Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard
Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile:  marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Televaataja otsustab, missugune oli Eesti Spordihetk 2015

Eesti Rahvusringhääling korraldab traditsiooniliselt telefonihääletuse, kus televaatajad saavad valida lõppeva spordiaasta kõige erilisema hetke.
ERRi sporditoimetus valis kõigi tänavuste spordisündmuste seast neli erakordset ja emotsionaalset hetke, mis pakkusid kõneainet ühiskonnas laiemalt, rõõmustasid aga ka üllatasid kogu Eesti avalikkust. Missugune neist neljast on kõige erilisem, jääb spordisõprade otsustada.
2015. aasta Eesti Spordihetke nominendid:

Eesti paarisaerulise neljapaadi finišiheitlus maailmameistrivõistlustel, mis tõi Eesti sõudmise legendaarsele kvartetile MMilt pronksi ning kindlustas Rio-olümpiapääsme.

Eesti korvpallikoondise südikas mäng Euroopa Meistrivõistlustel, kus meie koondis oli väga lähedal nii Leedu alistamisele kui alagrupist edasipääsule.

Eesti võrkpallikoondise mäng Euroopa Meistrivõistluste play-off’is Serbiaga. Kaks järjestikust geimivõitu ja ülimalt pingeline viies, otsustav geim.

Mart Seimi viimane otsustav katse tõstmise maailmameistrivõistlustel viis Eesti rekordi tõukamises 248 kiloni ning tagas pronksmedali.

Kõne hind hääletusnumbrile maksab 96 senti. Telefonihääletuse tulu laekub Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ fondi ning antakse 2016. aastal Eesti Rahva stipendiumina välja andekale noorsportlasele. Stipendiumi saaja otsustab Eesti spordihetke konkursi võitnud spordivaldkonna alaliit. Seni on aasta Spordihetke telefonihääletuse tulust pälvinud stipendiumi vehkleja Katrina Lehis ning kergejõustiklased Kätlin Piirimäe, Janek Õiglane ja Andi Noot.
Käesoleva aasta Eesti Spordihetk selgub detsembrikuu viimasel pühapäeval toimuval pidulikul galal “Spordiaasta tähed 2015”. Hääletustelefonid suletakse 27. detsembril kell 22:15.

Silver Kuusik

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Võru Riigigümnaasium.
Võru Riigigümnaasium.

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud  koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii

Ihaste sild.
Ihaste sild.

kortermajade- kui  eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Maavanem ja kogudused austasid väärikaid abielupaare

Eile tehti Rakvere Kolmainu koguduses sügav kummardus viieteistkümnele Lääne-Virumaa abielupaarile, kes pikkade aastate kestel abieluväärtust hoidnud ja tähistavad tänavu kuldpulma.

Austamisgala eesmärgiks oli tunnustada ja väärtustada abielu ning peretraditsioone. Abielupaare tervitasid ja õnnitlesid ning soovisid neile jätkuvalt toredaid kooseluaastaid Lääne-Viru maavanem Marko Torm, EELK Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu ja Rakvere Karmeli Koguduse pastor Gunnar Kotiesen.

Mendelssohni pulmamarsi saatel saabusid austamisgalale rõõmsa ja õnneliku olekuga paarid, kel täitunud või täitub sel aastal 50 või rohkem kooselatud aastat.

“Need ongi meie emad ja isad, kes oma eeskujuga näitavad, kuidas seda elu tuleb elada,” sõnas maavanem Marko Torm. “Ajas tuleb kõike ette, aga kokkuhoidmine, armastus ja teineteisest hoolimine on kõige olulisem. Sügav kummardus ja suur tunnustus kogu maakonna poolt meie kuldpulmalistele ja kõikidele panustajatele, tänu kellele see tunnustamispäev võimalikuks on saanud,” kõneles maavanem Marko Torm.

Laulutervituse tõi abielupaaridele Keio Soomelt, kes esitas peamiselt Tõnis Mäe loomingut. Kõik abielupaarid said kingituseks raamitud foto, mis nendest enne ürituse algust tehti, tõmmise kunagisest abielutunnistusest ja tunnuskirja.

Ürituse korraldas Lääne-Viru Maavalitsus koostöös EELK Rakvere Kolmainu koguduse ja Rakvere Karmeli kogudusega.

Sindilgi oma „gasell“

Taani kontserni Danspin A/S kuuluv Sindi Lanka sai Äripäevalt ettevõtte edukust tunnustava „Gasellettevõte 2016“ diplomi.

DiplomKüllap valmistab eeskätt just Sindi inimestele head meelt teadmine, et viimastel aastatel tõstetakse järjekindlalt ühel või teisel põhjusel mitmeid Sindis tegutsevaid ettevõtteid nende edukuse tõttu esile.

