Möödunud reedel pärjati «Eesti disainiauhinnad 2013» võitjad. «Selleks, et toode müüks ja jääks püsima, on olulised nii hea välimus kui ka hea sisu,» ütleb La Muu karpide disainer Jaanus Veerberk, kes võitis pakendite kategoorias kulla.
27. septembril jagati Balti Filmi- ja Meediakoolis 2013. aasta veebi- ja graafilise disaini võidutöödele auhindu. Kuigi preemiaid jagus paljudele, väärivad kindlasti märkimist graafilise disaini kategoorias ainsa kulla saanud La Muu ökojäätiste pakendid. Toote disaini taga on Eesti esimene pakendidisainile orienteeritud firma KOOR, kes võitis ka pakendikategooria pronksi Saku Koduõlle eest.
Täna lõppes Portugalis, Peneda-Gerês rahvuspargis toimunud kolmepäevase (24.-27.09.) rahvusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades“ finaal. Parimate metsatundjate tiitlile pretendeerinud kümne Euroopa riigi võistkonna seas tuli Eesti esindus neljandaks. Eestis edestasid Ungari (85 punkti), Kreeka (80 punkti) ja Poola (79 punkti) võistkonnad. Eestit esindanud Prantsuse Lütseumi võistkond „Copper Owl“ (koosseisus Annaleena Vaher, Airon Oravas ja Mati Lepikson, juhendaja Marje Väli) kogus 72 punkti.
„See on läbi aegade Eesti võistkonna parim tulemus, mida on seda hinnatavam, et sel aastal esindas meid võistluse ajaloo noorim võistkond,“ rääkis võistluste Eesti-poolne koordinaator Kristi Teppo Eesti Metsaseltsist. Kokku osales võistluste finaalis kümme riiki, lisaks nimetatutele veel Austria, Tšehhi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Portugal.
Võistluste finaalis sooritasid õpilased 50-küsimuselise testi Euroopa metsanduse kohta, lisaks tuli pidada ettekanne oma riigi metsandusest teemal „Väljakutsed metsanduses“.
Järgmise aasta rahvusvaheline finaal toimub Saksamaal. Riiklikud võistlused peetakse 2014. aasta alguses.
Toomas Kelt
2.oktoobril toimub Otepää Gümnaasiumis juba traditsiooniks saanud Otepää ettevõtluskonverents. Sellel aastal keskendub konverents turismiettevõtlusele.
Otepää ettevõtluskonverents peetakse juba neljandat korda. Konverentsil tunnustatakse valla ettevõtjaid – antakse üle Otepää valla ettevõtlusauhind 2013.
Ettekandeid teevad SA Otepää Turism juhataja Margo Krüünvald, TÜ majandusteaduskonna turunduse õppetooli juhataja Andres Kuusik, Tammuri talu peremees Erki Saar, Klubi Tartu Maratoni juhatuse esimees Indrek Kelk, õpilasfirma ja minifirma programmi juhendaja Margus Mekk, Ene-Mall Vernik ja Peeter Kangur Kappermäe seltsist, Auto24 Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava. Konverentsi modereerib vallavanem Merlin Müür.
Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.
Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.
„Terve sea küpsetamine on täielik loterii, seekord läks meil üpris hästi,” sõnas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse peakokk ja meeskonna vedaja Indrek Kõverik. „Oleme iga aastaga timminud küpsetamise võtteid ning need töötavad,” lisas Kõverik.
Kokku osales Paunvere laada grillivõistlusel „Suur Sigadus“ 12 võistkonda, neist üks Leedust.
