. Kokku anti auhind kahekümne viiele veeturismi sihtkohale üle Euroopa, teatas Euroopa Komisjoni Esindus Eestis.

Kõik auhinnatud said Euroopa tippsihtkoha nimetuse EDEN tänu sellele, et on ennast tutvustanud innovaatiliselt ja säästlikult.

Võrtsjärve piirkond tutvustab end täna Euroopale

Euroopa tähistab tänast rahvusvahelist turismipäeva Brüsselis toimuva turismifoorumi ja rahvusvahelise konkursi EDEN 2010 piduliku galaga. Eestit esindab galal selleaastase konkursi “Eesti avastamata aarded 2010. Veeturism“ võitja SA Võrtsjärv.

„EDEN on Euroopas mainekas turismikonkurss, mille abil on võimalik piirkondadele enam tähelepanu tõmmata. Võrtsjärve piirkonnal on suurepärane võimalus end täna Euroopa silmis nähtavaks teha, mis aitab tõsta ka Eesti üldist tuntust veeturismi sihtkohana,” kommenteeris EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. Lisaks SA Võrtsjärv esindajatele on Brüsselis ka eelmiste aastate võitjate Viljandi linna ja Soomaa Rahvuspargi töötajad.

Võrtsjärv võlus juunikuus toimunud konkursil rahvusvahelist žüriid tugevate ja mitmekesiste turismitoodete, väga hästi toimiva koostöö ning rikkalike traditsioonide säilitamisega.

Suvisel võitjate väljakuulutamisel tõi Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee välja Võrtsjärve piirkonna kolm olulisemat tugevust. Esiteks Võrtsjärv kui unikaalne loodusressurss ise, teiseks piirkonna rikkalik ajaloo- ja kultuuritraditsioon ja nende jätkusuutlikkus ning kolmandaks kvaliteetsed ja mitmekesised turismipaketid, mis on sündinud tugeva koostöö tulemusena kõigi piirkonna osapoolte – nii valdade, mittetulundusühingute kui kohalike turismiettevõtjate vahel. Võrtsjärve piirkonda iseloomustavad iidsed kalurikülad, ajalooline kalapüügialus kalepurjekas, Eesti ainuke mageveekalade järvemuuseum, angerja-, latika-, koharikas järv ning muistne torupilli mängimise kultuur.

EDEN on Euroopa tippsihtkohtade (European Destinations of Excellence) akronüüm. See on Euroopa Komisjoni algatatud ja toetatud projekt, mis edendab säästva turismi arengumudeleid kogu Euroopa Liidus. Projekti aluseks on riiklikud iga-aastased konkursid, kus valitakse iga riigi üks tippsihtkoht. Igal aastal on erinev teema, mille valib Euroopa Komisjon koos vastavate riikide turismiametitega.

Mooste mõisa viinavabrikus avatakse fototurismi keskus

Kuu aja pärast, 16. oktoobril avatakse endises Mooste mõisa viinavabrikus Eesti fototurismi keskus, mille eesmärk on arendada fototurismi ning pakkuda kohalikele ja välismaistele fotograafiahuvilistele võimalust oma oskusi täiendada.

Keskus on mõeldud nii algajatele kui ka edasijõudnud fotohuvilistele. Külalistele pakutakse seminare, koolitusi ja fotoretki.

„Meie eesmärk on saada juhtivaks fototurismi keskuseks Eestis ja lähiriikides. Ajalooline viinavabrik, tipptasemel koolitajad ning ilus Lõuna-Eesti loodus loovad selleks head võimalused,” ütles keskuse juhataja Minna Jõgeda.

Koolitusi korraldavad teiste hulgas Urmas Tartes, Arne Ader, Remo Savisaar, Sven Začek jpt. Keskuses on sisustatud professionaalne fotostuudio ning lähitulevikus asutakse pakkuma ka varjest pildistamise võimalust.

„Analoogseid keskusi meie lähinaabruses ei ole. Soomes ja Venemaal tegeldakse fototurismiga, aga seal keskendutakse pigem ühe konkreetse looma- või linnuliigi pildistamisele, meie pakutav on laiapõhjalisem,“ lisas Jõgeda.

Eesti fototurismi keskus tegutseb ajaloolises Mooste mõisa viinavabriku hoones, mis on ehitatud 1909. aastal. Muinsuskaitse all olevat hoonet on renoveeritud ja keskuseks ümber ehitatud viimased kolm aastat.

Vaata lisa!

Eesti fototurismi keskuse koduks saab Mooste viinavabrik.

Juulis oli majutusettevõtetes rohkem turiste kui mullu

Turismi kõrghooajal juulis peatus Eesti majutusettevõtetes 357 000 turisti, mida on 11% enam kui eelmisel aastal samal ajal, teatab statistikaamet.

Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 35 000 turisti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 24 000 ja siseturiste 11 000 enam kui mullu. Välisturistid moodustavad endiselt veidi enam kui kaks kolmandikku turistide koguarvust. Juulis kasutas majutusettevõtete teenuseid 244 000 välisturisti, nendest 57% saabus Soomest, 7% Saksamaalt ja 5% Venemaalt. Välisturistid eelistavad enim Tallinna (65% majutatud välisturistidest), Pärnu linna (14%), Tartu linna (4%) ja Saare maakonna (6%) majutusettevõtteid.

Ka Eesti elanikud kasutasid juulis majutusettevõtete teenuseid rohkem kui aasta tagasi. Majutusettevõtetes peatus üle 113 000 siseturisti, mis on 11% rohkem kui eelmise aasta juulis. Siseturistide meelissihtkohtadeks on Pärnu ja Pärnu maakond (16% majutatud siseturistidest), kuid meelsasti peatutakse ka Ida-Viru maakonna (12%), Tallinna (11%) ja Saare maakonna (10%) majutusettevõtetes.

Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 413 krooni (26 eurot), mis on 5% vähem kui eelmise aasta juulis. Esimest korda oli kõige kallim ööbimine Pärnus — keskmiselt 550 krooni (35 eurot). Ühe ööpäeva keskmine maksumus suurenes seal eelmise aasta juuliga võrreldes 12%. Pealinnas maksis ööpäev majutusettevõttes keskmiselt 462 krooni (30 eurot), mis on 8% odavam kui 2009. aasta juulis.