Gasell-liikumist toetavad LHV ja Markit. Gasellettevõtte tingimustele vastab üksnes1% riigi ettevõtetest. Gasellettevõtted kasvatavad kolme aasta kestel käivet ja kasumit üle 50%; loovad kõige rohkem uusi töökohti; kannavad endas kiiresti areneva ettevõtte olulisi omadusi – paindlikkust, kiirust, julgust. Nähtavasti seepärast ka nimetus gasellettevõte ja gaselli kontuurid diplomil, sest gasellid suudavad tõepoolest teisi edestades väga kiirelt joosta. Gasellid on pidevalt valvel ja suurendavad nõnda loomariigis oma ellujäämisšansse, mis loob hea kujundliku võrdluse ka tublimale ettevõttele.

Paslik on siinjuures meenutada, et praegune edukas villa ja lõnga värviv suurettevõte omandas selle tööstuse üheksa aastat tagasi 5 miljonit krooni aastas kahjumit tootvatelt soomlastelt. Aga näiteks tänavust aastat alustades paisus esimese kvartali käive pea miljonini, kasumiks saavutati 300 000 eurot. Tänavu oktoobris sai ekspordiga tegelev ettevõte ka „Pärnumaa Välisinvestor 2015“ tunnustuse.

Jätkuvalt investeerib ettevõte tootmise laiendamisse. Tuleval aastal tahetakse jätkata saja töötajaga ja loodetakse käibeks ca 8 600 000 eurot.

Urmas Saard

Võrumaa vabaühenduste päeval tunnustati kodanikuühiskonna tegusaimaid

Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Võrumaa Arenguagentuuri FB leht.
Võrumaa tegusaimad kodanikud aastal 2015. Paremal 2015. aasta kõige tegusam kodanik Tuuli Pähn Juba külast. Foto: Kalle Nurk.

Võrumaa vabaühenduste päeval kultuurimajas Kannel tunnustati Võrumaa tegusaid kodanikke, toimekaid ühendusi ning ettevõtteid, kes neid toetavad. Laureaadid on Tuuli ja Vello Pähn, MTÜ Luutsniku Külaselts ning OÜ Sän&Män.

 
Võrumaa tegusaimad kodanikud on Juba külaseltsi eestvedajad Tuuli ja Vello Pähn. Muuhulgas öeldi Tuuli ja Vello kohta tunnustamisele esitades: „Tänu Pähnade perele on tekkinud kokkuhoidev ja sõbralik kogukond ning aktiivne külaelu.“
Võrumaa raamatukogudes ning internetis korraldatud rahvahääletusel sai enim toetust Antsla gümnaasiumis toimetava noorte foto- ja loodusringi üks eestvedajatest Tiina Ploom.
Võrumaa toimekaim ühing 2015 on MTÜ Luutsniku Külaselts, kes on vanasse külakauplusesse loonud ja loomas võimalusi kogukonna inimestele.  Külaseltsi üks eestvedajatest Aili Valb ütles tunnustust vastu võttes: “Seistes kõigi teiste väärikate kandidaatide kõrval, ei osanud sellist tunnustust oodata, aga ju siis on hetk tunnustada väiksemaid, et anda indu edasi toimetada.“
Selleks, et aidata, ei ole palju vaja: tahtmist, sõbralikku suhtumist ning abivalmidust.  Võrumaa kodanikuühiskonna toetaja 2015 OÜ Sän&Män juhatajal Taivo Tuusisel on need omadused olemas.
Kokku esitati tunnustamiseks 15 kodanikku, 12 ühendust ning viis ettevõtet. Laureaadid valis töögrupp, kus oli esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, Võrumaa partnerluskogu ja Eesti kodanikuajakirjanduse selts.

Viljandimaa tunnustas 2015. aasta silmapaistvamaid kodanikuühendusi

Eile, 27.novembril toimus Karksi kultuurikeskuses Viljandimaa kodanikuühenduste tunnustuspäev, kus jagati auhindu ja tänukirju aasta parimatele kodanikuühendustele ja vabatahtlikele. Tunnustamiskomisjon tegi valiku viies kategoorias:

Koostöö arendaja tiitli pälvis MTÜ Töötoad – Mati Tuksam; Tunnustati MTÜ Viljandi Maanaiste Ühendust – Kadri Vollmann.

Kodanikuühiskonna toetaja – Halliste Vallavalitsus, Ene Maaten ja Anneli Pälsing.

Hea algatus – Urissaare Kantri – Priit Oks; Tunnustati Oja Kool, Piret Anier.

Parim kodanikuühendus – MTÜ Käetöö Koid, Juta Jalakas; Tunnustati: MTÜ Tarvastu Motoklubi – Gabriel Vaarman ja Peeter Peek, MTÜ Sudiste Maanaiste Selts – Krista Kunimägi, MTÜ Puiatu Haridusselts – Sirje Kannel, MTÜ Viljandimaa Naisliit – Lea Saareoks.