Eeloleval laupäeval, 28. septembril, osaleb Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus traditsiooniliselt Jõhvis toimuval Mihklilaadal. Külastajad saavad tutvuda ja soetada endale õpilaste poolt valmistatud tooteid ning tutvuda meil õpetavate erialadega.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses koolitatakse 17 valdkonnas: arvutikasutus, elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektroonika ja energeetika, hulgi- ja jaekaubandus, juhtimine ja haldus, juuksuritöö ja iluteenindus, kaevandamine ja rikastamine, keemia ja protsessitehnoloogia, majandusarvestus ja maksundus, majutamine ja toitlustamine, materjalitöötlus (puit), mehaanika ja metallitöö, rõivaste ja jalatsite valmistamine, tekstiil, toiduainete töötlus ja tootmine, transporditeenused – kokku 31 erialal.
Aasta mahetootja 2013: Margus Lille, Kiltsimäe talu.Täna, 15. septembril kuulutati Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval leivapäeval Eesti parimaks mahetootjaks 2013 Kiltsimäe talu Harjumaal ja parimaks mahetooteks 2013 Tammejuure talu öko kanepiõli.
„Meil on olemas tublid ettevõtted, kes toodavad ja turustavad kodumaist mahetoitu. Neid esile tõstes ja tunnustades innustame loodetavasti ka teisi, et võiksime järjest enam näha ka tavapoodide lettidel mahetoitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahetoit võiks aina enam jõuda meie igapäevasele toidulauale, seda eriti lasteasutustes.“
„Kümme aastat tagasi, kui ma mahetootmisega alustasin, tuli kaupmeestele kõigepealt rääkida, mis asi see mahe üldse on. Praeguseks on olukord hoopis teistsugune. Järjest rohkem tarbijaid saab aru, et toidul ja toidul on vahe ning nad valivad mahetoidu,“ ütles Kiltsimäe talu peremees Margus Lille.
„Kiltsimäe talu on Eesti üks suurimaid maheköögivilja kasvatajaid, kes ühena vähestest on ligi 10 aastat turustanud oma toodangut ka suurtesse poekettidesse,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Ka tegevus tarbijateavituse suunal väärib tunnustust. Näiteks on mahetalu tegemistega saanud tutvust teha mitme kooli ja lasteaia lapsed.“
Parima mahetoote valmistaja Tammejuure talu on tootearenduses lähtunud traditsioonidest. “Mul on hea meel, et me suutsime taaselustada vanade eestlaste toidulaua juurde kuuluva õlikanepi. Meid ennastki köidab selle toote mitmekülgsus: kasutamine toiduna, toidulisandina, nahahoolduses,“ ütles Karin Kuusemaa Tammejuure talust.
“Parim mahetootja 2013” – Kiltsimäe talu, Margus Lille
II koht – Vatsliku talu
III koht – Tammistu Agro OÜ
“Parim mahetoode 2013” – Tammejuure talu öko kanepiõli
II koht – OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust
III koht – OÜ Wilander mahe õunajook ingveri ja meega
Lisaks märgiti konkursil ära järgmised tooted:
– Kulinaaria OÜ mahe õuna-rukkivaht mahe valmistoidu turuletoomise eest;
– Loodusvägi OÜ mahedad mustika-ingveri küpsised hea tootearendustegevuse eest;
– Vändra Ökopagar OÜ mahe (ÖKO) Must Leib, Mahe (ÖKO) Küüslauguleib heade pakendilahenduste eest;
– FIE Edgar Koltsi ebaküdoonia-kõrvitsa krõps hea tooraine valiku ja uudse tehnoloogia eest.
Külastajate lemmikuks valiti leivapäeval OÜ Kalamatsi Meierei lehma- ja kitsepiimast praejuust.
Tootjakonkursile kandideeris 7 mahetootjat üle Eesti, tootekonkursile esitati 27 toodet. Parima tootja ja toote valisid välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid.
Konkursid korraldas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parima mahetoote valimisel tehti koostööd Eesti Kulinaaria Instituudiga. Parimat mahetootjat ja –toodet valiti neljandat korda.
„Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja aina rohkem suudetakse mahedalt toodetud toodangut ka mahedana müüa, olgu siis kohalikule või välisturgudele,“ ütles Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuht Airi Vetemaa. „Hea meel on näha, et juba tuntud mahetöötlemisettevõtetele lisandub täiesti uusi tegijaid. Märgatavalt on paranenud ka pakendite disain ja kvaliteet.“
„Nõudlus mahetoodete järgi aina kasvab ja tarbija väärtustab aina enam tervislikku, keskkonnasõbralikult toodetud toitu,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Me loodame, et tublide tootjate ja toodete esile tõstmine aitab innustada ka teisi, et aina rohkem mahetooteid tarbijani jõuaks. Tulevikus oleks vahva märkida ära ka parim eksportmahetoode, sest meie mahetoodete potentsiaal ulatub kindlasti kaugemale kui ainult Eesti.“
Enne võitjate väljakuulutamist toimub Vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu hoovis ka kodumaiste mahetoodete laat ja degusteerimine, toimuvad mahetoidu töötoad lastele ja publik saab valida oma lemmikmahetoote. Mahetoidu infot jagab Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.
Konkursile „Parim mahetootja 2013“ said kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Kandidaadid on mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Parima tooja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad 7-liikmelised žüriid.
2012. aastal pälvis parima mahetootja tiitli Tiia ja Arvo Kleini Tarvastu Saariku talu Viljandimaalt. Parimaks mahetooteks tunnistati OÜ Kaks Meistrit Kalamatsi Meierei kitsepiimast toorjuust soolvees.
Konkursid toimuvad neljandat aastat, neid korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga.
Tänavuse Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab armastatud tantsuõpetaja ja Viljandi Talviste Tantsupidude eestvedaja Vaike Rajaste.
Stipendium antakse pidulikult üle tantsutaat Ullo Toomi 111. sünniaastapäeval 14. septembril kell 12 Tallinna Raekojas.
Ullo Toomi halduskogu leidis, et Vaike Rajaste on tantsuõpetajana oma tööga väärtustanud Ullo Toomi põhimõtteid ja pärandit. Vaike Rajaste on oma elu tantsule pühendanud ning lisaks silmapaistvale tegevusele Viljandimaal on ta aktiivselt osalenud ka Eesti rahvatantsuliikumise arendamises üldiselt.
Vaike Rajaste peab tantsuõpetamise olulisimaks seda, et tantsija saaks oma tegevusest ennekõike hea enesetunde. “Et selg oleks sirge, jalg kerge ning tantsutunnis ikka rõõmus elevus hinges. Keegi läheb alati ees ja keegi alati õpib – tants on koostegemine ning üksinda ei tee siin keegi midagi ära!” ütleb Rajaste. Stipendiumi pidulik üleandmine Tallinna Raekojas tantsutaadi sünniaastapäeval on kujunenud kauniks traditsiooniks ning see on ühtlasi rahvatantsuvaldkonna aasta tippsündmus.
Vaike Rajaste lõpetas 1980. aastal Viljandi Kultuurikooli kultuuritöötaja/rahvatantsukollektiivi juhi eriala ning alustas samal aastal tantsuõpetajana Viljandis. Tänaseks on Vaike toonud tantsupidudele enam kui 30 Viljandimaa tantsurühma ning on oma tantsijatega osalenud rohketel folklooriestivalidel nii Eestis kui välismaal. Ta on korraldanud mitmeid ülevabariigilisi konverentse ja võistutantsimisi ning töötanud viimased 15 aastat Viljandi Kultuuriakadeemias tantsuõpetajana. Vaike on aastaid osalenud üleriigiliste tantsupidude lavastusmeeskonnas ning olnud Viljandi Talviste Tantsupidude traditsiooni algataja ja eestvedaja.
2014. aasta XIX tantsupeol “Puudutus” on Vaike Rajaste B2 rühmade liigijuht. Teenete eest rahvakultuuri edendamisel sai Vaike Rajaste Eesti Kultuurkapitali maakondliku kultuuripreemia “Viljandimaa Kultuuripärl 2009”. 2010. Aastal omistati talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
1987. Aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.
Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.
Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt.
1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.