Aasta vabatahtlik – Mõisaküla vabatahtlike päästekomando looja ja eestvedaja Alo Kirikal;

Tunnustati: Endel Rõuk, Külli Kuldkepp, Leili Tsernõsova, Kersti Puusild, Lembit Hiiesalu, Urve Tehver, Viljandi seltsidaamid Epp Johani, Ene Juurik, Tule Õue liikumine –  Gea Malin.

Kodanikeühendusi tervitasid Viljandi maavanem Erich Palm ning Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Jaanika Toome sõnul võimaldab tunnustamine märgata kodanikualgatuse korras tehtud tegusid ja inimesi nende tegude taga.

Helena Tiivel

Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

20. novembril tunnustati Eesti Politsei 97. aastapäeva puhul Otepää valla tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

Otepää vallas pikka aega olnud politseinike ja abipolitseinike tunnustamist korraldab Otepää vallavolikogu korrakaitsekomisjon. Karupesa hotellis toimunud pidulikul õhtusöögil tunnustasid ja tänasid Otepää korrakaitsjaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Viljar Teder ning vallavanem Kalev Laul. Külalisena viibis kohal Valga politseijaoskonna juht Tiit Allik.

Otepää vallavanem Kalev Laul ütles, et heameel on tõdeda, et Otepää piirkonnas on nii palju tublisid politseinikke ja abipolitseinikke.

“Otepääle, kui turismipiirkonnale on väga oluline, et meil oleks tagatud kord ja turvalisus, seega on iga siin töötav politseinik ja abipolitseinik erilise tänu ja tunnustuse ära teeninud,” sõnas Kalev Laul. “Otepää vald teeb kõik endast oleneva, et meil oleks ka edaspidi politseiga väga hea koostöö.”

Otepää valla tänukirja said politseiametnikud:

Loe edasi: Otepää tunnustas politseinikke ja abipolitseinikke

HITSA ja ITL kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Ilja Šmorgun.
Ilja Šmorgun.

Eile, 26. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Ülikooli infoühiskonna tehnoloogiate õppekava doktorant Ilja Šmorgun, kelle doktoritöö tulemusi on muuhulgas rakendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektis e-Koolikott.

Ilja Šmorguni doktoritöö “Kõikjaleulatuv interaktsioon” pakub disaineritele mustreid, mida saab kasutada ehitusplokkidena kasutajaliideste kavandamiseks (http://idlab.tlu.ee/patterns ).

Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Kristi Ainen

Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest

Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.
Tänavused kodanikupäeval tunnustuse pälvinud inimesed.

Kodanikupäeva aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes edendavad kodanikukasvatust või teevad vabatahtlikku tööd oma kogukonnas.

Tänavu esitati aumärgi komisjonile 87 ettepanekut aumärgi andmiseks.

Üks kodanikupäeva aumärgi saajatest, Margo Orupõld, ütles oma tänukõnes, et nimetab ühiskonnas aktiivseid inimesi mustrimuutjateks. „Neil on ööpäevas rohkem kui 24 tundi, neil on terav pilk ja ergas meel ning nad oskavad alati märgata,“ ütles Orupõld. Loe edasi: Kodanikupäeva aumärgi pälvisid 15 väljapaistvat inimest

Art Priori magustoit üllatas ja teenis esikoha

Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan
Orm Oja tunnustuse pälvinud magustoit. Foto: Lauri Laan

Esmaspäeval kuulutas programm Eesti Maitsed Tallink Spa&Conference Hotelis välja Eesti 50 parimat söögikohta. Kunstirestoran Art Priori on meistriklassi nimekirjas ja kuuendal positsioonil, peakoka Orm Oja valmistatud magustoidu aga hindasid asjatundjad parimaks ning see andis dessertide osas Art Priorile esikoha.

Ormi magustoidu koostisosadeks on mustikas, tüümian, valge šokolaad ja tatar. Mustikatest on tehtud mahlaessents, tüümianist pikantse maitsega õli, tatrast jäätis. Süüa tuleb magustoitu lutsutades, et külm hammastele liiga ei teeks.

Hõrgutise valmistanud Orm Oja ütles, et esmaspäevane tunnustus tuli talle üllatusena. Nimelt hinnati magustoitu varem NOA restoranis toimunud Magusa Töötoa üritusel degusteerimisvoorus ning seal osalenud Art Priori meeskond ise ei osanud arvatagi, et see on osa restoranide vahelisest võistlusest. Oma loomingu kohta ütleb Orm Oja, et inspiratsioon on tulnud pakasesest loodusest, mil metsa alt leitud marjad on jäised ja neid tuleb maitset nautides ettevaatlikult suus sulatada.

Senine restoranide paremiku TOP-nimekiri kannab nüüd nime Eesti Maitsete restoranijuht ja toitlustuskohti hinnatakse Skandinaavia White Guide Nordicu metoodika alusel. Meistriklassi pingereas on esimene Alexander, järgnevad NOA Peakoka Pool, restoran Ö, Tchaikovsky. OKO ja Art Priori.

Piia Ausman

Joosep Tammo: haridus on tähtis

Joosep Tammo pälvis Eesti Kirikute Nõukogu oikumeenilise aastapreemia, mis antakse üle 17. detsembril Pirita kloostris toimuval nõukogu korralisel töökoosolekul.

Joosep Tammo Foto Urmas Saard
Joosep Tammo. Foto: Urmas Saard

19. novembril peetud Eesti Kirikute Nõukogu korralisel töökoosolekul otsustati 2015. aasta oikumeeniline aastapreemia anda pastor Joosep Tammole, kes oma isiku ja tegevusega on kehastanud Kiriku kui Kristuse Ihu ühtsust selle mitmekesisuses ning edendanud seeläbi Eesti ühiskonna arengut erinevates eluvaldkondades, öeldakse pressisõnumis.

Tammo on olnud Eesti Kirikute Nõukogu asepresident aastatel 1995–2013 ja ligemale paarikümne aasta jooksul sama ühenduse komisjonide liige, samuti täitnud haridustoimkonna konsultandi ülesandeid kuni käesoleva aasta sügiseni.

Hinnatud tegevpedagoogina on tema kompetentsi kaasatud kristliku hariduse kontseptsiooni ja kristlike koolide kujunemisel Eestis. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis on ta õpetanud religioonilugu, filosoofia ajalugu ja eetikat. Tammo on õppejõud Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ja pidanud loenguid mitmes kõrgkoolis. Ta on tuntud mitme raamatu ja paljude artiklite autorina.

Loe edasi: Joosep Tammo: haridus on tähtis

Lastefond tunnustas aasta heldemat ettevõtet

SA TÜ Kliinikumi Lastefond  andis Äripäeva iga-aastasel Eesti edukamate ettevõtete autasustamistseremoonial üle aasta heategija tiitli Selga küpsiste esindajale Eestis AS-ile Kalev.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv selgitas, et tiitliga soovitakse tänada ja tunnustada ettevõtet, kes on andnud Lastefondi vahendusel märkimisväärse panuse haigete laste abistamisse. “Eelmisel aastal tõid kõige suurema annetuse kahtlemata kaks Selga küpsiste heategevuskampaaniat, kus iga küpsisepaki pealt annetati sent kuulmispuudega lastele hädavajalike sisekõrva implantaadi kõneprotsessorite ostuks.”

Lisaks annetuse suurusele võeti aasta heategija valimisel arvesse ka koostöö järjepidevust. “Leidsime, et lisaks rahalisele panusele on oluline ka abivajajatele turvatunde pakkumine, mida tekitab mitmekordne panustamine,” märkis Liiv.

Lastefondile 20 000-eurose annetuse toonud kampaaniad viis ellu Selga küpsiste toonane esindaja, tänaseks tegevuse lõpetanud NP Foods Eesti, mistõttu anti auhind üle alates 2015. aasta suvest Selga küpsiseid Eestis esindavale aktsiaseltsile Kalev.

AS-i Kalev juhatuse esimehe Kaido Kaare sõnul on aasta heategija tiitel tunnustus kõigile selle kampaania loomise juures olnud inimestele. “Antud kampaania oli nähtav, teistest taolistest eristuv ja väga selgete tulemustega – ehk täpselt selline nagu üks heategevuskampaania olema peab. Kindlasti annab Selgale omistatud aasta heategija tiitel ka meie meeskonnale lisamotivatsiooni jätkata edaspidi meie tooteportfelli kuuluvate erinevate kaubamärkidega heategevusprojektide ellukutsumist,” lausus Kaare.

Esmakordselt jagatav tiitel anti üle Äripäeva TOP 100 ballil, mille raames toetavad nii ürituse külalised, korraldajad kui koostööpartnerid tänavu Lastefondi, aidates koguda annetusi haigetele lastele, kes vajavad abi haiguse või erivajadusega seotud kulutuste katmisel.

Kord aastas toimuva auhinnagala ja balli üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste väärtustamine.

 

Aadu Must pälvis Tori valla vapimärgi

Tori vallavolikogu otsusel saab käesoleval aastal Tori valla vapimärgi Tartu ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must.

Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil Foto Urmas Saard
Aadu Must koos oma tütre Kadri Simsoniga Paide arvamusfestivalil. Foto: Urmas Saard

Ettepaneku vapimärgi saamiseks tegi MTÜ Viira Arendusseltsi ja MTÜ Rätsepa Külaarendusselts, keda toetas ka Tori põhikooli pere. Tori vallast pärit Tartu ülikooli arhiivinduse professor on ühtlasi ka riigikogu liige, kes vaatamata suurele töökoormusele hoiab tihedat sidet kodukohaga, kus ta lõpetas omaaegse Virula kooli aastal 1966. Tori põhikooli direktor Pille Usin peab väga tänuväärseks, et Aadu Must igal võimalusel rõhutab oma Tori-kandi päritolu ja ajaloolasena seletab väga põnevalt lahti kultuuriloolist minevikku, seostades seda olevikuga. Ta on läbi aastakümnete nakatavalt esinenud kooli koduloopäevadel ja muudel üritustel nii õpilastele kui ka õpetajatele, öeldakse toetuskirjas. Alates 2010/11 õppeaastast on Aadu Must pannud välja oma ema, Juta Musta nimelise stipendiumi parimatele uurimistööde kirjutajatele, innustades nõnda Tori Põhikooli noori oma kodukoha ajalooga tutvuma ja seda üles kirjutama. Stipendiumi annab ta välja ühiselt oma tütre Kadri Simsoniga.