Saidafarmi juhataja Juhan Särgava. Foto: elfond.ee
Täna avalikustati Helsingis 2013. aasta Läänemere-sõbralik põllumajandustootja, kelleks osutus Juhan Särgava juhitav OÜ Saidafarm Harjumaalt.
Särgava tõsteti üheksa riigi talunike seast esile uuenduslike, mitmekesiste ja säästlike lahenduste kasutamise eest suurtootmises. Lisaks tunnustusele toetati mahetootjat 10 000-eurose auhinnarahaga.
Neljandat aastat Läänemere äärsetes riikides ühiselt korraldatava konkursi võit tuli Eestisse esmakordselt. 1992. aastast tegutsev Eesti suurimaid mahetootjaid Saidafarm on üks Eesti säästva tootmise pioneere, kes on kasutusele võtnud mitmeid keskkonnasõbralikke ja säästlikke lahendusi, mis aitavad muuhulgas vähendada liigsete toitainete veekogudesse jõudmisest tingitud vetikate vohamist.
“Mahetootmine teenib nii keskkonda kui ühiskonda. Alternatiivsete põllumajandusviiside tutvustamine ja tunnustamine aitab ühiskonnas teadvustada säästva põllumajanduse võimalikkust ja kasu ning ühtlasi inspireerida ka teisi tootjaid,” lausus Saidafarmi eestvedaja Juhan Särgava. “Keskkonnahoidliku ja tervislikku toitu eelistava tarbija kujundamisel mängib samuti olulist rolli tootja,” lisas Särgava. Loe edasi: Eesti mahetootja Saidafarm pälvis rahvusvahelise Läänemere-sõbraliku taluniku tiitli
Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele. Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa. Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis: kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest; Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest; Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest; Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel; Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.
Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke. Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1. Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.
Võru linna 229. sünnipäevale pühendatud Tamula järvekontserdil 21. augusti õhtul tunnustati inimesi, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Võru paremaks muutmisele.
Võru linna teenetemärgi kavaler on 16 aastat Võru linnasauna pidanud Koit Ossa.
Võru linna vapimärgi kavalere oli sel korral viis:
kaitseväe orkestri ülem ja peadirigent, kolonelleitnant Peeter Saan Võru kultuurielu rikastamise eest;
Võru sõpruslinna Chambray-Les-Tours linnapea Christian Gatard Võru rahvusvaheliste suhete avardamise eest;
Ilmar Kudu Võru muusikaelu ja muusikahariduse pikaaegse ja tulemusliku arendamise eest;
Heiki Kelp viljaka panuse eest Võru kultuurielu korraldamisel;
Tarmo Tagamets kustumatu panuse eest Võru teatrielu edendamisel.
Võru linna sünnipäeval tunnustatakse traditsiooniliselt Võru kaunimate kodude omanikke.
Konkursil “Kaunid kodud 2013” pälvisid tähelepanu Külli ja Jaak Kärsoni kodu Petseri tn 22 ja Tiia Kiige ning Mart Arki kodu Petseri tn 1.
Suvekonkursi “Lilleline Võru” raames leidis tunnustust Aasa ja Väino Kinsiveri eramu Tulbi tn 16, Ene ja Aleksandr Künnapuu eramu Koreli tn 59, Võrumaa toidukeskus L.Koidula tn 7/ Katariina allee 2 ning Võrumaa taluturg Jüri tn 72.
Täna ja homme jätkub konkursil “Kogukonna pärl” esile tõstetud perede tunnustamine.
Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Sel nädalal antakse tunnustus üle Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Läänemaa peredele.
Pärnumaal pälvis tiitli “Kogukonna pärl 2013” Margit ja Anti Merila perekond Varbla vallast Tõusi külast.
Saare maakonnas pälvis tiitli Malle ja Tõnu Mätase perekond Muhu vallast Külasema külast.
Hiiumaal pälvis kogukonna pärli tiitli Ester Tammise ja Toivo Platovi perekond Käina vallast.