Aadu Must lõpetas 1976. a cum laude ajaloo eriala Tartu ülikoolis ja oli ajaloo osakonna arhiivinduse õppetooli asutaja.

Valla kõrgeima tunnustuse annab vallavanem Kaie Toobal Aadu Mustale üle valla 24. aastapäeval Tori rahvamajas. Aadu Musta nimi kantakse valla auraamatusse.

Tori vald austab oma inimesi vapimärgiga alates aastadst 2003. Mullu pävis selle Pille Usin. Veel varem on vapimärgi saajateks olnud ka näiteks Harald Nugiseks ja Jüri Kask, mõlemad Tori Kiriku Taastajate ühendusest.

Urmas Saard

Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

 

Aasta sotsiaaltöötaja Viive Lepik.
Aasta sotsiaaltöötaja Viive Lepik.

SA TÜ Kliinikumi Lastefond andis oma reedesel sünnipäevapeol üle aasta sotsiaaltöötaja tiitli Antsla valla sotsiaaltöö peaspetsialistile Vilve Lepikule ning aasta kohaliku omavalitsuse tiitli Käru vallale.

Esile toodi ka Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna lastekaitse spetsialisti Heili Pihot, keda samuti tänati tulemusliku koostöö ja meeldiva dialoogi eest.

Lastefondi arendusjuht Eveli Ilves selgitab, et tiitlite jagamisega soovib fond avaldada tänu ja tunnustust kohalikule omavalitsusele ja sotsiaaltöötajale, kellega Lastefondil on olnud väga meeldiv koostöö ning kes on üles näidanud siirast hoolivust abivajaja suhtes.

“Koostöö paljude kohalike omavalitsustega üle Eesti on näidanud, et see ei ole kahjuks ülemäära levinud. Nii Vilve Lepik, Heili Piho kui Käru vald paistavad silma abivajajate igakülgse toetamisega ning on teistelegi eeskujuks tehes oma tööd hinge ja armastusega,” märgib ta.
Antslast pärit Lastefondi abivajaja Raimondi ema sõnul on nad valla sotsiaaltöötajalt Vilve Lepikult väga palju tuge ja abi saanud. “Vilve leiab kõikidele probleemidele lahenduse ning julgustab meid alati enda poole pöörduma. Ta on väga tubli ja meid igakülgselt aidanud. Mul jagub talle vaid kiidusõnu.” Loe edasi: Lastefond kuulutas välja aasta sotsiaaltöötaja ja aasta kohaliku omavalitsuse

Aasta põllumehe tiitli pälvis Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa

Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.
Aasta põllumehele Romet Rässale annab parima põllumehe tiitli üle president Toomas Hendrik Ilves.

Aasta põllumeheks 2015 kuulutati Tartumaa teraviljakasvataja Romet Rässa, Võnnu valla Habemiku talu peremees, kellele tiitli andis üle president Toomas Hendrik Ilves.

Tänu väärikatele põllumeestele kestab elu Eesti külades ja väiksemates kohtades edasi, ütles riigipea. Tema sõnul aitab meie põllumees eelistada tarbijal eestimaist toitu, mis on väärt ja tervislik.

Riigipea tõdes, et praeguses kriisis on kõige keerulisemas olukorras meie piimakarjakasvatus ja seakasvatus ning põllumeeste tulek 101 traktoriga Toompeale oli tõsisest murest kantud abi nõutamine. Ta kordas septembris Riigikogu avaistungil öeldut: parlament ja valitsus peavad vaatama meie põllumajandust Euroopa Liidu üldises kontekstis ning sellest lähtuvalt leidma ka võimalused Eesti põllumeeste toetamiseks.

Aasta põllumees 2015, teraviljakasvataja Romet Rässa on arendanud Võnnu valla Habemiku talu eeskujulikuks põllumajandusettevõtteks, harides üle tuhande hektari, kus kasvatab talinisu ja -rapsi. Ta on tootmise rajanud pere ajaloolisele talukohale, ehitatud on uued tööstushooned ja ümbrus korrastatud. Romet Rässa teeb lähikonna maadel kaeve- ja maaparandustöid. Põldudel tegutseb ta koos poja Siimu firmaga. Põllu- ja maaparandustehnika on kaasaegne, ehitatud on kaks kuivatikompleksi.

Tänavusele aasta põllumehe konkursile, mida korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht juba 15. korda, esitasid maamajanduslikud organisatsioonid 13 kandidaati üheksast maakonnast.

Vali Võrumaa tegusaim kodanik!

Konkursile tunnustamaks Võrumaa tegusaid kodanikke, ühinguid ja ettevõtteid, kes neid toetasid, esitati sel aastal kokku 34 kandidaati. Võrumaa tegusaima kodaniku valikul on kõigil võimalus kaasa rääkida. Kuni 12. novembrini saab interneti teel ning Võrumaa raamatukogudes anda toetushääli.

Tunnustusi jagatakse Võrumaal kolmes kategoorias:
– Inimene, kes on aktiivselt kodanikuühiskonda panustanud (15 kandidaati)
– Ühendus, mille tegevus piirkonnas on olnud tänuväärne (14 kandidaati)
– Ettevõte, mis on toetanud vabaühenduste tegevust (5 kandidaati)

Ühenduste ja ettevõtete hulgast valib laureaadi töögrupp, kus on esindatud SA Võrumaa Arenguagentuur, Võru maavalitsus, Võru linnavalitsus, Võrumaa omavalitsuste liit, MTÜ Võrumaa Partnerluskogu ja Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts.
Kõik tunnustused ja kiitused tegusatele kodanikele on kättesaadavad Võrumaa Arenguagentuuri kodulehel. Loe, mida meie tegusate kohta sel aastal öeldi ning anna oma hääl siin: http://tinyurl.com/ojgxytx.

Tunnustamisüritus toimub Võru kultuurimajas Kannel 28. novembril. Kõik on oodatud tunnustamisüritusest osa saama!  Tutvu päevakavaga ja registreeri siin.

Ühisnädala sündmustega Võrumaal saab end kursis hoida siin.

Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Täna toimus traditsiooniline valla aasta isa tunnustamine Otepää Gümnaasiumis.

Valla aasta isaks sai Aivar Ostrak. Samas peeti ka teine traditsiooniline sündmus – sünnikirjad said valla kõige pisemad ilmakodanikud.

Pidulikul tunnustamisüritusel tänasid ja tunnustasid valla aasta isa ja aasta isa nominente volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalv Laul ja Otepää Naisseltsi esinaine Ene Raudsepp. Naisseltsi esinaise Ene Raudsepa andmeil esitati sellel aastal aasta isa aunimetusele neli kandidaati – lisaks Aivar Ostrakule veel ka Mati Kollak, Andres Oja ja Raido Mõttus. Kõik kandidaadid olid väga tublid ning komisjonil oli valikut raske teha.

Uutele vallakodanikele andsid sünnikirjad üle ja õnnitlesid vanemaid volikogu esimees Kuldar Veere, vallavanem Kalev Laul ning haridus- ja kultuurinõunik Janika Laur. Loe edasi: Tunnustati Otepää valla aasta isa ja õnnitleti väikseid ilmakodanikke

Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.
Põlvamaa aasta noorsootöötaja koolis autasu pälvinud Põlva ühisgümnaasiumi huvijuht Annika Ladva.

Täna, 5. novembril toimunud Põlvamaa noortekonverentsil “Mis vaevab noorte südant?” tunnustati Põlvamaa noorsootöö valdkonna 2015. aasta parimaid. Sellel aastal jagati autasud välja kuues kategoorias.

Aasta sündmuseks noorsootöös on teadusklassi “Avastades avatuks” avamine , mille eesmärgiks on tuua põnev teadusharidus Põlvamaa laste ja noorte juurde. Teadusklass avati sel aastal esmakordselt Räpinas toimunud Teadlaste Öö festivali raames ning see jätkab perioodiliselt tegutsemist. Teadusklassi eestvedajaks on Ketriin Paabo MTÜ-st Vabaajaklubi Toushi, kes on ise mitme teadusala magister ja omab kontakte Eesti tippteadlaste seas ning teeb koostööd Tartu Teaduskooli ja Tartu ülikooliga. Paabo oli konverentsil ka üheks esinejaks ning rääkis noortele liikumise ja tervisliku toitumise olulisusest.

Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska Avatud Noortekeskuse juhataja Triinu Arund.
Põlvamaa aasta noortekeskuse töötaja autasu pälvinud Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund.

Tänavune aasta noortekeskuse töötaja on Värska avatud noortekeskuse juhataja Triinu Arund, kes on ametis olnud alates 2013. aastast ning lühikese ajaga suutnud luua noortele nn teise kodu, kuhu alati hea meelega minnakse. Arund korraldab väga huvitavaid ja kaasahaaravaid üritusi ning aitab noortel oma ideed ellu viia. Veel juhendab ta lisaks Värska tantsijatele ka Räpina neide ning käib Oraval aeroobikatrenne andmas.