Läänemaal pälvis tiitli Inda Mölderi ja Ants Maripuu perekond Martna vallast Rõude külast.
Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust – vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi “Kogukonna pärl” raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.
Kokku tunnustatakse tiitliga “Kogukonna pärl” 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti “Kogukonna pärl” elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.
Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl” raames Viljandimaal esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda Suure-Jaani vallast Olustvere külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.
Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekond pälvis tunnustuse külaelu hoidmise ning kogukonna kultuurielu edendamise eest. Katti ja Ilmar koos kolme lapse ning lapselapselastega väärivad esiletõstmist maaelu traditsioonide kandjatena ning ühistegevuse algatajatena. Katti Mees on 1998. aastal loodud Olustvere Maanaiste Seltsi üks asutajaliikmeid ja viimased kümme aastat on ta olnud seltsi esinaine. 2001. aastal sai Katti eestvedamisel uue elu endine Olustvere kultuurimaja, praeguse nimega Olustvere Seltsimaja, mille uksed on alati valla nii oma inimestele kui ka külalistele. Seltsimajas tähistatakse ühiselt tähtpäevi, toimuvad õppepäevad, käsitöö- jm kursused. Katti algatusel on Olustvere Maanaiste Selts olnud 2006. aastast alates tegev Olustvere Hoidistemessi korraldamisega. Kõikidest tegevustest võtavad nii nõu kui jõuga osa ka pereisa Ilmar ja poeg Harry, kes mõlemad on lahtiste kätega tehnika alal. Mõlemad mehed kuuluvad Lehola jahiseltsi, mille esimeheks on Ilmar olnud juba aastaid, hoolitsedes küttimise kõrval aastaringselt ka ulukite heaolu eest. Katti eeskuju nakatas tema minijat Airet, kes on Lahmuse, Päraküla ja Põhjaka külaseltsi külavanem ja eestvedaja. Pereema Katti kuulub ka ühendusse Kodukant Viljandimaa ning oli aastaid selle juhatuse liige. Loe edasi: Viljandimaal tunnustati konkursil „Kogukonna pärl” esile tõstetud Katti Mees ja Ilmar Tikuti perekonda
Pärnumaa populaarseim põllumees ning haridus- ja kultuuritegelane selguvad taas Carl Robert Jakobsoni konkursil, mis toimub 25. korda. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 11. juuli, järgmisel päeval koguneb žürii esitatud taotlusi läbi vaatama.
Kurgja talu rajaja, rahvusliku ärkamisaja suurkuju, õpetatud põllu- ja kirjamehe nimelise konkursiga väärtustab Pärnumaa nende põllumeeste, haridus- või kultuuritegelaste tegevust, kes on vähemalt viimased kümme aastat pühendunult oma valdkonnas tegutsenud ja aidanud maakonda edendada.
Konkurssi korraldab Carl Robert Jakobsoni Sihtasutus koostöös Pärnu maavalitsuse ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.
Kandidaatide kohta vabas vormis koostatud kirjalik taotlus kandidaadi põgusa eluloo ja põhjendusega ning esitaja kontaktandmetega tuleb saata Kurgja talumuuseumi direktorile Monika Jõemaale kas kirja või e-kirjaga. Preemiad antakse üle 20. juulil Kurgjal talumuusemi rajamise 65. aastapäevale pühendatud konverentsil.
Pärnu Postimees tunnustab Jakobsoni konkursil eripreemiaga maaelu väärtustavat ja piirkonda edendavat ettevõtjat.
Eesti Külaliikumine Kodukant alustab 8. ja 9. juulil koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames tänavu esile tõstetud perede tunnustamist. Teist aastat toimuvale konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda. Esimesena antakse tunnustus üle Jõgevamaa, Tartumaa, Põlvamaa ja Võrumaa peredele.
Jõgevamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Anne ja Aado Mägisoo perekond Puurmani vallast Pööra külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 13.00 Pööra külas Piiri talus.
Tartumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Katrin ja Aivar Jõgari perekond Mäksa vallast Veskimäe külast. Tunnustamine toimub 8. juulil kl 15.30 Veskimäe külas.
Põlvamaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Tiina Länkuri ja Ander Konksu perekond Põlva vallast Peri külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 10.00 Põlva vallas Vanakülas.
Võrumaal pälvis tiitli „Kogukonna pärl 2013“ Helgi Saare ja Agu Hollo perekond Haanja vallast Ihatsi külast. Tunnustamine toimub 9. juulil kl 12.30 Ihatsi külas Hartsmäe talus.
Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi. „Eelmisel aastal kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“ Loe edasi: Täna algab konkursil „Kogukonna pärl“ esile tõstetud perede tunnustamine
Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus.
Viljandimaa ettevõtjate tunnustamise eesmärgiks on maakonna ettevõtjate tegevuse väärtustamine. “Majandus on meie elu käivitav jõud ning ettevõtjate tunnustamine seega maakonna elujõu tagamisel oluline nii piirkondlikust kui valdkondlikust aspektist vaadates,” selgitas Viljandimaa Arenduskeskuse juht Kaarel Lehtsalu.
Auhindu jagatakse sel aastal viies kategoorias:
Auhind “Viljandimaa maaelu edendaja 2013” antakse välja ettevõtjale, kes tegutseb väljaspool Viljandi linna ja kes on aktiivselt osalenud kogukonna tegevuses ning panustanud oma piirkonna arengusse
Auhind “Viljandimaa edukas alustanud ettevõtja 2013” antakse välja kuni 3 aastat tegutsenud (registreeritud mitte varem kui 01.01.2010) ettevõtjale, kes on oma tegevuse edukalt käivitanud.
Auhind “Viljandimaa parim väikeettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on kuni 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa parim suurettevõte 2013” antakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise majandustegevuse ja ekspordivõimega lisandväärtust loovale ettevõttele, milles on rohkem kui 50 töötajat.
Auhind “Viljandimaa loomevaldkonna ettevõtja 2013” antakse ettevõtjale või MTÜ-le, kes on loonud kultuuripärandil põhineva toote või teenuse alates 01.01.2010.
SA Viljandimaa Arenduskeskuse ettevõtluskonsultant Ille Metsla selgitas, et uuendusliku kategooriana on lisandunud tunnustatavate ettevõtete kategooriasse loomemajanduse valdkond, mis on Viljandi maakonna üldises arengus olulisel kohal ning mis otsesemalt või kaudsemalt on seotud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tegevusega. Loe edasi: Viljandimaa Arenduskeskus taaselustab maakonna ettevõtjate tunnustamise
Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.
Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.
Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).
Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.
Reedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva
Maaparandus Pärnumaal.
Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta: http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer
Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.
Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.
Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Loe edasi: Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat
Kundas tegutsev Ranna-Viru rahvateater osales 3.-5. mail Lätis Liepajas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil “Te un nekur citur” ning tõi koju ühe kolmest peapreemiast.
Kundakad tõid publiku ette Ivan Võrõpajevi novelli “Pantelei Karmanovi sententsid”, selle on tõlkinud ja lavale seadnud Tiit Alte. Pantelei Karmanovi osas astusid üles Kaido Veski ja Uno Trumm. Osatäitmise eest anti Kaido Veskile vaatajaküsitluse põhjal publiku lemmiku tänukiri.
Liepaja harrastusteatrite festival toimub kahe aasta tagant ning seekordne oli järjekorras viies. Üritus paistis silma oma korraldusliku sujuvuse ning väga kõrge professionaalse taseme poolest. Sel korral osales festivalil kaheksa teatritruppi üle terve Baltikumi.
Tiit Alte sõnul olid kõik nähtud lavalood ääretult huvitavad ning ühtegi nõrka etendust ei olnud.
“Suurepärane näide sellest, et harrastajate tegevus küündib mitmel puhul proffidega samale tasemele ning oma mänglusti poolest kipub neid isegi ületama,” sõnas ta.