Riivo Jõgi nimi ilmselt Põlva maakonnas palju tutvustamist ei vaja. Noor dirigent ja helilooja on tunnustust pälvinud ka vabariiklikul tasandil ning alates tänasest võib preemiate nimistusse lisada ka Põlvamaa aasta huvikooli töötaja. Riivo Jõgi töötab lisaks Räpina ja Põlva muusikakoolidele veel ka Nõmme ja Viljandi muusikakoolides dirigendina. Tema töö huvikoolides on väga laiapõhjaline, ometi leiab ta aega tegutseda mitmekülgse muusikuna, mängides ka mitmetes ansamblites. Riivo Jõgi teeb oma tööd ilmselgelt südamega: õpilased saavad temalt eluks kaasa nii mõndagi sellist, mida nad mujalt naljalt ei leia. Õpetaja, kes suudab hoida noori jätkuvalt huvitatutena ning panna neid püüdlema aina paremat, sealjuures tekitamata neis liigset pinget.

Loe edasi: Noortekonverentsil tunnustati Põlvamaa parimaid noorsootöö valdkonnas

Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Eile kogunes Eesti lipu selts üldkoosolekule Poska maja peeglisaali, kus mitmete muude päevakava toimingute kõrval tänati tegusaid inimesi. Lipu seltsi juhatuse otsusega leiti, et sedakorda väärivad austust ja kiitust Tõnu Aru, Eve Ester, Jaan Kolberg, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Heldur Paulson, Milla Asmu, Karina Tõeleid.

Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid Foto Urmas Saard
Tõnu Aru, Tõnu Simson, Jüri Uppin, Milla Asmu, Jaan Poska (vahakuju), Heldur Paulson, Karina Tõeleid. Foto: Urmas Saard

Raamatusse „Tõnu Aru elu“ kirjutas teeneline filmitegelane Vaike Kalda sama „hüüu“, mida oli juba varem öelnud seoses auväärse vanahärra 80. juubeliga. Sellest siin ainult kaks lauset: „Tõnu on kõvahäälne mees, keda armastavad foto- ja filmikaamera ning naised, lapsed ja lapselapsed. Ta jõuab edukalt toimetada mitmel rindel, loominguliseks toeks tubli Eve.“ Küllap seepärast ka tänukiri Eve Esterile.

Pärnu juurtega Jaan Kolberg on Eesti tunnustatud dokumentaal- ja mängufilmirežissöör, stsenarist, operaator, monteerija ja produtsent, keda väga sageli kohtab mitmesugustel isamaalistel sündmustel.

Tõnu Simson on see oluline mees, kelle mõttealgatusest kujunes välja traditsioon ka Pärnus tähistada igal 4. juunil lipu sünnipäeva suure pidulikkusega, nagu seda Tallinnas Kuberneri aias tehakse juba 11 aastat. Pärnus alustati 2007. aastal. Ta ei ole mitte üksnes mõtete algataja, vaid samas nende realiseerija ja pidevalt kõiges kaasa aitaja.

Loe edasi: Lipu selts avaldas tänu tublimatele

Otepää valla aasta ettevõtja on OÜ Toidupada

Krista Tiido, foto: Monika Otrokova
Krista Tiido, foto: Monika Otrokova

8. oktoobril toimus üle-eestilise ettevõtlusnädala ja Valgamaa ettevõtlusnädala raames Otepää Gümnaasiumis ettevõtluspäev, kus kuulutati ka välja Otepää valla ettevõtja 2015.

Otepää valla tänukirja ja aasta ettevõtja meene andis OÜ Toidupada perenaisele Krista Tiidole üle Otepää vallavanem Kalev Laul.

OÜ Toidupada on tegutsenud alates 2010. aastast ja on ajapikku saanud üheks tuntumaks toidupakkujaks meie vallas. Toidupaja perenaine Krista Tiido pakub maalähedast, lihtsat ja ehtsat ja väga maitsvat toitu. Toidu toorainetena on kasutatud Eesti oma metsade, aedade ja põldude saadusi. Ettevõte on käinud toitlustamas erinevaid seminare, peoõhtuid, presentatsioone nii Otepääl kui ka väljaspool meie valda. Oma toidud valmistatakse käsitööna, valdavalt vanade ja äraproovitud retseptide järgi. Sellel aastal oli ka avatud Toidupaja suvekohvik. Õdus Toidupada hoov looduskaunis kohas sobib kõikideks sündmusteks, mida tahetakse koos oma lähedaste või sõpradega tähistada ning hiljem hea meelega meenutada. Loodame, et suvekohviku traditsioon jätkub ka järgnevatel aastatel.

OÜ Toidupada perenaine Krista Tiido sõnas, et valla ettevõtja tiitli üle on tal väga hea meel. “Söögitegemise õpetas mulle selgeks minu vanaema, minu isa õpetas mulle töökust. Ettevõtte tegemisel on mind väga palju aidanud lähedased ja sõbrad,” ütles Krista Tiido. “Neile kõigile kuulub minu suurim tänu.”