Lisaks etendusi täis päevadele toimus teise päeva hommikul näitlejatele improvisatsiooni meistriklass ning kundakatele korraldati kohaliku metallurgiakombinaadi trupi liikme Erika Vecvagare poolt ka ekskursioon Liepaja ajaloolistes sõjaväerajatistes.
Selgusid 2013. aasta Eesti Metsaseltsi ja metsapealinn Elva korraldatud joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ parimad.
Eesti Metsaseltsi ja Elva Linnavalitsuse korraldatud õpilaste joonistusvõistluse „Metsavaht hunt“ saabus töid õpilastelt üle Eesti.
Pildid olid Toomas Järveoja, Elva linnapea, hinnangul väga loomingulised ja huvitavad. Elva linnapea andis välja ka igas vanuseklassis linnapea eripreemia.
Lisaks andis välja Elva Lions Klubi eripreemia Elva Gümnaasiumi 3. klassi õpilasele Eleonoora Korolile.
Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.
Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.
Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.
Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.
Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.
Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.
Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.
Haridus- ja teadusministeeriumi ülekutsele tunnustada tublisid koolijuhte reageeriti aktiivselt ning kokku esitati 43 koolijuhti. Häid koolijuhte esitasid õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad, hoolekogude liikmed, haridusametnikud ning vilistlased.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta anti kiitvaid hinnanguid suisa 15 korral: ta on väga sõbralik ja abivalmis direktor, kes on alati koolipäeva alguses trepi juures kõiki õpilasi tervitamas. Tema isiksus on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kujunemisel mänginud väga olulist rolli, ühtmoo di väärtustatuna ja olulisena tunnevad end koolis nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Ta oskab luua koolis julge ja inspireeriva õhustiku, kaasates kogu koolipere otsustusprotsessi ning näidates head eeskuju. Jaan Reimundi demokraatlik juhtimisstiil on eeskujuks kõigile juhtidele.
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri kohta öeldi 13 korral, et ta on õpilastest ja töötajatest hooliv direktor, kes on pühendunud kooli arendamisele, olles ise alati positiivne ja innustav. Ta on mõistev, usaldav ja toetav juht, kes tajub tervikpilti, ühiskonna ja haridusvaldkonna arenguid ning on võimeline kooli sellest lähtuvalt arendama.
Korduvalt nimetatud koolijuhid olid ka Ott Ojaveer Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tiit Lepp Lüllemäe Põhikoolist, Kaarel Aluoja Laupa Põhikoolist, Airi Aavik Virtsu Koolist, Matti Martinson Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Jaan Rahuküla Mustvee Vene Gümnaasiumist, Jaanus Järveoja Nõo Reaalgümnaasium ist, Malve Kolli Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Kersti Laastau Paide Ühisgümnaasiumist, Svetlana Variku Palupera Põhikoolist, Tarmo Valgepea Mäetaguse Põhikoolist, Ulvi Läänemets Saku Gümnaasiumist, Hiie Asser Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumist ja Jaan Lember Kärla Põhikoolist. Loe edasi: Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks
SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.
Eestis on vähemalt 2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust. Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.
SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.
Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.
Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.
„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.
Nädalavahetusel Palamusel toimunud Paunvere laadal esines edukalt Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) barbecue võistkond „IVKHK BBQ”. „IVKHK BBQ” võitis Paunvere laada barbecue võistluse ribivooru (meistriteks meie õpilased Jaanika Kaljola ja Marion Jalonen). Terve sea küpsetamise voorus „Suur Sigadus” sai kooli võistkond 5. koha ning üldkokkuvõttes 4. koha. Kolmandast kohast jäi puudu 0,5 punkti.
Viljandi Maavalitsus ja Viljandimaa Omavalitsuste Liit äratavad käesoleval aastal taas ellu maakonna ettevõtjate tunnustamise, mida korraldab SA Viljandimaa Arenduskeskus. 
SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.