Otepää vallavanem Kalev Laul märkis, et Toidupada OÜ on heaks näiteks selle kohta, et väikeettevõtlusega on maapiirkonnas võimalik tegeleda. “Tunnustust väärib ka asjaolu, et tegemist on naisettevõtjaga.”

Otepää ettevõtlusauhinda antakse välja 2010. aastast alates. Tunnustuse pälvivad ettevõtjad, kelle tegevus on jätnud positiivse jälje kogukonna ellu.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö  tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard
Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Lipu selts kingib Tori koolile 10 sinimustvalget lippu

28. septembril külastab välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiaosakonna nõunik Jüri Trei Sindi linna, kus esineb Sindi gümnaasiumi ja Tori kooli õpilastele loenguga ning kingib Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu.

Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant Foto erakogust
Eesti kaitseväes on Jüri Trei auaste mereväe nooremleitnant. Foto: erakogust

Välisministeeriumi nõunikuna töötab Jüri Trei alates aastast 2002, kuid juba 1994-1999 oli ta välisministeeriumi protokolliosakonna I sekretär. Peakorraldajana vastutas ta siis riiklike suurürituste, nagu Eesti Vabariigi aastapäevade ja võidupühade tähistamise, aga ka riigivisiitide eest. Aastatel 1999-2002 oli Trei Eesti konsul Peterburis. Venemaal algatas ta ja viis lõpuni Peterburi Jaani kiriku taastamise, samuti Lydia Koidula ja akadeemik Wiedemanni mälestuse jäädvustamise Kroonlinnas ning Peterburis. Trei on osutanud märkimisväärset abi ka Võnnu vabadussamba taastamisel, mille eest autasustati teda Läti Kolme Tähe ordeniga. Autasusid on väga palju teisigi.

Ühiskondlikus tegevuses on ta jätkuvalt praegugi hästi toimekas. Eesti lipu seltsi asutajaliikmena on Trei alates käesoleva aasta algusest sama kodanikeühenduse esimees, samal ajal ka Eesti muusika fondi esimees, Jaan Poska mälestusfondi juhatuse liige, ajalehe Peterburi Teataja toimetuskolleegiumi esimees ja toimetaja jne.

Sindit külastab Trei eeskätt Lipu seltsi esimehena. Küllakutse tegid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka Eesti lipu seltsi Sindi osakond. Trei huviks on tutvuda väikese kogukonnaga, kus juba enne Teist maailmasõda paistis Sindi silma erilise lugupidamisega sinimustvalge lipukultuuri vastu ja mis uuesti hoogustus peamiselt viimasel viiel aastal.

Lisaks Sindi gümnaasiumile ja mitmele Pärnu linna koolile teevad maakonnas head lipukultuuri edendamise tööd ka Audru, Paikuse ja Tori, leiab lipu selts. Pärast loenguga esinemist kingib Trei Eesti lipu seltsi poolt Tori koolile 10 sinimustvalget kandelippu. Tori vallavalitsuse arendusnõunik Aarne Põlluäär lubas kingitusele vastata vallapoolse panusega ja osta juurde veel vähemalt samapalju lippe.

Urmas Saard

Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja

Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17 sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda Foto erakogust
Auhinnasaajad Vytautas Landsbergis, Dainis Ivans ja Trivimi Vellistele koos võõrustajate ja diplomaatidega Münsteri raekoja 17. sajandi kuulsas rahusaalis, kus kunagi lõpetati 30-aastane sõda. Foto: erakogust

Krahv Richard Nikolaus Coudenhove-Kalergi lootis 1923. aastal Pan-Euroopa liikumist asutades hoida ära maailmasõja kordumist – esialgu ebaõnnestunult. Ent pärast Teis maailmasõda sündis sellest vaimsest ja poliitilisest algatusest viimaks Euroopa Liit.

Pan-Euroopa liikumise Münsteri osakond Saksamaal määrab iga paari aasta tagant Coudenhove-Kalergi medali väljapaistvate teenete eest Euroopa ühtsuse edendamisel. Tänavu 2. septembril anti medal Münsteris Balti riikide laulva revolutsiooni esindajaile Vytautas Landsbergisele Leedust, Dainis Ivansile Lätist ja Trivimi Vellistele Eestist.

Euroopa Parlamendi asepresident ja Saksamaa Euroopa-Uniooni president Rainer Wieland rõhutas oma kõnes: rahumeelne ja veretu laulev revolutsioon aitas oluliselt kaasa Berliini müüri langemisele, Ida- ja Lääne-Euroopa taasühinemisele.

Eestis oli laulva revolutsiooni üheks algatajaks muinsuskaitseliikumine, sellele järgnesid rahvarindeliikumine, kodanike komiteede liikumine jmt.

Loe edasi: Piltuudis: Laulev revolutsioon kui Euroopa liitja